Din taqyrybyna jurnalistik jauapkershilik qajet

Myna taqyryptan keyin birden: «Qúday saqtasyn! Ne bop ketti?!» – dersiz... Ókinishke qaray, qasiyetti sózge qayshy tirkesti «tirkep», oqyrman nazaryn audarugha ansary auyp túratyn keybir tilshilerimiz bar.

Juyrda Óskemen qalasynda «Adamgershilik qúndylyqtardy nasihattauda BAQ-tyng róli» atty I respublikalyq jurnalister forumy ótti. Forumnyng negizgi bayandamashysy retinde birqatar mәseleler tónireginde oy bólisken edik.   

Rasynda, biz qazir aqparattyq qoghamda ómir sýrip otyrmyz. Aqparat qúraly – ómirimizding bir bólshegine ainaldy. Meyli qalanyz, meyli qalamanyz, bәribir aqparatty eriksiz týrde tútynamyz nemese ony taratamyz. Ásirese, әleumettik jelilerde, internet portaldarynda qoghamdyq dengeyde kóterilgen mәseleler memleket tarapynan tiyisti sheshimderding qabyldanuyna yqpal etude. Ony kórip te, estip te jýrmiz.

Diny basqarmanyng lauazymdy qyzmetkeri retinde bizdi alandatyp jýrgen birqatar jaghdaydy aitpay ketpeske taghy bolmaydy.

Birinshiden, din degenimiz nәzik mәsele emes pe? Oghan baysaldy kózqaras kerek. Ókinishke qaray, elimizdegi keybir BAQ ókilderi din taqyrybyn jazghanda «meshitte mәshiyne, ayaq kiyim úrlandy», «meshitte atys boldy» degen taqyryptardan asa almauda. Zerttelmey, anyghyna kóz jetkizbey taratylyp jatqan osynday janalyqtar qoghamda Islamgha, din qyzmetkerine degen salqyn kózqarastyng payda boluyna týrtki boluda.

Ishki ister basqarmalary men qúzyrly mekemelerge qarasty baspasóz qyzmetining jauapty mamandary jurnalisterge týsinikteme bergende din, meshit taqyrybyna baysaldy ústanym tanytsa degen ótinishimiz bar.

Ekinshiden, din mәselesin populizmge, reyting kóteru maqsatynda paydalanuy – alandatarlyq jaghday.        

Aghylshynnyng әigili dramaturgy Djordj Bernard Shoudyn: «Býgingi gazet velosiypedting qúlap qaluy men órkeniyetting kýirep qaluy arasyndaghy aiyrmashylyqty bilmey qaldy», – degen sózinde jan bar.

Din taqyrybyna jurnalistik jauapkershilik qajet-aq. Bireuding diny qúndylyqtaryn qorlau nemese kelemej etu – zangha da, adamgershilikke de jat emes pe?

Elbasy 2006 jyly әlemdik din kóshbasshylarynyng qúryltayynda kókeyde jýrgen mәseleni kóterip edi: «Búqaralyq aqparat qúraldary basqa dindegilerding qasiyetti sezimderin qorlaudy úshyndyra týsse, onda búl jurnalisterding erte me, kesh pe óz nanymdarynyng qorlanuymen betpe-bet keletini aiqyn. Bireu ýshin qasiyetti nәrse basqa bireu ýshin әzil nemese kelemej taqyryby bolmauy kerek. Ókinishke qaray, búl qarapayym qaghidany jurnalister men sayasatshylar jii búzady».

Rasynda, osynday qarapayym qaghidany búzyp, óz dinimiz turaly ózimiz jaghymsyz pikir qalyptastyryp jatqanymyzdy bayqamay qalamyz. 

«Niu York San» gazetining shygharushysy Charliz Anderson Deynanyng sózinde jan bar: «Eger it adamdy tistep alsa – ol janalyq emes, naghyz janalyq – eger adam itti tistep alsa...». Biz býginde Andersonnyng aitqanyna «amal» etip jýrgen sekildimiz. Jalpy adamy qúndylyqtardy nasihattaudan góri bireuding «sýrinip» qalghanyn nemese «týshkirip» qoyghanyn kóbirek jazugha beyilmiz.

Tórtinshiden, dindi dinnen habary az adamnyng jazuy – BAQ basshylary nazar audaratyn mәsele. Islam adam balasyn ózining bilmegen nәrsesine aralaspaugha, bilmegenderdi biletinderden súrap alugha tәrbiyeleydi. Din turaly kez kelgen adam jazbasyn deuden aulaqpyz. Aytpaghymyz – diny salany mengerip nemese din qyzmetkerlerimen súhbattasyp, olardyng pikirin basshylyqqa alghannan keyin taqyrypqa týiindeme jasaghan abzal...

Sóz jauapkershiligi degen bar emes pe? Jaqsy sóz – baqytqa bastar jol. Jaman sóz – jaqsylyqty óshiretin tilsiz jau. «Jaqsy sóile nemese ýndeme», – degen payghambardan qalghan sóz bar.

Besinshi, dinge qatysty alghashqy jalghan aqparat, teris pikir, qashan da búqaranyng nazarynda, sanasynda qalady. Sol mәselege qatysty keyinnen aitylghan 100 shynayy aqparat 1 jalghan janalyqtyng ornyn basa almay qaluy mýmkin. Alghashqy aqparat adam sanasyn jaulap ýlgiredi eken...

Ókinishke qaray, keybir BAQ ókilderi sot ýkiminen búryn bireuge «ýkim» berip, «jazasy» turaly jazyp qoyady...

Ne isteu kerek?

Birinshiden, diny salada qalam tartyp jýrgen tilshiler men әleumettik jelidegi jazushy qauymnyng «Adamgershilik әdebi men kәsiby etikasy» turaly qújat qabyldansa degen úsynysymyz bar. Búl qújattaghy talap-tilekter júmys barysynda eskerilse.

Ekinshiden, Joghary oqu oryndarynda jurnalistka fakulitetinde arnayy dәrister jýrgizilse. Bolashaq jurnalisterge din taqyrybynda maqala jazudyng әdis-tәsilderi jan-jaqty týsindirilse... Búl bastamagha óz tarapymyzdan ýles qosa alamyz.   

Ýshinshiden, elimizdegi sayttar men gazetter din mәselesinde Diny basqarmanyng resmy ústanymyn qosa jariyalasa. Búl qoghamda týsinbeushilikting jolyn keser edi.

Tórtinshiden, búqaralyq aqparat qúraldarynyng diny aghartushylyq baghyttaghy rólin arttyrsaq. Gazet betteri men sayttardan meyirimdilik, qayyrymdylyq, izgilikti nasihattaytyn materialdargha kóbirek oryn berilse degen tilegimiz bar.

Ótken ghasyrdyng basynda jaryqqa shyqqan «Qazaq», «Ayqap», t.b. gazet-jurnaldar halyqty aghartu isine ýlken ýles qosty. Basylymnyng basty maqsaty da osy bolsa kerek...

Alash arysy Álihan Bókeyhan: «Zamanyna qaray amaly» degen sóz bar. Sol amalgha kiruge júrtqa múryndyq bolatyn nәrsening biri – gazeta», – degen eken.

Bizdiki – qalam ústaghan qauym qoghamgha izgilikti, qayyrymdylyqty, adamgershilik qúndylyqty kóbirek nasihattasa degen tilek qana...

Áytpese, «meshitten ayaq kiyim úrlandy» degen aqparat nemese meshitke eshqanday qatysy joq janalyqqa «meshit manayynda atys boldy» dep at qoyyp, aidar taghu kimge ne beredi deysiz? Tek ýreyden basqa...  

Aghabek QONARBAYÚLY, QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

Abai.kz