Tәuelsizdigimizding 25 jylynda biz kóp ózgerdik. Shýkir, elimiz ben eldigimiz janghyrdy. Jana әlemge jana Qazaqstan bolyp endik. Shekaralar ashyldy, terezemiz tenesti. Kóp memleketpen yntymaqtastyq. Jastarymyz talaptandy. Ýlkenderimiz búrynghydan da imandy, tәubashyl bola bastaghanday.

Sonymen birge ... Qúdaydan jasyra almaytyn qiyndyqtarymyz da bar. Keyde tym әsireshilmiz. Ózgening qansyghy - bizge tansyq. Shet júrttan neni ýirenip, neden jiyrenetindi bilmeytindeymiz. Jastardyng da betimen ketkeni az emes. Agha tolqynnyng keybir ókili aqsaqal jasyna jetse de, eldikting sózin aitpay, adasatyndy shyghardy.

Taghy da qaytalaymyz: biz kópke topyraq shashpaymyz. Biraq kórgen shyndyqtan qashpaymyz.

Osydan tórt jyl búryn internet iyirimin qarap otyryp, «bozbala.com» saytyna úshyrasqanym bar (05.12.2012). Múnda M.Áues nyspyly bir azamattyng qazaq qonystanaghan býgingi Qytay aimaghynan shyqqan qalamger Orazhan Ahmetten alghan súhbaty jariyalanypty (bastapqyda «Shúghyla» jurnalyna shyqsa kerek). Qosh, әngime әdebiyet turaly.

Biz jiti tanymaytyn (biraq ózi bar qazaqqa tanymaldyghyna shәk keltirmeydi) Orekeng biraz nәrsening basyn qayyryp kelip bylay deydi: «Ádebiyetshiler bas qosqan ortada әdebiyet jóninde óz pikirindi, ózgeshe pikirindi aitsan, ózgeler renjip shygha keledi. Áy, endi әdeby bas qosuda neni aitamyz?! Bir-birimizdi bet kele órinsiz qolpashtap, ainala bere jamandap qaytamyz ba? Biz búl әdebiyet syndy dau-damayly jolgha nege týstik? Syngha shydaymyz, auyrdy kóteremiz dep týstik. Bizdi ylghy maqtay beruge eshikim de mindetti emes. Syngha shydamasang jazbay-aq qoy...».

Bylay qaraghanda, osy sózder qisyndy-aq siyaqty. Dey túrghanymen O.Ahmet arghy oiyn bylay dep te jetkizip ýlgeredi: «Sypyra maqtau, sypyra dattau - jaqsylyq emes. Bir esepten maqtaugha da, dattaugha da qarsy emespin. Tek jýiesin tap». Osy túrghydan bayyptasaq, әdebiyette 40 jyl mehnat kórgen Orekeng bir jýiesin (qúpiyasyn) tapqanday ma, qalay?..

Súhbatty әri qaray oqimyz. Ol jýie ne ekenin bile týskimiz keledi. Avtor tizgindi jiberedi:

«Qazir bizding romandarymyzda «tarihy shyndyq qalay beynelendi?» degen kilteng mәsele sóz bolyp jýr. «Keybir tarihy dep atalghan romandar belgili tarihy túlghanyng atyn alyp, oqighasyn oidan qúrady. Sondyqtan, múnday shygharmany «tarihy shygharma» dep ataugha bolmaydy» degen pikirler de boldy. Endi bireuler «Ádeby shygharmada jasampazdyq erkindik bar. sondyqtan, oqighany oidan qúrasa, bireuding basynan ótkendi bireuge jamasa bola beredi» dep ókireshtedi. Áueli, olar osy pikirlerining dúrystyghyn dәleldeu ýshin ózge emes, Múhtar Áuezovting ózin kuәlikke tartady. Dildәnin, Áygerimning obrazyn búrmalaghandyghyn, Abaydyng basynan ótpegen oqighalardy Abaygha teligenin «jasampazdyq qajetinen tudy» deydi. Sonymen, Múhtardy aldygha salyp alyp, tarihy oqighany qalay bolsa solay búrmalaugha jol ashpaq bolady. IYә, «Abay jolynda» birtalay keyipkerler, onyng ishinde Dildә men Áygerim túr ghoy, Abaydyng eng sýiikti shәkirti Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng da obrazy búrmalandy. Al, osyny Múhtar óz erkimen jazdy ma? «Abay joly» qanday dәuirde dýniyege keldi? Shәkәrimdi ol kezde kim deushi edi? Mine, osynday qiyn jaghdayda úly jazushy eriksizden keybir tarihy oqighalar men tarihy túlghalardy búrmalady. Áuelde Múhtardyng múnday búrmalaugha kónbegeni belgili. Biraq, sayasi, ruhany qysymmen búrmalaushylyqqa eriksiz bardy. Dildә men Áygerim obrazy jóninde, әsirese, Ghabit Mýsirepovting qatty qadalyp alghanyn, aqyry jazushygha óz pikirin ótkizgenin Múhtar men Ghabitting zamandastary kóp jazdy. Múhtardyng «tariyhqa qiyanat ete almaymyn» dep kóp qasarysqanyn úzaq jasaghan ghúlama jazushynyng biri Áljappar Ábishev te dәleldeydi...».

Toqtanyz! Sonda alystaghy qandas qalamgerimizding maqsaty ne? Ádebiyetke, әdebiyet tarihyna reviziya jasau ma? Zamannyng qiyndyghyna qaramay, kórkem әdebiyet mýmkindigi ayasynda tarihy shyndyqty jetkizgen Múhtar Áuezovti tezge salu ma? Jazushynyng eriksizdigin aita otyryp, neni maqsat tútty? Basqa-basqa, dәl osy mәsele (kórkem shygharma tarihy derekti sol kýiinde jetkizuge mindetti emes ekeni turaly) kenes zamanynda san ret jazylyp, taldanghan joq pa? Qazirding ózinde qyp-qyzyl bolyp otyrghan Qytay, onyng әdebiyettanuy múny bilmeui mýmkin be?

Alystan әdebiyetimizdi ózinshe taldaghan Orekene mynanday súraq qoyalyq: eger M.Áuezov atalghan romanynda keyipkerlerining bәrining atyn basqasha qoysa, oqigha retin de mýlde basqasha qúrsa, «tarihy derek» izdep, kinә artar ma ediniz?

Búdan da qarapayym mysal alayyq: sizding 4-5 perzentiniz, biraz kórshiniz bar delik. Kórshini bylay qoyalyq, ózinizden jaralghan bala-shaghanyzdyng siz turaly bәrining oiy (mysaly, naqty bir oqigha kezindegi is-әreketiniz turaly) bir jerden shygha ma? Joq, túnghyshynyz «ony kórgen joqpyn» deui mýmkin, kenjeniz «әkem sol jerge beker bardy» dep qynyr minez tanytuy da ghajap emes... Jazushy – eng birinshi suretker, sondyqtan sezimin, týisigin, tanymyn boyaumen jetkizedi. Mysaly, M.Áuezov, bireuler oilaghanday, «jaghymsyz etip» surettegen Qúnanbay beynesi – týsine qaraghanda, tipti de jaghymsyz emes. Asqaq, keremet, kesek! (búl turaly sizding oiynyzgha sonynan taghy toqtalamyz).

Jalpy Orazhan Ahmetting shygharmashyl túlgha jónindegi oiy óte qyzyq. Bizdinshe, ol kisi jasyna qaramay sensasiyagha beyimdeu sekildi. Shyndyqty shyjghyryp aitu - búl aghamyzdyng oiynsha, әdebiyettanushynyng mindeti.

Mәselen, «aqyn M.Maqataev turaly ne deydi?» deysiz ghoy. «Múqaghaly jóninde jazylghan talay esseni kórdim. Sonda, әueli ol kisige әldekimder zorlap, yaky aldap araq berip jýrdi degenge juyq sóz aitylady. Jaghamdy ústadym. Araq ishu degen bir adamnyng әdeby tabysyn joqqa shygharar qúbylys emes qoy! Múqaghaly araq iship jýrip-aq, sonshama ruhany baylyq jaratty. Bәlkim, ishpese múnday bolmas pa edi?!  Áriyne, búl - onyng daralyghy. Endi aparyp Múqaghalidy saqtanghysh kóp taquanyng qataryna qosu bizge nege kerek boldy? Shyndyqty búrmalamay tótesinen aitudyng ózi - sol danqty aqynymyzdyng ómir boyy auyzynan tastamaghan dәriptemesi emes pe? Endi Múqaghalidyng ózin-ózine qarsy qoyyp, kópire sóileu bizdi qay úshpaqqa shygharmaq?».

Siz búdan ne týsindiniz? Biz búdan «úly aqyndy araqtan bólek qarau mýmkin emes» degen shygharmashylyghyna mýldem qatyssyz bir «jalanash keudeli batyr» oidy úqtyq. Sonymen birge Orekenning aqparaty shyndyqqa sәkes kelmeytinin de shamaladyq. Kóbimiz baspasózdi qaraymyz. Birli-jarym auyzsha estelikter bolmasa, Qazaqstanda jariyalanghan Múqaghaly turaly әdeby esseler aidalagha laqpay, taza shygharmashylyghyn aitady. Sonda O.Ahmet «araq әngimesin» ne ýshin qozghaghan?

Biz múnda bar qazaqtyng basyn qosa almay «el birligi, ruh birligi, últ birligi!» dep shapqylap jýrsek, osyghan aqsaqal retinde ýn qatugha tiyis Orazhan Ahmet, sypayylap jýielesek, «qartayghanda jorgha shyqty». Biraq búl jorghalyghy ózin jazymdap almasyn dep tilelik...

Tayauda (11.11.2016) Almatydan shyghatyn «Qala men dala» gazeti Orekennin «Qúnanbay – qazaq halqy aldynda qylmysker!..» degen bir qisyq-qynyr oiyn búrq etkizdi. Sensasiya! «It adamdy qapqan joq, adam itti qauyp aldy!..».

Aynalayyndar-au, jasy seksendegi (1938 jyly tuypty, qazekem әr 33 jasqa 1 jyl qossa, sol shyghady da...) Shyghys Týrkistandyq aqsaqalgha ne kórindi? Ony ne týlen týrtti?..

«Eger ornatqan tarazymyz shyn tarazy bolsa,- deydi týiindemesin odaghay oily Oreken, - sóz joq, últtyq mýdde jolynda basyn bәigege tikken han Kene orys otarshyldarynyng qandy shoqpary Qúnanbaydy basyp týsedi... Shyn mәninde, Qúnanbay – bir Abay emes, myng Abaydyng әkesi bolsa da, qazaq halyq aldynda qylmysker».

Biz endi jazbamyzdy naqty qaratpa sózge búramyz.

Orazhan agha, múny aityp otyrghan naq óziniz be? Álde hatqa týsirgen Núrserik Tileuqabylúlynyng «qospasy» ma? Sirә, gazetke joldaghan adam niyeti qisyq bolsa da, birdene qospauy tiyis...

Siz osy oiynyzdy ne bozanyng buymen aittynyz, ne adamzat damuy turaly biliminizding kemdigimen aittynyz. Ony dәleldeu týk te qiyn emes.

Birinshiden, qazaqtyng birde-bir jazba tarihynda «Qúnanbay Kenesarygha qarsy shapty nemese Han Kene men Qúnekeng arasynda soghys boldy» degen derek joq (bireuler ony auyzsha taratsa, ar-úyaty - ózderine).

Ekinshiden, siz Qúnanbaydyng «qylmysyn» Reseyding patsha ýkimetinen ataq-shen alghanymen, agha súltan bolghanymen týsindirseniz, últynyzdyng bar jaqsysyn «qylmysker» etip shygharasyz (onda ghylymnyng basynda túrghan Shoqannyng әkesi de, ózi de, tipti Alashtyng kóshbasshysy Álihan da – «qylmysker». Qazaqqa europalyq bilim әkelgen Jәngir han da, Ybyray da – «qylmysker». Patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatyn jalghastyrghan kenes ókimetine qyzmet etken bar qayratker – «qylmysker»...).

Ýshinshiden, siz osy kózqarasynyzben ózinizshe Kenesarynyng tarihy baghasyn bergendey bolasyz. Sonda Han Kene men Nauryzbay óltirilip, Syzdyq tóre búghaqqa alynghannan keyin tigerge qalghan túyaghy óz túsyndaghy ókimetke (patsha, sovet) qyzmet etse, olar da «qylmysker» bolghany ma?

Sizding pikiriniz ótkinshi jauynday. Bylay qaraghanda – «namystan» jaralghanday. Oilana qaraghanda, týkke de túrmaydy. Túnyp túrghan alogizm (qisyngha kelmeytin qoyyrtpaq).

Múny adamzat bilimimen baylanysta týsindirsek, sizding qabyldauynyzgha auyr boluy mýmkin. Internetten oqyp otyrghan ómirbayanynyzgha qatystyryp aitayyq.

Siz birsypyra kórkem shygharma jazghan jazushy kórinesiz. Sonyng sýbelilerine ýsh mәrte Qytaydyng memleket syilyghyn alypsyz (Týsinikteme: QHR memsyilyghy bizdikindey dengeyde emes, ony jalpy «memleket marapaty» desek te bolady). Endi súraq qoyamyz: siz nege ol syilyqty Ospan men Zúqaday bahadýrlerdi óltirgen, úsaq últtardy bir-birine aidap qyrghan ókimetting jalghasy syndy memleketten aldynyz? Nege «atalarymnyng basyn alghan memleketten syilyq almaymyn» dep bas tartpadynyz?..

Áriyne, búlay jasaugha da bolushy edi. Sizding ústanymynyz túrghysynan qaraghanda. Joq, siz ony aldynyz jәne búghan mәzsiz!

Biz, әriyne, búl súraqty «qyrsyghyp» qoyyp otyrmyz. Adamzat tanymy túryghysynan qarasaq, sizding Qytay ókimetinen syilyq alghanynyzdyng eshqanday sókettigi joq. Ospan, Zúqa zamany – bir basqa, sizding zamanynyz – bir basqa. Siz sol syilyqty ala otyryp, QHR-dyng minberlerinen qazaq jayyn kóteruiniz bek mýmkin. Óitkeni, sizge jol ashylady. Resmy ókimetke sóziniz ótimdi bolady.

Qúnanbay basyndaghy jaghdaydy osylay bayyptaugha bolmay ma? Qym-quyt zamanda onyng «agha súltandyghy» biylik jýrgizgen aimaghyndaghy qazaqqa ziyan boldy ma, payda boldy ma? Qazaqstandy mekendegen ýsh jýzding balasy ata-tegine qaramay Qúnanbaydy әli kýnge ýlgi tútady. Balasyna aitty delinetin «Sen alghash Abayday bala tughyzyp kór» sózin anyz qylysady. Onyng arghy jaghynda, taygha basylghan tanbaday, ershatqa jazylghan hattay polyak qayratkeri, qalamgeri A.Yanushkevichting bergen baghasy túr (eshkim oghan «osyny jaz» dep búiyrmaghanyn týsinersiz). Múnyng bergi jaghynda «Abay jolyndaghy» M.Áuezovting tamyry tereng beyneleri, zertteulerindegi «Qúnanbay orys-týrik soghysynda tútqyngha týsken Osmanly sarbazdaryn shekara asyryp otyrdy» syndy oilary túr (qajy saparynan keyin dýniyelik tirlikten baz keship, taza taqua bolghany óz aldyna).

Keyde, ókinishke qaray, aqty aq dep dәleldeuge tura keledi. Mysaly, «myng Abaydyn...» degeninizge qaraghanda, siz ýshin últ qúndylyghy az (bәlkim, joq) sekildi. Biz ýshin Abay – últymyzdyng shamshyraghy, ar-úyaty. Dana aqynnyng әkesi turaly jazghan «Arghy atasy qajy edi / Beyishten tartqan shәrbәtti/ Jaryqtyqtyng óneri/ Aytugha tildi terbetti/ Adaldyq, aqyl jasynan/ Qozghapty, tynyshtyq bermepti» syndy oiyn siz oqymauynyz mýmkin emes. Qatty aitsaq ghafu etiniz, boyynyzdaghy shaytan sol oqyghandy týsinuge, siniruge múrsha bermepti. Ókinishti-aq!..

Endi taghy da jerge týseyik. HHI ghasyrda órden emes, etekten tabylghanymyzgha Alladan keshirim súray otyryp, taghy bir pendeshilik týsindirme jasap kóreyik. Siz Qúnanbay aruaghyn qorlaytyn súhbatynyzda Múhtar Maghauinning tek ózinizge ghana aitqan «Sizding әngimelerinizge ghashyq boldym» degen sózin dәiek etesiz. Áriyne, Múqang sәl basqasha jetkizgen shyghar. Óitkeni múnday bagha, sózder ol kisining leksikonynda mýldem kezdespeydi. Jaraydy, qoyar súraghymyz: Sizding Qúnekeng turaly doghal, dýmbilez pikirinizge M.Maghauin qalay qaraydy eken?.. Álde Qazaqstandaghy iygi jaqsylardyng oiyna týkirip-qaqyrghanynyz bar ma? Qúnanbaydy «qúnjiytqanynyzgha» qaraghanda, sizden bәrin kýtuge bolatyn siyaqty.

Álqissa, «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» (B.Mayliyn) degendey, múnda Elbasymyzdan bastap, aghashty at qyp mingen balagha deyin «Mәngilik el» dep ulap-shulap jýrgenimizde, syrttaghy aghayyn ýshin Qúnanbaydy mansúqtau nege «kókeytesti» bolyp qaldy?

Búghan deyin Qúnanbay qajy turaly kitap jazghan Beybit Saparaly men Túrsyn Júrtbaydyng «Orazhan oilaryna» qatysty til qatpaghanyna qaraghanda, olar birdeneni biletin sekildi... Bәri Qúnanbay zamanynda qaluy tiyis ru-qyrudyng yryn-jyryn, qysyr әngimesinen tuyndaytynday...

Tәuelsiz Qazaqstanda Qúnanbay turaly kitaptar jariyalanyp, filimder shyghyp jatqany bireulerding ishin «qan jylatyp» otyr. «Joq-ә, atamnyng kegin qayda qoyam!..» - osylay tentek jinaghan shoqpar shirimey, biraz ýiding tórine ilingendey.

Biz aqsaqal jasynan asqanyna jiyrma jylgha juyqtaghan Orazhan Ahmetting shoqparly ýilerge janamay, elding birligin, últtyng úiysuyn aitatyn berekeli ýilerge kiruin, tórinde otyryp bata beruin qalaymyz.

Eger kezdeysoq jyn qaghyp (nemese alisgeymer auruy tiyip), ol kisi óz ýiine shoqpar jinay bastasa, aghayynynan jәne balalarynan ol pәleni otqa laqtyryp tastaudy súraymyz.

Ayqyn ShÁRIP

Abai.kz