Maqsat ayqyn, jauapkershilik zor
«Qúrmanghazy» mәdeniyet sarayynda ótken jiynda aimaq basshysy Núrlan Asqarúly Noghaev elimizding quatty da tabysty memleketke ainalyp, ózining bastamalary arqyly jogharghy halyqaralyq bedelge ie boluynda «Núr Otannyn» da alar orny erekshe ekendigin basa aitty.
— Údayy halyqtyng ortasynan tabylyp, senimin aqtaugha tyrysqan «Núr Otan» naqty nәtiyjenin, ilkimdi isting partiyasy atanyp, elding kónilinen shygha bildi. Elimizdi әlemning eng quatty 30 elining qataryna qosu – partiyanyn bolashaqqa baghyt silteytin temirqazyghy. «Núr Otannyn» kezekten tys ótken HVII sezinde qabyldanghan «Qazaqstan – 2021. Birlik. Túraqtylyq. Jasampazdyq» jana saylaualdy baghdarlamasy da osy qúndylyqtardy kózdeydi.
Kýni býgin ónirimizde partiyanyng 32 mynnan astam mýshesining basyn biriktirgen 136 bastauysh partiya úiymy júmys jasap keledi. Naqty ister partiyasy prinsiypi boyynsha olardyng júmystarynyng tiyimdiligi artyp, saylaualdy túghyrnama atqarushy biylik júmysynyng negizgi kriyteriylerining birine ainaldy.
Partiya tóraghasy, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev memleket qarjysynyng maqsatty júmsaluyna baqylau jasaudy «núrotandyqtargha» tapsyrdy. Oblystaghy «Núrly jol» baghdarlamasy shenberinde bólingen investisiyalar ónir ekonomikasynyng damuyna jana serpin berude, — dep aimaq basshysy ónirde atqarylghan júmystargha jeke-jeke toqtaldy.
Atap aitqanda, «Ózinnen basta!» aksiyasy barysynda memlekettik organdar basshylarynyn, memlekettik qyzmetshilerding tabystary men mýlikteri turaly mәlimet jergilikti búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanu daghdysy óz kezeginde halyqtyng olargha degen senimin arttyrdy.
Al, «Ardagerlerdi ardaqtayyq!» partiyalyq jobasyna sәikes, qazir 16 jekemenshik jәne sheteldik emhanalarmen ardagerlerge dәrigerlik qyzmet kórsetu boyynsha ózara yntymaqtastyq memorandumdar jasaqtalghan. Oblys boyynsha barlyq Úly Otan soghysy ardagerlerine tegin kommunaldyq qyzmetter kórsetilude. Aymaq basshysynyng sózine sýiensek, osy merzimde jeti soghys ardageri túrghyn ýimen qamtamasyz etildi.
— Biyl partiya tóraghasy Últtyq birynghay testileuden shekti ball jinay almaghan jәne oghan qatyspaghan mektep týlekterining mәselesin kóterip, oghan baqylau jasaudy «Núr Otan» partiyasyna jýktegen bolatyn. Oblysymyzda «Jalyn», «Arnauly avtobaza» jәne taghy basqa bastauysh partiya úiymdary «Sәtti qadam» partiyalyq jobasy ayasynda 28 týlekti óz qamqorlyghyna aldy. Mysaly, kәsipker, Qúrmanghazy audandyq mәslihatynyng deputaty Júmajan Shakupov bilim synaghynan sýringen 12 jasty ózi basqaratyn «Kaspiy-Balyq» óndiristik kooperatiyvine júmysqa ornalastyrdy.
Esepti merzimde «núrotandyq» kәsipkerler men deputattar tarapynan «Mektepke jol», basqa da aksiyalar kezinde az qamtylghan, kóp balaly, mýgedek bala tәrbiyelep otyrghan otbasylaryna qoldau kórsetildi. Bala jastan mýgedek 13 balany shet elde emdetuge kómek súraghan múqtaj otbasylaryna filialdardyng bastamasymen jәne fraksiya mýshelerining qoldauymen 4 million 800 myng tenge qarjylay demeu kórsetildi. Partiyanyng úiymdastyruymen Manchester, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetterinde jәne Atyrau medisina kolledjinde oqityn az qamtylghan otbasydan shyqqan studentterge sheteldik kompaniyalar oqu aqysyn tóleuge qol úshyn berdi.
Partiya filialy «Qazposhta» aksionerlik qoghamymen birlesken memorandum shenberinde shalghaydaghy eldi meken túrghyndarynyng ótinishterin qarauda internet jýiesi mýmkindigin paydalanudy qolgha aldy. Nәtiyjesinde, Inder, Qúrmanghazy, Jylyoy audandary eldi mekenderining túrghyndary arnayy kelmey-aq baylanysqa shyghyp, tolghandyrghan mәseleleri boyynsha memlekettik atqarushy organdardyng basshylary men oblystyq mәslihat deputattarynan tikeley jauap alugha mýmkindik berildi, — dedi aimaq basshysy.
Sharanyng kýn tәrtibine say partiya filialynyng sayasy kenes burosy men kenes qúramy da bekitildi. Al, baqylau-tekseru komissiyasynyng júmysy turaly onyng tóraghasy Núrjan Múhambetqaliyev bayandady.
— Oblys boyynsha ótken jyly 136 bastauysh partiya úiymynda mýsheler sany — 25 345 adam, sonyng ishinde, janadan qabyldanghandar — 934. Jyldyq jarna tóleu jospary 37 676 tenge bolyp belgilenip, jyl qorytyndysynda 101,3 payyzgha oryndaldy. Al, aghymdaghy jyly janadan taghy bir bastauysh partiya úiymy qosyldy. Biylghy on aidyng qorytyndysynda mýsheler sany — 32 325 adam. Jarna jinau jospary atalghan kezende 86,5 payyzgha oryndalyp otyr, — dedi ol.
«Úly dala qazynasy» – jana joba
Konferensiyagha arnayy qatysqan «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Qanybek Júmashev biylghy esep beru-saylau konferensiyanyng ereksheligine toqtaldy.
— Qazirgi tanda barlyq aimaqta eki jylda bir ret úiymdastyrylatyn esep beru-saylau konferensiyasyn ótkizu nauqany jýrip jatyr jәne ol el Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnaluda, — dedi partiya hatshysy. — Qúrylghannan beri on jeti jyldyng ishinde memleketimizding ayaqqa túruyna, elimizding ósuine, tәuelsizdigimizding bayandy boluyna partiyamyzdyng qosqan ýlesi zor.
Ayta ketsek, biyl respublika kóleminde ekinshi ret «Eng ýzdik bastauysh partiya úiymy» bayqauy úiymdastyryluda. Qanybek Bekbolatúlynyng aituynsha, múndaghy basty maqsat — bastauysh partiya úiymdaryna mәn beru, olardyng bedelin arttyru. Sonday-aq, úiymdastyrylghan «Eng ýzdik qoghamdyq qabyldau bólmesi» respublikalyq bayqauy nәtiyjesinde elimizdegi 225 filialdyng ishinde Atyrau qalalyq filialy I oryndy iyelengenin de atap ketken jón. Filialdyng halyqpen baylanystaghy búl jetistigi qoghamdyq qabyldau bólmeleri júmystaryn jetildiruge ýlken serpilis berdi. Al, biyl búl bayqaudyng qorytyndysy 14 jeltoqsan kýni jariyalanbaq.
— Egemendikting 25 jyldyghy qarsanynda «Tәuelsizdikting jetistikteri: janaru men jasampazdyqtyng qazaqstandyq joly» atty jalpyúlttyq demokratiyalyq koalisiyasynyng otyrysy ótedi. Búl jiyndy «Núr Otan» elimizdegi barlyq partiyanyng basyn biriktirip, bir oi, bir tújyrym, bir kelisimge kelu maqsatynda úiymdastyrghaly otyr. Sonymen qatar, qarashanyng 21-i men jeltoqsannyng 15-i aralyghynda «25 júldyzdy kýn» ótkizilip, búl sharagha «Núr Otannyn» barlyq filialdary belsendi týrde qatyspaq. Osy aksiya ayasynda partiya mýsheleri «Tәuelsiz Qazaqstan» poyyzymen 35 stansada bolyp, halyqpen kezdesip, qoghamdyq qabyldaular ótkizedi, — dey kele, Qanybek Júmashev sayasy úiymnyng saylaualdy baghdarlamasynyng oryndalysyn bayandady.
Basty maqsat — elimizde jýzege asyp jatqan barlyq memlekettik baghdarlamalargha partiyalyq baqylaudy kýsheytu. Osy orayda, biyl jyl basynan beri partiya iydeologiyalyq, әleumettik, ekonomikalyq jәne jastar mәselesi baghyttary boyynsha toghyz jobamen júmys jýrgizip keldi. Endi jobany azaytyp, júmys auqymyn keneytu baghytynda sharalar qolgha alynuda. Búl ýshin әr jobanyng janadan konsepsiyasy jasaqtalady. Mәselen, últtyq qúndylyqtardy úlyqtau, tarihty dәripteu maqsatynda «Úly dala eli» jobasy «Úly dala qazynasy» dep atalmaq.
— Elimizde jastardyng júmyssyzdyghy mәselesi ózekti bolyp otyr. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tapsyrmasyna sәikes, partiya búl mәseleni sheshudi biyldan bastap naqty qolgha aldy. Shynyn aitu kerek, tekseru, zertteu júmystarynyng nәtiyjesinde birde-bir memlekettik organda mektep týlekterining qayda jýrgeni, nemen ainalysyp jatqany jóninde mәlimetter bolmay shyqty. Ýsh-tórt aidyng ishinde egjey-tegjeyli tekseris jýrgizip, 51397 balany tizimge alyp, әrqaysysymen jeke-jeke júmys jasaldy. Búl rette barlyq oblystar júmyspen nemese bilim berumen qamtu baghytynda atsalysty. Sonyng ishinen, qazirgi tanda — 3022, al, Atyrau oblysy boyynsha 28 bala qaldy. Búl baghyttaghy júmystar algha qaray da jalghasyn taba beredi, — dedi partiya hatshysy Qanybek Júmashev.
Marapat merey ósiredi
Jiyn barysynda sayasy úiymnyng strategiyalyq maqsattary men mindetterin jýzege asyruda belsendilik tanytyp jýrgen oblystyq kәsipodaqtar ortalyghy aumaqtyq kәsipodaqtar birlestigining tóraghasy Dias Súltanov, «Amangeldi» óndiristik kooperatiyvinin tóraghasy Múrat Ámirghaliyev, partiya ardageri Kenes Qosybaev «Núr Otannyn» «Qúrmet gramotasymen» marapattaldy. Sonday-aq, birqatar «núrotandyqtargha» partiya hatshysy Alghys hat tapsyrdy.
— «Qazaqstan – 2021: Birlik. Túraqtylyq. Jasampazdyq.» saylaualdy baghdarlamasy partiyanyng jana jahandyq ózgeristerge jauaby ispetti. Óitkeni, búl jan-jaqty talqylanyp, saralanghan qújatta aldaghy bes jylgha arnalghan basym baghyttar kórsetilgen. Býginde bizding elimiz basqa da alpauyt memleketter sekildi әlemdik daghdarys yqpalyn sezinude. Búl – biz ýshin syndarly kezen. Sondyqtan, osy jaghdayda «Núr Otan» barsha halyqty bir maqsatqa júmyldyra biletin partiya boluy tiyis. Alda Últ josparyna say elimizdi damytugha baghyttalghan auqymdy júmystar túr, — dep konferensiyany qorytyndylady oblys әkimi, partiyanyng oblystyq filialynyng tóraghasy Núrlan Noghaev.
Jyl basynan beri oblystaghy óndiristik kooperativter óndirgen ónimder:
et – 32,3 myng tonna;
sýt – 49,2 myng tonna;
kókónis – 73 myng tonna;
júmyrtqa – 72,8 million dana.
Ónirde songhy ýsh jylda agroóndiristik keshendi subsidiyalaugha bólinetin qarajat kólemi 3,3 esegeartyp, 360 millionnan 1,2 milliard tengege deyin jetti. Nәtiyjesinde osy uaqyt aralyghyndajylyjay aumaghy – 2, tamshylatyp suarylatyn jer kólemi 3,5 esege artqan.
Partiya yqpalymen pәter kezeginde túrghan mýgedekter, az qamtylghan otbasy jәne bujdettik mekeme qyzmetkerlerining 98-i túrghyn ýimen qamtylsa, 34 otbasynyng baspanalary jóndeldi. 356 azamat qoghamdyq jәne túraqty júmysqa ornalastyryldy.
Aghymdaghy jyldyng 9 aiynda oblysta 44,8 milliard tengening auyl sharuashylyghy ónimderi óndirildi. Onyng 26,3 milliard tengesi mal sharuashylyghyna tiyesili ekenin airyqsha atap ótken jón.
J a r y s s ó z d e n
Ardagerler – әrkez sapta
Núrpeyis MAQAShEV, partiya ardageri, Atyrau oblysynyng Qúrmetti azamaty:
– Men 1999 jyldan osy partiyanyng mýshesimin. «Otan» partiyasynan «Núr Otan» partiyasy atyn alghandaghy respublikalyq sezge qatysyp, eki mәrte partiya sezderine delegat boldym.
Býginde oblys ekonomikasynyn qay salasynda bolmasyn ilgerileu bar. Ong ózgerister medisina salasynda, kәsipkerlikti qoldau industriyalyq-innovasiyalyq damu baghytynda da iske asyrylyp keledi. Reformalar men memlekettik baghdarlamalardyng jýieli jýzege asuynyng nәtiyjesinde býgingi tanda Qazaqstan әlemdik qauymdastyqqa tanymal, aitar sózi, aishyqty oiy, qosar ýni bar, ornyqqan memleketke ainaldy. Osy jetistikterge jetuge, birinshiden, qazaqstandyqtardyn sayasy túraqtylyqty, qoghamdyq kelisimdi, birlikti, beybitshilikti tandauy sebep boldy. Búl – otandastarymyzdyn bolashaghymyzdyng jarqyn boluyna qosqan ýlesterining ong nәtiyjeleri.
«Núr Otan» partiyasy qúrylghannan beri ardagerler de belsendilik tanytyp keledi. Esen Tasqynbaev, Qatimolla Rizuanov, Tóken Júmaghúlov, Mәdina Ghabdisәlimova, Núrjiyan Abdolova, Iliya Jaqanov, Rәshila Mýrsәliyeva, Janay Berkaliyev syndy agha-apalarymyz eldik mәselelerge ýn qosyp, jastar tәrbiyesine de ýlken mәn berude.
Azamattyq belsendilik qajet
Aqtolqyn AHMETJANOVA, Isatay audandyq mәslihatyndaghy partiya fraksiyasynyng jetekshisi:
– «Núr Otan» – sayasy kýsh, júrtshylyqtyng joghyn joqtaytyn halyqtyq partiya. Halyq pen biylikting birligin berik ete týsetin «Núr Otan» partiyasynyng fraksiyasy qyzmetining jauapkershiligin qalyptastyruda azamattyq belsendiligimiz jetekshi ról atqarady. Fraksiya mýsheleri memlekettik baghdarlamalardyng jýzege asyryluyn baqylauda, nasihat júmystarynyng jýrgiziluine belsendi aralasuda.
Elbasy tóraghalyq etetin partiyanyng eng basty maqsaty – últ Tәuelsizdigining tiregi bolu, el erkindigin nyghayta týsuge kýsh salu bolyp tabylady. Óitkeni, núrly bolashaqqa jol bastaghan «Núr Otan» – býgin de halqynyng qamyn, júrtynyng mún-múqtajyn, jastardyng bolashaghyn әriden oilaghan jetekshi partiya. Mindet adamgha jauapkershilik jýkteydi. Saylaushylarymyzdyn, partiyanyng aldyndaghy jauapkershilikti tereng sezinip, osy baghyttaghy júmystardy odan әri tiyimdi jalghastyru fraksiyanyng býgingi tandaghy negizgi boryshy bolyp qala bermek.
Eng bastysy – el senimi
Berikqaly SÁRSENGhALIYEV, Maqat audanynyng әkimi, audandyq partiya filialynyng tóraghasy:
– Elbasy qazaqstandyqtargha asa manyzdy mindetterdi naqtylap berdi. Bizding aldymyzda Preziydent atap kórsetken jana qazaqstandyq armanymyz – XXI ghasyrdaghy kóshbasshy 30 elding qataryna qosylu mindeti túr.
«Núr Otan» partiyasy Maqat audandyq filialy mýshelerining sany – 2196, olar 12 bastauysh partiya úiymyna biriktirilgen.
Elbasy «Núrly jol» baghdarlamasy negizinde Últtyq qordan bólingen qarjynyng maqsatty júmsaluyna baqylau jasaudy «núrotandyqtargha» tapsyrdy. Osy baghdarlama ayasynda Dossor kentinde 300 oryndyq O.Sarghúnanov atyndaghy mektep qúrylysy ótken jyly shilde aiynda bastalghan bolatyn, aghymdaghy jyldyng jeltoqsan aiynda qúrylys júmystary ayaqtalyp, paydalanugha beriledi.
«Núr Otan» partiyasy Maqat audandyq filialynyng qoghamdyq qabyldau bólmesine byltyr 248 azamat ótinish bildirse, biyl on aida barlyghy 396 audan túrghynynyng ótinishteri qabyldandy.
Óreli bastama órisi
Mәdy BEKSEYITOV, «Embimúnaygaz» AQ bastauysh partiya úiymy tóraghasynyng orynbasary:
– Men qyzmet etetin «Embimúnaygaz» kompaniyasynda «Núr Otan» partiyasynyng bastauysh partiya úiymy jәne «Jas Otan» jastar úiymy belsendi júmys jasauda. Bastauysh partiya úiymy mýsheleri eldegi sayasy oqighalardan tys qalmay, manyzdy sharalargha ózindik ýlesterin qosyp keledi. Kýndelikti qogham tynysyn qadaghalap, әrtýrli baghyttaghy mәselelerdi ýilestirip, ony tiyimdi sheshuding joldaryn qarastyruda. Bastauysh partiya úiymynda partiyalyq jobalar «Ardagerlerdi ardaqtayyq!», «Baqytty balalyq shaq», «Úly dala eli», «Sәtti qadam» syndy әleumettik manyzdy jobalar újym mýshelerining belsendi aralasuymen jýzege asyryluda.
Múnay-gaz salasynyng mәrtebesin kóteretin bilimdi, talantty jastargha bastauysh partiya úiymy ýnemi qoldau kórsetip keledi. Mәselen, biyl Últtyq birynghay testileuden ótpegen jәne testileuge qatyspaghan mektep týlekterin kәsiptik bilim beru oryndaryna ornalastyryp, bastauysh partiya úiymy óz qamqorlyghyna alyp otyr. Otandyq múnay ónerkәsibin bilikti mamandarmen qamtamasyz etu maqsatyndaghy búl bastama ózinin ong nәtiyjesin bereri sózsiz.
«Núr Otan» partiyasymen birlese nәtiyjesin tapqan iygi sharalar – tabysty enbekting kórinisi. Búl iygi sharalarda bastauysh partiya úiymdary belsendilik tanytsa ghana biz, Otanymyzdyng odan әri gýldenuine, elimizdegi tynyshtyq pen túraqtylyqtyng saqtaluyna senimdi bolamyz.
«Sәtti qadam» – biz ýshin!
Áygerim SÁULEN, Kaspiy ónirining qazirgi zamanghy kolledjining jas mamany:
– «Sәtti qadam» jobasy – jas mamandar ýshin әleumettik saty. Ózining tiyimdiligin dәleldep ýlgergen búl baghdarlama osymen tórtinshi jyl qatarynan jemisti jýzege asyryluda. Biyl jobagha tolyqtyrular engizildi. Soghan oray, endi eki baghytta júmys isteytin bolamyz. Ótken aida joghary oqu oryndary men kolledj týlekteri arasyndaghy jetim balalardy júmysqa ornalastyru baghyty boyynsha júmystar qolgha alyndy. Sonyng ayasynda býginde Qazaqstannyng barlyq ónirinde filialdary bar iri kompaniyalar, memlekettik mekemeler men kәsiporyndardyng kelisim-shart jasasu jónindegi júmystary belsendi jýrgizilude.
Qazir enbek ótilinsiz júmysqa ornalasu óte qiyn. Óitkeni, júmys berushiler birinshi kezekte onyng tәjiriybesine qaraydy. «Sәtti qadam» siyaqty jobalar oqu ornyn endi ghana bitirgen studentterge alghan bilimderin tәjiriybede qoldanugha jәne enbek naryghynda bәsekege qabiletti bolugha mol mýmkindik beredi.
Mәliyke QUANYShEVA
Aygýl Ertileu
Abai.kz