Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 228661 9 pikir 21 Qarasha, 2016 saghat 08:55

ELBASYNYNG QANATTY SÓZDERI - ÚRPAQQA ÓNEGE

Preziydent Nazarbaev. Búl kýnde búl esimdi tórtkil dýnie biledi. Danalyq, kóshbasshylyq, kóregendik qazaq basshysyna tәn.

Elbasynyng әrbir sózinde mәn maghyna bar. Tәlim alar, taghylym bolarlyq qúndylyqtar jeterlik. 
*   *   *
Tәuelsizdikpen birge biz eldik dәstýr men memlekettik mәdeniyetti janghyrttyq. Osylaysha, tórtkýl dýniyeni at túyaghymen dýbirletken danqty babalardyng «Mәngilik el» múratyn qayta jalghadyq. Tegeurini berik, tepkisi qatty zamanda teng jarymynan airylghan halqymyz ana tilinen, qasiyetti dininen kóz jazyp qala jazdady. Degenmen, sonyng bәri halqymyzdyng ruhyn jasyta alghan joq, azattyqqa degen ansaryn jene almady.
*   *   *
Armanda ketken arystardyng asyl múratyna biz mynjyldyqtar toghysynda qol jetkizdik.
Ayymyz onynan tuyp, Tәnir tilekti berdi.
Tórt qúbylamyz tenelip, tóbedegi keldi.
Alashtyng aibyny asyp, kýn sóngenshe azat boldy.
Qyranday qomdanyp, túghyryna qayta qondy!
Tәuelsizdik tәumendi júrtqa tәuekel berdi. Azat elimiz ataghy alty qúrlyqqa jayylghan abat elge ainalyp, jahandyq qauipsizdikting altyn beldeuine balandy.
Biz osylaysha tarihta esesi ketken ensegey elding ensesin tiktedik.
Sóitip qazaq degen halyqtyng abyroyyn asyryp, atyn әlemge tanyttyq.
*   *   *
Algha tartqan ozady, keyin ketken tozady.
Biz jyldan-jylgha janaryp, janghyryp kelemiz.
Qazaq: «Elu jylda el jana», deydi.
Biz jiyrma jyldan asar uaqytta jýz jylgha bergisiz joldy artta qaldyrdyq.
*   *   *
Úly maqsattardy ózining aldyna úly halyq qana qoya alady!
*   *   *
Tәuelsizdikke qol jetkizu de, ony bayandy etu de onay emes.
*   *   *
Azattyq alumen is bitpeydi. Tәuelsizdikti saqtap qalu ýshin zamangha say amalyng boluy kerek eken.
*   *   *
Biz tәuelsizdiginen airylyp qalghan elderding taghdyrynan tiyisti qorytyndy shygharyp, taghylymy mol sabaq aldyq.
*   *   *
Irgemizdi bekemdep, baytaq shekaramyzdy halyqaralyq qújattarmen myzghymastay etip bekittik.
Ashyq aspanymyzdy qas qaqpay kýzetetin aibarly armiyamyzdy qúryp, keleli Konstitusiyany basshylyqqa aldyq.
Qaryshty ekonomikalyq órleu arqyly Qazaqstan dәuletine sәuleti say qabyrghaly el boldy.
Biz últtyq ruhy berik, sayasy jýiesi túraqty, ekonomikalyq әleueti myqty, bәsekege qabiletti, halyqaralyq bedeli zor quatty memleket qúrdyq.
*   *   *
Biz tәuelsizdikpen birge tilimizdi týlettik, dinimizdi órkendettik, tamyrymyzdy jalghap, salt-dәstýrimizdi janghyrttyq.
*   *   *
Bolmysy bólek qazaqstandyq ýlgini qalyptastyru ýshin biz óz jolymyzben jýrdik. Týrli «kenesshilerdin» aitqanyn emes, halqymyzgha qanyq, baghyty anyq danghyl joldy tandadyq. Bolashaqta da solay boluy tiyis.
*   *   *
Bizding bagha jetpes baylyghymyz - babalardan ósiyet bop qalghan, halqymyzgha qasiyet bop qonghan bereke-birligimiz. Qúndy qazynamyz - tarih tabystyryp, taghdyr toghystyrghan halqymyz.
*   *   *
Yntymaq ketken jerden - yrys, birlik ketken jerden - bereke ketedi.
*   *   *
Boy salystyratyn zaman emes, oy salystyratyn zaman.
*** 
Mening armanym - Qazaqstanyng «Mәngilik el» boluy. Zaman ótedi, adamdar ótedi. Biraq tәuelsizdik qalady.
*** 
"Otandy qorghau degende aldymen әkendi, balandy, anandy qorghau. Solardy qorghau - Otandy qorghau"
*** 
Bolashaq - bilimdi jastar qolynda.
*** 
«Qoghamnyng damu barysyn ómirde  nәzik, kónilde  biyik, al iste  myghym әielder qauymynsyz kózge elestetu mýmkin emes».
*** 
Talant - Jaratqannyng syiy ghana emes, sonymen birge ózining aldyndaghy, qogham men Otan aldyndaghy joghary jauapkershilikte.
*** 
«Mәdeniyet  últtyng bet-beynesi, ruhany bolmysy, aqyl-oyy, parasaty. Órkeniyetti últ eng aldymen tarihymen, mәdeniyetimen, últyn úlyqtaghan úly túlghalarymen, әlemdik mәdeniyetting altyn qoryna qosqan ýlkendi-kishili ýlesimen maqtanady. Sóitip, tek ózining tól mәdeniyeti arqyly ghana basqagha tanylady»
*** 
Tek kitap qana algha jyljudy, adamdyq shynyna shyghudy ýiretedi.
*** 
Eng asyl qazyna birlik.
*** 
Qazaqtar talay ret tútasymen qyrylyp ketuge shaq qaldy. Biraq ómirge qúshtarlyq, azattyq ansary ensesi týsken eldi qayyra týletip, qaytadan tәuekel túghyryna qondyryp otyrdy.
***                                                                                                     
Biz tughan memleketimizding tәuelsizdigin bayandy etuge, quatyn arttyrugha, onyng iygiligine, halyqaralyq qauymdastyqtaghy bedelining ósuine qyzmet etuge paryzdarmyz. Biz tәuelsizdikti aqylmen, ata-baba jolymen aldyq dep oilaymyn.
***                                                                                                     
Biz tәuelsizdikke ansap, zaryghyp jettik. Endi sol tәuelsizdikting qasiyetti belgilerin de erekshe qadirleuimiz, qasterleuimiz kerek. Árbir azamat Qazaqstannyng tuyn, eltanbasyn, әnúranyn túmarday qasiyet tútuy  qajet.Eldigimizding synalatyn bir túsy osy.
***                                                                                                       
Tәuelsizdikting bizding bәrimizge artar mindeti mol. Endi enseli el boludyng jolyna shyndap týsuimiz kerek. Áuletimizding asuy da, dәuletimizding tasuy da óz qolymyzda. Keng baytaq jerimizding baylyghy  osy dalanyng týpkilikti halqyna da, taghdyr qosyp birge ómir sýrip jatqan basqa últ  ókilderine de molynan jetedi. Ne istesek te aqylmen isteyik, arzan úrangha ermeyik, úshpa sezimge erik bermeyik degim keledi. Ásirese, jastar, salqynqandylyqtan, ýlkendi syilaudan, sózge toqtaudan ainymasa, qashan da dostyqqa adal bolsa, bauyrmal, kenpeyil bolsa, halyqtyng atyna sóz keltiretin ústamsyzdyq ataulydan aulaq jýrse dep tileyik.
*** 
Búl zaman bilekke senetin emes, bilimge senetin zaman. 
*** 
«Zamanauy әlemde elding quaty eng aldymen azamattarynyng bilimimen ólshenedi». 
*** 
«IYnemen qúdyq qazghanday, qiyn da kýrdeli, orasan qajyr-qayrat pen erik-jigerdi talap etetin bilimsiz  ómir túl». 
*** 
«Tereng bilim  tәuelsizdigimizding tiregi, aqyl-oy  azattyghymyzdyng aldaspany». 
*** 
«HHI ghasyrda qazaqstandyqtar Úzaq jasaushylar Últy boluy tiyis». 
*** 
«Densaulyqty birinshi kezekte adamnyng ózi qalyptastyruy kerek». 
*** 
«Biz «bilim  ghylym  innovasiyalar» ýshtigi biylegen postindustriyalyq әlemge qaray jyljyp kelemiz». 
*** 
«Bizding enbeksýigishtigimiz bizding ekinshi qúndy jenisimiz bolyp tabylady». 
*** 
«Qazaqstandyqtar elding órkendeui әr azamattyng enbegine, onyng bilimine, jauapkershiligine baylanysty bolyp tabylatyn birtútas jәne bólinbeytin otbasy». 
*** 
«Al bizding Qazaqstanda әrkimning túraqty ómir sýrip jәne otbasyn asyrap qana qoymay, balalaryna bilim berip jәne bolashaqty josparlau mýmkindigi bar». 
*** 
«Damyghan elderdegi eng basty qaghidat mynanday  júmys adamdy emes, adam júmysty izdeydi». 
*** 
«Eger biz ómir sapasynyng әlemdik joghary ýlgi-qalyptaryna jetemiz desek, onda soghan sәikes enbek etu qajet. 
Sondyqtan da tәrtip pen enbek sapasy airyqsha manyzgha ie boluda». 
*** 
«Memleket halyqtyng әl-auqatynyng dengeyin arttyru ýshin qanshalyqty kýsh-jiger júmsasa da, eger әrbir qazaqstandyq óz taghdyrynyng enbeksýigish qojayynyna ainalmasa, eldegi bar jaqsylardyng bәrin qadirlep, olardy odan әri eselemese, ol artpaydy». 
*** 
«Býginde әr qazaqstandyq ózdi-ózinen elimizge jaqsy bolyp, bizding Otany-myzdyng dәuleti artuy ýshin men ne istedim dep súrauy kerek. Eger әr azamat osylay payymdaytyn bolsa, býkil elimiz ózining damuyna qarqyn qosaryna mening senimim mol». 
*** 
«Betalysy kýnde ózgergen almaghayyp dýniyede adamzat ýshin eshqashan ózgermegen, ózgermeytin temirqazyqtar bar. Ol  bilim! Ol  enbek!
El bolashaghynyng bayandy bolmaghy basta búlyqsyghan bilim men qolda oinaghan enbekke baylanysty».

*** 
Qazaqstan  halqy tatulyqqa úiyghan, jastary jasampazdyqqa úmtylghan elge ainaldy. Bir buyn auyspay-aq, mýldem basqa sipattaghy jana últ, jana el boldyq.  Kýlli әlem tanyghan, qúrmettep tórine ozdyrghan bedeldi memleketpiz. Múnyng bәri bir kýnde, bir sәtte bola salghan joq.
***
Barsha halqymyzdyng eng basty qúndylyghy  Tәuelsizdik! 
Biz  kóshpendilerding úrpaghymyz, at ýstinde jýrgen elmiz.                           
Erjýrek halyqtyng jalghasymyz.                                                                
Esterinde bolsyn, tarihta qazaqty eshkim eshuaqytta jaulap alghan joq. Jaulap alghysy kelgender el ishine iritki saldy.
Býgingi tәuelsiz elimizde qazaqtyng ishki birligi saqtalugha tiyis.                    
Biz bir últpyz, qanymyz bir, janymyz bir.                                          
Syrtta jýrsek te, ishte jýrsek te, barlyq mәseleni birlesip sheshuge tiyispiz.                                          
*** 
Búl dýniyede bizding bir ghana Otanymyz bar, ol  tәuelsiz Qazaqstan.
Elinning úly bolsan, eline janyng ashysa, azamattyq namysyng bolsa, qazaqtyng últtyq jalghyz memleketining nyghayyp-kórkeyi jolynda jan terindi syghyp jýrip enbek et. Jerding de, elding de iyesi ózing ekenindi úmytpa!
Kóptegen elderdi araladym. Tabighaty ghajayyp talay ólkening súlulyghyna kóz qúmarymdy suardym. Biraq, bәri de ózim tuyp-sóken qazaghymnyng jerine, Alataudyng bir bókterine jasbastay jyghylghan ýsh qonyr tóbege jetpedi. Balalyghymnyn, saghynyshymnyng altyn qazyghy sonda eken…

*** 
Kez kelgen memleketting quaty  halqynda.

Aikyn.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570