Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev reseylik «Rossiya 24» arnasyna súhbat berdi, - dep habarlady Aqordanyng baspasóz qyzmeti.

Reseylik arnagha súhbat bergen Elbasynyng әngimesi elding ekonomikalyq ahualy әm Halyqaralyq qatynastar tónireginde órbigen.

«Abai.kz» portaly,  Elbasynyng kezekti súhbatyna sholu jasap ótkendi jón kórdik. Neler aityldy, neler qalys qaldy?..

Súhbatyn Kenestik jýiening tas-talqany shyqqan kezendegi emis-emis estelikterimen bólisuden bastaghan Elbasy oiyn bylay jalghapty:

«Bizde, agha buynda estelikter qaldy. Ózderinizge belgili, men eki dәuir mәdeniyetting tәrbiyesimen óstim. Áueli, mening qanymda aghyp jatqan tughan mәdeniyetim, qazaqy tәrbiyem bolsa, ekinshisi – maghan erekshe jaqyn orys mәdeniyeti, orys tәrbiyesi».

Keshegi qoghamnyng qúlauyna qúlazyp jýrgen key toptardyng pikirine de Elbasy osy joly jauap beripti.

«Jýzdegen jyldar tarihy bar barlyq imperiyanyng aqyry ne boldy? Sondyqtan, eng bastysy Qazaqstannyng da, Reseyding de aldynda jeytin nany bar, energiyasy bar. Eshkimnen súramaymyz. Ol kezde ne boldy? Odaqtyng ydyrauyna subiektivti sebepter boldy. Kadrlyq sheshim solay boldy. Búl turaly biz talay ret aittyq. Sondyqtan bos bylshyldy dogharyp, ispen ainalysu kerek».

Esterinzde bolsa, osydan sәl erterekte qazaqstandyq sayasattanushy Ázimbay Ghaliyding súhbatyn jariyalaghan edik. Onda Resey ekonomikasynyng ólimshi hәli turaly bayandalyp, alyp territoriyaly Reseyding әlemdik alpauyttar tiziminen shettep jara jatqandyghy aitylghan-tyn. Osy taqyrypqa toqtalghan Elbasy Reseyge salynghan Batys jәne AQSh sanksiyalarynyng әdil ekendigin aitypty.

«Biz ben S iz Payghambar emespiz ghoy. Sondyqtan tura bylay bolady dep dóp basyp aita almaymyz. Qazaqstanda da, Reseyde de ýlken agrarlyq keshen bar. Alayda biz bidaydy da, etti de, sýtti de, kókónisti de ayaghyna deyin óndemeymiz. Europadan dayyn konservilerdi satyp ala salamyz. Ony ózimiz nege istemeymiz?.. Al endi osynyng bәrin óndep alu ýshin mashina jasau ónerkәsibin barynsha damytu qajet. Ol óndiris zamangha say boluy shart. Mәselen, múnaydy óndeu ýshin zamanauy múnay óndeu zauyty qajet. Ol qúral-jabdyqtar óte qymbat. Mine, osyny qolgha alghan jón. Sosyn nanotexnologiyalar, balamaly energetika, bioximiya siyaqty ghylymiy-texnologiyalyq júmystardy da úmytpau qajet. Bir jaghynan Reseyge sanksiya salynghany dúrys boldy. Qazir oghan jaqsy bir serpilis kerek. Bilekti sybanyp, júmysqa kirisse, bir jerden jaryp shyghady», - dep atap kórsetti Memleket basshysy.

Odan әri Qazaqstan múnayynyng qaydan kelgendigi turaly sóz órbigen.

«Qazaqstangha Kenes odaghynan sybagha bolyp qalghan múnay shiykizaty bar. Barlyq qazba baylyqtyng týrleri bar. Qazaqstan qazbanyng ýstinde otyr. Ras, biz shiykizat óndiremiz. Basqalar ony óndeydi. Sol sebepti de ekonomika ólmeydi».

Ótken joly Deputat Súltanov  alqyn-júlqyn úsynys jasalghany belgili. Astananyng atauyn ózgertudi úsyndy. Ózrgertkende de Elbasynyng esimin Elordagha bergen jón dedi. Osyghan qatysty Memleket basshysy bylay depti:

«Men osynda túramyn ghoy. Bәrin estip, kórip jatyrmyn. Internette de jazyp, aityp jatyr. Sondyqtan men jauap beruim kerek boldy. Búl - brend. Sondyqtan Ony ózgertuding esh qajettiligi joq. Dәl osy Astanada túnghysh ret XXI ghasyrdaghy EYQÚ sammiyti ótti. Aziyada qysqy oiyndary ótti. Endi mine, EKSPO ótedi. Barlyghynda Astananyng aty atalady. Múny auystyrudyng ne keregi bar endi?».

Sonymen, bir saghatqa sozylghan súhbattyng auany keshegi qogham estelikterinen bastalyp, býgingi ekonomikalyq әm Halyqaralyq ahualdar, EAEO-nyng keleshegi tónireginde bolghan.

Búdan bólek, Qazaqstan Preziydenti Ortalyq Aziyadaghy terrorizm men ekstremizmdi boldyrmaugha qatysty ÚQShÚ-gha mýshe elderding ortaq ústanymynyng ózektiligin atap ótken.

Núrzat Toghjan

Abai.kz