– «Arqa tynysh bolsa, arqar auyp nesi bar?» demekshi, 1931-1933 zúlmat jyldary bir millionnan astam qazaq tughan jerin tas­tap, ózge elderge auyp ket­ken eken. Tәuel­sizdik alghaly 25 jyl uaqyt ótti. Osy jyldar ishin­-de qansha qandastarymyz elge oraldy?
– Áli esimde, tәuelsizdik alghany­myz­gha eki apta óter-ótpes uaqytta Elbasy Núr­súltan Nazarbaev Qazaq radiosy arqyly shetel qazaqtaryna arnap sóz sóiledi. Búl sózi 1992 jyly 2 qantarda «Egemen Qazaq­stan» ga­zetinde jaryq kórdi. Sóitip, dý­niye­jýzinde taryday shashylyp jýrgen qandas bauyrlarymyzdy atamekenge oralugha sha­qyrdy. Memleket basshy­synyng búl sózi әlemning әr týkpirinde jýrgen qazaqtardy dýr silkindirip, úly kóshting atajúrtqa qa­ray bet búruyna serpin berdi. Qazaq eli olardy qúshaq jaya qarsy aldy. Ýkimet qol­dan kelgen kómegin ayanyp qalghan joq. Ýi-jay, jer-mal berdi, qarjymen qarasty, júmysqa ornalastyrdy, qysqasy ba­rymen bólisti. Búl úly kósh turaly Elbasy Núrsúltan Ábishúly: «Álemning әr qiyrynda ómir sýrip jatqan ba­uyrlarymyzdy atajúrtqa oraltu ba­ghytynda kópten oiymda jýrgen ar­manymdy oryndaghan sәtimdi mening óz ómirimdegi eng baqytty kezenim dep esep­teymin. Búl bir jýrekjardy qua­nysh, sezimge toly saltanat, azamattyq paryzdyng salmaghyn sezinuding shy­nayy kórinisi boldy» deydi «Egemen Qazaq­stan» gazetinde jariyalanghan «Úly dala úlaghattary» atty enbeginde. Mine, el Tәuelsizdik alghaly 25 jyl uaqyt ótipti. Osy shiyrek ghasyr ishinde shetelderden 267944 otbasy, 972719 adam, yaghny bir millionnan astam qazaq kóship keldi. Olar qazir egemen elimizding ósip-órkendeuine sýbeli ýles qosyp ke­ledi.
– Elbasy bastamasymen bolghan úly kósh songhy jyldary sayabyrsyp qal­ghan siyaqty. Onyng sebep-saldary tu­raly ne aitasyz?
– Úly kóshting qarqyny sәl bәsendep qalghany ras. Biraq oghan qarap kósh toqtady deuge bolmaydy. Ol әli óz jal­ghasyn tabady. 2015 jyldyng qarasha aiynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyn kóshi-qony jәne júmyspen qamtylu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zanyna qol qoydy. Osy zang sheteldegi qan­das­tarymyzdyng elge oralyp, Qazaqstan azamattyghyn aluyna jol ashty, kóp­te­gen jenildikter jasaldy. Jogharydaghy zangha sәikes, QR Ýkimetining qaulysy­men oralmandardyng qonystanu ónir­leri aiqyndalyp, kóship kelu kvotasy belgilendi. Jeti aimaqqa oralmandar men ishki kóship kelushilerge kvota be­rildi. Býgingi tanda Shyghys Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan, Aqmola, Batys Qa­zaqstan, Qostanay, Pavlodar ob­lystary kóship kelushilerdi «Jú­mys­pen qamtu – 2020, jol kartasy» bagh­darlamasy ayasynda qabyldauda. Mә­selen, biylghy jyldyng birinshi toq­sa­nynda 6840 otbasy, yaghny 114944 qandas bauyrlarymyz elge kóship kelgen. Bú­lardyng basym kópshiligi Almaty, Jam­byl, Ontýstik Qazaqstan, Manghystau oblystarynda ornalasqan. Olar – Ózbekstannan, Mongholiyadan, Qytaydan jәne t.b. TMD memleketterinen ke­lushiler. Endi jogharydaghy saualynyz­-gha naqty jauap berer bolsam, 1991-1993 jyldary baspana jәne júmyspen qam­tu mәseleleri jergilikti budjetten qarjylandyryldy. Sonday-aq 1993- 2011 jyldar aralyghynda Elbasynyng Jarlyghymen kvota belgilenip, qar­jy­lay kómek kórsetildi. 2012-2015 jyl­dary kóshi-qon kvotasy berilgen joq. Osyghan oray 2015 jyly Densaulyq saq­tau jәne әleumettik damu ministr­ligi tarapynan «Halyqtyng kóshi-qony tu­raly» zanyna tolyqtyrular men ózgertuler engizildi. 

Núrsúltan Nazarbaev: Dýniyejýzi qazaqtarynyng basyn qosu nauqandyq is-shara emes, memlekettik sayasattyng mereyli de mәrtebeli kórinisi bolyp, halyqaralyq qauymdastyqtan, әlemdik órkeniyetten óz baghalaryn aldy. Álemde óz qan­das­taryn atajúrtqa jinap, memlekettik túrghydan arnayy baghdarlamalar qabyldaghan, kelgenderding jana ortada jatsynbay, birden sinip, jayly ghúmyr keship ketuine barlyq jaghdaylaryn jasap jatqan dýniyejýzindegi ýsh elding biri – Qazaqstan. Búl túrghydan kelgende, Germaniya men Izraili memleketterining ózi bizge qyzygha qaraydy desek, artyq ait­qan­dyq emes.

– Qonys audarushylar aimaqtar­gha qalay bólindi? Olardyng tandau mým­kindigi boldy ma?
– Áriyne, bar. Búrynghyday emes, kóship kelushiler qarjylay tólemderin kórsetpey-aq, ózi qalaghan kez kelgen ónir­lerge qonystanyp, 2-3 aidyng ishin­de Qazaqstannyng azamattyghyn alugha mýmkindikteri bar. Sottalmaghany tu­raly anyqtama Ishki ister ministrligi tarapynan qoyylyp otyr.
– «Oralmandar men qonys audaru­shylardy qabyldaudyng 2016 jylgha arnalghan ónirlik kvotasyn bekitu tu­raly» qaulygha sәikes 1259 otbasyn júmys kýshi jetpeytin aimaqtargha kó­shiru turaly jospar jasalghan edi. Sonyng nәtiyjesi qanday?
– Ishki jәne syrtqy kóshting ba­ghytyn júmys kýshi jetpey jatqan aimaqtargha búrghan dúrys. Dәl qazir sol­týstik aimaqtargha qonys audar­ghan­dargha tolyq jaghday jasalady. Mәse­len, Qazaqstannyng azamattyghy, pәter, kvota, mamandyghy boyynsha qyzmet beriledi. Eger tiyisti mamandyghy bol­masa, Ýkimet esebinen oqyp, qosymsha mamandyq alugha mýmkindigi bar. Ayt­paqshy, sol jerde bes jyl boyy tú­ratyn bolsa, onda baspanany jeke­shelendirip aluyna әbden bolady. Mún­daghy negizgi maqsat – sol aimaq­tarda qazaqtyng sanyn kóbeytu. Eng al­ghash tәuelsizdik alghan jyldary elimizde qazaqtyng sany 40 payyzdan aspaytyn. Qazir 67 payyzgha jetip qaldyq. Aldaghy 4-5 jylda 500-600 myng qandastary­myzdy elge tartsaq, onda qazaqtyng sany 75 payyzdan asar edi. Sonda múr­tymyzdy balta shappaytyny anyq. Osy orayda aita ketetin taghy bir mәsele bar. Songhy jyldary elimizding on shaqty joghary oqu oryndarynda dayyndyq bólimderi ashylyp, onda jyl sayyn 1500 talapker tegin oqytylady eken. Búl jaqsy. Elimizde jyl sayyn 6000-gha juyq jastar joghary oqu ornyna týse almay qalady eken. Oghan әskerge bara almay qalghan jastardy qosynyz. Olar­dyng bәrin joghary oqu ornyna sýirey bermey, belgili bir mamandyqqa bau­lityn dayyndyq kurstary men kol­ledjderdi soltýstik aimaqtardan kóp­tep ashyp, sol jaqqa barugha yqpal etkenimiz abzal. Sóitip, oqu bitirgen song júmys, baspana berip, sonda qal­dyrsaq, últ ýshin útarymyz kóp bolar edi.

Núrsúltan Nazarbaev: Biz elge el, basqa bas qosyp, Qazaqstan halqynyng sany men sapasyn arttyru arqyly últtyq-demografiyalyq sayasattyng eng manyzdy baghdarlamasyn jýzege asyryp kelemiz. Halyq sanyn ósiruding tarihy jolyn qalyptastyru túrghysynda 
biz jasaghan qadamnyng jemisi de, jenisi de kórine bastady. Búl – jalghasa berer jarqyn jol. Osynau jyldarda elimizge 1 milliongha juyq bauyrymyz oraldy. Qazaq elining shanyraghy biyiktep, keregesi keneye týsti. Kósh әli de toqtaghan joq. Toqtamaydy da.

–Dýniyejýzi qazaqtary qauym­das­tyghy qay jyly qúryldy? Onyng qú­ryludaghy maqsaty ne?
– 1992 jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng pәrmenimen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy qúryldy. Onyng maqsaty – sheteldegi qazaq­tar­men tyghyz baylanys ornatu, olarmen qoyan-qoltyq júmys isteu, kóshi-qon mәselesi tuyndasa, jәrdem beru, sol tú­ryp jatqan elderde ózderin erkin sezinu ýshin qoldan kelgeninshe kómek­tesu. Qauymdastyq Tóraghasy – Mem­leket basshysy Núrsúltan Nazarbaev. Men Tóraghanyng birinshi orynba­sary­myn. Osy uaqytqa deyin Tóraghanyng tapsyrmasyn búljytpay oryndap ke­lemiz. Qauymdastyq qúrylghan 1992 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng I qú­ryltayy ótti. Amanshylyq bolsa, osy qauymdastyqtyng qúrylghanyna da, q­ú­ryltaydyng ótkenine de 25 jyl tolady. Osy jyldar ishinde kóptegen tәjiriybe jinadyq. Desek te, ýirenerimiz de, ýi­re­terimiz de kóp.
– Kelesi jyly atqarar qanday joba-josparlarynyz bar?
– Algha qoyghan maqsat-múratta­ry­myz kóp. Solardyng biri de biregeyi – EKSPO ayasynda Dýniyejýzi qazaq­ta­rynyng V qúryltayyn ótkizu. Dayyndyq júmystary bastalyp ta ketti. Negizgi maqsatymyz – syrttaghy aghayyndargha әlemdik mәn-manyzy zor kórmeni kór­setu, elimizding jetken jetistikterin meylinshe dәripteu. Ózge elden keletin qonaqtar qyruar aqsha tóleytin bolsa, qúryltaygha qatysatyn qandasta­ry­myzdyng barlyq shyghynyn biz kótere­-tin bolamyz. Sonday-aq kelesi jyldan bas­tap daghdarysqa baylanysty sәl saya­byrsyp qalghan kóshi-qon mәselesin qay­ta jandandyra bastaymyz. Búl turaly Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly ýnemi aityp ta, jazyp ta jýr. Sonday-aq otandyq telearnalar arqyly qa­uymdastyqtyng atqaryp jatqan jú­mystary men aldaghy joba-josparlary hәm sheteldegi bauyrlarymyzdyng ty­nys-tirshiligi turaly arnayy baghdar­lamalar dayyndap, jaqsymyzdy jar­qyratyp kórsetudi qolgha alamyz. Osy qúryltayda qarjy mәselesi de ong she­shiledi degen ýkili ýmitimiz bar.

Núrsúltan Nazarbaev: Tәuelsiz memleketting tizginin qolymyzgha ústaghan alghashqy kýnnen bastap halqymyzdyng ejelgi asyl múralaryn, qadir-qasiyetin qayta janghyrtyp, últ retinde týletip, jana dengeyge kóteruge bar kýshti salumen qatar, shetelderdegi bauyrlarymyzdyng ónerin, әdeby múrasyn, halyqtyq qolónerin, atakәsibin damytuda arnayy júmystar jýrgizip kelemiz. Búl – adamy kapitaldy Otangha oraltudyng ong qadamdarynyng biri. Búl qadam janylmaydy, shekara jabylmaydy. Úly kósh jalghasa beredi. Óitkeni әlemdegi bar qazaq – bir qazaq.

– El Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oray qanday is-sharalar ótkizesizder?
– Búl mereyli merekege oray ótkiz­geli otyrghan auqymdy sharalarymyz kóp. Preziydent Ákimshiligining mú­ryndyq boluymen El Tәuelsizdiginin 25 jyldyghyna oray ótetin saltanatty jiyngha alys-jaqyn shetelderden qa­zaq diasporasynyng ókilderin sha­qyr­maqpyz. Osyghan oray ýlken júmystar atqarylyp jatyr. Syrttaghy aghayyndar da qúr qarap jatqan joq. Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghan kezde eng al­ghash tanyghan elding biri Týrkiya bolatyn. Olardyng quanyshynda shek bolmady. Sol bauyrlarymyz osy joly da shy­nayy tuysqandyq jaqyndyghyn bil­dirip, óz elderinde ýlken jiyn ótkizbek. Soghan bizdi shaqyryp otyr. Delegasiya qúramyna mәdeniyet, әdebiyet, óner ókil­derin kirgizdik. Tayauda baryp qayta­-myz. Dәl osynday jiyn Qyrghyzstan men Ózbekstanda da ótpek.
– Ángimenizge raqmet!
Súhbattasqan Ermahan ShAYHYÚLY

Abai.kz