(Abaydyng 100 jyldyghyna arnap jazghan Múhannyng maqalasy turaly)

Juyrda belgili týrkolog-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Altay Amanjolovpen keng otyryp súhbattasudyng sәti týsken. Altekeng qazaqtyng til bilimining negizin salushy, kórnekti ghalym-mәdeniyet qayratkeri Sәrsen Amanjolovtyng túyaghy bolghandyqtan, әngime auany kýneske órlegendey HH ghasyrdyng bastapqy jyldarynan bir shyqqan. Áriyne, Iliyas Jansýgirovten keyin Sәrsekenning 1939 - 1940 jyldary Abaydyng akademiyalyq tolyq jinaghyn qúrastyryp shyqqanyn әrkim de biler. Múnyng syrtynda, Múhang men Sәkenning arasyndaghy nәzik órilgen dostyq baylanys balasy Altay Amanjolovtyng aituynda 1920 jyldary bastalghan bolsa, ghylym men shygharmashylyqtyng kórnekti eki ókili arasynda bizge jetpey qalghan býkpesiz syrlarynyn, túnshyqqan úly últtyq oilarynyng qabysqanynda dau joq.

(Abaydyng 100 jyldyghyna arnap jazghan Múhannyng maqalasy turaly)

Juyrda belgili týrkolog-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Altay Amanjolovpen keng otyryp súhbattasudyng sәti týsken. Altekeng qazaqtyng til bilimining negizin salushy, kórnekti ghalym-mәdeniyet qayratkeri Sәrsen Amanjolovtyng túyaghy bolghandyqtan, әngime auany kýneske órlegendey HH ghasyrdyng bastapqy jyldarynan bir shyqqan. Áriyne, Iliyas Jansýgirovten keyin Sәrsekenning 1939 - 1940 jyldary Abaydyng akademiyalyq tolyq jinaghyn qúrastyryp shyqqanyn әrkim de biler. Múnyng syrtynda, Múhang men Sәkenning arasyndaghy nәzik órilgen dostyq baylanys balasy Altay Amanjolovtyng aituynda 1920 jyldary bastalghan bolsa, ghylym men shygharmashylyqtyng kórnekti eki ókili arasynda bizge jetpey qalghan býkpesiz syrlarynyn, túnshyqqan úly últtyq oilarynyng qabysqanynda dau joq.

Ángime arasynda, Altay aghamyz ózining jeke arhiyvinde Múhtar Áuezovting Abaydyng tughanyna jýz jyl toluyna baylanysty jariyalanghan maqalasy jatqanyn aityp qaldy. Múndayda jan qala ma?!.. Bizding oiymyzda, Múhannyng barlyq shygharmalary jinaqtalghan, endigi, olardy ýtir, nýktesine deyin jeke taldau, qatpar-qatparyna boylau ghana qalghanday bolyp túratyny jasyryn emes. Yaghni, úly jazushynyng oqyrman qolyna tiymegen maqalasy qayda jariyalanghan, nelikten eshbir zertteushining qolyna ilikpegen nemese nazar audarmaghan degen oidyng ózi dýdәmal bolsa da, ishki tanqalyspen zor qyzyghushylyq bas kóterip kele jatyr edi birtindep..

Qazaq jurnalistikasynda zerttelmey qalyp kele jatqan taqyryptyng biri - 1941 - 1945 jyldary ot pen oqtyng arasynda jaryq kórgen maydan basylymdary desek qatelespeymiz. Mine, sol úrys dalasynda jýrip gazet-jurnal shygharghan ardager tilshilerding ishinde Sәrsen Amanjolov ta bar bolatyn. Soghysqa deyingi kezende de Abay múralaryna den qoyghan ghalymnyng bas aqynnyng 100 jyldyghy jaqyndap qalghan kezde qamsyz otyruy mýmkin emes-ti. Sondyqtan, maydandaghy Sәkeng elde jýrip jatqan Múhana sәlemdeme joldap, maqalany tapsyryspen jazdyrghany kәdik. Búl maqala «Abaydyng jýz jyldyq merekesi aldynda» degen taqyryppen «Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknoty» («Bloknot agitatora Krasnoy armiiy») basylymynyng 1945 jylghy sәuir aiyndaghy sanynda jaryq kórgen. Sol kezdegi barlyq maydan basylymdarynyng úranyna ainalghan «Nemis basqynshylaryna ólim!» sózi bloknot mandayshasynyng bir búryshynda ornalasqan. Qyzyl Armiyanyng Jogharghy Sayasy basqarmasy shygharyp túrghan atalghan basylymda Múhannyng maqalasymen birge Abaydyng «Ásempaz bolma әrnege..» óleni jariyalanghan.

Áriyne, maqalanyng jaryq kóruine Múhang men Sәrsekenning arasyndaghy ózara dostyq qarym-qatynas dәneker bolghanyn aittyq. Endi osy material basqa zertteushilerding qolyna tiydi me degen saual tuady. Altay Amanjolovtyng ózi atalghan bloknottyng kóshirmesin Múhannyng qyzy Lәilәgha tabystaghanyn jetkizdi. Biz, búl orayda bir kezderi «Áuezovting ýii» ghylymiy-mәdeny ortalyghynda qyzmet istegen, abaytanudyn, múhtartanudyng tereng bilgiri Mekemtas Myrzahmetovke qonyrau shalghanymyzda, ghalym búl maqalanyng esinde joq ekenin, eng dúrysy, M.Áuezovting múrajay ýiine baryp, tekserip kóru qajettigin aitty.

Sonymen úly jazushy ómirining songhy jyldarynda (1951-1961 jj.) túrghan, býgingi jazushy atyndaghy múrajay ýiine bet aldyq.

Osy múrajayda 32 jyl júmys istegen agha ghylymy qyzmetker Sanagýl Kólbayqyzy bibliografiya arqyly Múhannyng soghys jyldarynyng ayaghynda maydan basylymyna shyqqan maqalasyn tez-aq tauyp berdi. Tek búl maqalany biz, «Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknotynan» emes, jazushynyng 100 jyldyq mereytoyy qarsanynda qolgha alynghan elu tomdyq shygharmalar jinaghynan kezdestirdik. Yaghni, Almatydaghy «Jibek joly» baspasynan 2007 jyly shyqqan «Múhtar Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy» kóptomdyghynyng 27-tomy, 82-84-betterinde túr. Búl tomda jazushynyng 1943 - 1946 jyldary jazghan enbekteri jinaqtalghan eken.

Kitaptyng 423-betinde filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Baqytjan Maytanovtyng atalghan maqalagha týsiniktemesi berilgen. «Maqala arnayy tapsyryspen jazyluy mýmkin. Maydan shebindegi jauyngerlerge tughan elde atalmaqshy iri mәdeny sharanyng joghary ruh beretin qasiyeti eskerilse kerek. M.Áuezov óz oilarynyng qysqa әri týsinikti boluyna mәn beredi. Abay múrasynyng manyzy men baghasy, onyng sayasiy-әleumettik astary, orys әdebiyetimen baylanysy, halyqtar dostyghyn jyrlaghany aitylyp ótedi. Abay dәriptegen «úly qayrat», «qasiyettin» soghys kezindegi erekshe orny kórsetiledi» dep jazady týsiniktemede Baqytjan Maytanov. Onyng aituynsha, atalghan maqala «Qyzyl Armiya» gazetining 27-shildedegi sanynda da qysqartylyp jariyalanghan eken.

Degenmen, týsiniktemede maqalanyng baspasózde kóshirilip basylghany turaly basqa mәlimet kezdespeydi. Sondyqtan, Múhannyng maydan basylymynda jaryq kórgen jazbasyn Tәuelsiz Qazaqstan oqyrmandaryna qaytadan tanystarghannyng esh sókettigi joq degen oidamyz.

Reseyde pushkintanu, esenintanu, t.b. últ abyroyyn asqaqtatqan jauhar úldarynyng múralary kýn sanap shyghyp jatqandyqtan, zerttelip, әr qyrynan ashylyp, úrpaqqa sinirilip jatqandyqtan óz sheshimimizding jalghan sensasiyashyldyqtan irgesi alshaq dep týsininiz.

Abaydyng jýz jyldyq merekesi aldynda

Múhtar ÁUEZOV

Biyl avgustyng 15-de qazaq halqynyng ardaqty úly, dana aqyny Abaydyng tughanyna jýz jyl tolady.

Qazaq halqynyn kәri-jasy, úly-qyzy erte kýnnen tegis bilip, tútas qadirlegen Abay enbegi tek qazaq júrtshylyghy ýshin ghana emes, bauyrlas, tilektes, úly Sovet Odaghynyng barlyq halyqtary ýshin de qymbat enbek. Abay tirlik etip, keship ótken zamandy eske alsaq, aqynnyng qadyry erekshe artady.

Ol kez qazaq dalasy siyaqty shyghys ólkelerde bir jaghynan rushyl-bektik, nadan qara kýsh dәuren sýrgen kez edi. Ol kýiding soraqy jaghy qazaq halqyn, qalyng búqarany óz ishindegi rushyl zorlyqshyl bek, súltany ózge elden, ónerli elden alystatyp, qaranghy týnek ishinde ústady.

Abay shyghystan shyghyp, erte oyanyp, baryn salyp, óz elining iygiligi ýshin sol janaghy alysty jaqyn etip, qiynnyng qiuasyn tappaqqa talpyndy. Elin ónerli elding qazynasyna jetkizip, erin - bilimdi, sanaly, ónerli, bilimdi, bas azamat, halyq azamaty etpekke baulydy. Ol kýndegi Reseyge qaraghan shyghysta úly orys halqynyng óner-bilim, oi-dana qazynasyn óz halqyna bar qasiyetimen jetkizip, tanytugha talap etken, enbek etken qayratkerlerding biri, úly  azamat aqyny Abay bolghan.

Abay Pushkiyn, Lermontov, Krylov, Tolstoylardy ataghanda, jaqsy aqyn-jazushylyghyn ghana qadirlep qoymaydy. Solardyng enbekterinen, ústazdyq, ýgit-oylarynan kórinip túrghan shyn adamdyq, azamattyq qaysy ekenin, sezimdi, oily kórkem qasiyetter qaysy ekenin erekshe tanytyp beredi.

Qytymyr qatal zamandarda Pushkiyn, Lermontovtar úly adamdyq jolyn núsqaghan bolsa, әdeletti, tendikti, eldik múndy jyrlaghan bolsa, Abay sonyng kóbin qazaq oqushysyna jetkize otyryp, orys halqynyng boyyndaghy ýlken asyl qasiyet osy dep kórsetti. Pushkinderge qazaq oqushysyn dos etti.

Býgin barlyq dýnie halyqtaryna, barlyq adam jynysyna ózderining jiyrenishti, súmyray «jynystyq jýiesimen» jau bop shyqqan, jauyz nemis-fashisterin japyryp, joyyp bara jatqan sovet otanshyldarynyng bilek, jýrek birligi mәngi ainymas, myzghymas birlik bop otyr. Osy birlik jolynda ótken shaqta úly qayrat, qasiyetti enbek etip ketken otanshyl úly azamat, dana Abay, býgin bizding barlyq sovettik halyqtarymyzgha qadyrly deymiz.

Osynday erekshe enbegin baghalap, sovet júrtshylyghy Abaydyng jýz jyldyghyn ýlken mereke etip ótkizbekshi.

Jýz jyldyq qarsanynda eng aldymen aqynnyng óz shygharmalary kópke jetip, tolyq taraluy qajet. Sondyqtan Abay shygharmalarynnyng akademiyalyq tolyq jinaghy Almatyda tynnan basylyp shyqqaly jatyr. Búl jolghy jinaqqa aqynnyng búryn basylmaghan birneshe tyng ólenderi de kiredi. Ekinshi, osynday ýlken jinaq orys tilinde de shyqpaqshy. Abaydy orys halqyna jәne orys tili arqyly býkil Odaq halyqtaryna tanystyru ýshin búl songhy jinaqtyng mәni asa zor. Qazir búl kitap Mәskeude dayarlanyp jatyr. Bastyratyn kórkem әdebiyet baspasy, basqarushy qazaq әdebiyetining eski dosy, jazushy Leonid Sobolev. Audaratyn Moskvadaghy iri aqyndar bolady.

Qazaqstanda istelip jatqan, merekege arnalghan kitaptyng biri - aqynnyng ómiri men enbekteri jónindegi ghylymdyq teksermeler jinaghy. Búl kitaptyng jazyluyna qazaq pen orys oqymysty, synshy, jazushylarynyng kóbi qatynasqan. Kitap 25 baspa tabaq bop orys tili men qazaq tilinde birden shyqpaq. Búny әzirleuishi Ghylym Akademiyasynyng Qazaqstandaghy filialy.

Ókimet tarapynan isteletin ýlken sharalardyng eng zory - Almatyda Abaydyng eskertkishin ornatu bolady.

Ótken 1944 jyldyng dekabri aiynda Almatyda  Qazaqstannyn     Memlekettik Opera balet teatrynda «Abay» atty jana opera qoyyldy. Múnyng muzykasyn jazghan qazaq kompozitorlary - Ahmet Júbanov pen Latif Hamidiy.

Jýz jyldyq mereke qarsanynda Almatyda «Abay» atty ýlken kino-suret shyqpaqshy. Mereke qarsanynda osy suret týgel basylyp bolyp, býkil Odaqtaghy kinolarda tegis qoyylatyn bolady.

Qazaq jazushysy Sәbit Múqanov Abaydyng ómiri men enbekteri turaly airyqsha ghylymdyq zertteu kitabyn jazyp jatyr. Osy rette, jýz jyldyqqa qarsy M. Áuezov jazghan «Abay» atty romannyng birinshi kitaby orys tilinde basylyp shyqpaq. Ol romanyng audarmasyn orys jazushysy Leonid Sobolev baskaryp, kitap Moskvada baspagha berildi.

Avgustyng 15-de, Abaydyng tughan kýninde, respublika kóleminde saltanatty merekeler ótedi. Almatyda bolatyn arnauly saltanatty, ghylymdyq jiylys, mәjilisterden basqa, Abaydyng tughan oblysy Semeyde jәne әsirese tughan jeri Shynghysta - qazirgi Abay audanynda - zor halyq merekesi bolmaq.

(«Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknoty», №4, 1945 jylghy apreli, OQHQ Áskery baspasy)

Altay AMANJOLOV, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, týrkolog:

Lәilә Múhtarqyzy erekshe quanyp, fotokóshirmesin týsirip alghan edi

- Mening әkem - Sәrsen Amanjolov, 1944 - 1945 jyldary «Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknoty» jurnalynyng audarmashy-redaktory bolghan. Mine, jurnaldyng tómengi jaghynda jauapty redaktory: N. Brychev, redaktor-audarushysy S. Amanjolov dep jazylghan. Brychev bloknottyng orys tilindegi basylymyn shygharghan. Atalghan bloknot sonymen birge tatar, ózbek, t.b. tilderde shyghyp túrghan. Búl basylymgha Qazaqstannan maydangha attanghan sarbazdar turaly, olardyng erligi jayynda, Stalinning búiryqtary, kóbinese maydan turaly jazbalar enetin. Osy basylymgha jauyngerlerding jazghan hattary, jaryq kórgen materialdargha baylanysty pikirleri turaly «Qazaqstan әielderi» jurnalyna maqala jazyp bergen edim.

Ákem men Áuezov 1920 jyldardan bastap Semeyde, Tәshkende, Almatyda bir-birimen jaqyn aralasyp túrghan bolatyn. Tәshkende әkem student bolyp jýrgen kezinde, M.Áuezov aspiranturada oqyp jýrgen edi.

Abaydyng 100 jyldyq merekesine әzirlik jýrip jatqanda Múhtar Áuezov osy maydan basylymyna ózining maqalasyn bergen. Búl - jurnaldyng sәuirde shyqqan sanynda jariyalanghan. «Abaydyng jýz jyldyq merekesi aldynda» atty maqala. Ákem maydanda Áuezovpen hat jazysyp túrghan. Ózi de maydan dalasyna shyghyp, Germaniyada, Polishada bolyp, soghys taqyrybyndaghy ocherkterin bloknotqa jariyalap túrghan. Sәkeng jurnal shygharyp jýrgen kezinde kapitan sheninde bolsa, soghystyng ayaqtalar túsynda mayor shenin alghan.

Atalghan «Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknoty» Sovet Odaghynyng marshaldary IY.Konevti, G.Jukovty, K.Rokossovskiydi SSRO Jogharghy Soveti Prezidiumynyng «Jenis» ordenimen nagradtau turaly Ukazymen bastalady. Odan keyin orys tilinde shyqqan núsqadan M.Mironovtyn, V.Nosovtyng maqalalaryn S.Amanjolov audaryp bergen. Sonday-aq, Sәkenning óz qalamynan tughan ocherkteri jariyalanghan. Onyng ishinde «Shynghys-Tau qyzy» atty maqalasynda Sovet Odaghynyng batyry Mәnshýk Mәmetovanyng erligi býkil qazaq dalasynyng ruhyn kóterip, maydangha óz erkimen súranushylardyng qatary artqanyn, sonyng ishinde Shynghystau qyzy Bayannyng soghystaghy erligi bayandalady. Búdan keyin Múhannyng Abaydyng 100 jyldyq merekesine arnap jazghan maqalasyna oryn berilgen.

1934 jyly búrynghy KazPIY-ge Abaydyng aty berildi. Uniyversiytettke Abay esimin beru turaly ókimetke úsynys jasaghandardyng arasynda әkem de bar bolatyn. Sonan keyin Abaydyng akademiyalyq shygharmalary 1939 - 1940 jyldary Sәrsen Amanjolovtyng redaktorlyghymen latyn әlipbiyinde eki tom bolyp shyqty. Sondyqtan, Sәkeng Abaygha o bastan erekshe yqylasty bolghanyn angharugha bolady.

Múhannyng búl materialy basqa esh jerde jariyalanghan joq. Bizde әdebiyetshi Ysqaq Dýisenbaev degen kisi boldy. Ol da maydanda bolghan. Sol kisi Áuezovting jinaghyn, enbekterining barlyghyn jinap, tizimin bastyrghan. Men sol kisi qúrastyrghan bibliografiyany qarasam, ol tizimde de Múhannyng búl maqalasy joq eken. Ysqaq Dýisenbaevtyng ózinen súraghanda, ol búl material jóninde bilmeytinin aitty.

Sonan keyin osy maqalany qoltyqtap, 1980 jyldardyng basynda Lәilә Áuezovagha bardym. Lәilә Múhtarqyzy so kezde M.Áuezovting Almatydaghy múrajay-ýiining diyrektory bolatyn. Ol da búl maqalany kórmegen eken. Ayryqsha quanyp, maqalanyng fotokóshirmesin týsirip aldy.

Búl materialdyng basqa basylymda jariyalanghanyn estigen joqpyn. Mýmkin, qazir shyghyp jatqan elu tomdyq shygharmalar jinaghyna engizgen shyghar. Biraq, mening biluimshe, atalghan maqala soghys jyldarynan keyin, Qazaqstan Tәuelsizdik alghannan song da baspasózderde jariyalanbady. Tipti, búl material turaly әuezovtanushylar da, zertteushiler de habarsyz bolyp keldi.

Ózim de búl materialdy әkemning shygharmalaryn rettep otyryp, kezdeysoq kózim shalyp qaldy. Áuezov turaly shyqqan kitaptardyng ishinde joq eken. Bibliografiyasynda da joq. Sondyqtan, qúndy dýnie degen oidamyn.

Sanagýl MAYLYBAY, «Áuezov ýii» ghylymiy-mәdeny ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty:

Maqalanyng týpnúsqasy Múhannyng óz arhiyvinde kezdesken emes

- Múhannyng shygharmalarynan dayarlanyp jatqan elu tomdyqta berilgen týsiniktemede búl maqalanyng soghys jyldarynan keyingi baspasóz betterinde jariyalanghany turaly mәlimet joq. Jalpy, týsiniktemening jazylu erejesi boyynsha, onda maqalanyng qay uaqytta shyqqany, qanday taqyrypty qauzaytyndyghy, kóshirilip basylghany turaly barlyq mәlimetter berilui tiyis. Búl maqala Múhtar Áuezovting 20 tomdyq shygharmalar jinaghyne enbegen. Al, Áuezovting 20 tomdyq jinaghy jazushynyng 90 jyldyq mereytoyyna baylanysty shyqqan bolatyn. Eger, sol jinaqqa ense nemese basqa basylymdarda jariyalansa, týsinikteme ishinde aityluy kerek edi. Sondyqtan, Áuezovting Abaydyng 100 jyldyghyna arnap jazghan búl maqalasy tek 50 tomdyq shygharmalar jinaghyna ghana kirgen.

Múhtar Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghynyng búrynghy kóptomdyqtarynan ózgesheligi - jazushy shygharmalarynyng barlyghyn tek týpnúsqa boyynsha beruimizde. Jazushy shygharmalarynda sayasy tyiymdargha baylanysty kóp sóilemder alynyp tastalghan. Stalinning esimi atalghan tústary, sayasy qatelikter retinde alynyp tastalghan bólikteri bar. Yaghni, jazushy qalamynan shyqqan dýniyelerdi tegis atalghan 50 tomdyq jinaqqa engizu ýstindemiz. Yaghni, jazushy jazbasyn qalay jazsa, sol kýiinde berildi. Tek orfografiyalyq qateleri ghana jóndeldi. Sonan keyin Áuezov zamanynda aitylatyn keybir sózder qazirgi uaqytta týsiniksiz bolatyndyqtan, kitaptyng songhy jaghyna týsiniktemeleri berildi.

Jalpy, Múhtar Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq akademiyalyq basylymy jazushynyng 100 jyldyq mereytoyyna әzirlik barysynda, qyzy Lәilә Áuezovanyng kózi tirisinde qolgha alynghan bolatyn. Alghash jobasyn jasaugha qatysqan ghalym - Mekemtas Myrzahmetov. Ol kisi búryn osy ortalyqta júmys istegen edi. Ekinshisi - filologiya ghylymdarynyng kandidaty Talghat Ákimov. Múhannyng shygharmashylyghy 1917 jyldan 1961 jylgha deyingi aralyqty qamtidy. Jazushynyng alghashqy shygharmasy 1917 jyly jariyalanghan. Shәkәrimning «Enlik-Kebek» poemasyn Áuezov alghash ret sahnalandyrghan bolatyn. Sol sebepti, jazushynyng shygharmashylyghyn 1917 jyldan bastaldy deuge tolyq negiz bar. Elu tomdyqty bastaghan kezde Lәilә Múhtarqyzy bar edi, alayda, ol kisi 1993 jyly qaytys boldy. 1997 jyly Áuezovting 100 jyldyq mereytoyynda jazushy shygharmashylyghyna arnalghan elu tomdyqtyng 1917 - 1920 jyldar aralyghyn qamtityn alghashqy kitaby shyqty.

Keyin Áuezovting múrajay-ýii eki joba qabyldady. Birinshisi, elu tomdyq shygharmalar jinaghy (jetekshisi - Diar Qonaev) bolsa, ekinshisi, jazushy shygharmalaryndaghy Tәuelsizdik iydeyasy (jetekshisi - Baqytjan Maytanov). Qazir mәdeniy-ghylymy ortalyq qyzmetkerleri 3 jylgha kelisim-shartqa otyryp, atalghan eki joba boyynsha júmys isteydi. Býgingi kýni jazushynyng 45-tomy dayyndalu ýstinde. Alla qalasa, kelesi jyly Áuezovting túrghan ýiining múrajaygha ainalghanyna 50 jyl tolmaq. Sol kezde elu tomdyq shygharmalar jinaghyn tolyq dayyndap bitemiz dep josparlap otyrmyz.

Elu tomdyqty shygharyp jatqan «Jibek joly» baspasynyng ókilderi búl joba ayaqtalghannan keyin taghy da tapsyrys beruge dayarlyqtaryn jetkizdi. Sol sebepti, elu tomdyqqa syimay qalghan taghy eki tomyn qosyp shygharudy maqsat etip otyrmyz.

Bizde «Abay joly» roman-epopeyasynyng 4 týrli núsqasy bar. Múhang búl shygharmany әr jyldary ózgertip jazghan eken. Sonan keyin, «Abay joly» romanynyng orys tilindegi audarmasyn Múhang ózi jasaghan. Áriyne, Sobolevpen birge shygharghan. Biraq, ol kezdegi iydeya boyynsha, ataqty orys jazushylary bolmasa, kóbine múnday tomdar shyqpaghan. Sondyqtan, Múhang ózi oryssha tereng bilip túrsa da, ózi dayyndap, Sobolevke berip otyrghan. Roman-epopeyagha jolma-jol audarma jasap, redaktory da ózi bolghan. Áytpese, Áuezov ózi de oryssha oqydy ghoy.

Mekemtas Myrzahmetov osy elu tomdyqtyng jobasy jasalyp jatqan kezde Lәilә Múhtarqyzyna Áuezovting tek Abay turaly jazghan materialdarynyng ózi 15 tom bolatynyn aitqan eken. Óitkeni, o basta jazushy shygharmashylyghy elu tomdyqqa jete me degen kýdik boldy. Búryn Múhannyng 12 tomdyghyn múrajay qyzmetkerleri shygharghan edi. Keyin jazushynyng 90 jyldyghyna oray 20 tomdyghyn shyghardy. Al, 100 jyldyghynda 50 tomdy jobaladyq. Elu tomdyqtaghy shygharmalar hronologiyalyq tәrtippen berilgen. Maqalalary, audarmalary jazylghan jyldary boyynsha jýielendi. Endi osy elu tom tolyghymen bitkennen keyin atalghan jinaqtyng bibliografiyasyn shygharsaq degen oiymyz bar. Búl jazushy shygharmalaryn izdegen oqyrmangha barlyq elu tomdyqty qaramay, bibliografiya arqyly ilezde tauyp alugha ýlken septigi tiyedi. 1972 jyly Múhannyng shygharmashylyghyna baylanysty bibliografiya shyqqan edi. Onyng aldynda Múratbek Bójeev degen kisi 1966 jyly shygharghan bolatyn. Ol kisi «Halyq jauy» bolyp ústalyp, 15 jyl abaqtyda otyrghan. Erterek qaytys bolyp ketti. Osy bibliografiyalardy qúrastyryp, Áuezovting 100 jyldyghynda bibliografiya shygharghan bolatynbyz. Jazushynyng 110 jyldyghynda taghy da bir bibliografiya shyghardyq. Endi, Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna baylanysty taghy bir bibliografiya shygharayyq dep otyrmyz. Búl - 1991 men 2011 jyldar aralyghyn qamtidy. Sonda jazushynyng búryn enbey qalghan shygharmalarynyng barlyghy bibliografiyada tolyghymen bolady.

«Qyzyl Armiya ýgitshisining bloknoty» jurnalyndaghy maqalasyn kóptomdyqqa qalay alynghanyn bilmedim. Mýmkin, múrajayda kóshirmesi bar shyghar. Eger, týsiniktemede kóshirmesi bar bolsa, aitylar edi. Biraq, onda aitylmaghan. Áuezovting 20 tomdyghyn shygharar kezde qoljazbalardyng barlyghyn Qazaqstan Jazushylar odaghynda terimshi bolyp isteytin Ajar degen apayymyzgha bastyrghan edik. Sondyqtan, týpnúsqa nemese kóshirme Ajar apayymyzda, bolmasa, Lәilә Múhtarqyzynyng ózinde boluy mýmkin. Al, múrajaydaghy arhivte múnday material joq. Biz arhivti kýnde qaraymyz. Bar bolsa, búghan deyin kórer edik.

Duman ANASh, «Almaty Aqshamy», №88, 17-shilde, 2010 jyl.