Nemese satyp alghannan góri shetelge kóbirek tauar satyppyz

Ontýstik Qazaqstan oblysynda 2016 jyldyng 9 aiynda ónerkәsip salasynda 574,2 mlrd. tengening ónimi óndirildi. Ótken jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghanda naqty indeks kólemi 104,9 payyzgha artty. Ónerkәsipting ishindegi tau-ken óndirisinde 171,6 mlrd. tengening ónimi shygharyldy. Jalpy, ónerkәsiptegi ýles salmaghy 61,2 payyzgha teng óndeu salasynda óndirilgen ónim kólemi 351,7 mlrd. tengege jetti. Asa manyzdy ónimderding ishinde 22 092,1 myng sharshy metr maqta matalary, 13306 tonna maqta talshyghy, 3748 myng tonna múnay ónimderi, 1 946,8 myng tonna portlandsement jәne 779 mln. kVt/sagh. elektr quaty óndirildi.

Ontýstik ekonomikasyn qúraushy basty sala auyl sharuashylyghy desek, búl salada 319,6 mlrd. tengening ónimi óndirildi. Agrarly ónirde auyl sharuashylyghy óndirisi de jyldan-jylgha artyp keledi. Ótken jylghy jәne biylghy 9 ailyq kórsetkishterdi salystyrghanda alynghan ónim kólemi 0,7 payyzgha ósken. Qantar-qyrkýiek aralyghynda tiridey salmaqta 146,3 myng tonna et, 565 myng tonna sýt, 232,3 mln. dana júmyrtqa óndirildi. Búl ónimderding biylghy kólemi byltyrghymen eseptegende anaghúrlym kóp. Tórt týlik te jyl sanap ósip keledi. 2016 jyldyng 1 qazanyndaghy mәlimetke sýiensek, ónirde 897,5 myng iri qara, 3895,3 myng qoy, 314,6 myng eshki, 243,9 myng jylqy, 24,1 myng týie jәne 2637,6 myng ýy qúsy bar. Tәuelsizdikten keyingi alghashqy kezenderde auyl sharuashylyghynyng ishinde egin sharuashylyghynyng ýlesi basym bolatyn. Yaghny ónirde mal ónimderining óndirisi kýrt azayyp ketti. Býginde jaghday birshama túraqtaldy. Mal sharuashylyghyn damytugha baghyttalghan jýieli júmystardyng nәtiyjesinde búl salada ilgerileushilik payda boldy. Qazirgi tanda egin men mal sharuashylyghynyng araqatynasy onsha alys emes. Mәselen, 2016 jyldyng 9 aiynda diqandar tapqan tabys 168,6 mlrd. tengeni qúrasa, mal baqqan sharualar 150,3 mlrd. tenge payda týsirdi.

2016 jylghy 1 qazandaghy statistikalyq esep boyynsha oblysta tirkelgen shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerining sany 178,5 myng adamdy qúrady. Al, shaghyn jәne orta bizneste ter tógip, nanyn jep jýrgender sany 329,3 adamgha jetti. Tauar óndiru, qyzmet kórsetu salasyn qosqanda shaghyn jәne orta kәsipkerlik ókilderi 6 aida 334,5 mlrd. tengening ónimin shygharyp, payda tapty.

Oblys ekonomikasyn órkendetuge 9 aida 240,8 mlrd. tenge investisiya júmsaldy. Osy investisiyalyq qarjynyng negizgi kólemi, yaghny 160,4 mlrd. tenge shaghyn kәsiporyndardyng júmysyn jandandyrugha baghyttaldy. Ónirde 152,3 mlrd. tengening qúrylys júmystary jýrgizildi. Túrghyn ýy qúrylysyn damytugha 23 mlrd. tenge investisiya salyndy. Toghyz aida 385,2 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berildi. Salynghan ýiler kólemi ótken jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghan 110 payyzgha ósken.

Aghymdaghy jyldyng qantar-tamyz aralyghynda oblystyng syrtqy sauda ainalymy 1 496,8 mln. AQSh dollaryn qúrady. Onyng ishinde eksporttyng ýlesi 788,5 mln. dollar bolsa, qalghan 708,3 mln. dollar importtyng enshisinde. Kórip otyrghanymyzday, shetelden zat satyp aludan góri kóbirek syrtqa tauar jóneltippiz. Búl, әlbette, ónir ekonomikasynyng bәsekege qabilettiligin kórsetedi.

Jalpy, Ontýstik ekonomikasy shiykizatqa tәueldi emes. Sondyqtan shiykizat baghalarynyng qúbyluy respublikanyng keybir ónirleri sekildi bizding oblysqa onshalyqty әser ete qoymaydy. Osynyng arqasynda qarjylyq qiyndyqtargha qaramastan ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuy ýzdiksiz jalghasyp keledi. Óitkeni, bizding ónirde shaghyn jәne orta kәsipkerler óte belsendi is atqaruda jәne óndeushi, jana tauar shygharushy kәsiporyndar sany jyl ótken sayyn arta týsude.

2016 jyldyng 1 qazanyndaghy mәlimet boyynsha memlekettik budjetke 225,1 mlrd. tenge salyqtyq jәne basqa da týsimder týsken. Búl budjettik tabystyng 144,9 mlrd. tengesi respublikalyq qazynagha, qalghan 80,2 mlrd. tengesi jergilikti budjetke tiyesili.

Abai.kz