Biz býgin oqyrmangha QR Syrtqy ister ministrliginde 1992 jyldan beri qyzmet atqaryp kele jatqan, Qazaqstannyng Qyrghyzstandaghy, Ázerbayjandaghy, Ózbekstandaghy elshilikterinde konsul, sonday-aq sayasy bólimning jauapty qyzmetkeri bolghan, qazirgi uaqytta elimizdin  Tәjikstandaghy Elshiligining Kenesshi-uәkili bolyp jýrgen bir azamat turasynda әngimelemekpiz. Ol 1992 jyly Syrtqy ister ministrligine qyzmetke túrghanda 25 jasta eken. Sodan beri shiyrek ghasyr ótipti. Qazaqstannyng shet eldermen diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatqanyna da shiyrek ghasyr bolypty.

Múhtar Kәribay. Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtorlarynyng biri Múhtar Kәribaydyng esim-soyyn oqyrman qauymgha tanystyryp,  aityp jatudyng qajeti shamaly boluy mýmkin. Óitkeni búl azamat úly hakimning atyn iyelengen saytymyz  ghalamtor әleminde qyzmetin bastaghaly beri ýzbey jazyp, ýnemi belsendilik tanytyp keledi. Oiy sergek, ústanymy berik, bilimi kemel avtordyng alghashqy maqalalarynyng ózi-aq oqyrmandy jalt qaratyp, qyzu pikir talqysyna týsip ketken. Bizde, Qúdaya tәuba, jazary kóp jan jetip-artylady. Kәsiby jurnalist, kósemsózshi ghana emes, tarihshylar men әleumettanushylar, sayasattanushylar men dintanushylar tegis  jazarman aghayyngha esep. Jana mediya, yaghni, ghalamtor betindegi túrpaty bólek BAQ pen әleumettik jeliler keyingi birer jylda azamattyq jurnalistikany qalyptastyryp, qoghamdyq mәseleler tónireginde oilana biletin oghylandardyng qarasyn kóbeyte týsude. Búl – sóz joq,  jaqsy nyshan. Aytary bar eldin, talap-tilegi bar elding –erteni de bar. Ekpettegen ekonomika eptep boyyn týzey jatar, qisyq – týzeler, qynyr – kelege keler, eng qauiptisi – últtyq múrattardyng úmytyluy men úmytylyp bara jatqan úly qúndylyqtargha tútas últtyng ýnsiz qarap túruy bolsa kerek. Qazir qazaq balasy ýlken oy ýstinde. Al oy týpting týbinde pәrmendi әreketke úlasady. Búghan kýmәniniz bolmasyn.  Últ úlandary demin ishine tartyp, әldebir kezendi kýtip túrghan osynau  dýbirli dýniyening  manday aldynda bizding býgingi keyipkerimiz Múhtar Kәribay da jýr.

Múhtar Ahatúly – kәsiby dipolmat. Osydan birer kýn búryn ghana erding eren jasy – eludi alghan Múhtardyng bylayghy ómirin kópshilikting bile beremui bek mýmkin. Sondyqtan bizge diplomat-avtorymyzdyng júrtqa beymәlim qyrlaryn eptep әngimeleuge tura keledi.

...Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Tarbaghatay júrty «din – apiyn» atalghan zamanda bir adamnyng taqualyghyna tang qalyp jýrdi. Ol adam Jaratqan haqtyng «jaghasyna jarmasqandar» bilgenin istep, elding ýreyi men imanyn qashyrghan Qúdaysyz qorqynyshty qoghamda qúlshylyghynan tanbady. Bir sózben aitqanda, din ýshin kýresken búrynghy ghúlama-ahundardyn, qariy-moldalardyn, imamdardyng  jolyn taysalmay jalghastyra berdi. IYә, ol adam Múhtardyng әkesi Ahat aqsaqal edi. 1967 jyly 18 aqpanda dýnie esigin ashqan sәby sonday ghaziz әkening tәlim-tәrbiyesin, ónegeli isterin kórip ósti.

Mektepti ýzdik bitirgen Múhtar Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Memlekettik últtyq uniyversiytetining Shyghystanu fakulitetinde oqyp, atalghan oqu ornyn tәmamdaghan song 1998 - 2000 jyldary QR SIM Diplomatiyalyq akademiyasyn ayaqtady.

Ol әr jyldary: 1991 jyly – Marokkoda, 1994 jyly  – Siriyada, 1999 jyly  – Iranda, 2000 jyly – Mysyrda, 2005 jyly – Malayziyada diplomatiyalyq, sayasi, tildik kurstarda bilimin jetildirdi.

Múhtar Kәribay QR Syrtqy ister ministrliginde 1992 jyldan beri qyzmet atqarady. Qazaqstannyng Qyrghyzstandaghy, Ázerbayjandaghy, Ózbekstandaghy elshilikterinde konsul, sonday-aq sayasy bólimning jauapty qyzmetkeri boldy, qazirgi uaqytta elimizdin  Tәjikstandaghy Elshiligining Kenesshi-uәkili.

2007-2010 jyldar aralyghynda Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Q.Toqaevtyng kenesshisi boldy.

Múhtar Kәribay 1992 jyly Syrtqy ister ministrligine qyzmetke túrghanda 25 jasta eken. Sodan beri shiyrek ghasyr ótipti. Qazaqstannyng shet eldermen diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatqanyna da shiyrek ghasyr bolypty. Osy jyldar aralyghynda qazaq diplomatiyasy da eseydi, kemeldenuge bet aldy. Resey siyaqty yzaly elmen qatar otyryp búryn-sondy әriptestik qarym-qatynasta bolmaghan memlekettermen baylanys ornatu, tildesu Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda onaygha týspese kerek. Óitkeni ózin qotiyn minez qojayyn sezinetin Kremli Qazaqstannyng әr qadamyn qalt jibermey qadaghalap, qaysybir tústa tobyqtan qaghyp jiberuge de dayyn otyrdy. Qazir de: «Óz erking ózinde, ne isteseng de ózing bil», - dep otyrghan Resey joq, әitse de, qazaq diplomattary qiynnan qiystyryp jol tauyp kele jatqanyn ishimiz sezedi. Qaysybir tústa qazaq diplomatiyasynyng ozyqtyghy, bayyptylyghy kórinip te qalady. Qazaq  elshiligine bayyptylyq, ústamdylyq Qasym-Jomart Kemelúlynyng tabighatynan daryghan siyaqty. Sondyqtan biz qazaq diplomatiyasyn qashanda syrbaz qalpynan ainymaytyn Qasym-Jomarttyng ózine  úqsatamyz. Múhtar sol Qaskenning – Qasym-Jomart Toqaevtyng tól shәkirti. Ádette búl salanyng adamdary «ishimdegini bil» degendey tomagha-túiyq jýredi. Olardan janyp túrghan mәselege oray jarytyp jarty auyz sóz súrap aludyng ózi qiyn. Búl endi Syrtqy ister ministrligindegi azamattardyng әsire saqtyghyn bildirse kerek. Biraq,  әsire saqtyqtan azamattyq ústanym biyik túratyn sәtter bolady. Basqa elshilerdi bilmedik, tap sol azamattyq ústanym  mәselesinde Múhtar Kәribaydyng kәrine (qaharyna) minetin kezderine kópten kuәmiz. Onday kezde Múhang ayanyp qalmaydy, aitaryn astarlap, keyde túpasynan tura tartyp, ashyq aityp, jaza beredi. Sodan ghoy biz  ony syrtynan  «Syrtqy ister ministrligindegi syrttan» desemiz!

Byltyrghy kóktem. Qazaq halqy jerding jekemenshikke ótui men sheteldikterge jalgha beriluine qarsy tabandasqan kýreske shyqty. Biylik te shengelin jazyp, qaru asynghan saqshylardy kóbeytip, «qúlaqtar», «kózder», «iyisshil tanaular» kóshe-kósheni kezip ketti. Erkin oily, emen ruhty azamattar bolmasa, el tanityn, elge belgili «erlerdin» deni etigining basyna qarap qaldy. Al, búl kezde Abai.kz- ting beti «ayqay boran» edi. Bir kýni Syrtqy ister ministrliginde lauazymdy qyzmet atqaratyn Múhtar Kәribaydan maqala keldi. «Tozaq ottary jymyndaydy». Klassik jazushymyz Tólen Ábdikting ataqty povesi. «Apyray, Múhang povesti turaly ne aitpaq eken, búl –  zamanynda baghasyn alyp qoyghan shygharma edi ghoy» dep maqalany oqugha kiristik. Mine, keremet! Búl qalay bizding oiymyzgha kelmegen?!. Kýndelikti jazu-syzudan alys auyldaghy memlekettik sheneunik «Tozaq otttaryna» orala otyryp, jerin alpauyttardan qorghaugha shyqqan halyq taghdyryn bezbenge tartypty. Povesttegi oqighalardy tarata kelip, «keng baytaq jerinde Araku taypasynyng halin keshkendey boldyn-au, sorly júrtym» degendi emeurinmen anghartypty. Qorghansyz eldi basynyp, tasynghan biyliktegi betsizderdi de ayamay shenep: «Osyndayda bizding óz jerinde, óz halqynyng ishinde jýrse de el, júrt, til, Jer, dәstýr, sana turaly qanshama shyryldaghan shyndyqtar aitylyp jatsa da, betining bir tamyry da býlk etpeytin, súrqay jýzinen zәr shashyp túratyn talaysyz pendelerding beysharalyghy men sorlylyghy eriksiz eske týsedi» dep jazdy. Qyzmettik etika, lauazymdyq mindet, shenuniktik tizgin bar degen qyryq syltaumen avtorymyz ýnsiz qalsa da,  ony sol kezde eshkim kinәlamaytyn edi, alayda, ol tóze almady: aitaryn – aitty, jazaryn – jazdy, aqyrynda kópting tilegi әm teguirini Preziydentke de oy salyp, jerdi jalgha beru men satugha moratoriy jariyalandy. Qaraqan basyna kólenke týspeuin tilep, kónterli tirligindi kýittep ólgennen kóppen kórgening úly toy emes pe? Bizdinshe Múhang sol «toydyn» adamy, últynyng – úly, halqynyng – azamaty, elining – elshisi. Búdan artyq baqyt, baylyq bar ma eken?

«Ýnsiz qalmaydy» degennen shyghady. Áldebir minәii isti syltau qylyp, QR Syrtqy ister minsitrligi kәsiby diplomat Babyr Dәurenbekti Siriyadaghy elshilik qyzmetinen keri shaqyryp alghanda, Múhtar Kәribay әriptesine ruh berip, barsha tilektes qauymnyng atynan  «Paryz ben Qaryzdy» jazdy (http://abai.kz/post/view?id=3642)  Qasyndaghy joldasynyng basyna әldeqaydan búlt ýiirilip, qadamyn qalt bassa, qashyp joghalatyn sheneunikterding qalpyna baqpay, qasqayyp minez kórsetken Kәribay Múhtargha sonda oqyrman da, biz de kezekti ret qol soqqan edik. Búnyng syrtynda ol oqyrmangha qanshama oy salarlyq dýnie úsyndy. Óitkeni, Múhtar – Mirjaqyp Dulattardyng ruhyndaghy azamat. «Oqyghanyndy, bilgenindi elge ýiret, elge ait» dep ósiyet etken alashordashylardyng izimen ol da alys-jaqyn elden kórgenin, oigha týigenin eline jetkizuge asyghady. «Bolsashy shirkinderding bәri osynday» demekshi, elshilik missiyadaghy azamattarymyzdyng bәri Múhtar Kәribayday bolsa bar ghoy, qazaqtyng dýniyetanymy, kónil kókjiyegi, әlem turaly týsinigi bayy týser edi. Ókinishke qaray, elshiliktegi qyzmetkerler túlghalyq dengeyge úmtylmaydy, «baryp kel, shauyp kel», «kórip kel, aityp kel» deytin qatardaghy oryndaushy dengeyinde qalady.

Múhtargha oralayyq. Abai.kz saytynan «Songhy samuray» deytin Onoda atty Japon jauyngeri turaly maqala oqyghan Múhang Onoda men «Qarash-Qarash» oqighasyndaghy Baqtyghúl arasynan taghdyrlastyq tauyp, keremet ballada jazyp tastady (http://old.abai.kz/content/mykhtar-keribai-songy-samurai) Ol sonday-aq Abai.kz saytynda jariyalanghan,  odan búryn merzimdi basylymdarda jaryq kórgen maqalalaryn toptastyryp «Dýbirli dýniye» atty ktip shyghardy. Iskerlik, әdebi, әsirese diplomatiyalyq saladaghy memlekettik til ereksheligin joghary kәsiby dengeyde mengergen bilikti maman retinde QR Syrtqy ister ministrining jalpy redaksiyasymen 2006 jyly jaryq kórgen «Qazaqsha-oryssha diplomatiyalyq sózdik-anyqtamalyqty» shygharugha tikeley atsalysty, sonday-aq jeke avtorlyqta «Diplomatiyalyq hat almasu (ýlgiler)» 2008 j., «Qúttyqtau hattar» (ýlgiler) 2013 j., kómekshi qúraldaryn shyghardy. Búl kýnderi ol qazaq halqynyng kemenger perzenti, klassik jazushy, úly ghalym, qogham qayratkeri  Múhtar Áuezovtyng erte kezendegi shygharmalarynyng sayasiy-әleumettik mәnin zertteuge otyrdy.

Qazaq «jiyrma bes» deytin jasty erekshe kórgen. Ayalaghan, әnge qosqan. Jigittik jastyng tuy – jiyrma bes dep bilgen. Sóitip, «Jiyrma bes eki ainalyp kelmes saghan» dep qoshtasqan. Alayda, jiyrma bes ainalyp keledi. Jiyrma bes aragha jiyrma bes jyldy qaldyryp6 aqyldyng tolysqan, oidyng kóshi úzaghan kemel shaq –  elu jasta qayta oralady. Biraq ony sezinetinder bar da, sezinbeytinder jәne bar. Bizding Múhang jiyrma besting jigerimen eluding esigin ashqan jigitterding soyynan bolsa kerek. Biz oghan: «Eline qyzmet etuden sharshama da, qajyma. Tauday talabyng basyndaghy baghynmen birge biyiktey bersin» deymiz.

Qúrmetpen,

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy