Aqtaudaghy N.Jantórin atyndaghy oblystyq muzykalyq-drama teatrynda Nartay Saudanbekúlynyng «Álihannyng amanaty» atty piesasynyng premierasy ótti. Alashorda avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, qogham qayratkeri, últ kósemi Álihan Bókeyhan bastaghan alash ziyalylarynyng ruhyna baghyshtalghan, Alashordanyng 100 jyldyghyna oraylastyrylghan dýniyege jyly lebiz aityp jatqandar az emes. Biz býgin sol piesany oqyrman qauym nazaryna úsynudy jón sanadyq. Aqtaugha baryp, Álihannyng beynesin sahnadan kóre almaghan qauym, marhabbat etinizder!

Abai.kz aqparattyq portaly

Últ kósemi Álihan bastaghan Alash ziyalylarynyng asqaq ruhtary qúrmetine.

 

                                                                                           N.Saudanbekúly

 

 

«tәnindi itke talatpay, arystan atanbaq joq»...

                                                                                   Kabus-name

 Keyipkerler.

                      Álihan Bókeyhan  45-72 jas

                      Tergeushi 35-40 jas

                      Ahmet Baytúrsynúly 40-45 jas

                      Mirjaqyp Dulatúly  20-25 jas

                      Anasy  75-80 jas

                      Jahansha 30-35 jas

                      Ghúbaydolla 25-30 jas

                      NKVD adamdary

                      Aqsaqal, jәne kópshilik

Bismillәhirr-rahmaniyr-rahiym

Álihan – Men tóre-súltanmyn! Tiri bolsam han balasynda qazaqtyng ótelmegen haqysy bar, sondyqtan qazaq ýshin qyzmet etpey qoymaymyn.... tipti janymdy alsa da...

Jaryq sónedi

1937

16-sentyabrding tany

(ala kólenkede 3 әskery kiyimdegi kisiler auyr esik shiqyly estile sala bir adamdy tepkiley jóneledi. Bayghústyng ynqyldaghan dausy ghana estiledi. Analar da ýn-týnsiz qimyldauda)

Tergeushi – Ne degen bassyzdyq? Dereu toqtatyndar! Sender ne? Esterinnen adasqansyndar ma? Búl kisining kim ekenin bilesinder me sender? Ayuandar! Sender taghy da kamera shatastyryp alghannan saumysyndar, ónkey naqúrys! Búl kisi bildey bir memleketting premier ministri bolghan, búl kisi úly Leninning ózimen birge oqyghan adam, ghalym, aghartushy, professor, ony bylay qoyghanda kәri kisi emes pe?! Itter!

Soldat – Oppachki, oshibochka vyshla.

Tergeushi – Joghalyndar! Qane, tez!

( ýsheui ketedi)

Tergeushi – Ne degen esalandar-ey ózderi? Bireuinde my bolsashy! Ónkey kontra, itter, kamerany shatastyryp alghan ghoy taghy. Ayyp etpeniz Álihan Núrmúhamedovich. Olar tiyisti jazalaryn alady.

Álihan – (Áreng sóilep) Búlar dәl siz kelerding aldynda, óstip shatastyryp jýredi myrza.

Tergeushi – Joldas deniz.

Álihan – Aaa, keshiriniz. Ylghy  mening «qútqarushy perishtem» bop jýresiz.... He-he-he

Tergeushi – Keshiriniz, kim bolyp jýresiz deysiz?

Álihan – Á, jәi, eshtene. Rahmet aitqanym ghoy.

                                                            Pauza

( Tergeushi, portfelinen asay-mýseyin shygharyp ynghaylanyp otyrady)

 

-         Otyrynyz. Sәl shydanyz, az ghana qaldy ghoy.

Býgin 16 sentyabri (qyrkýiek) 1937 jyl.. tәk! Sonymen men әdettegidey súraq qoyam, al siz tolyq jauap beresiz. Búrynghy tergeushidey «iyә» nemese «joq» dep otyrmaysyz, bәrin eske týsirip, asyqpay eshtene qaldyrmay jauap beriniz. Múqiyat bolayyq, sebebi býgin súraq jauapty qorytyndylaymyz. Tezirek bitirsek ózinizge de jaqsy bolady ghoy. Esh alansyz demalasyz.

Álihan – Demalam? Bir súraq qoysam bola ma?

Tergeushi – Álbette, qoyynyz.

Álihan – Ýkim shyqqan son, qansha uaqytta... iske asyrady?

Tergeushi – Neni? Týsinbedim... Aa! Joq, o ne degeniniz. Siz tolyq aqtalyp shyghynuyz mýmkin, ózgelerdiki sekildi shpionstvo joq. Tek yaponofildik bolmasa. Onyng ózin dәlelmen joqqa shygharugha bolady. Nege súradynyz?

Álihan – Shynymdy aitsam....jә eshtene, tezirek bitse eken.

Tergeushi – Týsinem.... olay bolsa bastayyq

Álihan – Bastasaq bastayyq.

Tergeushi – Sonymen sizding qayda tuylghanynyz, Qarqaralydaghy alghashqy bilim aluynyz, Ombydaghy tehnikalyq uchiliysheni bitirgeniniz, sosyn qazirgi Leningrad, sol kezdegi Peterbordaghy Imperatorlyq orman sharuashylyghy institutyna oqugha týsip, arasynda zang kurstaryn oqyp, ony bitirgeniniz turaly naqty mәlimet bar. Búl jerde shúqshiya qaray qoyatyn is joqtyng qasy dese de bolady. Degenmen, studenttik kezinizdegi keybir mәlimetter bizdi qyzyqtyrmay qoymady..   ( bir qaghaz alyp oqidy)

Minekey.... «Álihan Nurmuhamedov, mitingter men petisiyalar ýndeushisi, anty ýkimettik tolqular ýgitshisi, qyrghyz-qaysaqtardyng diniy-sayasy qozghalysynyng jetekshisi, asa senimsiz element» Búghan ne deysiz?

Álihan – Búl patsha ýkimetining aiyptaulary. Álde biz әli de patshaly Reseydemiz be?

Tergeushi – Siz dúrys aitasyz, negizi biografiyanyzda «min» joq  dese de bolady, әsirese úly tónkeris... úly revolusiyadan keyin sizdi batyrlar sanatyna qosugha da bolatyn edi, samoderjaviyanyng shatqayaqtauyna zor ýles qosqanynyz shyndyq. Biraq... mine, osy biraq degen bәleden bәri bastalady. Aldynghy tergeu nәtiyjesin bir pysyqtap óteyik. Erteng bir kelensizdikter tuyp jatsa, nemese apelyasiya jasaytyn bolsanyz, kerek bolyp qalar... jalghastyrayyq. Dúrys aitasyz, patshalyq ýkimetting aiyptaulary sizding iske qatysy az. Degenmen, túlghanyzdy anyqtaugha ýlken septigi tiygenin de joqqa shygharmaymyz. Tәәk 1894. Ombygha kelgensiz ..mhm... «Stepnoy kray» gazetimen baylanysta... tәk ..Mhm-mhm... arasynda «Polovsev ekspidisiyasy» aha.... dәl osy kezderi, oho!... matematika pәninen... sabaq beripsiz... orman uchiliyshesi, tәәәk... «Dala uәlәyatynyn» gazeti... tәk.. Irkutskidegi «Sibirskaya jiznide»... qyzyq... «Semipalatinskie oblastnye vedomstiy»... mhm... « Turkestanskie vedomstiy»... tipti Tashkent! Ne degen geografiya?! Ooo bәse, imperatorlyq orys geografiya qauymdastyghynda mýshelik... Eshtene qaldyrgham joq pa?

Álihan – «Sherbina ekspidisiyasy»

Tergeushi – A! IYә, iyә. Aha, mine túr ol. 1901 jyly toqtatypsyz. IYә, onda ne istep ediniz?

(Álihan ýnsiz)

Tergeushi – A, múnda bar eken ghoy, qazaq dalasyn kezip zertteu jýrgizipsiz. Qyzyq, ne zerttediniz eken? Ha!  Qoy?! Qoy zerttegensiz be? Qazaq qoyy men qoy sharuashylyghy jóninde jan jaqty zerttelgen fundomentalidi monografiya! Soltýstik oblystardaghy iri qara turaly ghylymy monografiyasy, týsinikti. Aha... Mhm... Tabighiy-tarihy audandar, jer qatynastary men ru-aralyq mәseleler, ..mhm.. mynany aittym... O! Mine, aty shuly Qarqaraly petisiyasy!!!

 

                         1905jyl, qantar

(Tergeushige apyl ghúpyl bir soldat jýgirip kelip qúlaghyna sybyr ete qalady, bir kezde ekeui apyr-topyr oryndarynan úshyp túryp, túra jóneledi. Álihan jalghyz qalady. Esik te ashyq... bir kezde esikten bastaryna malaqay kiygen bir top qazaq kirip keledi. Ayta ketetin jәit bәri súrqay shapan shekpen, bastarynda shoshayghan qazaqy malaqay kiygen, kileng sýrensiz kórinis bolghany kerek

Solardyng bireusi Álihangha hat ústatady. Álihan tez kóz jýgirtip oqyp shyghady. Sosyn oilanyp otyryp qalady.)

Álihan – Búl qashan bolghan?

Qazaq – Qantardyng 9 júldyzy. Jeksenbi bolsa kerek. Anda jazuly túr emes pe?

Álihan – A?! Solay ma! Bayqamappyn.

Qazaq – Súltan ne istemek kerek. Jaghalasa ketemiz be qaytemiz?

Qazaq2 – Iә deymin, jaumen jaghalasyp jatqanda, bóriligimizdi kórsetip shaptan ala qaba týssek qalay?

Álihan – Orystyng syrtyn qyrsang ishinen tatar shyghady, tóresin qyrsa jandarm shyghady degendey, Europanyn mәdeny júrtynyng syrtyn qyrsang ishi qaskýnem aqsaq bolyp shyqtau-ә. Biz júrtqa Europa-Resey dey berushi edik úyat-ay. Masqara bolghan eken.... «bas kespek bolsa da til kespek joq» dep, DAT aita kelgendi shapqan  han bolyp pa edi qazaqta? Qarusyz qara halyqqa oq atqan qay atamda bar edi? Ózin ózi qasqyrsha shauyp otyrghan júrtta oqu, sheberlik bolmaydy! Ol bek mýmkin emes.

Qazaqtar - ???

 Álihan - Óz júrtyn ayamaghan myna bizdi ayay ma? Barynsha saq bolu kerek. Biraq әreketti toqtatpaymyz. Patshanyng qandy jeksenbi jasaghany tekke ketpeydi, kórinder osydan. Bir býlikting bastalghany búl! Bizge dәl qazir... likbez kerek, likbez! Jappay halyqtyng sauatyn ashu kerek. Jappay bilimge bet búru kerek. Gazet shygharyp elding kózin ashu kerek. Qane jigitter, tastandar shekpendi! Kiris iske.

(bәri shapandaryn sheship, malaqaylaryn tastap ózgerip shygha keledi. Kileng kәstóm shalbar kiygen aq jeydeli ziyalylar. Ishinde bәri jýr, Ahmet, Mirjaqyp, t.b.b. barlyghy ainala qorshaghan stoldargha ekiden-ýshten otyra qalyp, júmysqa qyzu kirisip ketedi.)

Álihan – Aqa, búnyng arty nege aparady? Boljam bar ma?!

 Ahmet -  «Oynaghan bala ot basadynyn» keri búl. Patsha ot basty, endi ol otty óshiredi nemese órshitedi. Ekining biri. Óshirem dese bir qarar-qauly qabyldasa kerek, talapshylardyng kónilinen shyghar zakondy kýshi bar ukaz ba әlde basqa ma bilmeymin. Órshitem dese de sol ukaz bolmaq. Biraq basyp janyshtaytyn búiryq. Biz qaysysy bolsa da qamsyz qalmayyq.

Álihan - Ua, qazaqtyng oqyghan azamattary, qazaqqa osynday da qyzmet etpegende qashan qyzmet etip paydamyzdy tiygizemiz? Dәl qazir júrt paydasyna taza jolmen tura bastaytyn er tabylsa qazaq halqy onyng sonynan erer edi.

Ahmet – Tórem! Haqiqatynda talap joq biraq ýmit mol bir halyqpyz. Allanyng qazaqqa degen sәtti kýnderi me, joq qatty kýnderi me, әiteuir birdemening taqaghany anyq. Ne taqasa da әleumetting joghyn joqtar, múnyn múndar zaman keldi. Eger basshylyghy dúrys bolsa әleumetti týzeydi, teris basshylyq qylsa әleumetti adastyrady. Sondyqtan búrys ketpey dúrys jýre alatyn, kórgen bilgeni mol, oqyghan-toqyghany bar, kóshti týzep bastay alatyn ózinnen basqa er kórmey túrmyn.

Kópshilik – Ras! Dúrys aitady. Bastanyz agha. Ústadyq eteginizden.

Ahmet – Peterborda da, ýkimette de, dos tanysy kóp, bedeli bar, zakon biletin, zakonmen orys tilinde sol orystyng ózin aqsatatyn ózinizsiz Aqa. Onyng ýstine bylay da jol sizdiki súltan!

Álihan – Rahmet ardaqtylarym. Basymyzgha zamanaqyr ornatyp meni han saylandar onda, he-he. Jә! Ázil-әzilimen....

Shabarman – Tórem, ukaz shyghypty, aq patshanyng ukazy, mine.

Álihan – Iә sәt! Janghan otty óshirmekke niyetti eken. Al búl bizge berilgen mýmkindik. Ýn shygharar kez keldi bilem. Jigitter qazaqtyng men degen kózi ashyq, sanylauly-sәuleli azamatyn týgel jinandar. Tarbaghataydan-Atyraugha, Tәshkennen-Astrahangha deyin habar jetsin! Bar býlik júmysshylar petisiyasynan bastalghan eken, onda bizde petisiya bereyik. Biraq aiyrmamyz, biz ol petisiyany 15 000 júmysshy atynan emes 6 000 000 juyq kýlli Alash júrtynyng atynan beremiz, jәne búl bizdin, yaghny bar qazaqtyng Kenesarydan keyingi alghashqy sayasy talaby bolmaq. Qasiyetinnen ainalayyn Kenkem qolyna qylysh alyp otarlaugha qarsy túrsa, biz qalam men bilimmen soghysamyz. Bile bilgenge búl  da bir maydan. Búl da bir teketires. Qamsyz qalmayyq. Iә Alla, jar bol ózing dep, bastayyq!

(bireu Álihannyng betine ojaumen su shәship kep jiberedi.)

         1937

Tergeushi – Týsinbedim? Múnda ne bop jatyr?

Soldat -      (bilegi týrilgen, júdyryghy týiilgen) Keshiriniz, júmys qoy, profilaktika.

Tergeushi – Mening tergeuim ayaqtalmay,  júmys uaqytymda búl kameragha kiruge bolmaytynyn eskertpedim be? Eger sóz úqpaytyn keshshe bolsandar týrme bastyghyna, tipti odan jogharygha aryzdanyp shaghym týsirem. Ne súmdyq búl?

Soldat – Keshiriniz joldas tergeushi, endi qaytalanbaydy, rúqsat etiniz.

(shyghyp ketedi)

Tergeushi – Minekey sýrtiniz! Keliniz otyrynyz. Bezobraziye... joq, búlardy jónge salu kerek. Mýmkin siz shaghym týsirersiz. IYә, iә shaghym týsiriniz. Men tiyisti jerine jetkizeyin. Sosyn kózderine kók shybyn ýimeletsin. Ne aitasyz, týseresiz be? Mine qaghaz,.. qalam?! Qane..?!

Álihan – ....Birde qyzymnyng ótinishi boyynsha ony sirktegi ang ýiretushilerge aparghanym bar edi. Mektepte tapsyrma bergen eken. Sodan Bolishaya Sadovayadaghy jәne Svetnoy Bulivardaghy sirkterge bardyq... andardy kórdik, ýiretu tәsilderimen tanystyq... ol bayqústar biyleydi, sekiredi. Túr dese túryp, jat dese jatady... sonyng bәri... hmmm.... tamaq ýshin... Al arystan, ang, jolbarys sekildi qauipti jyrtqyshtar.... olardy tayaq-tamaq- sosyn tayaq, prinsiypimen ýiretedi eken. Jyrtqyshtar keyde «býitken tamaghyng qúrysyn» dep azu kórsetse, sol azu tisin qaghyp alarday tayaq jeydi. Sosyn..., sosyn, amalsyz kóndigedi eken.

Tergeushi – Biraq ara-arasynda óz  ýiretushilerin tarpa bas salyp talap tastaytyn da kezderi bolyp túrady ghoy... siyrek bolsa da.

Álihan – IYә, onday-onday bolyp túrady. Tek adamgha tis batyrghan jyrtqysh dereu óltiriledi, ony bilushi me ediniz?

Tergeushi – Solay ma?

Álihan – Tap solay.

Tergeushi – Sodan qorqasyz ba?

Álihan – Men qorqatyn adamgha úqsaymyn ba?

Tergeushi – Joq!... Yaghniy.. jazbaysyz da, shaghym da týsirmeysiz?

Álihan – Dúrys aitasyz. Ang patshasy degen sol abadannyng ózi qúiryghyn bútyna tyghyp qynsylap, qoldan tamaq jegennen keyin, onyng patshalyghynan ne qasiyet qalady? Odan ne qayyr? Endigi jerde ol jay ghana mysyq. IYә, bar abyroyynan ada bolghan bir maqúlyq. Bizde «malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy» deydi.

Tergeushi – Demek siz arystansyz jәne qynsylaghynyz kelmeydi. Odan da tәrbiyeleushini bas salyp talap... keyin... óle salghan..........

Álihan – Qoryqpanyz, menen sizge qater joq. Sebebi... siz tәrbiyeleushi emessiz, jәne men arystan emespin.... onday arystan bolghansha.....Bilesiz be, úryp soghyp, kózin aghyzyp, terisin tiridey sypyryp alsa da esh dressirovkagha kónbeytin bir jyrtqysh bar. Ony myng jerden ashtan qatyryp, ailap shólge qatalatsang da, ol esh uaqytta adam qolynan tamaq almaydy. Óluge bar, biraq almaydy. Tipti eng qiyng degen maqúlyqtar jylan, mysyqtyng ózin, adam degenine kóndirip iyedi. Al ol iyilmeydi, mort synuy mýmkin, biraq iyilmeydi. Onyng qanday jyrtqysh ekenin bilemisiz?

(Tergeushi basyn shayqaydy)

Álihan – Bizde tipti ony atymen de atamaydy. IYt-qús, týz taghysy deydi. Qúrmet pe әlde qorqynysh pa bilmeymin... Týrkiler Qúrt deydi, úrghashysyn Qúrtqa deydi. Sening bilmegening qyzyq eken. Bash-qúrt. Kók bórini bekerden beker qúrmettemegen-au osy, bizding babalarymyz.

Tergeushi – Mening bashqúrt ekenimdi siz.....

Álihan – Bilem bauyrym, bilem. Sondyqtan, bórili bayraq astynda jer qayysqan qol bolghan, úly rim imperiyasyn tabanyna salghan Edilding júrty, kýlli euraziyagha ýstemdik etken úly ghúndar sarqyty, keshegi Shynghyshannyng úrpaghy myna mening qazaq ekenim, onyng ishinde asyl sýiek tóre bolghanym haq bolsa, onda abyroysyz arystan bolghansha sol kókjal bolyp qasarysyp ketkendi jón sanaymyn. Men balaqqa jabysqan kileng shiyebórige bola syrttandyghyna daq týsirmeytin túqymnanmyn.

Tergeushi – Sonda....?.. men qazir.

(syrtqa shyghyp ketedi, azdan song qolyna bir qúrghaq roba alyp qaytyp keledi)

Tergeushi – Mine myna qúrghaqty kiyip alynyz.

Álihan – Rahmet.

(Álihan kiyimin auystyrmaq niyet tanytady, Tergeushi teris qaray qoyyp qysylyp qalady. Álihan kiyimin auystyrady.)

Tergeushi – Siz....siz óte erekshe jansyz Álihan Núrmúhamedovich. Siz.... qanday keremet mýmkindikteriniz boldy, nebir lauazymdar túrdy aldynyzda, úly Leninning ózimen jaqsy qatynasta bolypsyz, tipti Europagha kedergisiz shyghyp ketetin mýmkindiginiz boldy, bir emes san mәrte. Nege qaldynyz? Sol qasqyrsha qasarysqannan ne shyqty? Ne jetpedi ózi sizderge?

Álihan – Tendik... Bizge «taghy» ne jetpegenin bilginiz kelse óziniz aitqan petisiyamen tanysyp shyghynyz. Andaghynyng ishinde bar shyghar.

Tergeushi – Ayyptymyn, oqymadym. Mineky ol. Búnymen tolyq tanysu ýshin bir apta azdyq eter, qatelespesem 40-tan asa tarmaghy bar ghoy deymin, solay ma?

Álihan – 47. Jәy tanysu ýshin 15 minut ta jetedi.

Tergeushi –  Esinizde me barlyghy?

Álihan –  Ýtir nýktesine deyin.

Tergeushi – Maghan jasaghan kómeginiz bolsyn, óz auzynyzben aityp berseniz.....ótinem.

Álihan – Búl keybireuler aityp jýrgendey alghashqy petisiya emes. Qazaqtar Kenehannyng qazasynan keyin әr-týrli kólemdegi talap tilekterin, әr-týrli shendilerge berip kelgen bolatyn. Biraq búl, uezdnoy nachalinikterdin, әskery guberniya bastyqtarynyn, tipti general gubernator nemese ishki –ister ministrining atyna emes, tikeley imperator atyna joldanghan keng kólemdi birinshi petisiya edi. 47 tarmaghyn tolyq aitayyn ba?

Tergeushi – Ayyp bolmasa tek negizgilerin.

Álihan – Onda negizsizi joq.

Tergeushi – Onda barynsha qysqa jәne týsinikti qylyp.

Álihan - 47 tarmaqty bylay, 5- ke bólýge bolady. Olar: Saylau jýiesin qayta qúru mәselesi, diny mәseleler,  qazaq tili, sot isi, jәne jer mәselesin sheshuding joldary.

Tergeushi – Múqiyat tyndap otyrmyn.

Petisiya kezeni

Álihan minbede

Álihan - Birinshi. Saylau jýiesinde bolystardy, auyl starshyndaryn jәne olardyng hatshylaryn tek sauatty qazaqtardan ghana taghayyndau úsynyldy. Búl qyzmetterine kiriser kezde olardyng bәri de ant qabyldap, eshqashan qyzmet babyn paydalanyp, halyqqa qiyanat jasamaugha uәde etuge tiyisti boldy. Sonday-aq qazaq halqy ókilderining Resey imperiyasynyn zang shygharushy eng joghary organy Memlekettik Dumagha saylanuy da talap etip qoyyldy.

Ekinshi din. Biz diny basshylyq etudi Orynbor diny basqarmasynyng qaramaghyna berip, meshitter men medreseler saluyna erkindik beriluin súradyq. Mekkege qajylyqqa emin-erkin baryp keludi, qazaq auyldaryna hristian dinin taratushy missionerlerding keluine tyiym saludy, jasy kәmeletke jetpegen qazaq jastarynyng basqa dindi qabyldauyna tyiym salu talabyn da qoydyq

Til, búl ýsh. Biz mektep qabyrghasynda Islam dini negizderining mindetti týrde oqytyluyn, «oryssha sauat ashudy» sodan keyin qolgha alu talabyn koydyq. Mektepterde hristian dinin oqytugha ýzildi-kesildi qarsylyq bildirdik. Qazaq halqyna bastyq bolghysy kelgenderding qazaq tilin bilui tiyis ekendigi atap kórsetildi, jәne is qaghazdaryn tolyq qazaq tilinde jýrgizu talap etildi.

Tórtinshi Sot isi. Biz dala túrghyndaryn sot, tergeusiz әkimshilik jolmen jer audaru isine narazylyq bildirdik. Dala general-gubernatory qazaqtardy kez kelgen bolmashy mәsele boyynsha da jer audaryp jiberuge qúqyqty edi. Eng bastysy osyghan qarsy boldyq jәne birshama ózekti úsynys tastadyq. 

Jәne eng manyzdysy jer mәselesi. Shekara shebindegi yaghny Astrahani manyndaghy eni on shaqyrymdyq alqaptyng jәne songhy 20 jyl ishinde tartyp alynghan jerlerding ózining búrynghy zandy iyelerine qaytaryp berilui talap etildi. Al qazaqtardyng búghan deyin kóship-qonyp jýrgen aumaqtaryndaghy basy artyq jerler Kavkaz ben Reseyden qonys audaryp keletin músylmandargha ghana berilui úsynyldy. Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha ýirenip iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmesin dedik. Sebebi «qazaq nadan, qazaq kóshpeli, qazaq mәdeniyetsiz, qazaq joghalyp ketedi, búlargha jer nege kerek»- dep ottaghan dúshpandar da boldy.

Jetkilikti me?

Tergeushi – Artyghymen. Súmdyq ekensizder. Birjolata avtonomiya súray salmadynyzdar ma? Aaa, súrap ta edinizder ghoy keyinirek. Súramaq týgil bólek memleket qúryp ta alyp edinizder ghoy. Týsinbeymin ne ýshin sonyng bәri?

Álihan - Bizding Almatyda bir tamasha sayabaq bar. Sol parkting kireberisinde «itter men qazaqtargha kiruge tiym salynady» degen jazu turatyn. Al ondaydy kótere alatyn qazaghyng men emes shyraghym. Dúrys aitasyz negizi. Siz týsinbeysiz ondaydy.  

Tergeushi – Al siz týsindirip kóriniz.

Álihan – Ne qylasyz týsinip?.....maqúl mynaghan jauap beriniz onda. Orysqa ýsh músylman júrtynan kim jaqyn. Qazaq pa, tatar ma, әlde bashqúrt pa?

Tergeushi – Tatar shyghar.

Álihan – Sebep? Biz saylau qúqyghyn súraghanymyz, ol tendik. Jer mәselesi, irgeni aulaq salu. Din men til, últtyqty saqtau dep úqtyq. Dәl osy jolmen sizder de óttinizder. Jerleriniz ben elderiniz qәne? Tildering men dilderin, eng bastysy dindering qayda qaldy? Tatarlardyng eng basty qasireti nede, bilesiz be? Bir últ ekige bólinip otyr, biri músylman, ekinshisi shoqynghan provoslav. Oghan qalay jetti? Birinshi qúqyghynan, ekinshiden jerinen, ýshinshiden tilinen aiyrghanda qynq demedi. Al tilden aiyrylghan elding keleshegi joq. Nadan júrt- aldynghy júrttyng kiyip tastaghan eskisin kiymek. Búl zaual әzirshe bashqúrt pen qazaqqa kelgen joq. Biraq keledi. Mindetti týrde. Aldymen senderge, sosyn bizge de jetedi.

 Tergeushi – Al maqúl delik. Sol talap tilektering oryndaldy ma? Jetti me adresatyna?

Álihan – Joq. Esh jer qabyldamady. Biraq biz gazetter redaksiyalaryna, ministirlikterge jaza berdik. Orystardyng otarlau sayasatyna petisiyamyzdyng mýlde kereghar ekenin týsinbedik emes bildik ony, biraq «týie súrap biyege minudin» bir joly edi ol. Qazir de sol ústanym men talaptan ainymaymyn.....Qysqasy qúghyndaldyq, qamaldyq, tergeldik, biraq degenimizge bir taban jaqyndadyq. Qarsha boraghan hattar men petisiyalar, halyqtyq tolqular arqasynda qazan aiyna da jettik. Kýlli resseydi sharpyghan narazylyqtan, patsha Qazan maniyfestin jariyalaugha mәjbýr boldy.

                              1905jyl, qazan

(dәl osy kezde qara kiyingen bir kisi Tergeushige bir qaghaz ústatyp ketedi, Tergeushi  alyp asyghys-ýsigis kóz jýgirtip ótip, tang qalystan eki kózi baghjighan kýii qaghazdy Álihangha ústatady )

Álihan – O! Jaratqan iyem, myng da bir shýkir! Ghúbaydúlla! Qaydasyng dostym! Ghúbaydúlla!

Ghúbaydúlla – Iә Aha, shaqyrdynyz ba?

Álihan – Sýiinshi, Ghúbaydúlla, sýiinshi! Ghúbaydúlla degen ghajap atyn-ay, qansha shapsan, bel ketpes qazanatym-ay Asyl jigit Ghúbaydúlla-Azamatym ai. Ghúbaydúlla sýiinshi.

Ghúbaydúlla – Qalaghanynda al Aleke, eng qymbatym mine, әzershe. (kýmis kisesin sheship beredi)

Álihan – Mә, oqy! Dauystap oqy.

Ghúbaydúlla – Vedomosty SPB Gradonachalistva...

Álihan – Tómenirek

Ghúbaydúlla – Vysochayshiy maniyfest, bojiey milostiu My Nikolay Vtoroy imperator y Samoderjes Vserossiskiy, Sari Poliskiy, velikiy Knyazi Findlyanskiy...

Álihan – Y prochee, y prochee, y prochee.

Ghúbaydúlla – Obiyavlyaem vsem nashim vernym podannym...

Álihan – Mine, Ghúbaydúlla! Mine! Sen endi bәrin jina, eshkimdi úmytpa, tiri jan qalys qalmasyn altynym!

Ghúbaydúlla – Osynda jinayyn ba?

Álihan – IYә. Men ekinshi qabattyng balkonynan (saghatyna bir qarap) Endi bir, iyә, jarym saghattan song sóileymen, Ghúbash! Tayly tayaghy qalmasyn. Al sen (Tergeushige) Jigitterden sýiinshi súra. Maghan dereu jinalsyn, sosyn dereu Ahmetke habar berinder! Altay asyp ketse de jetsin osynda! Tergeushi - Qúp bolady myrza!

(kózi bal-búl janghan Álihan ynyldatyp bir әndi bastaydy. Ile-shala sekirip biyley jóneledi. Sosyn dereu toqtay qalyp, jýzi kókke qarata)

-         O, jaratushy Allam, myng shýkir saghan. Tilegenimdi berip, dúghamdy qabyl aldyn. Endi úzaghynan sýiindirgey. El bolyp, esimizdi jinaugha jәrdem et Alla! Jәrdem et!  Ózinnen basqa jәrdemshimiz joq, Alla!

(bir jigit qúiyn-perin kirip keledi)

Mirjaqyp – Álihan agha! Asyl aghatayym ai!  Armanyng oryndalyp, shattanyp jatyrmysyn?!

Álihan – Mirjaqyp! Tynysym mening ózi-dýr, oiy-almas sózi-mir, jetting be bәige bermes túlparym, estiding be asyl tekti súnqarym?

Mirjaqyp – Han minetin qara jorgha atadym sýiinshine. Estidim, esty sala jettim.  Ghúbaydúlla patshadan jarlyq kepti, tez jetsin degendi aitty. Aytty da zytty. Eshtene úqpadym. Jer qozghalsa qozghalmaytyn Ghúbashtyng ózi esi shyghyp shauyp jýrgenine qaraghanda, erekshe jarlyq bolyp túr ghoy, ә? « Álihandarynnyng armanyn oryndayyn, endi sender azatsyndar» - demep pe Nekәlәi?

Álihan – Shirkin desenshi. Biraq olay emes, desek te nobayy sol. Ótkendegi Ahmet, Jaqyp tórteumizding әngimemiz esinde me?

Mirjaqyp – yhy..

Álihan – Esinde bolsa sony punkt punktimen qaghazgha týsir. Bir jýiege keltirip jaza ber. Úmytqan jerlering bolsa súrap otyr. Bolmasa belgile de qaldyryp ket. Saylaugha dayyndalamyz, saylaugha! Al men ýlgersem kishigirim sóz dayynday qoyayyn.

Mirjaqyp – Oou, ony qaghazgha týsiru ýshin. 1 ay kerek qoy. Onyng ózinde bәrimizding qatysuymyzben... jәrәidi eki apta... boldy ertennen bastaymyn.

Álihan – Qazir kerek! Mine qaghaz, mine qalam, oryndyq pen stol! Qalaghan jerine jayghas ta, kiris. 

Mirjaqyp – A?!

Álihan – Tap qazir!

Mirjaqyp – Úqtym, agha! Biraq janaghy patsha jarlyghyn...

Álihan – Sәl sabyr et, qazir elmen birge týsinesin.

(Álihan óte kónildi ynyldap jýrip qaghaz qalam alyp jazugha kirisedi. Mirjaqyp ta bir sәt oilanyp ap jaza bastaydy. Syrttan guildegen kópshilikting ýni estiledi. Aq ter, kók ter bolghan Ghúbaydúlla kirip keledi.)

Ghúbaydúlla – Álihan agha bәrine jetkizdim. Jýz qaraly kisi endigi esik aldynda túr.  Jan jaqtan osynda aghylghan adamda esep joq.

Álihan – Bәrekeldi. Ghúbaydúlla. Qanat bitip úshyp shyqtyng ba, ne istedin? Men tipti bir auyz sóilem qúrastyryp ýlgermedim ghoy.

Mirjaqyp –  Súltan, júrtynyz  kýtip qalmasyn.

Álihan – (Avanssenagha jaqyndap esik ashqanday ishara qylady) Bismillәh. Assalaumaghaleykum әleumet!

Dauystar – Uaghaleykumassalam balam! Áliykimsalam ( gu ete qalady )  Álihan – Sýiinshi aghayyn! Ádildik pen tendikting kýni tudy. Peterbordaghy aq patsha Imperator Nikolay-2 shi jarlyq shyghardy. Men sol jarlyqty qazir sizderge sózbe sóz oqyp berem.

      1. Darovati naselenii nezyblemye osnovy grajdanskoy  svobody na  nachalah  deystviytelinoy neprikosnovennosty lichnostiy,  svobody sovesti, slova, sobraniy y soyzov.

     2. Ne ostanavlivaya prednaznachennyh vyborov v Gosudarstvennui dumu,  privlechi  teperi je k uchastii v Dume,  v mere vozmojnostiy, kratnosty ostayshegosya do sozyva  Dumy  sroka,  te klassy naseleniya,  kotorye nyne sovsem liysheny izbiratelinyh prav, predostaviyv   za siym   dalineyshee   razvitiye   nachala    obsheg   prava   vnovi   ustanovlennomu   zakonodatelinomu poryadku, iy

     3. Ustanoviti kak nezyblemoe pravilo, chtoby nikakoy zakon ne mog  vospriyati  silu  bez  odobreniya Gosudarstvennoy dumy y chtoby vybornym ot naroda obespechena  byla  vozmojnosti  deystviytelinogo uchastiya v nadzore za zakonomernostiu deystviy postavlennyh ot nas vlastey.  

  Prizyvaem vseh vernyh synov Rossiy vspomniti dolg svoy pered Rodinoi, pomochi prekrashenii sey neslyhannoy smuty y vmeste s namiy napryachi vse sily k vosstanovlenii tishiny y mira na rodnoy zemle.

Móri basylghan, qoly qoyylghan.

Halyq – Ol ne degen sóz?

-         Sonda ne depti jarlyqta?

-         O toba, múnyng qay jerine sýiinshi súrap túr.

-         Ne deydi, týkti de týsinbedim. Nәkәley duma dey me?

Álihan – Aghayyn,  sәl sabyr etinizder.

Mirjaqyp – Tynyshtalynyzdar әleumet.

Álihan – Ua Alash júrty! Ua әleumet,...  óz tizginindi ózing alyp jýre almay, shataq daudan shyqpaytyn bir eski auyruyng bar au qazaghym! Qylyghyndy kórip ishim kýiedi, sóz týsinuden qalghanbysyng júrtym au?! Ghúmyr ózgerildi. At úrlaghan adamdy tyshqanday óltire salatyn orys mújyghymen auyldas boldyq

Dauystar - Onyng ras endi

                  -   Endi qaytemiz...

             -   Ras au....

 - Ua әleumet, endi teperish kórmeysin, endi seni eshkim kemsitpeydi, myna túrghan orys pen teng haqyng bar deydi patsha. Oiyndy kýmiljemey ashyq ait. Dúrys oilaytyndar biriginder, mәjilis qylyndar, endi qudalanbaysyng deydi. Aralarynnan kisi saylap, júrt qamyn joqtaytyn elshilerindi jiberinder bizge deydi. Yaghny dumagha deputat ókil jibere alamyz degen sóz. Biz saylau qúqyghyna ie boldyq aghayyn. Sóz bostandyghy berildi.

Dauystar – Ne deydi? Qúdayym-au, oryspen tensing dey me? 

 -       Qúday saqtasyn.

 -      Auzy basyn jýn basqan, túryp siyetin kәpirmen teng bolmay aq qoyayyn.

  -      Mәssaghan, mynau ýlken janalyq qoy.

Álihan – Ua Alash júrty,  mening aitayyn degenim әzirshe osy. Beygham bolma, oyan! Men aralaryna jigitter jiberem, shaghym-pikirlerindi, tilek nasihattaryndy aitarsyndar.  Biz ony patshagha jetkizudi uәde qylamyz. Esterinde bolsyn. « alyspaghan, júlyspaghan bostandyq atyna minbeydi, búghaudan bosamaydy. Er-qúldyqtan, әiel-kýndikten  shyqpaydy, malyna da, basyna da ie bolmaydy. Osyny úghyn, osyny jan-tәninmen sezinbeseng onda bәri zaya. Al endi oqyghan toqyghan, zan-zәkýn biletindering aqshamnan keyin osy jerge, mening bólmeme jinalsyn. Mәslihat qylamyz. Ázirshe sau bop túryndar.

-         (Gu-gu men halyq taray bastaydy.)

-         Á, bopty onda

-         Ne dedi ózi?

-         Týk týsinbedik qoy.

-         Sen de myjyp sóilep estirtpedin...

Álihan –Men ne dedim, dombyram ne deydi? Qúday biledi, osylar eshtene týsingen joq au.

Mirjaqyp – Halyq qazyna emes pe agha, kókiregining kózi barlary, týsingen shyghar ne bopty.

Álihan – Áy qaydam. Eger osydan birdene úghyp kókeyine eng bolmasa bir súraq kelse, keshke kem degende 2 - 3 adamdy ókildikke jiberer, kórermiz.

Mirjaqyp – 5 adamnan artyq kelerine bәstesuge barmyn.

Álihan – Ony da kóremiz.....      

                 Atymda adam qoyghan son

                 qaytip nadan bolayyn

                 halqym nadan bolghasyn

                 qayda baryp onayyn. Qalay tura aitqan desenshi.

Mirjaqyp – Kimning óleni, Aha? Alapat qoy mynau!

Álihan –  Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,  

                  Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.

                  Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,

                  Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn.

Bet bergende shyrayyng sonday jaqsy,

Qaydan ghana búzyldy sartsha syrtyn?

Úqpaysyng óz sózinnen basqa sózdi,

Auzymen oraq orghan ónkey qyrtyn.

                  Ózimdiki dey almay óz malyndy,

                  Kýndiz kýlking búzyldy, týnde - úiqyn.

                  Kórseqyzar keledi baylauy joq,

                  Bir kýn tyrtyng etedi, bir kýn - búrtyn.

Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym,

Mineky búzghan joq pa elding siqyn?

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn... 

Ótkendegi «Semipalatinskiy listoktaghy» jazghanymdy oqyp pa edin?

Mirjaqyp – Abay aghaniki me? Bәseeeeee! Aghatay sol kisining ólenderin berinizshi. Oqiynshy, kóreyinshi.

Álihan – Mindetti týrde! Tek aldymen myna maniyfestti 10000 dana ghyp bastyryp taratyndar, eng shalghay degen qystaqqa jetetin bolsyn. Baghanaghy tirlikti ayaqtasan, men saghan Abay jazdy degening bәrin berem! Ol degen ghalamat Mirjaqyp! Ózing aitpaqshy alapat tasqyn, dauyl sezim, jәne búltartpas shyndyq. Hәkimning sender bilmeytin filosofiyalyq traktattary bar mende. Biraq keyin,... keyin dostym. Myna júrtty aldymen oyatu kerek aqynym, oyatu kerek. Jýrekte qayrat bolmasa, Úiyqtaghan oidy kim týrtpek? Aqylgha sәule qonbasa, Hayuansha jýrip kýneltpek, deydi Abay.
Zil bop basqan úiqydan oyatayyq. Últtyng joghyn úiyqtap jýrip emes, oyau jýrip izdeu kerek.  Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa halyqtyng maqsaty sonda oryndalady. Ot tiling osyndayda kerek edi-au qayran Abay, eki auyz sózben oyatar ma eng myna júrtty.  Kózindi ash ey qazaq, oyan! Oyan da basyndy kóter dep jar salar endi kiming bar? .....

Mirjaqyp  - Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

                     Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

                     Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

                     Qaraghym, endi jatu jaramas-ty...

Álihan – ....Ne deding janym au? Mynau degen....

                   - Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

                     Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

                     Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

                     Qaraghym, endi jatu jaramas-ty...

(Ahmet bastaghan bir top shyghady)

Bәri birge -  Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

                     Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

                     Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

                     Qaraghym, endi jatu jaramas-ty...

Álihan - Bauyrlarym, bizding synalar túsymyz osy bolsa kerek. Júrtymyz Alash, al Alash qazaq bolghaly atadan balagha jerding tútastyghy, elding bereke birligi amanat bop keldi. Endi sol jýk, sizder men bizding moynymyzda. Ár úrpaq ózine artylghan jýkti jeter jerine aparyp tastaghany dúrys, әitpegende bolashaq úrpaqqa  asa kóp jýk qaldyryp ketemiz. Ua bauyrlar keyingi úrpaq ne alghys, ne qarghys beretin aldymyzda zor sharttar túr! El ýshin,  qajyr men qayrattaryndy, bilim men bilek kýshterindi sarqugha,  dayynsyndar ma?

Bәri birge – Dayynbyz! (janghyryq) D-a-y-y-n-b-y-y-yz-z-yz-yz-z

(Esik shiqyly bәrin búzyp jiberedi)

 

1937

Tergeushi – Iә ras, ýlken júmys jasaldy. Óte qysqa uaqytta saylau úiymdastyru, bir ortalyqqa baghynbaghan, shashyrap jatqan shalghaydaghy búqaranyng basyn qosu, barynsha әdil saylau ótkizip әkimshilikti qúru, búl óte qajyrly tirlik. Biraq bәri beker boldy. Solay emes pe? Patshaly ýkimet sizderding dumagha ótulerinizge barynsha kedergi jasap-aq baqty. Saylaugha ýlgermeytindey qysqa merzim berdi. Dese de sizder ýlken janqiyarlyqpen ýlgerdinizder, sosyn he- he-he, keshigip bolsa da Peterborgha jettinizder.

Álihan – Mysqyldamanyz. Keshigu sebebin biletin shygharsyz. Esh sebepsiz tútqyndap qamap tastady. Mening memlekettik dumagha vyborshik bolghanym, ony rastaghan qújat qazaq dalasyna jetkenshe uaqyt sol boldy.

Tergeushi – Sonymen jettinizder, biraq júrtta qalghanday jer sipap qaldynyzdar...

Álihan – IYә, dumany taratyp jiberipti,... kýshtep.

Tergeushi -  Oghan narazy bolghan 200-den asa deputat Vyborgtegi ýndeuge qol qoydy. Halyqty jappay baghynbaugha, salyq tólemeuge, soldat bermeuge shaqyrdy. Ony «grajdanskoe nepovinoveniye» dep býrkemelep qoydynyzdar. Al búl býlikke bastau edi. Ishinde siz de barsyz.. aaa, aitpaqshy esh sebepsiz tútqyndap qamady deysiz. 1905- jyly, jalpyreseylik zemstvolar men qala qayratkerleri siezindegi qazaq halqynyng jәii turaly bayandamanyz she? 1906- jyly qazaq konstitusiyaly-demokratiyalyq partiyasyn qúru talabynyz she? Osylar esh sebepke jatpay ma?

Álihan – Jatpaydy. Jat-pay-dy!!!

(Álihan atyp túryp esikke baryp júlqylay tartady.)

-Adam óz eli, óz jerining múnyn múndap joghyn joqtaghanyna kinәli bola almaydy.... Eger kinәli dep tapsandar onda búl zorlyq.... Barshalaryna biz «agha» últpyz,... «qamqorshymyz» degenning barlyghy ótirik.... Agha eshqashan әlsiz inisine qorlyq kórsetpeydi..... Búl, inilerin túnshyqtyryp óltirip..... solardyng nesibesin jeudi kózdegen toyymsyz.... meshkey,.... ozbyr.... obyrdyng isi.

 (Basqa esikti tartqylaydy. Birese ana esikti, birese myna esikti tartqylap jýr. Barlyq esik jabyq. Kelesi bir esikti tarta bergende ol shalqasynan ashyla ishinen Ahmet shygha keledi)

Álihan – Ahmet?! Ahmet bauyrym! (qúshaqtay alady)

 Bәri zaya Ahmet. Enbegimiz esh, túzymyz sor. Biylikting beti beri qarady, isi týzeluge bet aldy dep erte quanyppyz. Bórkimizdi erte atyppyz aspangha. Ótirik!!! Ótirik bәri. Bәri kәzzәp. Bәrining oiy bir. Bәrining oilaghany sol. Túqyrtu, ezu, janshu, talau-taptau. Shamasy kelse týk bolmaghanday joq qylu...

Ahmet – Sabyr Áleke, sabyr. Ol bayaghydan belgili edi ghoy

Álihan -  IYә, ol belgili edi, aidan anyq edi... dese de búlarmen ymyralasugha, bir mәmilege keluge bolady dep oilap em. Senip em. Bәrining kýli kókke úshty, kýiredi. Qayran armandar ai...shiyrek ghasyrda әlemning mandayaldysy bolugha mýmkindik bar edi ghoy. Ary ketse 25-aq jyl. Búdan shyghar basqa jol joq pa sonda?!

Ahmet – Izdengenning týbinde bir soqpaghy qalady ghoy. Bar ghoy ol jol, bar.

Álihan -  IYә, bar...ony bilem ghoy... biraq...osy sen qansha ret qamaldyn?

Ahmet – Eee osy kórgenimiz az deysiz be...

Álihan – Ol joldy tandasaq, az bola ma dep qorqam Ahmet. Men dumagha ótuge nege yntyq boldym, a?! Sonyng ózin lauazymshyl, biylikqúmar dep aiyptady myna júrt. Ooo qúdayym-ay. Men tanqalam Ahmet. At tóbelindey ghana estiyar júrt bar. Sausaqpen-aq sanarlyq. Sonyng ózi alajabaq, ala-auyz. He-he-he...negizi bizde partiya qúrylsa, aghylshyn parlamenti jolda qalatyn shyghar.

Ahmet- Sening Mәskeudegi sózinnen keyin-aq izine sham alyp týskenin bilem. Pavlodardan Semeyge jete almadyng ghoy. Ústady, aiyp joq. Qamady negiz joq. Eldegi júrtpen baylanys bolmasyn dep, esh aryz shaghymyna qaramay Omby týrmesine jetkizdi, maqsattary elden alastau. Jer audaru ma, әlde týbegeyli qúrtu ma, bilmedik.

Álihan - Sonyng bәri myna mening basymnan ótti, menin! Mening aryz-shaghymym, atty adamdy audarmaq týgili teplovoz toqtatatyn kýshi bar edi. Resey priemer-ministri graf Vitteden bastap, ishki-ister, yustisiya ministirlerine tikeley telegramma saldym, bos jatpadym.

Ahmet -  Iә óz zakondarynda ózderin adastyrar, oryssha til biletin myna seni sóitkende, on-solyn bilmegen sorly qazaqtyng kýni qanday bolady desenshi.

Álihan - Vyborshik bolghanym qaghaz jýzinde kelmegende әy meni de bosatpas edi-au. Al saylandyq. Eldegi pysh-pyshqa da, sarskiy sholaq belsendilerding qyt-qytyna da qaramay ótip-aq edik. Bir kýnde júmys qyldyrmay taratty da tastady. Jәy taratsa bir sәri, kók jelkeden bir týiip, may qúiryqqa eki tepti.

Ahmet- «Kto vinovatyn» bildik, endi «chto delati» Áleke?

Álihan – Mening mynaghan anyq kózim jetti. Búl biylik qúrymay, búl jýieden qútylmay, qazaqtyng kósegesi kógermeydi eken. Kenehandy endi týsingendeymin. Biraq bizde Kenesaryday kýsh joq, kýshti qoyshy eng bastysy ruh joq, sondyqtan...

Jasauyl – Álihan Núrmúhamedovich Bókeyhanov?!

Álihan – IYә.

Jasauyl –  Osoboe prisutstvie Sankt-Peterburskoy sudebnoy palaty prigovorilo Vas po delu o «Vyborgskom vozvaniy» k 3-mesyasam turimy. S dalineyshey ssylkoy.

Álihan – Orys ókimetining ózge salasy osy sender sekildi jedel әri tynghylyqty júmys istese ghoy shirkin. Eki jylda europany «enkeyter» edinder. Bauyrymmen dúrystap qoshtasuym kerek.

Jasauyl – Vashe pravo gospodiyn.

Álihan – Mine Vyborgting nәtiyjesi. Tipti bizding kadetter fraksiyasynan adam shyghyny da bar. Maghan qoldary jetti, bәlkim saghan da  jeter. Qapy qalma. Ágәrәky jer audarar bolsa Samara manyn tanda. Aramyz alys bolmasyn. Sol jerde janaghy mýmkin degen «joldy»  talqylarmyz. Asyqpay egjey-tegjeyli súhbattasugha uaqyt bolar. Dúrys baghyt berer bolsaq, tau qoparar jastar ósip keledi. Endi bir 10-15 jylda qazaq kógine kýn bop kóteriler azamattar jetilude. Saghan ótinish. Joq ótinish emes, amanat! Aydaugha ketken Baytúrsyn men bauyrlarynyn, tas búghauda jatqan qalyng qara qazaqtyn, elim-jerim dep ótken әruaqty erlerding amanaty dep úq. Jastardy janyna jina. Orysshyl, biylikshil bolmay túrghanda kógiregine ot sal. Ústazsyng ghoy Ahmet, tәrbiyele, baghdar berip ruhany ústaz bol. Mening gazet-jurnal turaly oiymdy damyt, jolgha qoy. Esenqúl Mamanov, Aytileuding Tәubasy, myrza Mәdiyler kez kelgen bastamany qoldaugha dayyn. Shygharar maly men qarajaty bar. Men de qúr jata qoymaspyn...

Ahmet – Auyr amanat artynyz-au Aqa. Biraq auyrtpalyqtyng kóbi sizde bolghandyqtan, arqalaugha dayynmyn.

Álihan – Hosh bol Arysym!

Ahmet – Hosh bol aqsúnqarym. Hosh últ kósemi Álihan!

(Jasauyl men Álihan ketedi. Ekinshi jasauyl Ahmetke jaqyndaydy)

 Jasauyl2 – Baytursynov Ahmet siz bolasyz ba?

Ahmet – IYә.

Jasauyl2 – Vy zaderjivaetesi za kritiku Sarskoy adminstrasiy, proshu posledovati.

Ahmet – Kórmegen qúqay deymisin? Al, basta!

Shymyldyq.

2-shi bólim.

1916 jyl

(Adaylar ortasynda)

Qazaq – Osy uaqyt boyy qayda bolghan sonda?

Qazaq 2 – Patshanyng qughyndauynda bolyp jer audarylghan eken...

Qazaq 3 – IYә, 10-jylday Samar degen qalada ústalypty.

Qazaq 2 – Sonda da tynysh jatpay kәzit shygharypty. Ana «Qazaq» degen kәzitti osy shygharady eken ghoy..

Qazaq 3 – Áueli deseng Aq patshanyng ózin sastyryp qaghaz jazypty.

Qazaq – Sauap bolghan eken. Áy itter-ay a, búlar qazaqtan shyqqan han kórse býii kórgendey bolatyny nesi a?!

Qazaq 2 – Aytpa deymin. Kenesarydan keyin búlar da tynyshtalyp qalghan edi. Shyqqan eken ghoy bireui...

Qazaq 3 – Áy, búnyng nyspysy Bókeyhanyp deydi, ózimizding Núraly han Bókeyining úrpaghy emes pe osy?...

Qazaq – E joghaaa, búl әlgi aty shuly Baraq súltannan taraytyn kórinedi.

Qazaq 2, Qazaq 3 – Kókjal Baraq pa?!

Qazaq – E jogha, әlgi she (Bas keskendi qolmen kórsetedi)

Qazaqtar – Aaaa, anyq pa?

Qazaq – Endi she.

Qazaq 3 – Áәә, arqanyng tóresi boldy ghoy onda.

Qazaq 2 – Búnyng da kórmegeni joq bayghústyn. Abaqty, itjekken, jer-sibir bәrin kóripti. Ne degen jany siri desenshi.

Qazaq – Oipyrmay, ózi de qaytpas qaysar eken-au, ә. Sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytynnyng ózi desenshi.

Qazaqtar – Týkir oibay, til kóz tiymesin, asyl sýiek qoy qaytkenmen.

Aqsaqal – Ou aghayyn! Myna arany ashylghan aq patsha bizden saldat alam  soghysqa dep dikindep otyr, әnnәssiL. Soghys bolghanda da soghystyng qara júmysyna. Soghan narazy bolghan halyq kóterilem dep jatqan jәii bar. Ol dúrys! Qashanghy ýndemey otyra beremiz. «Áyt-shý, atqa qon» desek attandaghaly túrsyndar. Biraq... sol «әit-shý, attan» degendi aita almay dymymyz qúryp, auyzdyng buylyp túrghany da jasyryn emes.

Halyq – Neden buylady ol?

- Sóileytin ret sizdiki ghoy...

- Neden qorqasyz..

- Tosylmanyz anassyL

-  Sizder sóz ústamaghanda kim ústaydy?!

Aqsaqal – «Atqa qon, attan» deytin qúziretti maghan kim beripti? Sharighat talaby sóiletpey túr ghoy әleumet!... Kәri qoydyng jasynday ghúmyr qalghanda, maghan, atqa qonghan әr bozdaqtyng jany men qany ghana emes, jerge týsken әrbir tal shashyna jauapker bolu onay ma? Qalay arqalap ketem ondaydy? Mәimónkege salyp, úzyn arqan keng túsaumen sozbaqtaghanymyz da sol sebep. Alladan jasyra almaghandy senderden qalay jasyramyn jәmighat. Endi mine, el tizginin óz qolyna alar, kerek bolsa «ghazauatyn» da jariagha jar salar azamatyng keldi. Sýiinshi aghayyn!!! Aghayyngha malyn ayamaghan, eli ýshin janyn ayamaghan, asyldardyng synyghy, tekti túqym hanyng keldi ortagha. Qolpash-qoshemetindi kórset te, bas ie bolar hanyndy qarsy al!

- Han keldi, han keldi!

- Ua aqsarbas, au jaratqan.

- Myng shýkir saghan tәnirim.

- Han keldi, han keldi.

- Ooo bozdaghym-ay (quanysh pen joqtau aralasqan shu)

Álihan – Halayyq! Búlay qúrmet kórsetulerine layyq enbegim sindi- dep, maqtana almaymyn. Búryn múnday qúrmetpen qarsy alynyp kórgenim joq, sondyqtan qúrmetterine layyq jauap beruge tosyrqap túrmyn.

Aqsaqal – Taqsyr, sizding qadir-qasiyetinizge ylayyq qúrmet kórsete almay túrmyz ba dep bizder qysylyp túrmyz. Óz elin, óz jerinde saltanat qúr da biyligindi jýrgiz. Ie bol myna júrtyna. 40 kisilik aqylyndy ber.

Álihan – Ua әleumet, onda qúlaq salynyzdar. Meni basshy dep, ózdering qosshy bolghandaryng ras bolsa... eng aldymen mynany uaghdalasyp alayyq...

1937

Tergeushi – IYә, neni uaghdalastynyzdar?....aytqynyz kelmey me? Jәrәidi erkiniz bilsin. Búghan jauap bermeseniz de bolady.

Álihan – Ádette «analardyn» profilaktikasynan keyin kelushi ediniz...

Tergeushi – Nege kaspiy many? Dәl sol kezderi qatelespesem kýlli Jetisu dýrk kóterilip Albandar qan maydan ashyp jatty bilem. Álde Adaylar qauiptirek pe edi?

Álihan – Joq. Soghysta esesi ketip jatqan imperiya jaraly qasqyr sekildi edi. Al jaraly jyrtqysh eshkimdi ayamaydy, ony bilesiz. Onyng ýstine adaylar orys auyr әskerining qoly jetetin jerde edi. Kaspiy manyna mine sondyqtan bardyq.

Tergeushi – El beker qyrylmasyn dediniz ghoy solay ma? Iә qanday kelisimge keldinizder ol jerde?

Álihan – Men qazaqtan soldat aludy sәl shegere túrudy, eng bolmaghanda kýzgi jiyn terimnen keyinge qaldyrsyn dep súrap san mәrte ótinish bildirdim. Al ózim jer jerlerge baryp kóterilis jasamaugha shaqyrdym. Týsindiru júmysyn jýrgizdim. Tipti tyldaghy júmystargha jastar barsyn dep ýgit qyldym.

Tergeushi – Sebep? Jastar basqa ómirdi kórsin, bóten tynys tirshilikpen, qaru jaraqpen, soghyspen, eng bolmaghanda syrttay tanysa bersin, ol tәjirbie jaqyn arada ózimizge kerek bolady dep payymdadynyz. Dúrys pa? Tipti solarmen birge bolam dep uәde de berdiniz.

Álihan – Bәrin biledi ekensiz mening uәdemde túrghanymdy da biletin shygharsyz?

Tergeushi -  Bilemiz. Qazaq jastaryn qazaq basqarsyn dep dau shygharghanynyzdy da bilemiz. Olargha «neshe týrli aqyl» bergeninizdi de bilemiz. Tipti tyldaghy júmysqa attanghan әrbir qazaqpen kezdesip shyqqanynyzdy bilemiz. Kópe kórneu últshyldyq

Álihan – Sonda óz últyndy sýn kýnә ma?

Tergeushi – IYә. Sebebi biz býtin bir sovet halqymyz...

Álihan – Óz sózinizge óziniz senbeysiz. Osy Sovet halyqtary, qanshama júrt, óktem bolghan oryspen teng be? Bәrimiz bir sovet halqy bolsaq, onda «sovet» tilin oilar tabayyq ta. Jana til bolsyn. Nege ol mysaly Qazaq tili emes? Nege bashqúrt, moldovan, tәjik tili emes? Nege orys tili bolu kerek? Bizding Ahmetke tapsyrsyn, týrki tilimen slavyandy budandastyrsa da birdene oilap tabaryna kýmәnim joq. Biraq óitpeydi búlar. Nege?! Búnyng jauabyn siz de jaqsy bilesiz. Biraq aitpaysyz. Búl orys úsynghan qúldyq qamytty kii. Sosyn bas kótermes kóterem bop aqyry auyr tiygen qamshydan kýnderding kýni ólip jan tapsyru. Tarih bederinen aty óshu.

Tergeushi – Úly Leninning iydeyasyn siz, siz...

Álihan  - Súraq jauapty jalghastyrsaq qaytedi.

Tergeushi – Jalghastyrayyq. Tәәәk... Samara kezeni... mynany súradym, mynany bildik....yhyy... Kerenskiymen kezdesu... aty shuly «Rechi» pen «Slovo» gazetterimen baylanys... «Sibirskie voprosy»daghy maqalalar... «Jana ensiklopediyalyq sózdik» redaktorlyq... hm! Tandanysymdy jasyra almaymyn, óziniz qughynda jýrip gazet shygharu, endi búl degenin...tipti sózim joq. A, mine. Búl jerden mende sizge 2-aq súraghym bar. Birinshisi, imperatorlyq konvoy komandiyri knyazi Trubeskoymen qanday baylanysynyz boldy, jәnee...jәne.. joq. Aldymen osy súraqqa jauap berseniz. Qysqa әri núsqa.

Álihan – Grigoriy Ivanovichpen bizdi, dumadaghy eski dosym Mihayl Karaulov tanystyrdy. Tanystyru sebebi... men Mishagha yaghny Karaulovqa, qazaq jerindegi patsha jendetterining shekten shyghulary, olardyng zandy belden basyp qazaqtardyng jerlerin tartyp alyp jatqandyghy turaly aitqan edim. Sózimizdi qynjylyspen tyndaghan ol, knyaziben tanystyru niyetin aitty. Ondaghy maqsaty, bizding imperatorgha tikeley shaghym týsiruimizge septeskeni edi.

Tergeushi – Týsirdinizder, jәne tiyisti jauabyn aldynyzdar da. Jәne osynyng bәrin siz, sayasy ssylkada jýrip aq tyndyrdynyz, solay ghoy? Bir Samaramen shektelmegen ekensiz, Peterburgke de  jetip patshanyng «bezobraziye, vernuti! Nikolay-2» degen rezolusiyasyn aldynyzdar, biraq sol iske asty ma? Asqan joq. Sebep?

Álihan – Sebebi «shash - al dese, bas – alatyndar» әr kezde de tabylady eken. Joghary jaqqa siltey sala, tómen jaqta neshe týrli әreket oryn ala beredi eken. Dәl qazirgidey...

Tergeushi – Ekinshi súraq. Búl endi ekstravagantnyilau súraq. «Polyarnaya zvezda», «Velikiy vostok narodov rossiy» tbb, búlardyng bәri...

Álihan – Massondar lojasy. Búl turaly ne aitayyn?

Tergeushi – Mýmkindiginshe bәrin. Mýshesi boldynyz ba, bolsanyz qashannan, ne maqsat, qanday mýddemen?... stop! Jauap bermey aq qoyynyz. Siz odan da mynaghan jauap beriniz. (sybyrlap) protokoldan tys súraq. Aytynyzshy birese ana partiya, birese myna partiya, birese demokrat, birese «mensheviyk», tipti massondar. Aqyr ayaghy «bolisheviyk». Búl ne degen túraqsyzdyq? Álde prinsipsizdik pe?

1917-1920jj

Ýkimet mýshesi SS – Joq, nege ústanymda ainy berdik, birese ana partiya, birese myna partiya, birese demokrat, birese «mensheviyk», tipti biz estimegen úiymdar. Aqyr ayaghy «bolisheviyk». Búl ne degen túraqsyzdyq? Álde prinsipsizdik pe?

Álihan – Mening әr kezderdegi әrtýrli kózqarastarym sizderge túraqsyzdyq, tipti prinsipsizdik bolyp kórinse kóriner, al ózim ýshin jәne úly mýdde ýshin ol naghyz tabandy túraqtylyq pen prinsiptilik. Men últ mýddesi ýshin partiyagha kirdim. Ágәrәky últ mýddesine kereghar kelse, shyqtym. Bilip qoyynyzdar, qay partiya Qazaq ýshin jәili jaghday jasaymyn dese, men sonyng qatarynan tabyldym. Eger últ mýddesine qyzmet etetin ústanymy men baghyty bolsa, Alash júrty  maqsattarymen  ýndesse men tipti saytannyng sapalaghymen mәmilege kelip qol ústasar em.

Ýkimet mýshesi SS – 100-jyl qúzghyn bolghansha, az kýn súnqar bolghan artyq degen ústanymynyz she?

Álihan – Jeke bas mәselesinde odan ainymaymyn. Biraq jeke pozisiyam úly mýddege keraghar kelse ony tәrk etem. Yaghny últ ýshin, 100-jyl túrmaq mәngi baqiy  qúzghyn bolyp, bit terip ketuge barmyn. Jәne әrqayssynyzdan osyny talap etem. Myna jerde sol ornyqpay ( basyn núqyp kórsetedi) eshtene de bolmaydy. Mening sayasy kózqarasym men ústanymymdy aiqyndap bolsaq mәjilisti jalghastyrayyq....iyә, avtonomiya mәselesi kýn tәrtibinen týspeydi. Búl salada barynsha  maydan qyl suyrghanday әreket kerek. Ertengi avtonomiya men odan arghy derbestikti oilaghannan jer mәselesin birjaqty qylyp nýktesin qoyalyq. Mening aitarym eger bizding qazaq jerdi menshikti qylyp alsa, bashqúrtsha kórshi mújyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp jalanash qalady. Búl aiday anyq. Aldynghy dәlelderim kónilderinnen shyqsa, dauys bereyik. Men satylugha da,  jalgha beriluge de qarsymyn. Kim qarsy emes qolyn kótersin... (eshkim kótermeydi) kim qarsy?... Bәrekeldi. Kelesi mәsele. Jahansha?!

Jahansha – Kýn tәrtibinde últtyq әsker jasaqtau, onyng qarajaty men qúrylu joly turaly sóz.Mine mynaumen tanysyp shyghynyzdar, ertengi segizde úsynys pen pikirlerinizdi bildiresizder, sosyn...

Álihan ( jan jaghyna bir kóz jýgirtip alyp aqyryn sybyrmen) әzirshe últtyq degen sózge kóp әues bolmayyq. Ýy syrtynda kisi bar. Miy-liy-siya. Sonau kezderi birinshi dumagha saylanghanymda, qazaqtardy әskery mindetteu turaly jarghy dayyndap aparghanymdy biring bilersin, biring bilmessizder. Biraq ol iske aspady. Endi zor mýmkindik bar. Aytyndarshy, orys mújyghymen qyr qazaghy teng be? Álbette teng emes. «Shirkin orys mújyghynday pravogha ie bolsamshy deydi qazaq. Al endi orys mújyghy, qaru asynghan kazakpen teng be? Mine mәsele qayda. Qazaq ólip ketse de  mújyq bola almaydy, óitkeni ol orys. Al kazak bola alady. Ol ýshin әsker isin mengerip mindetin ótese kóp nәrsege qoly jetip, dәreje jaghynan da biyik bolady. Oghan qosa erteng el bolamyz desek, eldigimizdi saqtar әsker... yaghny milisiya shúghyl kerek. Erteng pikirleskenen keyin dauysqa salamyz. Kelesi mәsele?

Jahansha – Qoqand avtonomiyasy. Mústafa Shoqaev.

Álihan –  Eger qarsy bolmasanyzdar Mústafanyng sózimen aldymen ózim tanysyp shyqsam.

Ýkimet mýshesiSS -  Nege? Qazir dayyn bolsa nege oqymaydy. Nelikten aldymen sizding tanysuynyz kerek. Búl taghy....

Álihan – Myrzalar, bәlkim kishkene ýzilis jasarmyz?

Bәri – qarsy emespiz.  

 - iә bir bel jazyp alayyq.                                                                               

-  túrayyq kishkene, әitpese tanghy altydan otyrmyz..

Álihan – Sәduaqas, bir sәtke bylay jýrshi...

(Bәri tynystap túr, bir ekeui shylym shegip, bir ekeui shaqshalarymen bólisude. Jastar kerilip sozylyp jýr. Art jaqta Álihannyng dauys kóterip zildengeni emis-emis estilip qalady)

Álihan – Jalghastyramyz!... Talas dýnie ghúmyr sipaty, talas tartys joq bolsa ghúmyr abaqty bolar edi. Kelesi mәsele...

Jahansha – Mal, egin sharuashylyghy. Ishki ekonomikalyq mәseleler. Dokladchik Bókeyhan. A. N.

Álihan –Biz qay baghytta eldi damytu kerek dep talasqa týstik. Zavod – fabrika, temir jol salu, tehnikany iygerip ghylymmen ainalysu kerek emes demeymin, biraq eng aldymen qoldan keler sharuany dóngeletu kerek. Al qazaqtyng qolynan ne keledi? Álbette mal baghu. Búny dúrys týsinip namys kórmenizder. Europanyng aldynghy qatarly elderi esh namystanbay-aq osy malmen kýneltip otyr. Jәy kýneltip otyrghan joq, elin algha sýirep otyr. Qazaqtyng jeri - maldyng kindigi. Alayda keng baytaq jer men tórt týlikting qadirin biz bilmey otyrmyz. Men irgeli biraz eldi zerttep kórip myna toqtamgha keldim. Mysaly bizde siyr eti 10 pút 21 qadaq, al Germaniyada 17-18 pút. Mine, mәdeniyet boyy biyik alasasy kórinip túr. Kóp jerde otyryp mal da asyray almady degen osy bolady. Qazaqta 1000 adamgha 1750 siyrdan keledi. Búl orystaghy myng adamgha keletin siyrdan 5,5 ese, europadaghy myng adamgha keletin siyrdan 28 ese artyq. Qazaq jýrgen barlyq 240 million desyatina jerdi, múnyng ishinde mújyq alghan jer de bar, osyny million qazaqqa bólseng 240 desyatina bolady. Búl jer mújyq sybaghasynan 15-16 ese kóp. Jerimiz 16 ese, siyrymyz 28 ese artyq, al halimiz mýshkil. Europadaghy kishkene memleketterding biri Daniya. Jeri 49 myng 83 sharshy kilometr. Adamy 2,5 million. Jeri qazaqtyng bir oyazynyng jerinen az, adamy –ortasha eki oblystyng elindey... jalpy elining bilimdiliginen, kәperәtipke sýienip is qylghandyghynan baylyq kýiedey jaghyp otyr olargha....1899 jyldyng basynda 1273 kәperәtiybi bolypty, 1 kәperәtipke 500 búzauly siyrdan kelgen. Olardan sarymay, irimshik isteytin, 4 somnan bastap 20 somgha deyin túrarlyq zattary bar.... býkil europany bylay qoyyp resey asyryp otyr tauaryn....Kәperәtip bolmasa múnday zor is 2-3 siyrly sharua qolynan kele me? Sondyqtan bizding qazaqqa qazirgi kezde balasyn oqytatyn mektepten, jerin gýldetetin sudan keyin keregi, elge qyzmet qylatyn, may alatyn, jýn juatyn, teri iyleytin, et satatyn, mal ósirip egin salatyn kәperәtip kerek. Bizdi aitpaghanda myna orys mújyghynan Daniya sharuasy 20 ese bay. Resey mújyghy olaq eginshi, daniya mújyghy sheber malshy keledi. Orysta bilim men ghylym bar ekeni ras, biraq ol kóshten qalghan. Salystyrmaly aitqanda ol bastauysh bilim ispetti. Al qazaqqa dәl qazir keregi joghary bilim, yaghny uniyversiytet. Sondyqtan moyyndy orystan әri, europagha sozu lәzim. Meydzy revolusiyasyn kim biledi? (bir eki adam aqyryn shyghyp keted) Myna bizge alpauyt kóringen resey, әsker sany 6-ese artyq bola túra alaqanday japon elinen tas talqan bolyp jenilip «Portsmut kelisimine» qol qongha mәjbýr boldy. Qanday shyghynmen? Sahalinning ontýstik bóliginen aiyryldy, Lyaodun jarty araly men Ontýstik-Manchjuriya shoyyn joly arendasynan taghy aiyryldy. Al sol japonyng onday kýsh-qayratqa qalay jetti? Kýni keshe ghana toqyrauda otyrghan el edi. 1868 jyly Meydzy isi bastalyp bas-ayaghy 21 jyl ishinde qazirgi әleuetke jetti. Mening ýlken armanym dәl sol reformany qazaq dalasynda iske asyru. 25 jylda týsimizde kórmegen jetistikke jete alamyz. Ol bek mýmkin is. Din menen dildi úmytpay últtyq naqyshqa keltirip is jýrgizer edik. Tek biz bodanbyz, biraq әzirshe...  (Jan jaghyna qarasy adam kórinbeydi. Birtindep bәri shyghyp ketip qalghan)

Álihan – .....әzirshe... (Ahmet keledi, Álihandy júbatqanday bolyp, qúshaqtap arqasynan qaghady, ekeui tize býgedi) ....birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos...

Ahmet –  Týsine qarap, ishinen týnilme! Kýshine qarap, isinen týnilme... sabyr et,  «júmaqqa barghym aq keledi biraq kýnәlarym jibermeydi» deushi me edi myna orysta... qazaqqa júmaqty bir kýnde ornatqymyz aq keledi, biraq....

Álihan – Keledi qoldan. Keybir mәsele, әsirese últqa baylanysty ister kópshilik talqysyna shyqpauy kerek. Sony týsinbeydi kóbi. Men «a» desem ol «b» deydi, bylay aitsam bylay tartady. Aqyry,  -masanyng siygenin kórip pe eding dedim,  «joq»- deydi, mine sayasat degening sol dedim.

Ahmet – ha- ha –ha... sóitseng ne deydi?

Álihan – Sen últ kósemi bola almaysyn, qatynyng orys deydi. Men ne deymin, ol ne deydi? Meni últ kósemi qylyndar deppin be? Jalpy kim aityp jýr olay? Qyzyq .... hәm qorqynyshty....sen de sol qosaqtyng ishindesing Ahmetjan, kýlme...al sen aitshy maghan, sen nege orystan aldyn?

Ahmet – Saghan eliktedim emes pe. Aldynghy arba ózing bop túrsyng ghoy endi, he he

Álihan – Jauabynyng týrin. Ózing bilesing men óte kesh ýilendim. Men qúralpy әielder әje bola bastaghanda men jalghyz edim. Elde túrmys qúrmaghan qyzdardyng eng eresegi 16da, al men 30dyng mol ishindemin. Ne balanmen jasty óspirim alasyn, ne jesir qalghan kelinshek, ekining biri. Sosyn kýieu kәde bastalady. Arghynnan alsang arghyn tartady, kerey ózine, qalyng nayman ózine. Abylaysha әr rudan bir qatyn alyp bәrin qaryq qylu kerek, nemese eng tynyshy orystan alyp bәrining auzyna qaqpaq qong. Osy ekinshisi búiyrdy ghoy... Au aqyr ayaghy sezim, únatu degen bar emes pe, sharighatqa qayshy kelmeydi. Búiyrsa kәlimasyn aitar. Al әiel bolsam onda әngime basqa. Irini aqqan taz bolsa da qazaqtan ketpes edim hy-hy.... Ahmet, men qorqamyn.

Ahmet – Neden?

Álihan – Bilmeymin... bizding júrt talay zobalannan aman ótken jany siri júrt. Sonau «aqtaban-shúbyryndydan» bastasang esepsiz qiyndyq kórgen eken. Biraq sol zúlmattardan qalay aman shyqtyq, qalay osy kýnge jettik? Eshkim ony esepke alyp jatqan joq. Qazaqty talay alasapyran men ashtyqtan aman alyp qalghan ol myrzalyq! Bizge, yaghny qazaqqa ghana tәn jomarttyq. Ol qasiyetting «oshaghyn» saqtap otyrghan bizding dala myrzalary men baylary. Kedey jomart bolsa da eshtene bólip bere almaydy. Mine sondyqtan bizding baylargha degen kózgharasty ózgertuge janyn salyp jatqan myna ókimetting bir esebi ishinde. Eger «birdeneni» bilip istep otyrghan bolsa, onda múnyng aqyry óte jaman bolady. Mine sodan qorqam.  

Ahmet –  Baqa men saryshayannyng oqighasyn bilesing be?... bir baqa saryshayandy óz ýstine mingizip sudan ótkizbekke kelispti, biraq aldymen saryshayannan shaqpaymyn degen uәdesin alady. Sonymen ýstine mingizip ap dәl ózenning ortasyna kelgende saryshayan ony shaghyp alypty. Baqanyng «nege shaqtyn?, endi ekeumizde ólemiz ghoy» degenine saryshayan «qaytem endi men osynday opasyzbyn óz tabighatyma qalay qarsy túrayyn» degen eken. Qaytesing endi bәri opasyz, úlyghyng da kishiging de. Keyde júrttyng ózi opasyz bop kórinedi maghan. Men tipti neden qorqatynymdy da bilmeymin, «olardyn» el-júrtqa kórsetip otyrghan osynshama shekten shyqqan qasiretterinen be, әlde el-júrttyng sol nәubetti әdettegi jaghday retinde qabyldap kóz júma qaraghanynan ba? Kóresindi kórmey kórge kirmeysing degen bar. Búl da bir Allanyng synaghy ghoy.  Mýmkin sәl damyl tabu kerek shyghar, bәlkim....

Álihan – Elge barmaghaly kóp boldy, kәri shesheme amandasyp 1-2 apta aunap qunap qaytam ghoy deym. Iә erteng attanam.... baqang aqymaq eken, al biz sol baqamyz au shamasy

Jaz bolsa jarqyraghan kólding beti ou

kógerip kórinedi yapyr-ay alys sheti eey

dirildep tolqyn basqan móldir suyn ai

shayqaydy jas baladay yapyr ay jelding lebi ai...

Toqyrauyn

Anasy – Býgin bir týs kórdim. Aq shanqanday alty qanatty aq ýide jatyr ekenmin. Shanyraqtan aspan kórinedi. Aspannyng týsi qúday salmasyn qyp-qyzyl eken deymin. Dәl bir qan sekildi. Sol aspandy aighyzdap әri beri birdene jýr eken. Basymdy kóterip anyqtap qarasam, janaghym qús bolyp shyqty. Qús bolghanda da qús tóresi aqsúnqar eken. Sol aqsúnqar birte birte jaqynday beredi, ishke kirgisi keletin synayly. Aghyzyp aghyzyp keledi de týnlikke jaqyndaghanda shalt búrylyp zu ete qalady. Zu ete qalady da qaytadan qandy aspangha qiyalay tartady. Sodan qaytadan tómenge qúldilaydy. Ol jaryqtyq jaqyndaghan sayyn mening kókirek túsym ezilgendey bolady. Keudem qysylyp, jýregim atqaqtaydy. Bir kezde tәuekelge bel budy ma bilmeymin, janaghy aqsúnqar taghy da ózin tastap kep jiberdi. Búl joly kiretin synayly. Ekpini kýshti. Atqan oqtay bop aghyp keledi. Mine shanyraqqa jaqyndap qaldy. Endi sonyng arasynan soghylmay mertikpey ótse boldy menin, keudeme qadalayyn dep túr. Jasqanghannan kózimdi júma  berdim. Birdene sart ete qaldy. Kózimdi ashyp qalsam shanyraq degenim torgha ainalypty, sonyng ishinde qanaty qayyrylyp, typyr-typyr etip aqsúnqar ketip barady. Al tor bolghan shanyraq qústy janjaqtan qymtay qoyyp tuuu biyikke, qan-qyzyl aspangha kóterip barady. Shanyraghynan aiyrylghan song uyqtar túra ma? Bәri sau etip ishke qúlap týsti. Sonyng biri mandayma tiyip jylymshy birdene aqty. Qap, «basymdy jaryp aldym au»- dep qolymmen shekememdi sýrtsem, jylymshy degenim qan emes sýt eken, búl qaydaghy sýt desem, baghana kókiregim ezilip jatqanday bolghanda tas emshegim iyip sýt atqylap qoya bergen eken. Omyrauym malmanday. Bayghús qúsqa búiyrmaghany ay dep aspangha kóz tiksem aqsúnqardyng bir tal qauyrsyny qúlap keledi eken. Jerge týsirmey qaghyp alayyn dep qarmanghanymda oyanyp-aq ketkenim. Aq-ter, kók-terge týsken ekenmin. Bir qyzyghy kókiregimde shynymen de bir qauyrsyn jatyr. Ónimde! Mine ol. Atam qazaq týs týlkining boghy deydi, dey túra týsindi qalay jorysang solay qatyp qalady deydi. Osy týsti ózine jorytayyn dep әdeyi at jiberip aldyrtqan jәiim bar. Ayyp kórmessing zamandas.

Qariya – Esh aiyby hanym. Bir paydam tiyse qәneki. Jalpy biz týsti ýshke bólemiz. Birin Illәhy nemese rahmany týs desek, ekinshisin shaytany týs, al ýshinshisin kýndizgi kórgen, eske týsken jaghdayttargha qúrylghan manyzsyz týs deymiz. Sizdiki In sha Allah barlyq jaghynan Illәhy týske keledi.... qan týstes aspan.... negizi qan kórgen adam ol tuysyn, ne jaqyn júraghatyn kóredi. Al basyn ainala qús úshsa ol baqyttyng belgisi. Qústyng ýige kire almauy, qandasynnyng jete almauy....biraq shanyraq sizdiki bolghandyqtan otaugha týsuin bildirse kerek. Uyqtardyng qúlauy, saghynysh bolghan ay men kýnning bitui. Mandaygha tiyip qanauy óz qanynnan bolghan tuysyn, al sýt kóru armanyna jetu. Búl joryghanym emes. Búl adam týsinde ne kórse sony bildiretinderi. Jolaushy tosyp otyr ma ediniz?

Anasy – Joq, tek Álihanymdy kórmegeli jyldyng jýzi bolyp edi. Biraq ol kelerinde mindetti týrde habar beretin. Ádetine berik edi....

Qariya – Onda sol....

Dauys – Apaaa! Sýiinshi, Álagham keledi, sýiinshiiii....

(Anasy ýsh úmtylyp túra almay qalady)

Anasy – Aqsarbas! Ooo Alla jar bola kór, aqsarbas, aqsarbas.....

Bozbala – Apa! Álihan aghamdy әskeriyler alyp ketip barady. Auylgha jetkizbey ústapty.

Anasy – Ne deydi?! Ákel atty!......Álihaaaan, Álihaaan, úlym.... toqtandar!

Qariya – Eee dýniye-ay ... ózin ózi joryghan týske ne aitasyn....

(Álihaaan dep zarlaghan ana dauysy at dýbirimen qosa estiledi. Sahna bos)

Soldat – Stoy staruha ne polojeno, strelyati budu! Stoyati!!!

Álihan – Apa jaqyndama. Búlar da es bar deymisiz?.... Men qyzmetterine kedirgi keltirmey ilestim. Endi anammen qoshtasugha sender kedergi etpessinder,... solay ma?!

Ýsh soldat birdey (arbalyp qalghanday) – Tak tochno!!!

(Álihan anasynyng aldyna baryp tizerley qolyn alyp sýiedi)

Anasy – Túr balam! Ayybyng ne?

Álihan – Ayybym el bolam degenim apa. Alty alashtyng әruaghyn kóterip, orda qúrdym. Astanasyn bekittim. Elding han balasyndaghy haqysyn beru edi tilegim.

Anasy – Onda aldynnan jarylqasyn. Allanyng aldynda taza bolsan, eshtenege qaraylama. Kebenek bolsyn kiygenin.

Álihan – Qolyna bir jyly su qúiyp bere almay ketip baram apa. Meni qoyshy sen mauqyndy basa almay qaldyn-au. Qyzmet, tirlik dep jýrip ózine layyqty kónil de bólinbepti ghoy . Soghan ókinem.... alay - búlay bop ketsen, topyraq ta sala almaymyn au dep qorqam apaaa....

Anasy – Bosama! Myna shirindilerge kórsetpe kóz jasyndy. Keshtim! Aq sýtimdi aqtadyng dep batamdy berem. Eki dýniyede rizamyn saghan. Bizge alang bolmay attan. El ishindemiz ghoy, qúdaydyng basqa salghanyn kórermiz. Bar!

Álihan – Rahmet.....

1931-1933

(Bir óship bir janghan jýikeni әlsireter jaryq. Temir esikterding saldyr gýldir ashylyp jabylghany. Tepki men soghudan qinalghan dauystar. Ynyrsu. Ayghay shu alasapyran. Bir kezde Álihan basyn júlqa kóterip alady. Osy sәtte bәri tym tyrys bolyp tynady.)

Dauystar –  Qúday ýshin... bir tilim nan berinizdershi... (esik qaghady)

Álihan – (telegramma oqidy) Goloshekin F. I. Basqarugha barady....(bir bәleni sezgendey bolady)

Dauystar - ...mynalar qaydan shyqqan bәleler?.... quyp tastandar әrmen...

Álihan – (telegramma oqidy) jetisu men qyzylorda many jappay......(jany shyghyp kete jazdaydy)

Dauystar – qúday au eng bolmasa myna bala ýshin birdene berindershi, ayaqtaryna jyghylayyn....(eskti dabyrlatyp kóbirek qaghady)

Álihan – (telegramma oqidy) arqadaghy qazaqtar bosyp ketken, adam shyghyny jýz myndap......sanalady?!?! (alasúrady)

 Dauystar – jandarym-au qúldaryng bolayyn, óltirmesender birdene berindershi (esikti topsasynan shyghararday tepkileydi. Úzaq soqqylaydy)

Álihan – Áy! Qayssyng barsyn? Kim bar? Kim bar múndaaaa? Ashyndar! Itter! AIandar! Júrtym ou endi qayteyin? Ne isteyin endi? Ashyndarshy, altyndarym ashyndarshy, men Stalinmen kezdesuim kerek... ketken kegi bolsa meni-aq óltirsin, bәrin qoyayyn, kóz kórmes qúlaq estimeske keteyin, qaramdy batyrayyn, elge tiymesinshi, júrtty qyrmasynshy, qyrmasynshy eldiiiiii....aaaaaaaa......aaaaaaaaaa.......ymmmmm (jyndana bәrin qiratady)

(eki-ýsh soldat jýgirip kirip, bas salyp qolyn qayyryp ústaydy. Bireusi qaltasynan hat alyp shyghyp Álihannyng kóz aldyna әkeledi.)

Soldat – Mә, oqy. Dúrystap, dauystap oqy. (Ishten bir peredi)

Álihan – Ázirshe orta eseppen alghanda, asharshylyq saldarynan.......

3567459 ...... (mәngirip túryp qalady, eshtene estimeydi, kórmeydi. Aldyndaghy dәu soldatty alqymynan ala týsedi. Syghyp qylqyndyryp óltirip barady. Ekeui ajyrata almay әlek. Bir kezde bireui myltyq dýmimen jelkeden bir úryp qúlatady.)

                      Jaryq sónedi. Tas qaranghydaghy dauystar.

Dauystar – Na suka! Na! Na! (Ayamay tepkileu. Tas qaranghyda.)

-         Davay po pochkam... Na.., na! Umry sssuka!.... Kontra bleati.

-         Davay teperi po pecheni. Po pecheni! Otbey emu kishkiy....

Álihan— Bauyryyym...

(Jaryq berilgende mәit janynda otyrghan Álihan kórinedi)

Álihan – Bauyrym. Symashym ai,... bozdaghym... kóresindi kórmey kórge kirme dep tastap ketting be meni, sensiz de sorlap otyr em ghoy qúlynymmm...

Ahmet – Sabyr etiniz Áleke... júrt jinalyp qaldy, elden de biraz adam kelipti, jýriniz eng bolmasa kiyim austyrynyz. (Ekeui ketedi)

Kýlli qazaq intelegensiyasy kónil aitugha keledi. Baytúrsynúly Ahmet. Dulatúly Mirjaqyp. Halel, Jahansha Dosmúhamedovtar. Sәken, Iliyas, Beyimbet. Túrar, Álimhan Ermekov, Sәbit Múqanov, Mәriyam Múqanova. Maghjan, Beyimbet taghy basqalary.

Álihan shyqqanda bәri kishireyip shynay últ kósemining aldynda typyrlap qalady.                     

ÁLIHANNYNG MYSY BASADY!

Álihan – Kónil bildirgenderine rahmet. Symaghúl mening kýieu balam emes úlymday edi qayteyin... Sәduaqasov Symaghúldyng qaryzy qalghan adam maghan kelsin... nemese keshinder.... jaqsy adam ba edi?

Bәri – IYә. Jaqsy adam edi. Jaqsy adam edi.

Álihan – Jaqsy bolsa Symaghúl, jap jas kýii nege myna tabytta jatyr? Nege?! Auyryp pa edi? Dertti me edi?...әlde jeti atadan beri kele jatqan qysastaryng bar ma edi?... ne boldyndar? Ne boldyq?...        Ras, el bolu jolynda talastyq tartystyq. Ras, aitysyp atystyq. Altybaqan ala-auyz boldyq. Bir birimizdi qaralap jazdyq. Biraq kimge jazdyq? Aqyry ne boldy?... nәtiyjesi keshegi Jýsipbek, býgingi Symaghúl men jautandaghan kil bozdaq, ertengi qara qúrym halyq. Jerimiz kenidi me sodan?  Úshpaqqa shyqqanymyz qәne?  Boldy! Dәl osylay jalghasa berse osy túrghanyng týgel qyrylasyn, aitpady demender. Betke ústary bet jyrtysyp jatsa, elge ie bolar sonda kiming qalady? Sondyqtan sózime qúlaq sal aghayyn. Búdan keyin iә kórisermiz iә kórispespiz, mening aitqanymdy jetpegenge jetkizersinder.

 Aqiqatynda dúrys jol, ol әlbette jalghyz. Sol jolgha kimder týsti, ony biz baghamday almaymyz, ol uaqyt enshisinde. Keler úrpaq bәrin óz ornyna qoyar. Qalamnyng kisi óltirmek týgili qan qasapty soghys bastaytynyn bildinder, endi abay bolyndar. Birdene jazar bolsandar, shimay shatpaqtarynnyng arasyn ekshep otyryndar. Ásirese keshegi men býgindi, ertenge jetkizer sanauly ghana jazushyng bar, solar qosaq arasynda ketip jýrmesin. Bizderdi qoyshy anau aryny ot Maghjandy, Beyimbet pen Múhtardy saqtandar. Bizding amanatty jetkizushiler solar bolady. Olar ketse onda últtyng sarqylghany. Onda el bolam dep tyrashtanbay aq qoy. Búl bir. Kónil aita kelmegennen jau izdemender, ol da mening tilegim. Kimdi menzegenimdi keyin bilersinder. Búny eki dender. Ýshinshiden (sybyrmen) kýni keshe Alashtyng aq tuy astynda kózge kórine qoymaghanyn, taza shyqqanyng jana zamangha iles. Kerek bolsa meyli bizdi jamandap bizge art bәrin, biraq qalyng eldi qyrghynnan saqta. (jylap jiberedi) keshegi nәubet qaytalanbasyn....

Amanatqa qiyanat jýrmeydi. Jýrse mahsharda eseptesermiz.

1937 butyrka

26- sentyabriding keshi

(Qisayyp jatqan Álihannyng art jaghynan Tergeushi keledi)

 Tergeushi – Jata beriniz, túrmanyz. Men janynyzgha otyrayynshy. Rúqsat pa? Qansha jyl boldy esimde joq, ylghy bir súmdyq týs kórem. Týsimde... tabyt kórem, al tabytta bet әlpeti adam shoshyrlyq, ýsti basyn shúryq-tesik qylyp oq tesken әkem jatady... biraq tiri, maghan qarap sóilegisi keledi, sóilese...ashyq kenirdeginen qandy kóbik aghyp, qyr-syr etip qatty qinalady...al men ne isterimdi bilmey alaq-júlaq qaraymyn ainalama. Tezirek jerlesek qoy, búlay qinay bergenshe tiridey bolsa da kómip tastasaq qútylatyn shyghar azaptan dep, uys-uys topyraq ala jýgirem. Tipti óz qolymmen buyndyryp ta kórdim. Biraq... bolmaydy, bir nәrse jibermeydi, bireu birdene isteu kerek ekenin bilem, biraq ne ol? Kim, ne isteui kerek, ony bilmeymin. Qasymdaghylar da bilmeydi. Tergeushiler, arestanttar, poptar, sirkachtar, sudiyalar, advokattar, jendetter qaptaghan qara nópir eshqaysysy bilmeydi bәri kózderin tómen alyp qashady. Ony әkem biledi eken deymin sosyn ony júlqylap súraymyn. «aytshy әke, qúday ýshin aitshy, meni de, ózindi de qinamashy dep zar jylaymyn. Al ol qan tolghan kózimen «sen de úmyttyng ba?» degendey qarap jatady... qyr-qyr, syr-syr etip... sosyn... sosyn shoshyp oyanam, ylghy osy...es bilgeli osylay. Sosyn kýni boyy kóz aldymnan qantalaghan kózder ketpey qoyady. Ólgenshe iship te kórdim, eki-ýsh sótke úiyqtamay qasarysqan kezderim de boldy....bolmady. Júrt demalu ýshin úiyqtasa, men azaptanu ýshin óz erkimmen jastyqqa bas qoyatynmyn. Deni dúrys adam úiqydan tynyghyp oyansa, men tap bir kór azabynan qútylghanday túratynmyn...al úiqysyz adam...óshin ózgelerden alady eken...sizdi maghan beker bergen joq, mening metodym... jә, jaraydy... qysqasy men sol azaptan qútyldym, siz qútqardynyz odan. Men mine on kýndey boldy qyzmetke kelmedim, sebebi úiyqtadym...iә syrqatpyn dedim de úiyqtadym.

Álihan – Mening qanday kómegim tiydi eken?

Tergeushi – Sol kýni týsimde sizdi de kórdim. Siz qasyma kelip ediniz әkem sizdi kórdi, kórdi de ómir boyy kýtkeni kelgendey jymiyp baryp..jan tapsyrdy. Al siz onyng kózin japtynyz, janazasyn shygharyp dúgha qylyp bylay bet sipadynyz. Meni... eng bastysy onyng janyn jay taptyrdynyz...men sonda týsindim, biz bәrin úmytqan, tamyrynan ajyraghan beybaq úrpaq ekenimizdi týsindim.  Keshe balamnyng atyn ózgerttim. Grisha deytinbiz, endi  marqúm әkemning amanatymen  Ghany dep ataytyn bolamyz... Men 7 jasqa tolghanda, soldattar kózimshe atyp ketken. Ákem imam bolatyn. Kitaptaryn órtep, taptay bastaghangha shydamay ara týsti, sol ýshin atty.... Meshit auylymyzdyng syrtynda edi, әkem aldyna otyrghyzyp alyp atpen baratynbyz...jol boyy neshe týrli aitatyn solardyng bәrin úmytyppyn. Sen óskende mening ornyma imam bolasyng deytin. «Al sen she?» -desem, «men sening balandy aldyma otyrghyzyp alyp qydyrmaymyn ba»-  deytin. 10 balang bolady sonyng eng ýlkeni meniki bolady, aty...Ghany bolady qalghanyn almaymyn dep otyrushy edi....

Álihan – Bәrekeldeee, әkeng imam bolsa Ghany demegen shyghar...

Tergeushi –IYә, Ibnghany ma birdene deytin, esimde tek Ghanii qalypty....

Álihan – Ábdighany shyghar...

Tergeushi – Dúrys aitasyz. Iә Ábdighany deytin Ony qaydan bildiniz?

Álihan – Bilemiz ghoy....

Tergeushi – Agha....

Álihan – Ne dedin?

Tergeushi – Agha...ne boldy? Dúrys aitpadym ba?

Álihan – Agha deymisin? ...agha... ana...ata...әke...apaaa...búlardy...búl sózderdi úmytqaly qay zamaan...

Tergeushi - Bizde siz sekildi bir adam bolghanda ghoy shirkin. Bir aq adam.

Álihan – Ahmet Zaky she? Senderde bir ghana emes myny boldy. Kórmeysinder ghoy...

Tergeushi – Joq. Dәl sizdey joq. Sebebi... Mysaly... 1 jylgha jeter jetpes uaqytta, mýmkindikti paydalanyp tolyq memleket qúra bilu Ahmet Zakiyler siyaqtylardyng qolynan kelmeydi dep oilaymyn. Myna delo boyynsha ótken ýzengilesterinizding eshqaysysynyng qolynan kelmes edi ol. Ministirler kabiynetin qúru, baghytty aiqyndau, әsker qúru, ishki-syrtqy sharuashylyqty jolgha qoyyp, jappay halyqtyng sauatyn ashu, jastardy oqytyp baulu, eng bastysy úlanghayyr dalanyng shekarasyn syzyp alyp bekitu tek tandaulylar men shynayy últ kósemderining ghana qolynan keletin is. Men kózi ashyq adam retinde tanqalmasqa sharam joq.

Álihan – Mening ainalamdaghylardy bilseng tanqalmas edin. Mysaly Ahmet, dәl sonday san salaly ghalymdy tipti myna orystyng ishinen tappaysyn. Sen maghan tanqalyp otyrsang men Ahmetke әli kýnge deyin tanqalam. Al Ermekov she? Qanday bilim iyesi? Ghajap!

(esik tarsyldaydy)

Tergeushi – Men qoshtasugha keldim agha, men júmystan ketuge aryz jazdym. «Densaulyghyma» baylanysty dep qoydym. Ábdighanigha da Mәskeu klimaty jaqpaytyn siyaqty, tughannan jótelip keledi. Jendet bolyp shyqqanymdy týsinbeppin. Men kimmin, ne ýshin tuyldym, maqsatym ne, erteng ne bolady dep oilaudyng ózi myiyma kirmepti.... Elge qaytam, eng aldymen әkemning sýiegin tauyp arulap jerleuim kerek. Onyng qayda jatqanyn da topshylaymyn. Týsimde siz jerlegen jerde ol. Sosyn imam bolmasam da múghalim bolam. Eng bolmasa eki bashqúrt balasynyng kózin ashsam deymin. Mening miymdaghy tónkeristing otyn siz tútatynyz. Oghan alghystan basqa aitarym joq. Agha... ystyq shәy aldyrtayyn. Óz qolymmen qúiyp bereyin, aqyrghy ret dúrystap shәy isheyikshi. Endi... aqyrghy degende men ketip baramyn ghoy...

Álihan – Jә, qysylma. Niyetine rahmet auzym berik edi.

Tergeushi – Onda maghan aitarynyz bar ma?... ótinishiniz....

Álihan – Joq. Aytqanynda jalghandyq joq bolsa aldynnan jarylqasyn.

Tergeushi – Onda sau bolynyz agha.... Aman bolynyz.

Álihan – Aa, toqtay túr. Bir ótinishim bar eken.  Myna «profilaktika» jasaghyshtarding ishinde ana bir juany bar ghoy, sol óz júmysyn asa «yjdahatty» oryndaghany sonsha, tipti til tiygizedi. Sony jalghyz ózin 1 minutqa osynda jibere alasyng ba, әitpese ylghy ýsheu bop kelip aitarymdy aita almay qalam. Ózing shyqqan song qaghazym qalyp qapty deysing be birdene oilastyrshy.

Tergeushi - ???

Álihan – Qoryqpa, 70 ten asqan men oghan 1 minutta ne istey qoyady deysin. Aytarymdy aityp, ary ketse shapalaqpen bir tartarmyn.

Tergeushi – Ayamaydy ghoy sosyn....

Álihan – Ony uaqyty kelgende kóre jatarmyz. Qolynnan kele me?

Tergeushi – Keluin keledi ghoy....

Álihan – Onda algha!

(Tergeushi shyghyp ketip azdan song juan tepkilegish soldat kiredi. Kirip stol manynan birdene izdey bastaydy)

Álihan – Mynau ma izdegenin?

Soldat – Davay suda. Ty che ohuel?

(Álihan shirenip túryp baspen tartyp kep jiberedi. Auzynan 6-7 tisi sau etip edenge týsedi, ózi túrghan ornynda talyp týsip Álihangha asylyp salbyrap qalady)

Álihan – Bizde «Tek» degendi úqpaghan tentekke osylay jasaydy. Ýndemey ghana tirligindi istegende tiyispes edim. Júmysy ghoy qaytsin endi der edim. Al dala balasyna til tiygizding eken,  onda layyqty jauaby da bolaryn biluing kerek edi.  (Tergeushi kiredi. Eki soldatty shaqyrtyp talyqsyghandy berip jiberedi)

Tergeushi – Erteng kelse ondyrmaydy ghoy endi...

Álihan – Erteng kelmeydi, arghy kýni de. Qatelespesem astynghy jaghy eki jerden synuy kerek. Ony emdep jazghansha, he-he-he kim bar kim joq. Rahmet saghan.

Tergeushi – Qosh bolynyz agha. Ábdighanidyng artynan úl erse atyn Álihan dep qoyam. Myqty bolynyz.

Álihan – Qosh bol....qosh bol... (avanssenagha kelip halyqqa jýzin qarat tizerlep otyrady) týzu qalam-qisayghan, ótkir qalam-mýjilgen zaman boldy –au,  bizding tirlikting jalghasy senderge borysh bolmaq. Eng aldymen qúday dender, qúday degen qúr qalmaydy. Qúdaydan qoryqqan adam eline shynayy, adal qyzmet qylady. Al qúdaydan qoryqpasa, onda ony eshkim týzey almaydy. Qúdaysyzdardyng el basqaruynan saqtanyndar. Elding irgesin bekitip, bir qadam jer ýshin basymyzdy bәigege tigip, belgiledik. Endi sonyng tútastyghy, órkendeui senderge myna bizden AMANAT!

(Troyka kiredi)

NKVD –Siz kimsiz?

Álihan – Qazaq halqy men últ ziyalylary meni «Últ kósemi» dep atady.

NKVD – Nelikten?

Álihan – Men elimdi erkindikke, jaryqqa bastadym. Men qazaq halqyn aldy qara týnek bolatyn Sovet biyligine qarsy kýreske bastadym. Rossiya  ylanynan qútqarghym keldi.

NKVD – Songhy sózin!

Álihan – Men eshqashan Sovet ókimetin sýigen emespin, biraq moyyndadym. Biraq erteng tarih bәrin oryn ornyna qoyady. Sonda myna Maghan  jәne alashtyng arystaryna joqtau aitylyp qúran baghyshtalad, mýbәrәk esimderimen el maqtanady, al senderding joqtaularyng asyp, attaryng óshedi.

Áshhәdu әllә illәhә ilolla ua әshhәdý әnnә Múhammadar ghabduhu ua rasulolla. (Tars)

Qayran Álihan qús bolyp ta úshyp ketpeydi, elim jerim degen pozada da qatyp qalmaydy, ýstindegi aq kóilegi de jipke baylanyp aspangha úshyp ketpeydi. Tars etken dybystan song mýbәrәk betimen jer sýze qúlaydy.

16. 05. – 16. 09. 2016.  Týngi saghat 01,10.

Nartay Saudanbekúly

Abai.kz