Maqtaraldyq sharualar jerdi iygerip qana qoymay, ónimdilikti arttyru maqsatynda jana әdisterge de tez beyimdelude. Sonday әdisterding biri tamshylatyp surau әdisi. 

Mәselen audan kóleminde 2016 jyldyng 1 qantaryna tamshylatyp suaru tehnologiyasy endirilgen jer kólemi 1520,46 ga qúraghan. 2016 jyly qosymsha 100,0 ga jerge tamshylatyp suaru tehnologiyasyn endiru tapsyrmasy berilse, 9 aida 61,6 ga jerge tamshylatyp suaru tehnologiyasy endirilgen (61,6 %). Sharualardyng aituynsha tamshylatyp surau әdisining manyzy zor.

Jalpy býgingi kýnde su әlemdik mәselege ainalyp otyr. Týrli maqsatta qoldanylatyn su qorynyng jyldan-jylgha azayyp bara jatqany belgili. Sol sebepten kólge su az kelip, quanshylyq bolghan jyldary sharuashylyqtar osy tehnologiyany qoldanghanda jylma-jyl túraqty týrde ónimin alyp otyratyny anyq. Kez-kelgen uaqytta, egistikti suaryp, qurap qaludan saqtaugha bolady. Sharuashylyqtarymyz aitylghan ozyq tehnologiyany is-jýzinde jýzege asyrsa, naryq talaptaryna say, búl sharuashylyqtyng óndiris jәne enbek tiyimdiligining artuyna jana mýmkindikter ashady, jalpy ekonomikalyq ósudi qamtamasyz etedi dep kýtilude. Maqtaraldyq sharualar 

«búl jýiening artyqshylyqtaryn dәleldep jatudyng ózi artyq, agronomdyq, agrotehnikalyq, ekonomikalyq túrghydan artyqshylyghy kóp. Aryqpen suaru ónimdiligi – 20-35 payyz bolsa, tamshylatyp suaru 85-98 payyz. Ras, ony ornatyp, iske qosugha qarajat molyraq qajet. Degenmen, esepteuler kórsetkendey, birneshe jyl ishinde júmsalghan shyghyn tolyghymen ótelip, keyingi jyldarda ónimning ózindik qúny anaghúrlym tómendeydi. Júmsalatyn su shyghyny ýsh ese az bolatyny óz aldyna, búl tehnologiyada tynaytqysh eki ese ýnemdeledi. Tynaytqyshtar da osy sumen birge beriletin boldy. Búryndary gektaryna eki, keyde ýsh tonnagha deyin tynaytqysh júmsalsa, býginde bir gektargha 300-400 kelisi jetip jatyr» deydi.

Abai.kz