CÓZ ZERGERI – SAUDAGERGE, KIYELI SÓZ TAUARGhA AYNALDY
Biraz qalyqtap-shalyqtadyq, jeter, osymen qoysam qaytedi dep kóp oilandym. Biraq ózderinizge bergen uәdem erik bermey, qalamdy amalsyz qayta ústadym. Uәde – Qúday aty!..
Esimde, ótken joly әngimeni «Qarghany qansha maqtasang da súnqar bolmaytyndyghy, jabyny qansha baptasang da túlpar bolmaytyndyghy turaly taghy bir mysal...» dep ayaqtaghanbyz.
«Áyelimning ýiinde túram» dep zar jylaghan әkim, «Tipti basymdaghy baspana da meniki emes – әkemdiki!..» dep eniregende etegi jasqa tolghan oblys әkimining orynbasary, «Miymdy auystyrmasa qazaq tilin ýirene almaymyn» dep mýlәiimsigen ministr, «Tengening qúnsyzdanghanyn ózim de endi estidim!..» dep esinen tanghan Últtyq bank tóraghasy – qaysibirin aitasyn?! Tize berseng tirlik kóp... Birinen biri ótedi.
Basqasy – basqa, tipti bireuler Alladan da, әruaqtan da qoryqpay «Qazaq degen el, ...memleket bolmaghan!..» degenin de kózimiz kórip, qúlaghymyz estidi.
Teksizdik – týpsiz... Sheti de, shegi de joq. Taghy qanday dәlel kerek?!
Jaraydy, qoyshy... «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim» demekshi, ait ne, aitpa ne?! Bәribir eshtene ózgermeydi. Odan da kelemizge kósheyik!..
Sonda qalay, siz ben biz sóz etip otyrghan irilik pen kisilikting shynymen joghalghany ma? Joq deuge auyz barmaydy... Bar bolsa – qaydan izdeymiz? Kimnen?..
Elitamyzdyng siqy – anau!.. Al biz she? Ózimiz... Keshe qanday ek, býgin qandaymyz?!
Áuelde aittyq, taghy aitamyz: Sóz syilaghan, sózding qadyr-qasiyeti men kiyesin úqqan bir últ bolsa – qazaq edi. Qazaq Sózdi pir tútty, kókke kóterdi. Sózge toqtady, sóz ústaghan túlghalaryn tóbesine tútty. Er qúnyn, el taghdyryn bir auyz sózben sheshti. Kósemderi men sheshenderine, aqyndary men batyrlaryna erekshe qúrmet kórsetti.
Mýiizi qaraghayday qaharly handardyng ózin qaqpaygha keltirip, jón siltep, jol kórsete bilgen «últ úranshylary» Asan Qayghy, Sypyra jyrau, Búqarlardy aitpaghanda, Qaztughan men Shalkiyiz, Dospanbet pen Mahambet qanday edi?! Birinen biri asady!..
Halqymyzdyng Sózge, sóz ústaghan erge degen ystyq yqylasy men erekshe kónili kýni keshege deyin suyghan joq. Abay men Alash arystary bastap, Múhtar, Sәbiyt, Ghabitter qostap, ayaghy biri elde, biri týzde jýrgen qos Múhtargha deyin jalghasqan әdebiyetimizding altyn ghasyry – sonyng aighaghy.
Bar pәle keyin bastaldy. Keyin... Tu kótergen «tәuelsizdik» túsynda.
Tipti keshegi ózimiz qara esekke teris mingizgen kenestik kezende de, qazaq әdebiyeti tap múnday zorlyqty eshqashan kórgen emes.
Nәtiyjesinde, sóz zergeri – saudagerge, kiyeli Sóz tauargha ainaldy. Aqsha jýrgen jerde әdildik bolmaydy. Ádildik joq jerde – adaldyq ta, adamdyq ta joq!..
Sóitip aqyry, er azyp, el toza bastady... Adamy qúndylyqtar asty-ýstine týsip, satqyndyq tapqyrlyqqa, tabansyzdyq parasattylyqqa, jaghympazdyq danalyqqa, jylpostyq iskerlikke balandy.
Sóz bastaghan sheshenderimiz ben top bastaghan kósemderimiz – keshegi tolarsaqtan saz, tebingiden qan keshken Mahambetting úrpaqtary pútty pir tútyp, toyymsyzgha tәu etti.
Ay-Kýnning amanynda barymyzdan airylyp, baghymyz qaytty. Saghymyz synyp, senimimiz shayqaldy.
Qatelespeytin adam joq, bәrimiz – pendemiz... Biraq, sol aghalarymdy bәribir týsinbeymin!..
Ne jetpedi?! Ataq ta, abyroy da bar edi. Baq ta, danq ta boldy... Tәnir bergen talant qanday edi?! Biylik bylyghyna aralasyp, aryn bylghap, jýregin kirletti. Jemis berer qansha jyl tekke ketti?!
Biylik – diyirmen aqyry keregin alyp, kebegin qaghyp tastady... Ne bitti? Ne tyndy?! ...Eshtene!..
Aldymyzdaghy aghalarymyz turaly sóz etsek, Alla artqan amanatqa adaldyq saqtaghan asyldar – sausaqpen sanarlyq. Múhtar Maghauin men Tynymbay Núrmaghanbetovke tek sol ýshin ghana bas iige bolady.
Ókinishke qaray, ótkinshige aldanyp, qayta oralmas qymbat uaqyty men qayrat-kýshin bosqa joghaltqan qalamgerlerimiz az emes.
Mәselen, men ýshin Ábish Kekilbaevtyng eng ýzdik shygharmasy – «Shynyrau»; al Tólen Ábdikov aghamyzdyng shoqtyghy biyik tuyndylary – «Tozaq ottary jymyndaydy» povesi men «Ong qol» әngimesi. Qalghan dýniyeleri qaytalau ghana...
Ádebiyet – ardyng isi. Kirlegen jýrekten kirshiksiz dýnie shyqpaydy.
Ómir – aqqan sel, zaman – soqqan jel. Kelmes kýnder kerueni qanshama jaqsylarymyz ben jaysandarymyzdy aramyzdan әketti.
Aldynda aghang jýrgenge ne jetsin?! Biraq, bir ókinishtisi, jyl ótken sayyn olardyng da qatary siyrep barady.
Keshegi kelmes sapargha attanghan Sәken seri (Sәke Jýnisov), Qalihan Ysqaq, Qajytay Iliyasov, Ibragim Isa aghalarymyz sol irilerding ózi bolmasa da, kózi edi. Qoldaghynyng qúny joq... Áytpese, qazir aramyzda jýrgen Temirhan Medetbek, Israil Saparbay, Jýrsin Erman aghalarymyz kimnen kem?!
Aytpaqshy, jaqynda osy internetten Israil aghamyzdyng asyldyng synyghy, arqaly aqyn inisi Aqberen Elgezekke arnalghan «Moyyndau» atty ólenin oqyp, eriksiz tolqydym.
Irilik pen kisilik osynday-aq bolar!.. Búl – birinshiden, asyl aghamyzdyng Aqberen men onyng tústastaryna bergen aq tilek-batasy bolsa (avanspen, әriyne!..), ekinshiden – qimasyn senip tapsyrghan jas buynnyng iyghyna artylar auyr jýk... Amanat!..
Senim – ýlken jauapkershilik. Ýmitti aqtau – paryz. Alda – úzaq jol... Alla jar bolsyn!..
Alayda, búl – aqyndargha qatysty әngime. Al proza salasyndaghy jigitterge múnday moyyndaudy әli kóp kýtuge tura keledi... Jәne ol ýshin ókpeleuge bolmaydy. Óitkeni, iyә... Ázirge eshkim joq!..
Túrmaghanbet Kenjebaev – aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi
Abai.kz