Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Dep jatyr 5759 0 pikir 2 Nauryz, 2017 saghat 18:27

GhALAMAT BEYSEQOJAEV: ELBASYNA ARANAP «ATADAN MÚRA» KÝIIN ShYGhARDYM

Qazaqtyng ózindey bolyp ketken qonyr dombyramen  kýy shygharyp, ony tebirente oryndau tek bizding halyqqa ghana tәn qasiyet ekeni sózsiz. Osynday ónerdi jalghap jýrgen jas kýishi, kompozitor Ghalamat Beyseqojaevpen bolghan súhbatymyzdy úsynyp otyrmyz.   

-         Ghalamat, qazaq halqy ónerdi óte joghary baghalaytynyn bilesin. Onyng ishinde últtyq ónerge degen halyqtyng yqylasy erekshe. Elimizge endi ghana tanymal bolyp kele jatqan jas kýishisin, sen jayly әli bilmeytin júrt bar. Sondyqtan aldymen ózing turaly aityp beresen? 

-         Men osy әsem qala Almatyda dýniyege kelgenmin. Alty jasymnan bastap dombyra ýiirmesine baryp kýy tartudy sol jerden ýirendim. 5-shi synyptan bastap Ahmet Júbanov atyndaghy daryndy balalargha arnalghan muzyka mektebine oqugha týstim. Jalpy alghashqy kýilerimdi 11 jasymda shyghara bastadym.  Qazir 15 jastamyn.

-         Jaqynda Almaty qalasynda, Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasynda, aghanyz Núrsәt Beyseqojaevpen birge «Núrly jol» atty shygharmashylyq kesh ótkizgenderindi bilemiz.  Jalpy osy kesh jayly aityp bersen? Ne sebepti konsertting atyn «Núrly jol» dep atadyndar?

-         IYә, biz búl shygharmashylyq keshimizdi  ótkizu ýshin bir aidan astam dayyndaldyq. Búl keshti ótkizuge birden-bir sebepker bolghan bizding әkemiz. Kesh barysynda «Qúrmanghazy atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq  halyq aspaptar orkestirimen» birlesken jәne agham Núrsәt  ekeumizding  birneshe jeke tuyndylarymyz oryndaldy.  Sonymen qatar ózderinizge belgili byltyr elimiz Tәuelsizdikting 25 jyldyq mereytoyyn atap ótti.  Osy orayda biz de óz elimizding   mәdeny damuyna qosqan kishkentay ýlesimiz bolsyn dep,  atalghan keshti ótkizudi jón kórdik. Al búl keshting «Núrly jol» dep atalu sebebi: agham Núrsәt Beyseqojaevtyng «Núrly jol» atty kýi-poemasy bar. Búl shygharma, osy tәuelsizdik alghan jyldardaghy Elbasymyzdyng jasaghan júmystary men elimizding bastan keshken shiyrek ghasyrlyq tarihyn kýy arqyly suretteydi. Qazir elimizdegi jastargha jasalyp jatqan qoldaudy erekshe atap ótpeske bolmas, sol sebepti de shygharmashylyq keshti osylay atadyq.

-          Jaqyn arada Qazaq radiosynan Elbasymyzgha arnaghan kýiindi estidim. Kýiding shyghu tarihyn aityp bersen?

-         Mәdeniyetting qoldaushysy bolyp kele jatqan Elbasy Núrsúltan Nazarbaev elimizding talantty da alghyr jastaryna qamqorlyq jasap keledi. Adam ómir boyyna ýirenip, әrdayym bilimin jetildirip, ruhany jaghynan kemeldenip otyrady. Elbasynyng ghúmyry barshamyzgha ghibrat. 2016 jyly Elbasyna arnap «Atadan múra» kýiin shyghardym.

-         Kesh barysynda qanday kýiler, qanday shygharmalar oryndaldy? Jalpy kýy qorjynynyzda neshe tuyndy bar?

-         Shygharmashylyq keshimizde ózderining tamasha tuyndylarymen qoldau kórsetken «Qúrmanghazy atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq  halyq aspaptar orkestirine» jәne jalpy keshting ótuine atsalysqan barlyq óner sýigen jandargha alghys aitqym keledi.  Búl keshimizde orkestrding oryndauynan bólek, agham Núrsәt Beyseqojaevtyng 15-ke juyq kýii oryndalsa, mening kýy qorjynymdaghy «Jazghytúry», «Abay tolghauy», «Qosqarau», «Nauryz», «Jenis», «Qorday» syndy 7-8 kýy tyndarmandargha tartu etildi. Búl tek osy keshte oryndalghan kýiler ghana. Odan bólek jalpy 20-dan astam kýilerim bar.

-         Bizge belgilisi kýiding de týrleri bolady. Mysalgha, shertpe kýi, tókpe kýy syndy. Senin  jalpy janyna jaqyny kýiding qay týri?

-         Men qazaq ónerine ghashyqpyn,  dombyrany jaqsy kórem, onyng ishinde kýidi erekshe jýrekpen qabyldaymyn. Kýy – ol men ýshin erekshe bir әlem. Onyng qanday týri bolmasyn bar bolmysynmen  sezine bilu kerek dep oilaymyn. Al siz jogharyda atap ótken shertpe kýy de, tókpe kýy de mening janyma qatty jaqyn.

-         Aqyndar shabytty týnnen izdep, aidy aralap jatady. Suretshilerdiki tipti bólek. Al kýishilerge qanday shabyt kerek?

-         Áriyne, bizge de aqyndardan kem týspeytin shabyt kerek. Alayda ol qay kezde, qay jerde keleri beymәlim. Keyde tipti kólikte ketip bara jatyp ta qúlaghyna әueni kelip qaluy mýmkin. Keyde  úzaq uaqyt eshnәrse oilay almay qalatyn da sәtter bolady. Búnyng barlyghy eng әueli adam boyyndaghy darynyna, qabiletine de baylanysty bolyp jatady. Bizding arghy atalarymyz óte ónerli kisiler bolghan. Keyde shabyttan bólek osy ata-babalarymyzdyng qany arqyly kelgen daryndy enbek arqyly úshtap sonyng arqasynda tuyp jatatyn kýiler de bar.

-         Ghalamat, aldaghy uaqyttaghy  shygharmashylyq josparlaryng jayly aita otyrsan...

-         Aldaghy uaqytta elordamyz Astana qalasynda ýlken shygharmashylyq kesh ótkizsek degen oiymyz, josparymyz bar. Áriyne, búl aldaghy uaqyttyng enshisindegi dýniye. Al negizgi josparymyz osy halqymyzdyng asyl múrasy bolghan  kýy ónerin әlemdik dengeyde tanytu.

-         Jarysqa qatysatyn sportshynyng jattyghu zalyna baryp dayyndalatyny siyaqty  kýishige qanday talaptar qoyyluy kerek dep oilaysyn?

-         Kýishige eng bastysy  qajyrly enbekpen qosa  kýidi týsine alatyn qabilet kerek. Shygharghan nemese oryndap otyrghan kýige kýishi ózining janyn saluy kerek. Mening shygharghan әrbir kýilerimde ózgeshe bir әlem, ózgeshe  bir ómir bar dep týsinemin.  Sebebi onyng әrqaysynyng jeke shyghu tarihy bolady.

 Súhbattasqan  Saylauhan Abylay

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1538
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3321
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6040