Múhtar Shahanov bastaghan últ janashyrlary men tәuelsizdik ýshin kýresip jýrgen jeke azamattar jәne keybir tәuelsiz partiya mýsheleri kezekti mausymnyng riyasyz «kýresin» bastap ketti. Aqyn Múhtar Shahanovtyng ekpini ótken jyldaghyday bәseng bolmauy kerek siyaqty. Óitkeni elimizding ishki-syrtqy mәselesi byltyrghydan kóp jәne kýrdeli.

- Múhtar agha, jýrekting emi - tynyshtyq qoy. Biraq sizding jýrek últ ýshin esh maza tappaydy. Densaulyghynyz qalay?

- Qazirgi kezeng bey-jay jýretin, ózining jeke basynyng mýddesin ghana kózdeytin kezeng emes. «Kimde-kim osynday kezende últynyng haline jany ashymasa, ol azamat emes jәne qazaq emes» degen qatang da әdil ústanymmen kele jatqandyqtan, jýregime salmaq týsse, ol zandylyq emes pe?

Ótken jyly Týrkiya memleketinde jan-jaqty klinikalyq tekserulerden ótkizgen dәrigerim qanymnyng jii qoilanatynyn anyqtady. Oghan qosa, qan tamyrlarymnyng tórteui tarylyp, biteluge jaqyn qalghan eken. Tórt saqina salamyz dep edi, sonyng ekeuin saldyrugha ghana qarjym jetti. Biraq, Qúdaygha shýkir, әzirshe jýrip jatyrmyz...

- Kýz - nauqan. Sayasat ýshin de búl mausymnyng mazasyzdyghy - óz aldyna ýlken әngime. Almaty qalasynyng әkimi Esimovke «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizu turaly ótinish hat jazypsyzdar. Búl mәsele qalay sheshildi?

Múhtar Shahanov bastaghan últ janashyrlary men tәuelsizdik ýshin kýresip jýrgen jeke azamattar jәne keybir tәuelsiz partiya mýsheleri kezekti mausymnyng riyasyz «kýresin» bastap ketti. Aqyn Múhtar Shahanovtyng ekpini ótken jyldaghyday bәseng bolmauy kerek siyaqty. Óitkeni elimizding ishki-syrtqy mәselesi byltyrghydan kóp jәne kýrdeli.

- Múhtar agha, jýrekting emi - tynyshtyq qoy. Biraq sizding jýrek últ ýshin esh maza tappaydy. Densaulyghynyz qalay?

- Qazirgi kezeng bey-jay jýretin, ózining jeke basynyng mýddesin ghana kózdeytin kezeng emes. «Kimde-kim osynday kezende últynyng haline jany ashymasa, ol azamat emes jәne qazaq emes» degen qatang da әdil ústanymmen kele jatqandyqtan, jýregime salmaq týsse, ol zandylyq emes pe?

Ótken jyly Týrkiya memleketinde jan-jaqty klinikalyq tekserulerden ótkizgen dәrigerim qanymnyng jii qoilanatynyn anyqtady. Oghan qosa, qan tamyrlarymnyng tórteui tarylyp, biteluge jaqyn qalghan eken. Tórt saqina salamyz dep edi, sonyng ekeuin saldyrugha ghana qarjym jetti. Biraq, Qúdaygha shýkir, әzirshe jýrip jatyrmyz...

- Kýz - nauqan. Sayasat ýshin de búl mausymnyng mazasyzdyghy - óz aldyna ýlken әngime. Almaty qalasynyng әkimi Esimovke «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizu turaly ótinish hat jazypsyzdar. Búl mәsele qalay sheshildi?

- Byltyrghy jylghy is-shara barysynda әkimdik ózi rúqsat bergenimen, halyqtyng nazaryn basqa jaqqa búryp әketu ýshin, dәl sol kýni bizben jaghalastyryp, qala kýnin merekeleudi josparlapty. Búryn qala kýni qyrkýiekting alghashqy senbisinde ótetin. Degenmen 3000 oryndyq Respublika sara­yyna 4500 adam jinalyp, ýshten biri basynan ayaghyna deyin týregep túrdy. Al eger biylikting rúqsatynsyz alangha shyqsaq, Elbasynyng ózi týgil, aghayyn-tughan­dary turaly syn auzymyzdan shyghyp ketse, temir tordyng arghy jaghynda 18 jyl tegin tamaq iship qay­tuymyz әbden mýmkin.

Biyl Respublika sarayy jóndeude bolghan­dyqtan, qalalyq әkimdik tarapynan rúqsat S.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq Últtyq medisinalyq uniyversiytetting Kongress-holyna berildi. Oghan shamamen 1,5 myng adam syyady, búghan qosa kishigirim alany da bar eken. Biylikting bizge bergen rúqsaty -  osy.

- Til turaly jasalghan 2011-2020 jyldargha arnalghan baghdarlama baspasózde jariyalandy. Baghdarlamanyng kóniliniz tolmay jýrgen kemshiligin bir-birden atap, oqyrmangha jipke tizgendey etip týsindirip bere alasyz ba?

- Búl baghdarlamanyn, óz kezeginde, shalaghay, búlynghyr tústary da joq emes. Jobanyng birynghay biylikting pikiri men uәjine qúrylghandyghy kózge úryp túr. Mysaly, baghdarlamany iske asyrushy memle­kettik organdardyng naqty mindetteri aiqyndalmaghan.

«Baghdarlama maqsaty» degen bóliminde maqsat­tan góri, baghdarlama aforizmderi degen ataugha kóbirek keletin: «birinshiden, memlekettik til - últ birligining negizgi faktory. Ekinshiden, damyghan til mәdeniyeti - ziyaly últtyng kýsh-quaty», - degen siyaq­ty baylamdar oryn alghan.

Baghdarlamanyng taghy bir basy ashylmaghan túsy - «Qazaqstan halqynyng basqa da tilderin saqtaugha memlekettik qoldau kórsetu» dep jazylghan mindeti. Bizding zannamalyq týsinigimizde «Qazaqstan halqynyng tili» degen úghym joq, onyng ornyna «memlekettik til» jәne «etnostyq til» degen úghym bar. Sol sebepti atalmysh mindet «Qazaq­standaghy etnostyq tilderdi saqtaugha memleket tarapynan qoldau» bolyp týzetilui kerek.

Endi baghdarlamanyng maqsatty indikatoryna keleyik. Egerde orystildi mektepterde qazaq tili pәn retinde ghana sanauly saghatpen on jyl boyy oqy­tylsa, onyng nәtiyjesi memlekettik talap­qa jatqyzylmastan, ÚBT nәtiy­jesin joghary oqu oryndarynyng talabyna ainaldyrmay, biylik «Memlekettik tildi mengergen mektep týlekterining ýlesin 100 payyzgha deyin» qalay jetkizetini týsiniksiz.

Memlekettik tildi qoldanudy kópshilikke taratudaghy sharalar jýiesi de azdyq etedi. Memlekettik tilde sóileushining kemel beynesin qalyp­tastyru ýshin teleshoular úiymdastyru, filimder men klipter, BAQ qúral­daryn qoldau azdyq etedi. Ghylym men tehnika, kommersiya jәne tútynym, diyp­lomatiya, jarnama t.b. salalardaghy qazaq tilining qoldanysyna da arnayy toqtalyp, maqsat-mindet qoy kerek edi.

Osy siyaqty kemshilikterdi saralap, qansha taldasaq ta biylikting memlekettik tildi damytugha yqylasy joq ekeni seziledi. Preziydent Aqordasyndaghy apparattyq jinalystardyng bәri tek orys tilinde ótetini qalay? Memlekettik tilge biylik osylay qarasa, ózgelerge ne joryq?

- Júrt arasynda siz bastaghan tәuelsizdik ýshin kýresip jatqan azamattargha qarsy aitylyp jýrgen syny pikir kóp. Yaghny biylikting eshqashan jenilmeytini jóninde aluan týrli әngime bar. Sizdinshe, búl jóni dúrys sóz be nemese biylghy enbekteriniz ótken jylghydan qalay boluy mýmkin?

- Ótken jyly ýkimet biyligi býkil Qazaqstan respublikasynyng halqyn ózining negizgi bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn «qazaqstandyq últ» jasaugha talpyndy. Búl sharany erekshe asyghystyqpen oryndaghysy keldi. Barlyq últtan bir últ jasaytyn búl iydeya basyn kóterse, tek qazaqtar ghana emes, elimizdegi әrbir últ ókili últtyghyn joghaltar edi. «Men qazaqpyn», «men úighyrmyn», «men kәrispin» dep jazu túrmaq, ol turaly aitugha bolmaytyn kezge jol ashylar edi. Aldy orystandyrudan bastalghan kósh sony aghylshyn­dandyru, yaghny tútas jahan­danu­men baryp ayaqtalar edi. Biylik tarapynan josparlanghan búl tónkeris - bile bilgen adamgha әrbir últtyng últtyghyna tóngen zor qauip edi. Dәl osy tústa búl sharagha qarsy men ashtyq jariyalamaqshy boldym. Demokra­tiyalyq, oppozisiyalyq, patriottyq partiyalar men jastar úiymdary, ziyaly qauym ókilderi, belgili óner, bilim, ghylym qayratker­leri, atap aitsaq: A.Áshimov, M.Myrzahmetov, D.Isabekov, Gh.Qabyshev, S.Smatay, N.Nýsipjanov t.b. jәne respublika aumaghynyng týkpir-týkpirinen 4 mynnan astam adam bizben birge ashtyq jariyalaugha dayyn ekendikterin bildirdi. Osynday jal­pylyq sipat ala bastaghan tolqulardan tizginin tartqan biylik últ mýddesi jolynda ortaq kelisimge keludi úsyndy.

Talqy kezinde doktrinadaghy «qazaq­standyq últ» iydeyasyn týbirimen aldyrtyp tastadyq. Jәne «Qazaqstannyng әr azamaty memlekettik tildi biluge mindetti» degen sóilem endirdik. Búl bәrimizding ruhany jenisimiz edi. Doktrinagha Preziydent qol qoydy. Biraq 2011-2020 jyldargha arnalghan tilderdi qoldanu men damytu bagh­darlamasynda atalmysh sóilem mýlde eskerilmegen. Búl biylikting oiyny emey, nemene?

- Preziydent Nazarbaev Almaty oblysynyng Qyzylaghash auylyna barghanda: «Oralmandar otangha esh nәrse bergen joq», - degen bolatyn. Sizdinshe qalay, shetten kelgen qarakózder, preziydent aitqanday, Qazaqstangha ýles qosqan joq pa?

- Shetelden kóship kelip jatqan qandastarymyz turaly әngime qozghasaq, búl arada da qordalanghan mәseleler tolyp jatyr. Qazaq halqynyng 5 milliongha juyghy ózge alys-jaqyn shet memleketterde túryp jatyr. Olargha jappay óz otanyna kóshuge jaghday jasau arqyly demografiyalyq, til, din túrghysyndaghy mәseleler az da bolsa sheshimin tabar edi. Osy oralmandardyng birazy tarihy otanyn ansap, elge oraldy. Biraq búl rette azamattyq alyp, qújat jasatyp, jenildik alu ýshin belgili dengeyde qúzyrly oryndargha para berui jazylmaghan zang retinde qalyptasty. Búghan qosa, kezinde Parlamentte oralmandar orys tilin bilui kerek degen zang qabyldanyp ketti. Ol jerde A.Aytaly ekeumiz qarsy dauys kóterdik. Áytse de, últsyzdanghan deputattar jeniske jetti. Al Preziydentting janaghy sózine kelsek, onyng tereng oilanbay, atýsti aityla salghan sóz ekeni aidan anyq.

- Múhtar agha, elimiz Kedendik odaqqa kirgenine 2 aiday uaqyt bolyp qaldy. Osy uaqyt aralyghynda el ekonomikasyna tiygizgen Kedendik odaqtyng paydasyn kóre aldynyz ba?

- Eng aldymen Kedendik odaq teng odaqtar birlestigi emes. Odaq bolghannan keyin teng qúqyly, birdey dauys mólsheri bar mýsheler birigui kerek edi. Qalay aitsaq ta, ol el ekonomikalyq, demo­grafiyalyq jaghynan da bizge odaqtas bola almaydy. Osy uaqyttarda jan-jaqty qymbatshylyq oryn alyp keledi. Biylikte jýrgen azamattardyng biri  Mәulen Áshimbaevqa osy jónindegi naqty dәiekterge negizdelgen «Tәuel­sizdikti qorghau» úiymyna mýshelikke ótken qoghamdyq úiymdar­dyn, ekonomist ghalymdardyng zertteu­lerin, úsynystaryn bildirdik.

Jalpy, qay kezde de, otarlaudyng basy eng aldymen ekonomikadan bastalghan. Ekonomikany jaulap alghan son, ol eldi uysta myqtap ústap otyrugha bolady. Odan keyin tólqújat, aqsha ortaq bolady, onan song shekara ortaqtasady, odan baryp tәuelsizdigimiz joyylatyny anyq. Biylikting osynday qauipti qadamgha ne ýshin baryp otyrghany týsiniksiz. 16 mln. halyq sanymen ghana ózinen qanshama ese ýlken alyp imperiyanyng barlyq tosqauyldaryna tótep beremin dep oilau - óte jansaq, shatasqan úghym. Sonday-aq odaqtas elderding basshysy bolghan kenestik Resey men qazirgi Federasiyalyq Reseyding ústanyp otyrghan iydeyasy - jer men kóktey.

Ótken dәuirdegi internasionalizmdi dәripteu iydeyasy qazir týbirimen joyylghan. Tipti әke-sheshesimen orys tilinde emes, óz tughan tilinde sóileskeni ýshin ol adamdy oilanbay ólimge qiyatyn adamdary bar elde shovinizm jalauy jelbirep túr.

Óz qaramaghyndaghy úsaq últtardy referendum arqyly joigha negizdep, últtyq mektepterdi jappay jauyp, tek orys tilinde bilim beretin mektepterdi ghana qaldyryp jatyr. Staliyn, Hrushev, odan keyin Brejnev zamanynda da Kenes Odaghynyng biyligi kóterilis pen narazylyq tuyp kete me dep qauiptense, qazirgi Resey ashyqtan-ashyq qalt qadamdargha qinalmastan baryp otyr. Kedendik, tariftik aspaptardy týgel­dey óz qolyna ústaghan Resey Qazaq­stannyng bolashaghyn oilaydy dep aita almaymyn.

- Osy kýni qoghamda sayasattyng emes, dinning mәselesi kýiip túr. Ózge dindi aitpaghanda, ózimiz senip jýrgen islam óz ishinen siyrdyng býiregindey san tarmaqqa bólinip, jastarymyzdyng arasyna iritki salyp jatyr. Dinning múnday qyzmetine biylik te erkindik jasap otyrghan siyaqty. Qoghamdaghy adam senimin ulap jatqan múnday jaghday sizdi alandatpay ma?

- Din alauyzdyghy jalpy el arasyna búryn-sondy bolmaghan dengeyde iritki saluda. Qanshama ghasyrlardan beri ata-babamyzdyng úrpaqtan-úrpaqqa auysyp kele jatqan dini - islam. Keyingi tarihy jaghdaylargha say orystandyru kezeninde hristian dini qazaq jerine ornyqty. Al qazirgi qazaq elimizde ne kóp - din kóp. Tirkelgeni bar, tirkelmegeni bar, olardyng úzyn sany 4 mynnan asyp jyghylady. Bir dinde úiyp otyrghan halyqty jik-jikke bólip, sansyratyp qoi - bireuler ýshin óte paydaly, sayasy basqynshylyq jol. Mysaly, Amerika jyl sayyn diny adasu­shylyq tudyratyn әrtýrli maqsatty sektalar men úiymdardy qarjy­lan­dyru ýshin 11 mlrd. dollar kóleminde qarajat bólse, onyng ýlken bóligi Qazaqstangha qaray qúiylyp jatyr. Alys-jaqyn kórshile­rimizde múnday ospadarsyz sharalargha shekteu qoyy­lady. Al bizde shetten tyq­syrylghan diny úiymdargha, jana aghymdargha, basbúzar dinderge qúshaghy­myz aiqara ashyq. Sebebi, Qazaqstan kóp konfessiyaly dinder ortalyghyna, basy eshqashan birikpegen dinderding tos­qau­ylsyz erkin ómir sýrip jatqan mekenine ainalyp otyr. Din alauyz­dyghynan halyqty taza islamy jolgha qaytarugha Qazaqstan Músyl­mandary diny basqar­masynyng kýshi jetpeydi. Jәne biylikke qighash kórinip qalamyz ba dep qorqady. Búl aradaghy problema - shash etekten.

- Múhtar agha, siz әdebiyette ózindik mektep qalyptastyrghan aqynsyz. Zamandas, agha-bauyrlarynyz mýshәiragha qatysyp, jýlde alyp jatyr. Shygharmashylyghynyzdyng tynysy ne bolyp jatyr, jazghan-syzghandarynyz oqyrman qolyna tiyip jatyr ma?

-Tynysh qana ýide jatyp, shyghar­mashylyqpen ainalysyp otyru, әriyne, maghan da únaydy. Biraq qoghamdaghy barlyq mәselelerding zory - últ mýddesinen syrt qalu azamattyqqa jatpaydy. Jaqynda ghana «Qyrghyz Everesi jәne ony qorshaugha qúlshynghan búlttar» atty Shynghys Aytmatov turaly esseler kitabyn jazyp bittim. Búl kitapta últsyzdanu, orystandyru iydeya­synyng shyghuy, qanat jangy jәne kosmopolitizm turaly ekeumizding syrlasuymyz, ózimiz kuә bolghan әrtýrli ómirden alynghan mәndi, maghynaly, qyzyqty oqighalar turaly bayandalady.

Býginde kitap shygharu biz siyaqty qaltasy tesik adamgha zor problema bolsa, ony qalyng oqyrmangha jetkizu odan da qiyn sharuagha ainalghan. Qazir sauda nýktelerin týgeldey Resey baspalarynyng ónimderi jaulap alghan. Tipti osydan eki jyl búryn shyqqan, kezinde oqyrmandarymyz talasa-tar­masa oqyghan Shynghys Aytmatov ekeumiz birlesip jazghan kitap júmys ornymda qalanyp túr. Qazaq tilindegi kitaptar eshkimge kerek emes siyaqty. Álde búl da qazaq tiline qarsy jasalghan shara­lardyng biri me?

-Ángimenizge kóp raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

Janna IMANQÚLOVA

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti