Beysenbi, 24 Mausym 2021
6367 0 pikir 25 Aqpan, 2017 saghat 12:12

SARAYShYQ: ATQARYLAR ShARUA ShASh ETEKTEN

«Býgingi kýndi týsinip-týisinu ýshin de, bolashaqtyng didaryn kózge elestetu ýshin de keshegi kýnge kóz jiberuiniz kerek» - dep sózimizding basyn Elbasy N. Á. Nazarbaevtyng qúndy da oily pikirinen bastauymyzdyng  ózindik syry bar. Rasynda, ótkenge, tarihymyzgha kóz jýgirtip jauharlarymyzdy zerdelemey býginimiz ben ertenimizdi boljau әste mýmkin emes dep oilaymyn.

Ata-babalarymyz osynau úshqan qústyng qanaty talatyn  jaziraly dalamyzdy úrpaghyna miras etip qana qoymay, osy iyen dalada salt-dәstýrin, mәdeniyetin, әdebiyetin, damytyp, ekonomikasynyng hal-jayyn da qalypqa keltirip otyrdy.

Jerimizding qoynauy esepsiz  kenishke, qazba baylyqtarmen ghana tolyqpay yqylym zamannan  kele jatqan tarihy jәdigerlerden de kende emes.  Oghan qasiyetti jerimizden osy kýnge deyin tabylghan arheologiyalyq, sәulettik, foliklorlyq jazba derekter kuә.

Olardyng bәri halqymyzdyng ótkeninen syr shertetin derek retinde saqtauly túr. Ásirese arheologiyalyq múralardyng ishinde tarihy eskertkishter kóptep sanalady. Sonau Arqadan Alataugha , Atyraudan Altaygha deyingi aralyqty alyp jatqan en baytaq dalamyz boyynsha múnday derekterdi  kóptep keltiruge bolady. Mәselen, búl orayda Preziydentimiz N.Á. Nazarbaev bylay dep aghynan jarylghany әli esimde: «Bizding dalalyq memleketimizding birneshe mynjyldyqtardy qamtityn tarihy bar. Onyng әrqily kezeninde, әrqily ólkemizge orda qonyp, tu tigilgen. Bireulerining sayasy dәureni әldeneshe ghasyrgha sozylsa, bireuleriniki birneshe ailarmen shektelgen. Soghan qaramastan, onyng qay-qaysysy da bizding últtyq taghdyrymyzdyng eng talma kezenderin iyelendi. Sondyqtan da batys betimizdegi Sarayshyq, Astana, Baytaq, kýngeyimizdegi Suyab, Balasaghún, Taraz, Sayram, Sozaq, Týrkistan, Syghanaq, Sauran, Janakent, Qozybasy, Aqmeshit, Úlytau, Ordatau, Kókshetau, men Alashtyng aty atalghanda et jýregimiz eriksiz eljirep qoya beredi» dep tolqyghany da beker emes.

Mineki, qanshama tarihy qalalar bar. Al, bizding býgingi әngimemizding arqauy kóne Sarayshyq qalasy bolghaly túr.

Shyn mәninde bir kezderi Altyn Ordanyng Kishi Sarayy, diny astanasy bolghan Sarayshyq talay tarihty býgip jatqan shejireli meken. Ol jóninde tarihshylarymyz neshe mәrte zerttegenmen syry tolyqtay ashylmaghan qúpiya tústary da jeterlik.

Mening aitpaghym, Sarayshyq qalasynyng býgingi hal-ahualy bolmaq. IYә, jýirik uaqyt synaptay syrghyp, jyldar jónkigen sayyn Sarayshyq qalasynyng irgetasy qalanghan Jayyq ózenining de arnasy ózgeriske úshyrauda. Mәselen, songhy 40-50 jylda Jayyq ózenining aghysy Sarayshyqty su astynda qaldyryp shayyp ketu qaupin tudyruda. Qoldaghy mәlimetterge sýiensek, songhy jyldary ózen aghysynyng baghyty 5-6 metrge ózgergen kórinedi. Búl degenimiz bizding ýreyimizdin, dabyl qaghuymyzdyng  oryndy ekenin dәleldey týsse kerek. Sonyng saldarynan arheologiyalyq qazba júmystarynyng jýrgiziluine de kóp kedergi keltirilip, qolbaylau bolyp otyr.

Negizinen Sarayshyqtaghy arheologiyalyq qazba júmystary alghash ret 1937 jyly jýrgizildi. Odan keyin aragha uaqyt salyp 1950 jyly   Á. Marghúlan atyndaghy arheologiya institutynyng ghalymdary júmys jasady. Al, songhy ret 1989 jyly  zertteu júmystary bastau alyp edi, ókinishke qaray belgisiz sebepterge baylanysty qayta toqtaghan bolatyn.

Odan keyin, elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgennen kezende 1999 jyly  Elbasy N.Á. Nazarbaevtyng tikeley qatysuymen «Han ordaly Sarayshyq» atty tarihiy-memorialdyq keshen ashylyp, onyng qúramyna jeti hangha arnalghan kesene, meshit, múrajay enip sonyng nәtiyjesinde qazba júmystary qolgha alynyp, kóptegen ghylymy enbekter dýniyege kelgen edi. Sol kezde tarihi-arheologiyalyq Sarayshyq qoryn qúru jóninde sheshim qabyldanghanymen ol mýlde ayaqsyz qaldy.Aytalyq, qazirding ózinde de sheshimin tappay jatqan mәsele kóp.

Áytsede, Sarayshyq qalasynyng ózekti problemasyna barynsha kónil auyryp, shyr-pyr bolyp jýrgen Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng enbegin atap ótpeske bolmas. Ol kisining basshylyghy men iskerligining arqasynda Sarayshyq qalasynyng týitkildi týiini sheshilip, iygilikti isting tamyryna qan jýgre bastaghany meni asa quantady.

Áriyne, alda atqarylar sharua shash etekten. Sonyng biri Sarayshyq qalasynyng aumaghyndaghy  jer telimin tez arada zandastyru qajet. Odan qaldy qalanyng arheologiyalyq, geodeziyalyq aumaghyn anyqtau da – kezek kýttirmeytin mәselening biri.

Sonday-aq, ashylghan múrajaydy qazirgi zaman talabyna say ýlkeytip, turistik infraqúrylymdy jandandyryp, ýlken tarihiy-mәdeny ortalyqqa ainaldyru da óte manyzdy is.

Negizinen búl joba 2013-2014 jyldary jasalghanymen jabuly qazan jabuly kýiinde qalghan bolatyn. Endigi kezekte Mәdeniyet jәne sport ministrligi tarapynan tapsyrma bolsa, arhiytektorlar bilek sybana júmysqa kirisuge dayyn.

Eng bastysy Jayyq ózeni jaghasyndaghy kóne qalanyng irgesin qymtap, su shayyp ketuden saqtap qalu sharalary qolgha alyndy. Sóitip, Sarayshyqty tolyq qalpyna keltirip, jaghalauyn bekitu júmystaryna, jalpy qúrylysqa 1 mlrd 625 mln 197 myng tenge qarjy bólindi.

Qúday qalap, sәtin salsa Sarayshyq qalasynyn  kórkeygen sәtin kóru de alys emes dep oilaymyn. Óitkeni Sarayshyqty qalpyna keltiru elimiz ýshin strategiyalyq jaghynan turistik klasterdi damytugha birden-bir sep bolmaq.

Zeynolla Samashev,

arheolog- ghalym

Abai.kz

0 pikir