Qazirgi mektep oqulyqtarynyng sapasyzdyghy turaly aitylyp ta, jazylyp ta jatyr.   Sonyng keybireuin eskerip, avtorlar kelesi joly shygharghanda týzetedi, keybiri aitylghan jerinde qalady. «Aytylmasa sózding atasy óledi» degendey kózge badyrayyp kórinip túrghan kelensiz dýniyelerdi býgin biz de aitpaq bolyp otyrmyz.

Bizding jazbaghymyz birinshi synyptyng «Sauat ashu» oqulyghy turaly әngime. Mektep esigin bala «Álippemen» ashushy edi, ony nege ózgerttinder dep talay adam qarsylyq jasap, narazylyqtaryn bildirdi. Endi «Álippeni» qaytadan ornyna keltiremiz dep jatyr. Biraq «Sauat ashu» degen oqulyqtyng sapasyn arttyrmay, sol qalpynda atyn ghana ózgertip, «Álippe» dey salatyn bolsa – odan eshtene útpaymyz.    

Óitkeni búl kitap barynsha sapasyz, kitap avtorlarynyng bilimi men biligi joghary ekendigine senbeysin. Sózimiz jalang bolmas ýshin birneshe mysaldar keltireyik. Kitapta kóptegen ertegilerden ýzindiler keltirilgen. Ertegi degenning ózi bas-ayaghy bar, bala ýshin ýlgi beretin, oy tudyratyn, tújyrymdy, júp-júmyr mysaldar ghoy. Ony oqyghan bala «solay eken-au» dep ózine aqyl qorytugha tiyisti. Al myna oqulyqtarda ertegining osynday qasiyetteri elenbey, betin syzyp, belin ýzip qysqarta salghan jerler kóp. Mysaly, «Sauat ashudyn» 1-shi bóliminde M.Etekbaev degen avtordyng ertegisin keltiripti. Onda dýkenge kirip ketken bir tyshqan shetki nandy kemire bastaydy. Kýzetshi kelip qalghanda zyp berip, qashyp ketedi. Sosyn tesikten saqtana syghalap: «Nan, nan, sen qaydan shyqtyn? - deydi sybyrlap. – Satushydan súra, - deydi nan». Sonymen ertegi ayaqtalady. Búdan bala ne úqty? Áriyne avtorlar: biz búl ertegini balanyng tili jattyghuy ýshin ghana aldyq deytin shyghar, biraq qysqa bolsa da bir tújyrymy bolsa kerek edi ghoy.

Kitap avtorlary Á.Júmabaeva, G.Uaysova, G.Sәduaqas jәne M.Ospanbekova. 2-shi bólimdi de osylar jazypty, tek M.Ospanbekova ghana múnda qatyspaghan. Avtorlardyng kóp boluy da kitap sapasyna teris әser etetin sekildi, óitkeni әrkimning óz kózqarasy, óz týiini bolady. Týrli uaqyttar men oqighalar kezenine sәikes tarih oqulyghyn әrtýrli avtorlar jazsa ony týsinuge bolady, al jas balanyng sanasyna say bolugha tiyisti, qolayly, yqsham, qysqa da núsqa oqulyqty birneshe avtordyng birizdi etip jobalauy qiyn.

Kitaptyng 2 bóliminde olaq qysqartular, oiy joq, aqyl týier aitary joq, logikalyq senimdiligi tómen dýniyeler tipti kóp. Mysaly, mynaday mәtin bar: «Dastarhanda bauyrsaq, kәmpiyt, qant, nan bar. Atasy Ayangha kәmpit alyp berdi de: - Dýniyedegi eng tәtti nәrse ne? – dedi. – Kәmpiyt, - dedi Ayan. – Joq taba almadyn. - Onda qant. – Joq ol da emes. Sen túzsyz pisirilgen nandy, tamaqty jey alasyng ba?- dedi atasy. –Joq, onday tamaq dәmdi bolmaydy ghoy. –Endi taptyn. Dýniyede túzdan tәtti, túzdan dәmdi nәrse joq, - dedi atasy. (Avtory Janyl Adambaeva, «Sauat ashu», 2 bólim, 6 bet).

Túzdy tәtti degenning eshqanday logikasy joq. Jeti jasar bala onyng ashy ekenin jaqsy biledi. Endeshe ony tәtti dep jazghangha qalay senedi? Balanyng oiy airan-asyr bolyp, kimge senerin bilmey, aqyry múnday oqulyqqa degen kónili de suyp qalady. «Barlyq astyng dәmin keltiretin túz. Túz salmasa as dәmdi bolmaydy. Adamdar onday tamaqty jey almaydy. Sondyqtan túzdy astyng tóresi deydi» dep jazylsa balagha әldeqayda úghynyqty bolar edi ghoy. Sonymen birge bala ýshin beytanys «tóre» degen sózding de maghynasyn týsindire ketuge bolar edi... Sonday-aq júrttyng bәri biletin «Bauyrsaq» degen ertegi bar. Búl – qazaqylyghy tómen bolsa da kóp uaqyttan beri bizding balalarymyzgha aitylyp jýretin syrttan kirgen ertegi.  Onda júrttyng bәrin aldaymyn deytin «maqtanshaq bauyrsaqtyn» aqyry týlkige jem bolghany aitylyp, balalargha maqtanshaq boludyng ziyanyn kórsetken ýlgi bar bolatyn. Sol ertegini de orta belden qysqartyp, jalyqqan bauyrsaqtyng «irgeden kógal ýstine domalauymen» ertegini qysqarta salypty. («Sauat ashu», 2 bólim, 47 bet).  Múnday ayaqsyz dýnie balagha ne berdi, ol ne úqty, qanday aqyl aldy degendi avtor oilap túrghan joq.

82 bette Qazaqstan sportshylary turaly qysqa mәtin jazylyp, birneshe Olimpiada chempiondarynyng suretteri berilgen. Sonyng ishinde I.Iliin de bar. Sol Iliindi 94 bette ekinshi ret basyp, «ol – Qazaqstannyng túnghysh olimpiada oiyndarynyng eki dýrkin chempiony» dep jazypty. Tolyp jatqan basqa chempiondardy kórmey, ony ekinshi ret bergenine de qarsy emespiz, biraq mәtinning olaqtyghyna qalay qayran qalmassyn? Mynaghan qarap Iliin Qazaqstanda bolghan túnghysh Olimpiada oiyndarynyng eki dýrkin chempiony degen sóz úghylyp túr emes pe?  Sóitip, balagha teris aqpar berilgen. Áriyne, aitayyn degeni Iliin – Olimpiadanyng eki dýrkin chempiony atanghan túnghysh qazaqstandyq. Biraq avtordyng jazuynan sony bala týgil ýlkenning ózi úgha almaydy.

Al 101 bettegi myna mәtinnen avtorlardyng qanshalyqty «múqiyat» ekendigi ashyla týsedi: «Onyng kózi tereze aldynda jyltyrap jatqan bir zatqa týsti. Gýljazira basqalardyng sonynan kiyindi. Jaqyndap baryp qarasa, bauy bar altyn saghat eken. Deneshynyqtyru sabaghy bitti. Apay oghan riza boldy. Gýljazira saghatty múghalimge tabystady». («Sauat ashu», 2 bólim). Biz mәtindi esh ózgertpey alyp otyrmyz. Altyn saghat tauyp alghan qyz apayy riza bolghany ýshin oghan saghatty tabystaghan eken ghoy degen oy týidik. Balalar da solay oilaghan shyghar-au...  Oryndary auysyp ketken sóilemder sol qalpy berilgen.

Osynday mysaldardy taba beruge bolady, biraq osy keltirgender-aq kitap sapasynyng qanday ekendigin kórsetip túr. Birinshi synypqa arnalghan dýnie ghoy, oghan nege sonsha shúqshidy eken degen oy da tuuy mýmkin. Biraq jauapkershilik birinshi synyptan bastaluy kerek edi ghoy. Osy oqulyqty bilikti komissiya bekitken. Osynshalyq olqylyqtardy kórmese, ol komissiyanyng biliktiligi qayda? Álde sol bayaghy kónil jyqpas nemqúraylylyqpen birinshi synypqa osy da jaraydy dep qoldaryn qoya salghan ba? Sóitip jas úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti eskermey, balanyng bilimge, oqugha qúshtarlyghy osy jastan bastalatynyn elemey, obal jasaghan. «El bolamyn deseng besigindi týze» degendi qazaq danalyghy tegin aitqan joq edi ghoy.

Jaqsybay SAMRAT

Abai.kz