- Úlyqbek Esdәulet - әr qazaqqa tanys esim. Sizdi ne tanytty? Al siz óziniz qazaqty qalay tanisyz?
- Meni qazaq qalay tanidy, men qazaqty qalay tanimyn? Shynynda, múnyng qiyn súraq eken. Al ózing jauap berip kór: «Qazaqty tanimyn» desen, «mynau ózin bilgish sanap otyr» deydi, «tanymaymyn» desen, «mynanyng kózining eti ósip, bolyp-tolyp qalypty, keudesine nan pisken eken» deydi. Sonda ne demek kerek? Tike qoyylghan súraqqa qalay da jauap beru kerek qoy.
Osyndayda eng aldymen tilge oralatyn ne? Ol - Abay atamyzdyng «Qara sózderi» - qazaqty tanugha arnalghan traktat. Jazylghaly beri ghasyrdan astam uaqyt ótti. Úly aqyn tanyp-bilgen ol qazaqty biz jygha tanymaymyz, tany da almaymyz, tanyghymyz kelse de. Al ózimizding zamandastarymyzdy she? Olardy tanugha qabiletimiz joq. Ózgeni qoyyp, ózimizdi-ózimiz keyde tanymaymyz. Qazaq ózgerip barady. Kýnnen kýnge. Minez-qúlqy, әdet-ghúrpy, dýniyetanymy, tipti tili, dili, dini de... Bala kezimdegi kenqoltyq qazaqty býgin kýndiz shammen izdep taba almaymyn.

- Úlyqbek Esdәulet - әr qazaqqa tanys esim. Sizdi ne tanytty? Al siz óziniz qazaqty qalay tanisyz?
- Meni qazaq qalay tanidy, men qazaqty qalay tanimyn? Shynynda, múnyng qiyn súraq eken. Al ózing jauap berip kór: «Qazaqty tanimyn» desen, «mynau ózin bilgish sanap otyr» deydi, «tanymaymyn» desen, «mynanyng kózining eti ósip, bolyp-tolyp qalypty, keudesine nan pisken eken» deydi. Sonda ne demek kerek? Tike qoyylghan súraqqa qalay da jauap beru kerek qoy.
Osyndayda eng aldymen tilge oralatyn ne? Ol - Abay atamyzdyng «Qara sózderi» - qazaqty tanugha arnalghan traktat. Jazylghaly beri ghasyrdan astam uaqyt ótti. Úly aqyn tanyp-bilgen ol qazaqty biz jygha tanymaymyz, tany da almaymyz, tanyghymyz kelse de. Al ózimizding zamandastarymyzdy she? Olardy tanugha qabiletimiz joq. Ózgeni qoyyp, ózimizdi-ózimiz keyde tanymaymyz. Qazaq ózgerip barady. Kýnnen kýnge. Minez-qúlqy, әdet-ghúrpy, dýniyetanymy, tipti tili, dili, dini de... Bala kezimdegi kenqoltyq qazaqty býgin kýndiz shammen izdep taba almaymyn.
Qazaqtyng últtyq syr-sipatyn ashugha Abay, Shoqan, Shәkәrim, Baytúrsynov, Áuezovtan bastap, kóptegen filosoftarymyz enbek arnady. Osy ynghayda Gerolid Beligerding jazbalary kónilime kóbirek qonady. Keyingi tolqynnan Tynyshtyqbek Ábdikәkimov «Qas-saq anqymasy», Túrsynjan Shapay «Qazaqtyng jany», Amangeldi Kenshilikúly «Qazaqty sýn» degen monografiyagha tatityn shygharmalar jazdy. Alashtanu ortalyqtary júmys istep jatyr. Bәri de qazaqtanu ghylymyna qosylyp jatqan ýles dep bilemin. Rasynda da, qazaqty tanu ýshin eng aldymen qazaqty jaqsy kórip, qúlay sýy kerek. Búl jerde jalang patriotizmge oryn joq. Kezinde qazaqtyng keybir erek minezin shymshyp synaghan bir-eki óleng joldarymdy ústap alyp, sonyma shyraq alyp týsip, meni qazaqtyng jauy atandyrmaq bolghandar búl kýnde rayynan qayta qoydy dep aita almaymyn. Sonyng ózinde bizdiki әnsheyin, ber jaghy, asylynda qazaqty Abaydan kóp synaghan aqyn joq. «Qoldarynan kelse, aldymen Abaydy qiratyp alsyn» demey-aq qoyayyn...
Qazaqtyng últtyq minez-qúlqy turaly Úly dalany kezip, mәdeniyetine qanyghyp, atqa minip, kiyiz ýide týnegen, әn kýiin tyndap, dastarqannan dәm tatqan, qazy jep, qymyz ishken, arghysy - ejelgi batys-shyghys sayahatshylarynyn, uaghyzshylarynyn, bergisi - Resey otarshylarynyn, katorjandarynyng kóbi jazyp qaldyrghan. Ata-babalarymyz qazaq atana qoymaghan yqylym zamannan beri jetken sipattama, minezdemeler, keyiptemeler saqtalghan. Ibn Batuta, Marko Polo, Rubruk, Prjevaliskiy, Yanushkeevich te, Zelinskiy de, Dostoevskiy de, Soljenisyn da... Kóbisi qazaqtyng darqan minezin maqtap, danghoy qylyqtaryn shenegenmen eshqaysysy da últymyzdyng shynayy sipatyn ashyp bere alghan joq. Olargha qaraghanda «men bir júmbaq adammyn...», «shesh kónilimning júmbaghyn», «syrymdy toqtatayyn aita bermey» degen úly Abay kýlli әlemge qazaq jany men sanasynyng qúpiyasyn kóbirek ashty. Ólenderi arqyly da, «Qara sózderimen» de.
Soljenisynning últymyzgha degen kózqaras-pighylyn ózderiniz de bilesizder. Basqa bir mysal aitayyn. Bizding Zaysan ónirinde Prjevaliskiydi Tiybetke bastap aparghan Myrzash batyrdyng úrpaqtary túrady. Prjevaliskiyding «Puteshestvie k Lobnoru y Tiybet» deytin qalyng kitabyn ary-beri aqtarghanda qauipti saparda ózine jolbasshysy bolghan Myrzash batyr turaly «úry, qu, senimsiz» degennen basqa jaghymdy pikir taba almay púshayman boldym. Qiyandaghy Tiybetke barymtamen baryp-kelip jýrgen Myrzashty óz júrty әigili batyr sanasa, ýzengiles sayahatshynyng bergen baghasy әlgindey...
Degenmen de Abay ózi tanyp-bilip, zeyindep-zerdelegen qazaq janynyng býkil qúpiyasyn tolyq ashpay, birazyn júmbaqtap qaldyrdy desek, dәlirek bolar edi. Abaydyng qazaqtanymy múhittaghy alyp aisberg sekildi. Ýshten birin keyingige ashyq úghyndyryp berdi de qalghanyn astarlap ketti. Meninshe, onyng «Qara sózderin» tәrjimandardyng orys tiline «Slovo nazidaniye» dep audarghany dәl emes. «Qara teniz», «qara shanyraq» degendegi «qara» sózi úlylyq maghynasyn beretinin búl kýnde orystarmen qosa, býkil әlem júrty biledi.Sondyqtan Abay atanyng «Qara sózderin» sózbe-sóz «Chernoe slovo» dep audarudy úsynamyn.
Bizding kóbimiz osy kezde últtyq múrat, últtyq iydeyamyz neden bastau alatynyn bile bermeymiz, «últtyq iydeologiya qayda?» dep qaqsaymyz. Negizi búl últtyq sanagha baylanysty mәseleler. Biz Abay júmbaghyn kemenger aqynnyng jeke basynyng júmbaghy emes, kýlli qazaq últynyn, qala berdi býkil Qazaqstannyng júmbaghy dep qarastyruymyz kerek. Abaydyng ghajayyp fenomeni onyng shygharmalaryna ýnilgen sayyn osynday oigha iytermeleydi. Biraq biz búl júmbaqtyng sheshuin, býgingi әdetimizben, júrtymyzdy biylemese de yrqymyzdy biylep bara jatqan syrtqy investorlargha salyp qoyyp qarap otyra bermey, ózimiz sheshkenimiz jón. Júmbaqsyz jan, qúpiyasyz adam joq. Dey túrsaq ta, qoghamdyq sanada «Injil qúpiyasy», «Qúran qúpiyasy», «da Vinchiyding qúpiyasy» deytin beleng alghan úghymdar bar. Abay júmbaghy - qazaq janynyng qúpiyasy da osy tektes qúbylys. Bizding últtyq sanamyz aldymen Abaydy jete tanyp, ol qaldyryp ketken qazaq qúpiyasyn - ghasyrlardyng últtyq júmbaghyn tolyq týsinip, týgel sheshken jaghdayda ghana әlemnen óz ornyn oiyp ala alady. Elimiz de solay. Eluinshi bolsa da. Oghan әli jetu kerek. Búl jolda úly Áuezov úsynghan ghylymy amal, óz qolymen salyp berip ketken tanymdyq biyik baspaldaq bar. Qazaqstan qanshama darqan, aqkónil, ashyq-shashyq, asta-tók el bolghanymen, Abay ózi kóp ashpaghan últtyng júmbaghyn syrtqa kóp әigiley bermey, qazaq janynyng qúpiyasyn qymtap ústaghany jón dep bilemin. Týbinde «Qazaq janynyng qúpiyasy», «Qazaqtyng últtyq sanasy», «Qazaqtyng maqsat-múraty», «Qazaq júmbaghy», «qazaq fenomeni» degen siyaqty úghymdar әlemdik dengeyge shyghatyn kýnning kelerine senemin.
- «Kiyiz kitapty» әdeby orta sizding sharyqtau nýkteniz dep biledi. Óziniz she? Sol kitaptan keyin jana kitap beru jolynda qanday sezimderdi bastan keshirudesiz? Shygharmashylyq toqyrau men ósuding araqatynasy qanday?
- Gharysh ghylymynda apogey, periygey degen úghymdar baryn bilesin. Úmytpasam, Aydyng nemese orbitadaghy ainalyp jýrgen korabliding Jerden eng shyghandap alystau jәne tómendep jaqyndau nýktesin bildiredi. Ónerge osy úghymmen qaraugha bolady. Ár aqynnyng ózing aitqanday «sharyqtau nýktesi» - onyng apogeyi. Al toqyrau túsy - periygeyi. Mysalgha, Múqaghaly aqynnyng sharyqtau shyny «Jan azasy» desek, Tólegen aqynnyng «Saghynyshty», Jarasqannyng «Aq búlaqtardy», Kenshilikting «Anardy», Temirhannyng «Kók týrikter sarynyn», Farizanyng «Shashy agharghan qyzyn» Núrlan Mәukenúlynyng «Husnihatyn» Gýlnәr Salyqbaydyng «Janyn» Iranbekting «Batqan kemening beybaqtaryn», Aqsúnqarúlynyng «Jiyrmasynshy ghasyrdyng jiyrma sәtin», Esenghalidyng «Manghystau maqamdaryn» jazghan kezenin olardyng apogeyi deuge bolady. Osy jaghynan alghanda, basynan búlt ketpegen «Kiyiz kitap» mening ólendegi jetistigim ekeni ras shyghar. Sezimning qaynap túrghan ystyq kezinde, jýrekting domnasy quatty tústa on-neshe jyl jazyldy ghoy. Sol «Kiyiz kitap» shyqqan kezde, óleng tanudaghy talghamyn ózim qatty syilaytyn әdebiyetshi dosym Sauytbek Ábdirahmanov: «Endi saghan búdan asyryp jazu asa qiyn bolady» degen. Talaydy biletin tereng jigit qoy, aitqany rasqa ainala bastady. Kitap shyqqaly on jyldyng jýzine ainaldy, biraz jana ólender jazdym, biraq sol beles kóbine aldymdy orap jatyp alady. Sodan asyrmaq bop tyrmysyp qoyamyn. Byltyr jaryq kórgen «Yntyq zar» degen kitabyma keyingi jazylghan jyrlarymnyng bir parasy engen. Qazirgi kýnde «Ábilhayat» degen atpen estelikter men esseler kitabyn jazyp jýrmin.
Aqynda auyq-auyq toqyrau bolyp túruy zandylyq, biraq ony әr qalamger әrtýrli bastan keshedi. Pasternak pen Ahmatova, bizding Quandyq Shanghytbaev agha onday kezde tәrjimamen ainalysqan kórinedi.
- Sol biyikten kelgende, ózinizden jәne ózge de sizding buyngha jatatyn qalamgerlerden әuelde ne kýtilip edi? Buyn retinde әdeby ýmitti aqtay aldynyzdar ma?
- Bizding buyn degende aldy - Jarasqan, Kenshilik, Temirhan, Iranbek, Júmatay, Kýlәshti, sony - Ghabiyden, Baybota, Esenghali, Tynyshtyqbekterdi aitady. Olar soghystan song tughandar men tyng jyrtqan jyly tughandar. Shyndyghynda, eki ortasynda nayqalghan Nesipbek, Jýrsin, Kópen, Serikterding buyny taghy bar. Sonda ýsh tolqynnan birikken bir buynbyz.
Osy buynnan da kýtilgeni әriyne, ýmit. Jas qalamgerden ýlkender ýmitten basqa ne kýtushi edi?! Al ony aqtay aldyq pa, aqtay almadyq pa, ol ekinshi mәsele.
Mysalgha, Ótejan Núrghaliyev aghamyz alghash әdebiyetke kelgende Ábdilda Tәjibaev ony jas Pushkinge tenegenin baspasózden oqyghanmyn. Biraq odan Pushkin shyqqan joq, Ótejan shyqty. Sonday aq Quandyq Shanghytbaev aghamyz jetpis altynshy jyly Iliyas Esenberlinge meni Fet pen Tutchevke tenep tanystyrghany esimde. Menen olardyng ekeui de shyqqan joq. «Ekinshi Úlyqbek» qana shyqty. Soghan qaraghanda Ótejan agha ekeumiz aghalar ýmitin aqtay almadyq-au deymin.
- Múnynyz «joqqa shygharudy joqqa shygharu» degendey boldy ghoy. Jalpy, shygharmashylyqtyn, onymen ainalysudyng mәni nede? Aqyn men qoghamnyng araqatynasy qanday? Qazirgi qoghamdyq kózqaras әdebiyetting qajettiligin joqqa shygharugha beyim. Osynday kezende әdebiyetten ne kýtu kerek?

<!--pagebreak-->
- Ómir sýrip jýrgen adamnyng sol ómirding mәnine kóp ýnile bermeytini siyaqty, jazyp jýrgen adam da shygharmashylyq degen úghymnyng týpki mәnine sýzile qaraqtap, jete zer sala bermeydi. Shygharmashylyqtyng mәni degen ne ózi? Zigmund Freydke baqsaq, kez kelgen shygharmashylyqtan jýrek ainuy mýmkin. Ol shygharmashylyqty «nәpsilik qanaghattanbaudyng nәtiyjesi» dep atap, «sublimasiya» degen terminmen týsindirgen. Múnysynyng ózi ekiúshty ghana emes, ýshkýl, tórtkýl úghym. Qoghamdyq pikir әdebiyetting bolashaghynan týnilip otyrghanda tek jankeshti qalamgerler ghana sanatta qalary haq. Óitkeni olardyng qolynan jazudan basqa eshtene kelmeydi. Búl ashy da bolsa shyndyq. Qazir Jazushylar odaghynyng qatarynda jeti jýzden astam mýshe bolghanymen, býgingi kýni solardyng keybiri qalamyn qayda qoyghanyn bile me eken? Kim súrau jýrgizip, attestasiyadan ótkizipti? Qaranyz. Endi býgingi es jiyp, ense kótergen kezde osydan on-on bes jyl búrynghy kezenge oisha sholu jasap kórelik. Mineki, «Bostandyq aldyq!» dep quana aighaylap, bórkimizdi aspangha atyp jiberip, jalanbas qaldyq. «Qys ketti, mәngilik jaz jetti!» dep senip qalyp, ayaghymyzdaghy etigimizdi jýgire sheship, jalanayaq qaldyq. Búl jalanash-jalpy kýiimiz biraz jylgha sozyldy. Sóitip, sozylmaly auruday ótip bolmaghan ótpeli, óliara kezennin, naryqtyq dәuir qiyndyqtarynyng túsynda baytal týgil bas qayghy boldy. Biz bәrimiz sol birer jyldyng bederinde beytanys, ógey, jabayy kapitalizmning qúrbanyna ainalyp shygha keldik. Naryqtyng portyna beyseubet aghyp kelgen bórenening kýiin keshtik. Maltyp kelgen joqpyz, maltyghyp keldik. Ózdigimizden esip te, jýzip te jetken joqpyz. Túnshyghyp, esimiz kiresili-shyghasyly jettik. Kenes ókimeti kezinde atalarymyzdy kýshtep újymdastyrghany sekildi, jana zamanda kýshtep naryqtandyryldyq. Jekeshelendiruden qúr qol shyqtyq, bos qalta qaldyq. Jan saqtau, bala-shaghany asyrau múng boldy. Kóbimiz kitap jazbaq týgili, kóshimizding jýgi qayda auyp, basymyzdyng qayda qalghanyn bilmey qaldyq. Kәsipsizdik jaylap, jep otyrghan nanynan aiyrylghan auyl halqy qap arqalap, qalagha shúbyrdy. Auylday asyraushysynan aiyrylghan qala júrty jerge qarady. Basymyzdan «kishi oktyabri» degendey, «kishi aqtaban shúbyryndy» ótkendey boldy. Onday zobalang kezde әdebiyet qalay óristesin?! «Qúdaygha shýkir», «Tәuelsizdigimizge tәube» dep jýrip, qayta jetilgen shaghymyz osy ghoy... Azat dәuirdin, egemen kezenning kórkem tarihy endi jazyla bastady, bodan zamannyng bolmasa, bostan ómirding baghasy әdebiyette әli berilgen joq.
Sol jyldarda jabylghan kitaphanalar men kitap dýkenderin qayta ashqanymyzben qazir kim jarylqanyp jatyr, bayaghy qalyng oqyrmannan aiyrylyp qalghan son? Keleshekke ýmit artamyz. Menen keyde tilshiler alqymnan alyp súraydy «basylymdardyng taralymy nege tómen?» dep. Oqyrman az bolsa, tiraj qaydan kóbeymek? Biz biletin, biz kórgen, kitapty qoyny-qonyshyna tyghyp jýrip oqityn qalyng oqyrmandardyng buyny búl kýnde ómir arenasynan ketken, qartayghan, azayghan, seldiregen. Olardyng ornyn jana buyn basqanymen, búlar basylym oqyrmany emes, internet oqyrmany bolyp shyqty. Olardy oqyrman degennen góri, kórermen, tyndarman degen dәlirek shyghar. Áneki, әsirelep aitsaq, biz - aqyrghy oqyrmandar dәuirining jar basynda nemese qúrdymynda ómir sýrip jýrgen jazushylarmyz! «Mogikannyng songhy túyaghyna» kimdi jatqyzamyz? Jazushylardy ma, oqyrmandardy ma? Múnday kezende әdebiyetten ne kýtuge bolady desek, bayaghy eski jauap: ólmeytin shygharma ghana!..
- Qazirgi әdeby proseske kózqarasynyz qanday? «Eng úly aqyn - jas aqyn» dep, әdebiyettegi jastargha bir kisidey qamqorlyq jasadynyz. Qamqorlyqtyng óteui - aqtalghan ýmit qoy. Óziniz aitqanday, «Ólmeytin shygharma» kýttiniz. Kóniliniz tolsa - nege, tolmasa - nege?
- Ózim aghalardan kórgen qamqorlyqty keyingi talanttargha jasap baqsam, moynyma qaryz bolmasyn degenim ghoy. Ádeby prosess ózdiginen órbimeydi, onyng qozghaushy kýshi - qalam iyeleri. Ózing tilge tiyek etip otyrghan «Eng úly aqyn - jas aqyn» degen óleng jolym bir kezde Maraltaygha arnalghanmen, onyng tústastary Ámirhan Balqybek, Jaras Sәrsek, Talghat Eshenúly, Baqytjan Aldiyar, Almas Temirbay, Tanagóz Iliyasova, Dәuren Berikqajyúly, Marjan Ershu, Múrathan Shoqan, Adalbek Ahmadi, Almas Isadil, Janarbek Áshimjan, t.b. da qatysty aitylghan. Olar búl kýnde ýmitti aqtap jýrgen, jemisti qalamgerlerge, әdebiyetting túraqty kadrlaryna ainala bastady. Anau Aqberen, Qúralay Omar, Bauyrjan Qaraghyzúly, Azamat Tasqara, ózdering siyaqty jastardan óleng degen qúdiretting buyrqanghan kýshin kóremin. Ayaq alystary shiraq. Tynystary erkin. Degenmen, kópshilik jas qalamgerler turaly qorytyndy tújyrym jasau әli erterek. Biz balapandy kýzde sanaudyng ornyna, shashylyp kózge shalynghan jazghy júmyrtqany әspettep ala jónelemiz...
- Siz memlekettik qyzmetting әrtýrli satysynan ótken adamsyz. Sol kezeng sizge ne bere aldy? Neni taptynyz, neni joghalttynyz? Aqyngha ne paryz, ne mindet?
- Bir ghana nәrse - jinaqylyqqa ýiretti. Baspada biraz jyl redaktor bolyp istep, tapjylmay otyrudy ýirene bilgen adamgha kez kelgen kensening júmysy týk emes ekenine kózimdi jetkizdi. Ol basta mәjbýrlikpen barghan edim, til ýirendim, el kórdim, jer kórdim, jer sharyn aralaghannan úlan-ghayyr әser aldym. Tapqanym az emes, joghaltqanym odan da kóp pe deymin. Óitkeni shygharmashylyqqa, izdeniske júmsar esil uaqytymnyng on jyly qújat, qauly-qarar jazumen ketti. Degenmen, Qúday bergen kýndizing ókimettiki bolghanmen, týning - ózindiki ghoy. Men týnde jazugha qalyptasqan «ýki» qataryndamyn. Biraq kýni boyghy kýibeng tirlikten, qat-qabat sharuadan qajyghan úiqysyz-kýlkisiz «ýkilerge» qaraghanda, tang azannan oyana salyp sayray jóneletin úiqysy qanyq «boztorghaylardyn» shabyty tyng bolatyn shyghar deymin.
- Dosynyz bar ma?
- Búryn kóp edi. «Kimdi kórsen, bәri dos» dep atamyz aitqanday. Qazir azaydy. Keyde jalghyz qalyp qoyamyn. Izdesem, birde-bireuin tappay qalatyn kezderim bolady. Keyde jalghyzdyqqa ózim úmtylamyn. Jer - dýniyeden bezip...
Dostyng kóbeyetin de, azayatyn da kezderi bolady.
Júrt dostyng azangyn jastyng úlghangyna baylanysty dep oilauy mýmkin. Mende basqasha. Dostarymdy tipti erte joghalta bastaghanmyn. Kózine týsse, «Bala dostar» degen ólenim bar. «Silkindirip Semeyding jasyny jerdi, Qúpiya, júmbaq ólimning ghasyry keldi. Auylgha barsam, birge ósken dostarym az, Altauy birdey asylyp óldi» dep bastalady... Ólendi jazghan kezde tórteu edi, kitapqa shyqqansha altaugha jetti. Búl da bir tragediya. Endi qalghandaryna ghúmyr bersin.
- Aqyn Úlyqbek Esdәulet pen әke Úlyqbek Esdәuletting úqsastyqtary men ózgeshelikteri nede?
- Mening bir qalamdas agham bar. Ýiine barsan, bala-shaghasy «Tiyshe! Papa piyshet» dep, sybyrlap sóilesip, ayaqtarynyng úshymen jýretin. Kishkentay ketik qyzy «Moy papa pisateli, on pisit stihi» deytin. Ózinshe kulit. Al men bolsam, kerisinshe, balalarym shulap bolyp, úiqygha jatqannan keyin ghana jazugha otyrushy edim. Ólening de perzenting ghoy. Óleng jazu men bala tәrbiyesining qaysysyna kóbirek kónil bólding dep otyrsyn-au. Qyzyq súraq eken. Shynymdy aitsam, ólenge kóbirek kónil bólgen siyaqtymyn. Balalardyng qalay tez ósip ketkenin bayqamay qalyppyn. Eng qatty kónil bólgenim - óz ana tilin bilip óssin dep, alys ta bolsa qazaq balabaqshasyna berip, qazaq mektebinde oqytqanym. Eki balam da tughan tilimen óskenine riza. Ózge tilderdi de oidaghyday bilip ósti. Mamandyqty ózderi tandady. Qazir nemerelerimning de tilderi qazaqsha shyqty. «R-dy» aita almasa da sóilegende sózden janyldyrady. Tipti ólenderimdi jattay bastady. Soghan quanamyn. Áytpese, ana tilin bilmegen adam bir jeri kem mýgedek siyaqty ghoy. Ruhany mýgedek. Ártýrli kategoriyadaghy. Ondaylar mýgedektigi ýshin tólemaqy tóleseng úyalmay alatyn shyghar.
- Tarihpen betpe-bet. Uaqytpen. Últtyng janymen. Osylarmen ishki dialogta ózinizge ashqan jana әlemning kelbeti qanday? Sizding әleminizding aty ne?
- Tarih degenimiz it túmsyghy batpas qalyng jynys. Uaqyt bolsa, ózing ýshin bir-aq sәttik, kózdi ashyp júmghanday mezet qana bolghanymen әlem ýshin mәngilik qúbylys. Últtyng jany - úly múhiyt, úlan asu, týpsiz tereng shynyrau. Bir qazaqtyng tilin taba almay jýrip, últtyng janyn qalay týsinbekpiz? Tariyh, Uaqyt, Últ ýsheui de aqyrzamanmen ghana sóilesetin ghalamdyq, jahandyq ghalamat úly kategoriyalar. Al olarmen súhbattaspaq túrmaq, ishtey til qatysudyng ózi mún. Biraq naghyz aqynnyng arqasy ústap, shabyt shyn qysqan sәtte solardyng bәri bir-aq uys bolyp kórinui mýmkin. Ózin aityp otyr dep oilama. Menen myqtylar, arqalylar kóp qoy. Eki iyghyn júlyp jegen. Shetinen aqiyq. «Keledi, keledi әli naghyz aqyn» dep Múqaghaly aghamyz aitqanday... Tariyhqa túmsyq tyqsan, әlmisaqta sýiegi qurap qalghan aruaqtar tirilip, aldynnan andaghaylap shyghady. Bir dosyma ataqty Zeynolla Samashev turaly «Ziratqa týnemese, arheologtyng úiqysy qanbaydy» degen edim, búl da sonday. Óz tarihymyzgha ýnilmey, ótkennen sabaq almay, aruaqtardy riza qylmay, bolashaqqa senu qiyn, jetip baru jónsiz. Úly aqynnyng әlemine «Abay joly» degen atty qoyghan ózi emes, Áuezov. «Dýkenbay joly» degen kino kórdim, onyng atyn qoyghan keyipkerining ózi kórinedi. Al men óz әlemime ne dep at qoyarymdy әli oilamappyn. Qaydan bolsyn, әdette ózimshe bir tәuir at tapsam kitabyma qoyyp alamyn. Sondyqtan búl jerde ózdering qol úshyn berersinder.
- Siz Ábish agha Kekilbaev turaly jazghanynyzda Alifred de Mussening «aqyn óldi әr adamnyng ishinde» degen pikirin mysalgha keltirgen ediniz. Ár adamnyng ishinde aqyn ólgen sәtte әr aqynnyng ishinde kim ya ne óledi? Qyjylynyz bar ma?
- Búl súraghyng bizding anau jylghy bir premier-ministrimizding «qoy baghyp tyrashtanyp qaytemiz, et pen jýndi Avstraliyadan satyp ala salmaymyz ba, egin egip azaptanyp qaytemiz, egip jatqan Kanada túrghanda, múnay men mys, alumen siyaqty qazynalarymyzdy jaqsylap óndirsek, aqshasyna adam janynan basqanyng bәrin op-onay satyp ala qoyamyz» degen sózin esime týsirdi. Onyng oiynsha, qazba baylyq bolsa jetedi, qalghanyn ózimizde óndirip keregi shamaly. Óitkeni bәribir әlemdik bәsekege týsip, bәige ala almaymyz...
Ár aqynnyng ishinde óletin - ózining óleninen basqa qabilet-daryny. Dýniyege kelgen sәby skuliptordyng qolyndaghy saz balshyqtay. Odan kisini de, it pen qústy ta, jylqy men jolbarysty, týlki men qasqyrdy da somdaugha bolady, aghash pen gýldi, tiken men japyraqty, tipti qúrt-qúmyrsqany da jasau týk emes. IYleuge baylanysty. Qúdaydyng bergen sybaghasyna, taghdyrdyng jazuyna qaray. Aynalasyna, ózine qatysty. Adam ózining basty darynyn ayalau ýshin, boyyndaghy basqa qabiletterin órbitpey, damytpay qúrbandyqqa shalady. Aqyndyghy basym bolsa suretshiligi, nemese sportshylyq, әnshilik kýishiligi, t.b. ekinshi plangha ysyrylady... Mysalgha, Jýsipbek Aymauytov pen Aqseleu Seydimbekovtyng ústalyq-zergerligi qalamgerlik pen zertteushilikting qasyndaghy qosalqy ermek qana bolghan.
Qaranyz, Shәmshi aghamyzdyng kompozitorlyghyna qosa, aqyndyghy da bar edi ghoy, nege damytpady? Qazirgi óz әnine shatpaqtap ózi mәtin jazyp, eki sózding basyn qúray almay dalbasalap jýrgen Jolbarys Seyfullinderge qaraghanda әjeptәuir aqyn bolypty. Al Júmeken agham aqyndyghyna qosa, kýshti kýishi bolghan, konservatoriya bitirgen. Nege sahnagha shyqpady? Olar ózderining eng basty qabiletterine jol ashyp, qalghandaryn qysyp, tizgindep, túnshyqtyryp ústady. Shashylmady, shashyramady. Onysy dúrys-aq bolghan dep oilaymyn.
Sonau jyldary orystyng bir aqyn qyzynyng «ishimdegi keybir ólenime abort jasattym» dep jazghany esimde. Nege olay dedi? Al Abay atamyzdyng «ishtegi oidyng syrtqa shyqqanda kórki qashady» degenine mәn berdik pe?
Búryn qyzyldy zaman bolsa, býgin qyjyldy zaman. Qyzyl azayyp, qyjyl kóbeydi. Qazirgi kýnde kimde qyjyl joq deysin? Mende de bar. Biraq auyzdyqtap ústaymyn. Keyde boy bermey ketedi. Boy bermey, aqtarylyp, ólenime kirip alady. Biraq qaysybireuler qúsap býkil dýniyege qyjylmen qaray almaymyn. Týsimde bolmasa, ónimde kóringenge tis qayray beru tabighatymda joq.
- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan
Erlan JÝNIS

«Ayqyn» gazeti, 04.09.10.