Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6921 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2010 saghat 05:25

Júmabay QÚLIYEV. ADAY KÓTERILISI nemese jiyrmasynshy ghasyrdaghy qyzyl jendettik jóninde ne bilemiz?

EREUILDEGEN EL BOLGhAN

Otyzynshy jyldardyng alghashqy oirany bastalghanyna, mine, biyl seksen jyldan asyp barady. Qandy oiran, qoldan jasalghan alapat ashtyq, atyp-asudan qara orman halqymyz ayausyz otalyp týsti. Alayda býgingi tarih Qazaqstandaghy 1929-33 jyldardaghy adam aitqysyz qandy qyrghyndy sol kezdegi sayasattyng qateligi dep jauyrdy jaba toqudan jazbaydy. Al búl - qatelik emes, ghasyr qylmysy edi.

Óksikti kýnderdi bastan keshirgen qaysar әkelerimiz nemese sol qasiretting býge-shigesine deyin estip qalghan jalantós aghalarymyz bәribir tilin tistep otyra almady, әlgi zúlmattyng zapyranday ashy shyndyghyn keyingi úrpaqqa aqtaryp ketti. Qalay degenmen de, Qazaqstandaghy 1930-33 jyldardaghy nәubet jayly biraz qúndy dýniyeler jaryq kórdi. Biraq dәl osy mezgildegi Manghystau, Jem, Saghyz, Oiyl ónirindegi Aday úlysyna jasalghan alapat qyrghyn turaly eshkim júmghan auzyn ashpady. Osy taqyrypqa birinshi týren salghan - marqúm aghamyz, qazaqtyng qaysar úly, úzaq jyldar Ishki ister minitrliginde jauapty qyzmetter atqarghan, milisiya polkovniygi Iztúrghan Sariyev edi.

EREUILDEGEN EL BOLGhAN

Otyzynshy jyldardyng alghashqy oirany bastalghanyna, mine, biyl seksen jyldan asyp barady. Qandy oiran, qoldan jasalghan alapat ashtyq, atyp-asudan qara orman halqymyz ayausyz otalyp týsti. Alayda býgingi tarih Qazaqstandaghy 1929-33 jyldardaghy adam aitqysyz qandy qyrghyndy sol kezdegi sayasattyng qateligi dep jauyrdy jaba toqudan jazbaydy. Al búl - qatelik emes, ghasyr qylmysy edi.

Óksikti kýnderdi bastan keshirgen qaysar әkelerimiz nemese sol qasiretting býge-shigesine deyin estip qalghan jalantós aghalarymyz bәribir tilin tistep otyra almady, әlgi zúlmattyng zapyranday ashy shyndyghyn keyingi úrpaqqa aqtaryp ketti. Qalay degenmen de, Qazaqstandaghy 1930-33 jyldardaghy nәubet jayly biraz qúndy dýniyeler jaryq kórdi. Biraq dәl osy mezgildegi Manghystau, Jem, Saghyz, Oiyl ónirindegi Aday úlysyna jasalghan alapat qyrghyn turaly eshkim júmghan auzyn ashpady. Osy taqyrypqa birinshi týren salghan - marqúm aghamyz, qazaqtyng qaysar úly, úzaq jyldar Ishki ister minitrliginde jauapty qyzmetter atqarghan, milisiya polkovniygi Iztúrghan Sariyev edi.

Qanshama túnghiyqqa tyqsa da, aqiqat ólmeydi eken, bizding baghymyzgha qaray, 1995 jyly Iztúrghan Sariyev, Múqash Omarovtyng avtorlyghymen «Oyrandalghan Aday dalasy» degen qysqalau ocherk jaryq kórdi. Osy kómeski tariyhqa qúlshyna kirisken Iztúrghan Sariyev aghamyz keyinnen Memlekettik Qauipsizdik komiytetining qúpiya múraghattaryna kirip, sonyng negizinde «Qandy oiran» atty derekti hikayatty dýniyege әkeldi. Sol tuyndygha engen atylghan-asylghandardyn, sottalghandardyng tizimi, olardyng fotosuretteri, taghy da basqa qúndy dýniyelerding barlyghy - Iztúrghan aghaydyng qúpiya múraghattardan tirnektep, talshyqtap jinaghan jәdigerleri.

Osy orayda Iztúrghan Sariyevting «Qandy oiran» atty derekti hikayaty kópshilikting nazaryn audaryp, Qazaqstannyng otyzynshy jyldardaghy tarihyn qayta bir qoparugha mәjbýrlegendey boldy. Endeshe, oqyrman qauymdy osy alapat qyrghynmen ishinara bolsa da tanystyra otyryp, «Qandy oiran» tuyndysynan qadau-qadau ýzindiler jariyalaudy jón kórdik.

 

***

Tobaniyazdyng býkil Qazaqstan hal­qynyn, onyng ishinde Aday okrugi elining aldynda yqpaly asa zor bolghanyn partiya, kenes organdary da, Memlekettik Birikken Sayasy basqarmanyng apparaty da moyyndaghan. Onyng el ýshin etken enbegi tipti orasan. Aqyry, jalghan jalamen jauyz ókimet Tobaniyaz bastaghan Aday úlysynyng basshy azamattaryn qoysha qyrdy. Tek 1929 jyldyng ózinde birneshe top, sonyng ishinde Qúrmash Qosjanúlynyn, Tobaniyaz Álniyaz­úly­nyng isteri boyynsha jýzdegen el azamattary jazalandy, osy toptan 43 kisi atylyp ketti.

***

Ásirese ýsti-ýstine salynghan salyq sharualargha óte qatty soqqy boldy. Mindetti týrde astyq dayyndau jospary malmen kýn kóretin auyldargha da, astyq seppeytin sharuashylyqtargha da berildi. Jazadan qoryqqan halyq malyn, dýniye-mýlkin astyqqa aiyrbastap, dayyndau esebine ótkizuge mәjbýr boldy. Tipti bir jerlerde aqqudyng mamyghyn da salyq retinde ótkizuge mindettedi. Osyghan qaraghanda, qoldarynda qaruy bar salyq jinaushylar oilaryna ne kelse, sony jasau­dan tayynbaghan sekildi. Salyqtan birneshe ret tonalghan el basy aughan jaqqa kóshe bastady. Aldynda ne bolaryn bilmedi. Óreskel­dikpen jýrgizilgen asyrasilteushilik kóshpeli elding sharuashylyq negizin búzghanyn bylay qoyghanda, aldynda kele jatqan asharshylyqqa, qantógis qarsylyqqa jaqyndata týsti. Osynday el basqaru әdisining jónsiz, berekesiz jýrgizilui ýkimetting aityp jýrgen ýgitinen alshaqtap, әleumettik negizin joydy. Ekonomikalyq, әleumettik daghda­rys - óz aldyna, sayasy daghdarys­tyng úshqyny kórine bastady.

***

Kóterilis bastaluynyng alghashqy oshaghy - 1931 jylghy nauryz aiynyng jiyrmasynda Topyraqshashtyda bú­ryn­ghy bay, qazirgi tәrkileuge úshyraghan Bayanqúl Kóptileuúlynyng ýiinde bolghan mәjilis. Osy basqosuda elding mal-mýlkin tonau kýnnen-kýnge kýsheyip, elding túrmys jaghdayyna asa auyr bolghany, búdan qútyludyng eng basty joly - qarsy túru ekeni sóz bolady. Sondyqtan әzirge mal basynyng bar kezinde Manghystau ónirine qaray kóshu, odan әri Týrikmenstangha qonys auda­rudyng qolayly ekeni, ol jaqta ýkimetting zany, halyqqa kózqarasy búl jerde­gidey emes ekendigi aityldy. Ýkimet tarapynan kóshuge qarsylyq bolatyny da eskerilip, búghan qarsy túru sharasy da qarastyryldy.

***

«Manghystau jerinde kóterilisting bas­talu sebebi respublika ókimetinin, jergilikti partiya, kenes basshylary­nyn, sholaq belsendilerding asyra silteui, búlardyng qyzmet babyn paydalanyp, ózderining jaghdayyn kózdeui, eldi kópe-kórineu aldauynan boldy, - dep, ókimet mýsheleri Mendeshev, Asylbekovter moyyndaghany jóninde mәlimetter arhiv qújattarynda saq­tal­ghan. Múny biraq olar Manghystauda, Ýstirt ýstinde halyq qansyrap jat­qanda ghana esine alghan. Halyq qangha boyalyp, bala-shagha da, shal-kempir de jazyqsyz jazalanyp, japa shegip jatqan uaqytta ýkimet basshylary bolsyn, auyl әkim­deri bolsyn, jazalaushy apparattar bolsyn, ýsti-ýstine jogharydan kómek súrap, tezdetip qozghalysty basu ýshin әre­­­ket jasaghany beseneden belgili. Qyzyl imperiyanyng qylyshynan qan tamyp túrghanda, azghantay aday auylyn auqymdau múnyng júmyryna júq bolyp pa? Kóterilisshiler Azamat soghysynda 19 shet memleketting shabuylynan qútylyp, jenilmey shyqqan kenes ýkimetin jenemiz dep bas tikken joq. Búlardiki óler aldyndaghy «túyaq serper» ispetti shermende bolyp, «noqtaly basqa - bir ólim» dep, shybyn janyn shýberekke týn edi.

***

Birikken sayasy basqarmanyng Popov degen basqarghan jazalau otryady Rahmet Ámiynúly auylynyng Sholan­úlynyng tobyna qosyluyna kedergi jasau ýshin shara qoldanyp, besatar myltyqpen, pulemetpen, bir avtomashinamen qarulanyp, 200-250-dey jasaghy bar Ámiynúlynyng tobymen kezdesedi. Búl birinshi soghys Imanqara dónesining týstik-batys betinde, Hanqoja kólining manynda 1931 jyly 15 sәuirde bolady. Kóterilisshilerding barlyq qarulary qylysh, nayza, qúsatar myltyq bol­ghandyqtan, soghysty úzaqqa sozugha shamalary kelmeydi. Ámiynúly­nyng jasaq­tary eki ret qysqalau shabuylda 9 kisisinen ólidey, ekeuinen jaralylay aiyrylyp, endigi qarsylyqta búdan da kóp shyghyngha úshyraytynyn sezinip, bala-shaghasyn, maldaryn qorghay otyryp qasha jóneldi. Kósh óte auyr boldy. Elding irili-uaqty maly bar, kempir-shal, bala-shagha­larymen alysqa úzay almaytyn edi.

Osy auyr kósh jazalaushylardan qútylyp ketu maqsatymen endi ghana jyljyp, Jemnen ótip ketemiz dep otyr­ghanda, 21 sәuirde búlardy 8 avtomashinamen quyp jetken Boronejskiy basqarghan memlekettik sayasy bas­qarmanyng Saratov qalasynan shyq­qan, ózderining jeke qarularynan basqa, 6 qol, bir stanokty pulemetpen qaru­langhan 90 kisilik otryady kóterilis­shilerdi ýsh jaghynan qamap, pulemetpen oq jaudyryp, kóp shyghyngha úshyratty. Kóte­rilisshiler ýsh esedey kóp bolsa da, 20 kisisinen aiyrylyp, qol kóteruge mәj­býr boldy. Kóterilis­shilerden bar bolghany 3 besatar, 3 anshy myltyghy, 27 qylysh jәne 11 tapanshanyng oghy alynghan. Sol kezdegi ólshemmen ait­qanda, baqay­shaghyna deyin qarulanghan jazalau­shylargha qarsy túru - tek qana ashu-yza men kózsiz erlikting belgisi bolatyn.

***

1931 jyldyng kókteminde Jem bo­yyndaghy kóterilisshiler asa kýshti qaru­langhan jazalau otryadyna qarsy túra almay, bir azghantayy qashyp qútylyp, Ýstirt ýstine qaray ketke­nimen, kóte­rilisshilerding eki ýlken toby, olargha qosa sol manda kóship jýrgen aday auyldary, birinshisi Imanqaranyng ontýstik betinde, ekinshisi Qaraqúmnyng teristik jaghynda, Aqqúdyq, Qarashýngil әulie manynda qorshaugha alynyp, qolgha týsken. Qaraqúm dep otyrghanymyz -Jem ózenining soltýstiginde Qúlsarydan 50-60 shaqyrymday qúnarly, shóbi shýigin, qúmdy ónir. Búl jerdi adaylar qystaqqa paydalanghan. Qaraqúmdaghy kóterilis­shiler jәne oghan qatynaspaghan jay kóshpendiler ózderining mal-basta­rymen, bala-shaghasymen kóship-qonyp jýrgen jerinde jazalaushy otryadtyng qarmaghyna ilindi jәne ayausyz jazalandy. Adamdaryn qorlady, zorlady, mal-mýlkin talady.

Qaraqúmda qolgha týsken kóterilis­shilerding er azamattary bir bólek, tonaudan qalghan azghantay maldary men bala-shaghalaryn bir bólek Guriev qalasyna qaray aidaugha qatynasqan sol kezdegi komsomol mýshesi, belsendi retinde osy júmysqa tartylghan mar­qúm Shashan Orazbayúly ózining estelik­terinde bylay deydi: «Bizder, partiya, komsomol, kenes belsendileri, Qara­qúmnan ústalghan kóterilisshiler auylyn Gurievke qaray aidadyq. Jalpy adam sany, balalardy qosa eseptegende, ýsh mynnan asatyn boluy kerek. Kóbi jayau, Saryqamys many men Jem ózenining saghasy arqyly tenizding jagha­symen Gurievke qaray jýrdik. Búl jerden Jemge jetu ýshin, bir tәulikten artyghyraq uaqyt ketti ghoy deymin. Jemge kelgende, adamdar men maldyng ózenge bas qoyghanyn kórgende janyng týrshigedi. Sodan keyin Gurievke qaray jol tart­tyq. Aldymyzda әli 200 shaqy­rymday jer jýruimiz kerek. Jolda su joq, osy jolda kóp adamdar, balalar men qarttar shólden jýre almay, ólgeni ólip, ólmegeni jolda qaldy. Eng auyrlyghy - әielder men balalardyng kýnirengeninen, jyla­ghanynan say-sýieging syrqyraydy. Býkil el, dala zarlaghanday boldy. Gurievke er adamdardan basqa eshkim jetken joq».

***

1931 jyly kóktemde Jem boyynda kóterilisshiler ýsh ret jazalaushylardan qatty soqqy jedi. Estelikterge qarasaq, Jemning sol jaq betinde, Qara­qúmda, osy jyly kóterilisshi­lerding taghy bir ýlken toby jenilis tapqan. Kóp adamdar ústalyp, olardyng mal-mýlikteri qolgha týsken. Biraq búl jó­ninde qújattardan mәlimetter kezdes­tire almadyq.

Mausym, shilde ailarynda kóterilis­­shilerding qarsylyghy endi osy Manghystau ónirinde órshiydi. El ishindegi jaghdaydyng nasharlap, shiyelenise týsui­ne baylanysty júrt ýkimetke óz erkimen salyq tólep, maldaryn berip, bala-shaghasyn ashtan óltirgenshe, eshteme bermey qarsylasyp baghugha bel bay­laghan. Osy kezde Manghystau elinde óte tótenshe jaghday boldy. 12 sәuirde Fort-Aleksandrovsk qalasyndaghy abaqtydan kýzetshilerdi qaru­syz­dandyryp, qashyp shyqqan 200 tútqyn kóterilisshilerding arasyna sinip ketken.

Búlardyng aituy boyynsha, abaq­tydan qashqandardyng jartysy revo­lusiyanyng jauy bolsa, qalghan jartysy 100 adam, eshqanday qylmysty iske baylanysty derekti qújattary joq, biraq okrugtegi memlekettik birikken saya­sy basqarmanyng bastyghynyng aituy boyynsha qamala salghandar bolyp túr. Sonda múny qalay týsinuge bolady? Jogharghy basshylary otyrghyz dese - otyrghyzady, jazala dese - jazalay beruge bolghan. Ol kezdegi olardyng oilap tapqan jәne iske asyrghan shekten shyqqan zansyzdyghy, mine, osynday. Múnday zansyzdyqtyng eshbir memle­ketting zanynda bol­maghany aiqyn. Ol kez­de de, keyin de, aqyrghy demi bitkenshe qyzyl impe­riyanyng óz degenderin ja­saghany jәne múny shekteu bolmaghany bel­gili. Jer jýzine dauryghyp aiqay salyp, júmys­shy-sharua memleketin qúra­myz degen proletariat ýkimetining siy­qy - osy.

***

Kóterilisshilerding әuelden aldyna qoyghan basty maqsaty ýkimetpen soghysu emes, jazalaushylargha qarsy túru nemese olardan qalay da qútylyp ketu, balalaryn, maldaryn qudalau­shy­lar­dan qorghau bolatyn.

Aqsaqaldardyn, basshylarynyng búiryghymen erikti jauynger jasaq­tary qúryldy. Árbir otbasynan bir jigit ózining kóligimen, qaru-jaraghymen shyghuy qamtamasyz etildi. Olar 30-40 kisiden bólinip, әskery bastyqtaryn taghay­yndady.

Erikti jauyngerler tobynyng әrbir mýshesining basty mindeti jәne ózderining qúran ústap bergen anttary: joldasyn jaugha tastamau, jau qolynan ólgen, jaralanghan joldastaryn shamasy kelgenshe jau qolynda qaldyrmay alyp shyghugha tyrysu, sheyit bolghan­dardy aq jauyp, arulap kómu, olar ýshin qúran oqytyp janazasyn shygharu, olardyng artynda qalghan jesirleri men balalaryna kómektesu, olardyng aldyna mal salyp, qamqorshy bolu.

Kóterilisshilerding eng bir ýlken toby Ýstirtting ortalyq bóligining týstiginde, Sam qúmdarynan Qarabauyr bókterine qaray shamamen 400 shaqyrymday óte shalghay jatqan Qaramaya tauy men kó­lining ainalasyna deyin sozylghan jerlerge ornalasqan. Búl Qaraqal­paqstan, Týrikmenstan jerlerinen kóp alys emes-ti.

Osy atalghan kóterilisshiler auyldaryn Myrzaghaly Tynymbayúly, Ayshuaq Janayúly, Dauyltay jәne osylardyng senimdi kómekshileri Mamay Salgharaúly, Ótebay Batynúly (Qojaúly), Bәiimbet Jangeldiúly, Nazyr Bekenúly, Qara­batyr Qaraldaúly, Erghaly Kýtegenúly, Qonghabay jәne Dosandar basqardy. Búlardyng jasaqtary birneshe jýzden qúralghan, barlyghy 2000 adamnan asty degen derekter bar.

Manghystau ónirindegi barlyq kóte­ri­lister qozghalysynyng bas­shylyghyna el aldynda bedeldi, halyq qoldaytyn, syilaytyn Myrzaghaly Tynymbayúly saylandy.

***

1931 jyldyng jazynda ýkimetting 32 bólimnen qúralghan jazalaushylar otryadtary boldy. Múnyng jartysyna juyghy, yaghny 14-i - memlekettik birikken sayasy basqarmanyng әskerinen de, basqa­lary әrtýrli kommunistik erikti bólim­shelerden partiya, komsomol belsen­dilerinen qúralyp jinal­ghandar. Olar eriktiler, belsendiler atangha­nymen, әskery tәjiriybesi bar komandirler basqarghan, qaru-jaraqtary әskerler­men birdey qamtamasyz etil­gen jauyngerler bolatyn. Jazalaushylar otryad­tarynyng jalpy sany, 200-den asa erik­tilerdi sanamaghanda, 1000 kisiden as­ty, 12 stanokty, 8 qol pule­meti, bir qysqa moyyndy zenbirek, bir kýzet­shi keme, 13 jýk mashinasy, 2 jenil avtomashinasy, kóp­tegen jylqy kóligi boldy.

Endi jogharydaghy kórsetilgen jazalaushylar kýshining jalpy qúramyn bólip-bólip qarasaq, olardyng toptary tómendegidey bolghan:

- memlekettik birikken sayasy bas­qar­manyng syrtqy Kavkaz okrugtik-sheka­ralyq basqarmanyng bastyghy Sumbatov basqarghan eki divizion, Baku jartylay eskadrony jәne Da­ghys­tan otryady, barlyghy 400 jauynger.

- memlekettik birikken sayasy bas­qarma әskerining 24-shi polk kómekshisi Oglody basqarghan әskery kýzetining 100 kisilik atqyshtar toby, 70 adamdyq memlekettik birikken sayasy basqar­manyng әskeri 2 stanokty pulemetpen jәne «Atarbekov» kýzetshi kemesining atys qúralymen kýsheytilgen;

- 100 әskery jauyngeri bar, 2 stanokty pulemetpen, 6 qol pulemetimen qarulanghan Voronejskiy basqarghan Saratov otryady;

- búlardan basqa da týrli otryadtar, jauyngerlik bólimsheler. Mausym aiynda jazalaushylardyng әskery kýshi jogharyda kórsetilgennen әldeqayda kóbeydi.

***

Mamyr aiynda 8 jýk, 2 jenil avtomashinamen qarauynda 110 әskeri bar bir polk, 2 qol, 3 stanokty pulemetpen qarulanghan jәne 39 atty әskerimen Fort-Aleksandrovskiden Syrma bas­qar­ghan 68-shi divizion shyqty. Búlar Manghystau bókterining jәne Bostanqúm qúmynyng ong beti men Bes­oqty, Senek qúdyqtary arqyly joghary kóterilip, Bosaghagha, Qayghyly-Babadan shyghys-týstikke qaray, Qarqyn, Taghyl­bay, batystaghy Kýshetas qúdyqtaryna keldi.

Arhiv qújattarynyng derekterine sýienip, ol qaqtyghystardyng qalay bas­talyp, qalay ayaqtalghanyna zer salsaq, olar tómendegidey sipat alady.

8-10 mausymda Senek qúdyghynyng manyndaghy Qonghabay sarbazdarynyng bir tobyna jazalaushylar otryady shabuyl jasaydy. Osy soghysta olardyng ýsh kisisi ólip, eki kóterilisshi 50 oghy bar eki besatar myltyghymen qolgha týsedi.

19 mausymda Qarqyn qúdyghynyng basynda eki qol pulemeti bar Syrma jazalaushy otryadynyng bir vzvody Qongha­bay jasaghynyng 60 kisilik jasa­ghyna qar­sy soghys ashyp, qangha bók­tiredi. Búl so­ghysta kóterilis­shilerding 7 kisisi ólip, 7 kisisi qolgha týsedi, 60 oghymen bir besatar myltyq alynady. Búl joly kóteri­lis­shilerding qarauyn­daghy birge kóship jýrgen beybit auyldar auyr jazagha úshyraydy. Ózderi ala jazday tynym tappay, qughynshy­lardan yghysyp, sharua jaghdayy qatty tómendegen auyldar 1200 qoyynan, 150 týiesinen, 23 jylqysynan, 42 kiyiz ýiinen aiyrylady. Osy qayghyly soghystan keyin, ólgenderin, jaralylaryn ózderimen birge alyp, kóte­rilisshiler Qarqynnyng shyghysyndaghy Qynyr tóniregine qaray sheginedi. Jazalaushylardyng búl soghystaghy shyghyny - bir at qana.

***

Kóterilisshilerding ol kezdegi basty maqsaty qalayda jazalaushylardan qútylyp ketuding qamy bolatyn. Biraq olar qúrghan qaqpannan aman qalu búlargha qiyngha soqqanyn taghy bir mysalmen kórsete keteyik. 12 shildede Sam qúmynyng teristik-shyghysynda barlauda jýrgen Mostovoy otryadymen kezdesip qaldy. Mostovoydyng otryadynda barlyghy 18 kisi bolghanymen, qaru­la­ryna sengen boluy kerek, onay oljagha tap boldyq degen oimen úrysqa kiristi. Ayqas 9 saghatqa sozyldy. Otryad qatty jeniliske úshyrap, 18 jauyngerining 13-in joghaltyp, 5 kisisimen Mostovoy әreng degende qashyp qútyldy. Búl jylgha sozylghan qaqtyghystarda jazalaushy­lardyng birinshi ret jenilis tabuy edi.

***

1931 jyldyng jazynda búl jerler­degi kóterilisshilerding kóbi talqandal­ghannan keyin, qalghandary Ýstirtting shyghysyna, Samnan әri qaray oiysyp, ol jerlerden de tynyshtyq taba almay jantalasqan. Biraq jazalaushy otryadtar búlardyng sonynan qalmay, kezdes­ken auyldardyng bar­lyghyn shauyp, jazalaghan. Manghys­taudyng shy­ghys-teris­tik betining eng shet jaghynda kóship jýrgen auyldardyng qorghau­shy kóterilis­shileri Qaraqalpaq­stangha ótip ketedi dep qauip­tenip, jazalaushylar Qaratýley, Qy­zyl­astau degen jerde Sapyqúly Mamay, Sarbasúly Smayyl taghy ózgeler basqarghan auyldardy qangha bóktirgen. Kóp azamattar, beybit auyl adamdary, onyng ishinde Smayyl, Mamay erlikpen qaza tapqan. Kóptegen er azamattar jәne olardyng bala-shaghalary týgeldey qol­gha týsip, sol jerden shildening ysty­ghyn­da 1000 sha­qyrym jerdegi Gurievke jayau aidal­ghan. Búl jayau joryqta kóbi jol­da ólgen. Búl auyr azaptan kimning tiri qalghany belgisiz, elge oralghandaryn eshkim bilmeydi. Múnday derekterdi arhiv qújattarynan da kezdestire alma­dyq. Kónekóz qarttardyng aituy boyynsha, 1931 jyldyng jazynda jazalaushylar býkil Ýstirt ýstinde, Jem boyynda, Manghystau oiynda oiran salghan. Jaz ailarynyng ayaghynda búlargha qarsy túrushylar tipten bol­maghan. Osy kezde jergilikti әkimderding de qúdayy bergen, búlar el ishinde aitqandaryn jasatyp, oilaghan­daryn oryndaghan. Juasyghan halyq ne isterin bilmey, mýshkil halge dushar bolghan.

Biz jogharyda aitqan keterilis­shiler­ding shoghyrlanghan jerlerinde qazan aiy­nyng basynda nemese qyr­kýiek aiy­nyng ishinde aqyrghy sheshushi aiqas bitip ketken boluy kerek. Qoz­ghalysty bas­qannan keyin kóterilis­shilerding qolgha týskenderi shúghyl týrde Fort-Alek­san­drovskige, al teristik Ýstirtte qolgha týskender Guriev, Aqtóbege qaray ai­dalghan.

Mine, osy jyldan bastap Manghystau jerinde kóshpendiler kóshudi qoyghan. Qarttardyng aituy bo­yynsha, «túsap jibergen atyndy mal­dyng kóptiginen ertenine taba almaytyn» mynghyrghan maly bar Manghystau jeri elsiz, malsyz, qanyrap adyra qaldy.

Biz izdestirgen qújattarda songhy, aqyrghy sheshushi qandy aiqas qalay bitti, qay jerlerde kezdesip soghys boldy, ústalghan kóterilisshiler men auyldardy qalay, qay jerlerge apardy degen derekter bolmay shyqty. Ýsh aiday әzir­lenip, kóptegen әsker, qaru-jaraq­pen qamtamasyz etilgen jospardyng qa­lay ayaqtalghany jóninde mәlimet arhiv qújattarynan taptyrmady. Búl songhy soghystyng búrynghy bolghan qaqty­ghystar­dan әldeqayda auqymdy bolghany anyq.

Halyqtyng aituy boyynsha, adam shyghyny men jaralanghandar sany óte kóp bolghan kórinedi. Ókinishke qaray, Qazaqstan Últtyq qauipsizdik ko­miy­­tetining arhiyvinde múny anyqtaytyn mәlimetter bolmady. Ár jerlerdegi janama siltemelerge qaraghanda, osylardy anyqtaytyn bir buma tom 1959 jyly bolghan, biraq ony izdep taba alma­dyq.

***

Búryn kórsetilgendey, 1715 kóteri­liske qatynasushy tútqyndalghan. Osylardan 5 tergeu isi boyynsha (№№ 17, 38, 100, 3329, 5671) 802 adam RSFSR-dyng Qylmystyq kodeksining 58-2 (kontrrevolusiyalyq kóterilis) jәne 59 (banditizm) baptarymen jauapqa tartylghan. Tergeu jýrgizu barysynda osylardyng ishinen 79 adam Guriev, Aqtóbe abaqtylarynda qaytys bolghan. 215-i «qylmystyq әreket jasamaghan» dep tanylyp, bosatylghan kórinedi. 508 aiyp­kerding isin Guriev memlekettik birikken sayasy basqarmasynyng opersektory qylmystaryn belgileu ýshin Qazaq­standaghy ókiletti ókildigine jibergen. Búlardyng ýshtigi ózining 1931 jylghy 22 jeltoqsandaghy qaulysymen Dossor, Jyloy, Oiyl jәne Manghystau audandarynan 135 kóterilisshige jәne 1932 jylghy 5-shi sәuirdegi qaulysymen 373 manghystaulyqqa әrtýrli ýkim kes­ken.

Halyq qozghalysynyng 15 basshysy men belsendi qatynasushysy Boqy­mash Sholanúly, Qaramyrza Emberdi­úly, Rahman Soqymashúly, Demegen Aytjan­úly, Qoghabay Aldasý­girúly, Ótebay Janasúly, Qoyshyghúl Janti­leuúly, Demepbergen Ember­diúly, Kóbegen Qúrmanúly, Qoysary Qayda­ghúlúly, Ámir Nysanúly, Qazaq Shiyen­úly, Kóbeysin Quantyrúly, Júmabay Ýsenúly, Lúqpan Sarqúlúly atu jazasyna kesildi (187-bet).

***

Qyzyl imperiya basshylarynyn, onyng ýgitshilerining basty maqsaty - patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatyn, onyng halyqqa jasaghan ozbyr­lyghyn adam aitqysyz etip jamandaugha kelgende aldyna jan salmaghany belgili. Al is jýzinde búlardyng elge salghan býligin aityp jetkizu qiyn. Osyghan bir ghana mysal keltire ketsek te jetkilikti. 4-5 jylgha sozylghan 1870-1874 jyldarghy Dosan batyr bastaghan Aday kóterilisining qalay basylghany belgili. Olar jer­gilikti halyqqa ýlken ozbyrlyq jasady, kóp­tegen kóterilis basshylary, jay beybit auyldar da jazalandy. Onyng sany da az bolghan joq.

Al bir jylgha jeter-jet­pes uaqytta Aday kóterilisine qaty­nasqandardyng qanday shyghyngha úshy­rap, qansy­raghanyn, qanshasy sottalyp, atylyp ketkenin patsha ýkime­tining istegenimen salystyrsaq, jer men kók­tey aiyr­mashylyq bar. Dosan kóte­rilisine qaty­nasu­shy­lardyng soghysta, abaqtyda ólgen­derin sanamaghanda (Dosan da abaqtyda ól­gen), kóterilis basshyla­rynyng bir azghan­tayy ghana Sibirge jer audarylghan. Olardyng bireuine de ólim jazasy zang jýzinde qoldanylmaghan. Osyghan qara­ghanda, bolishevikter partiyasynyn, onyng ýkimetining sayasa­tynyng qanqúily qol­shoqpary mem­lekettik birikken sayasy basqarmanyng jasaghan jauyzdy­ghyn eshbir memleketting sayasatymen salystyrugha bolmaydy.

Qyzyl imperiyanyng qazaqtargha, onyng ishinde Manghystau qazaqtary ýshin jýrgizgen sayasatyna kóz salsaq, 1950 jyldardyng basyna deyin jazalau әreketi búl jerde әste bir toqtamaghan. Múny kónekóz qariyalar sybyrlap qana eske alatyn. Ishinen tynatyn. Olar ómir boyy ýreyde, qorqynyshta bolyp ómir keshken beybaqtar edi.

***

1928 jylghy 27 oblys adaylardan, onyng 170 mynnan asa halqynan otyzynshy jyldardyng ayaghynda Jylyoy audanynda 15 mynday, Manghystau audanynda odan da az halyq qaldy.

 

Qalay degenmen de, Qazaqstannyng qaytadan qattalyp jatqan tarihynda aqtandaqtar óte kóp. Mәselen, songhy jyldary mektep oqushylary men joghary oqu oryndarynyng studentterine arnalghan oqulyqtarda tarihy túlghalar men oqighalar, ejelgi elding ómirindegi qúbylystar qysqa qayyrylyp, eki-ýsh auyz sózben aitylady. Mysal ýshin, últtyq memleket iydeyasyn kótergen Alash aqiqaty men Aday kóterilisining mәn-maghynasy tútas bir taraugha tatityn taqyryp bolsa, oqulyqtarda ol jaghy olqy soghyp jatqany jan auyrtady.

Alayda auyzdy qu shóppen de sýrtuge de bolmas. Manghystau memlekettik múraghatynyng qyzmetkerleri 1990 jyldan bastap keshendi týrde júmys istey oty­ryp, Memlekettik qauipsizdik komiytetining (KGB) Atyrau, Manghystau oblysyndaghy QR Ortalyq Memlekettik múraghattaryndaghy qúpiya qújattargha ýnilip, 1920-1940 jyldar aralyghyndaghy adam aitqysyz qyrghynnyng syryn ashty.

Osynday újymdyq enbekting arqasynda Manghystau oblystyq memlekettik múraghatynyng qyzmetkerleri songhy jyldary «Toqabay Qúrmash», «Tobaniyaz», «Qarashanyraq», «Manghystaudyng azaly jyldary» atty tarihy ocherkter seriya­syn jaryqqa shyghardy.

Ásirese Manghystau memlekettik múraghatynyng bas sarapshysy A.F. Garkusha hanymnyng keltirgen mәlimetteri óte qúndy. Mysaly, bas sarapshy iriktegen derekterde 1930 jyldary Manghystaudan Kranovodskige - 757 týtin, Bayramaly­gha - 300 týtin, taghy birtalay otbasy Iran, Aughanstan asqany, olardyng kópshiligi jolshybay ashtyq pen suyqtan, shekaradaghy qyzyl әsker oqtarynan opat bolghany kórsetilgen. Sonymen qatar A.F.Garkusha óz maqalasynda Tobaniyazdyng el aldyndaghy asa zor bedelin, óz halqyn órkeniyetke sýiregen memlekettik dengeydegi qayratker ekenin egjey-tegjeyli bayandaydy.

Eng bastysy, múraghat qyzmetkeri Tobaniyazdyng kópshilik bile bermeytin qyrlaryna toqtala otyryp, onyng elge salynghan joyqyn salyq kólemine ashyq qarsy shyghuyn, múghalimder dayarlaytyn kurs ashqanyn, osy әreketining nәtiyjesinde otyzgha tarta músylman, bes orys mektebinin, Fort-Aleksandrovskiy qalasynda jetim balalargha arnalghan internat ashylghandyghyn qújattarmen dәleldeydi.

Asanbay Asqarov óz esteliginde bylay dep jazady: «Úmytpasam, 1939 jyldyng qyrkýiek aiy edi. Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynovtyng shaqyruymen kirsem, Núrekeng qyp-qyzyl bop, jalghyz otyr eken. Sәlden keyin maghan qarap: «Qúryp ketippiz ghoy, qúryp ketippiz, osy kezge deyin múnday ghalamat bolmap edi. Barlyghy 2 million 700 myng qazaq qalypty...» - dedi. Dedi de, basyndaghy qalpaghyn sol qolymen júlyp alyp, divangha atyp úrdy. Osy qyrghynnan keyin Kenes ókimetin jaqsy kóresing be, jek kóresing be, qúshaqtaysyng ba әlde pyshaqtaysyng ba, ózing bil... e, ótti ghoy talay zúlmat...» («Halyq perzenti», 2002 jyl).

Jariyalanymdy dayyndaghan -

Júmabay QÚLIYEV

 

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5452