I

Ana joly ýstel basynda bir top jigit «Abay jolyndaghy» Qodar men Qamqa ólimine qatysty birshama sózge kelip qaldyq. Sondaghy Qúnanbay qoldanghan jazany kóbisi nadandyq pen eskilik qaldyghy dep sanaydy eken. 

Adamnyng erik-qalauy degen bolady, ol býgingi ata zanymyzdyng aq paraghyna qara siyamen әdiptelip túryp jazylghan, – dedi alghash sóz alghan jigitimiz.

– Sonda qayyn atasy men kelini... – dedim de kilt toqtay qaldym, arghy jaghyn aitugha auyzym daualamay.

– Joq, – dedi ol júlyp alghanday, – Bәribir de adamnyng ishki qalauyna eshkimning de aralasuyna jol berilmeui kerek. Sol kezde sózge ekinshi oponomentim aralasty.

–Nemene, adamdy mindetti týrde óltiru kerek pe? Múnan keyin búlay esh jasamandar dep jazalamay-aq ta jibere salugha bolady ghoy, – dedi ýlken danyshpandyq oy tastap.

– Pәli, – dedim men, – búl jazany Qúnanbay auadan alyp otyrghan joq qoy әrisi Qasym, berisi Esim han men әz Tәukege deyin jalghasyp kele jatqan dala zany emes pe? Nekeli jarynyng basynan attap bógdemen kónil jarastyrghan kez kelgen kisining múnday qylyghyna tek ólim jazasy berilgen. Ras, Qúnanbaydyng búlay isteuine (olardy bosata saluyna) aqyly jetpey otyrghan joq qoy, – dedim, daudy odan әrmen ushyqtyrghym kelmey.

II

Búl arada әsire «gumanist» bolyp alghan әlgi jigitterding jetesi jetpey otyrghan mәselesi mynau: Qos qarynyng (dәlirek aitsaq zinaqordyn) BÚL QYLGhAN ÁREKETTERINING MORALDYQ QÚNYNYNG ÓLIMGE PAR EKENDIGI. Múny býginde jenil jýriske boy aldyrghan kez kelgen pende balasy osy qalypta qabyldauy tiyis (Meyli ol XVIII, ya XXI ghasyr bolsyn, adam ar-úyatynyng qúny zamanagha qatysty әmәnda ózgermek emes). Zina – adamnyng ar mәselesi, al ardyng materiyaldyq qúny degen atymen bolmaq emes. Oqighadan týietin oimaqtay ghana oy josynymyz mynau: Zinaqorlyq kýnәsining qúnyn tóleuge dóngelek dýniyening esh baylyghy jetpeytinin, búl kýnәdәn tazarudyng jalghyz-aq joly óz shybyn janyndy qúrban etu ekendigin ruhany túrghydan týsinuing (Qazaqtyng «ólimnen úyat kýshti» tanymy osy oiymyzgha analogiya bola alady degen ýmittemiz). Ágәrәky deyik, keshegi Qasymdar túsyndaghy osy bir mizamdy (zandy) býgingi qazaqqa qayyra bir qoldansa ne bolar edi?! 

Sózsiz, sanymyz kýrt qúldyrap, Qazaqiyada demografiyalyq tragediya bastalady. Myna jer kempir-shaldar men jas balalardyng ghana mekenine ainalyp, qanyrap bos qalar edi. Sóite túra biz ar men úyat haqynda aqyl soqqanda aldymyzgha jan salmaymyz.

Sirә, auyzdyng duasy, (osy) sóz ben isting sәikes kelmegendiginen de ketetin bolsa kerek... 

III

Jýsip-Balasaghúnyng «Qyz-kelinshekting lәzzaty – nekelesken týnderi, Er jigitting lәzzaty – jau qayyrghan kýnderi» degen óleng joldaryn oqyp otyryp púshayman halge týstim.

Sosyn, bizding lәzzatimiz shynymen-aq auysyp ketken eken ghoy degen oigha bekidim. Andaghan adamgha ER AZAMAT ÓZINING ENG ÚLY LÁZZATIN ELINING QAMYN KÝITTEUDEN ALADY EKEN GhOY. Sirә (azamat ýshin), úly erlik pen úly lәzzat ta osy bolsa kerek. Osyny oilaghanda janargha jas keledi. Keshegi qaharly han Kene men Alash arystarynyng beynesi kóz aldyna tizbektelip túra qalady. 

EL men ERDING esimi bir desek, bizding osy romantik boluymyzdyng syry ne?! Ótirikke meldektegen qazaq sosimuynyng siqy bolsa mynau. 

Bir tandanarlyghy, sayasy korpus el mýddesine qarsy ýsti-ýstine qabaghat qatelikter jasap jatsa da, bizding ziyalylarymyzgha onyng bes tiyn da keregi joq. Olargha Shynghyshannyng týrki, ya bolmasa qazaq bolghandyghy qyzyq. Al aqyndarymyz qarasanyz bir aiyqpas «ghashyqtyq» dertine shaldyqqanday. Tanerteng ghana bir ghazalyn iyne-jipten shygharsa, kesh qaraya taghy bireuin tәmamdap, «osy bir qyzdyng qylyghy-ay» dep ólip otyrghany (Ata saqaly auyzyna bitkenderimizding arzan sentiymentalizm men jeldegen jigit shaqtyng uaqyt beldeuinde qalyp qoyghandyghy óz aldyna jeke jýk).

«Tatardy tyrnasang orys shyghady» demekshi, osylardyng «mahabbat lirikasy» dep jazyp jýrgenderine shyn nazar qoysanyz, tek kóten buffonadasy. Dәlirek aitar bolsaq, «әtpishtin» әngimesi ghana. Qúmarlyq qúrsauyna týsip, tónkerilip qalghan tútas týsinigimizdi qayyra tiktep, MAHABBATTYNG asqaq úghym ekendigin, ol Alla men adam arasyndaghy ekeuara ruhany súhbat ekendigin sau sanagha ornyqtyru birqadar jýk bolghaly túr.

P.S Búl jazbamyz, alda taldanbaq Abaydyng «Ghashyqtyng tili – tilsiz til» úghymynyng shaghyn ghana andatpasy ekendigin oqyrmangha eskertu bolatyn.

Yqylas Ojayúly

Abai.kz