Qazir salafiylik iydeologiya arab elderimen shektelmey, әlemning kóptegen aimaqtaryna taralyp ýlgerdi. Qazaqstan músylmandary arasynda, әsirese jastar ortasynda salafiylik kózqarastar keninen taralu ýstinde. Olar jastardyng sanasyn búzyp, mәngýrtke uaghyzdauda. Múny taghy da tilge tiyek etpeske bolmaydy.

 Búghan biz de kinәlimiz!? Sebebi, jaqynymyzdy, óz bauyrlarymyzgha jaqsy joldy kórsete almadyq. Ata-ana bala baghyp, jan saqtaudyng qamymen azanda ketkennen týn qata oraldy. Erikken bala ghalamtordy ermegine ainaldyrghandyqtan, óz erkin jene almaghan keybir jastarymyz shetin uaghyzdardy tyndap, shala jansar «dindar» boldy. «Eshten kesh jaqsy» degen, endeshe, el ishinde adasyp jýrgen azamattarymyzdy jat aghymdardyng yqpalynan arashalap, olardy qorghau, adasqandardy aqylgha shaqyru – barshamyzdyng ortaq mindetimiz. Múhammed payghambar: «Dinde shekten shyqpandar, shekten shyghu qúrdymgha ketiredi», – degen. Bir eldi ghana emes, býkil әlemdi alandatyp otyrghan ekstremistik jәne lankestik әreketter shekten shyghushylyqtyn, radikaldy kózqarastardyng saldarynan oryn alyp otyr.

Jalpy, salafizm degen qanday aghym? Salafizm sózin qalay týsinip jýrmiz? Ózi de búl úghymnyng mәnin tereng týsinbeytin jamaghattyng qúramyna kirip, ózin «salafiymin» dep jariyalau qanshalyqty dúrys? Mine, osy syndy san saualdar qoghamnyng kókeyinde jýr...

Múnday súraqtargha otandyq dintanushy-ghalymdarymyz ben QMDB tarapynan jýieli jauaptar berilude. Kópting kókeyindegi dýdamal saualdargha «salafiyany» dinge keyinnen engen «biydghat jol» dep anyqtama bergen, әlemge әigili islam qayratkeri, professor, doktor Múhammed Said Ramazan әl-Butiyding (1929-2013) «Salafiya» kitaby boyynsha «Salafiya» aghymynyng payda bolu tarihy turaly bilgen-týigenimdi nazarlarynyzgha úsynudy jón sanadym.

Aldymen «salaf» sózining shyghu tórkinine qysqasha sholu jasasaq, onyng bastapqy maghynasy «aldynghy, búrynghy» degendi bildiredi. Demek, uaqyt aghymynyng ótken kezeni keyingiler ýshin «salaf» dep atalghan. Alayda, búl sóz islam dininen túraqty oryn aldy da, arnayy úghymgha ainalyp, basqa maghynada qoldanylmaytyn sipatqa ie boldy. Diny әdebiyetter «salaf» kezenining islam dәuirining ishindegi eng abzal kezeng bolghanyn dәleldeydi. Ol dәuir islam ýmmetining Múhammed payghambardan bastalatyn alghashqy ýsh buynynyng shaghy edi. Sebebi, Buhary men Muslimde, Abdullah ibn Mәsghudtan riuayat etilgen hadiste Múhammed payghambar: «Adamdardyng eng abzaly – mening zamanymdaghylar. Odan keyingi abzaldary – olardan keyin kelgender. Olardan keyingi abzaldary – olardan keyin kelgender. Búlardan keyin kuәliginen búryn anty, antynan búryn kuәligi jýretin qauymdar keledi» – degen, yaghny aldynghy ýsh úrpaqtyng boyynda saqtalghan izgilikti aityp ketken. 

Osy ýsh buynnyng abzal boluynyng negizgi sebebi – olardyng payghambar tәliminen tikeley susyndap, ónegeli ghúmyrynan sabaq aluy. Sahabalar islamnyng senim negizderi men diny ústanymdaryn Múhammed payghambardan tikeley ýirendi. Al, tabighinder (sahabalardy kórgen músylmandar) sahabalargha erip, tabagha-tabighinder (tabighinderdi kórgen músylmandar) olardyng nasihattaryn tyndap, tәlim-tәrbiyelerin kórgendikten, sol shynayy izgilikten nәr aldy.

«Salaf» degen sózdi basty qúralgha ainaldyryp, islam sharighaty men týsinigine jat, lankestikke boy aldyryp jýrgender ýlken qatelikke úrynuda. Býgingi kýni «salafizm» úghymyn músylman atyn jamylghan jat aghymdar betperdege ainaldyryp, ózindik pәlsapa qalyptastyruda. Ókinishke oray, islam atyn jamylghan, sany bar da sapasy joq jamaghattardyng tizimine «salafizm» atymen jana bir aghym qosylyp, «ózgeshe» bolmystarymen erekshelenude. 

Búrynghy salaf dәuirindegi taqualar músylman ýmmetinen basqa da kitap iyeleri men qauymdardy qamtyghany barshagha mәlim. Sol kezenning ózinde islam atyn jamylghan toptar men aghymdar әr týrli jeleumen músylman ýmmetining ghúlamalary men imamdary tarapynan maqúldanghan Qúran men sýnnetti týsinu, tәpsirleu jolynan auytqydy. Búl auytqu olardy әr týrli shyrghalang men adasushylyqqa iytermelep, ishtey top-topqa bólinuge úryndyrdy. Solardyng qatarynda bolghan harijiya, murjiya, múghtazilalar keyinnen óz ishterinen kóptegen tarmaqqa bólshektenip, birin-biri kýpirlikpen aiyptady. Býgingi salafiylerding de әreketteri men senimi harijiya, murjiya, múghtazilalar sekildi ekenin bayqaugha bolady.

Kez kelgen reformalyq qozghalystar sekildi adamdardy tartyp, ózining maqsatyna jetu ýshin búl aghym «salafiya» úranyn ústandy. Búl – biydghattar men qate nanymdar shynayy ómirden alystatyp, «islamgha tәn emes barlyq әreketterden tazartudy» maqsat etti. Sonda ghana músylmandar sәlәfus-salihtardyng zamanyndaghy diny týsinikter men ústanymgha oralyp, solardyng izimen jýrer edi degen ýmit boldy. Olardyng salaf zamanyndaghy týsinikke tabandap túrularynyng mәni – islam әlemining basym bóliginde keng jayylghan biydghattardy, qate nanymdar men týsinikterdi joiy boldy. Alayda, islamnyng aqiqatyn menzeytin búrynghy týsinikterdi «Salaf nemese Salafiya» úranymen baylanystyrghysy keldi. Búl maghynalargha layyq islam atyn jamylghan salafiyadan basqa sóz bar ma?

Tariyhqa úzaq uaqyt ýnildik, kóptegen zertteuler jasadyq, biraq, islamnyng eshbir dәuirinde salafiya mәzhaby jayly derek kezdestermedik,  sonday-aq, ózining aghymyna tәn shekteuli pikirleri men ahlaqtaryna adamdardy shaqyru arqyly músylmandardyng arasynda qandayda bir «salafiya» dep atalatyn top bolghandyghyn eshkim de aitpaghan. Olay bolsa, býgingi kózimizben kórip jýrgen, әlemning nazaryn ózine audaryp, dau-janjal men aitysty órshitetin búl aghymnyng bastauy qalay payda bolghan? – degen súraqqa qyzqasha ghana qosymsha jauap izdep kóreyik...

Uahabiylik nemese salafiylik aghymynyng negizin Múhammed ibn Abduluahab (1703-1792 j.j.) qalaghan. Ol HIII ghasyrda ómir sýrgen Ibn Tәimiyanyng qatang qaghidagha sýiengen búrys senimin basty iydeologiyalyq qaru etip alghan. Múhammed ibn Abduluahab әhli-sýnnet senimine qayshy enbekter jazyp, ózindik sayasy belsendiligin paydalanyp, tarih sahnasynda Arab týbegindegi  Nәjd aimaghynan bastau alghan býlikterding payda boluyna sebep boldy. Sonday-aq, búl aghym Mysyrdy britandyqtar otarlaghan kezende Jamaluddin Afghany men Muhammad Abduh basqaryp, tuyn jelbiretken diniy-reformalyq kezende de qatty qarqyn ala bastady. Óitkeni, Mysyrdyng sol kezdegi jaghdayyna baylanysty osy qozghalys «salafiya» úranymen tanylghan edi.

Búl qozghalys sәlәf qauymyna jaqyndaugha tyrysyp, «salafiya» úranyn ózining aty retinde iyelengenimen, basqa túrghydan salaf-salihinning ústanymdary men әreketterin qabyldamay, kerisinshe olardan alystay berdi.

Osy kezende Múhammad ibn Abduluahab (1703-1792 jj.) esimimen baylanysty «uahabiylik» aghymy belgili sebepterge baylanysty Nәjd pen Arab týbegining keybir týkpirlerine taraghan bolatyn. Uahaby aghymy men Mysyrdaghy diny qozghalysty basqarushylardyng ortaq baghyttary boldy. Búl pighyl – biydghat pen qate nanymdargha, әsirese sopylargha qarsy kýresude bayqalatyn. Osynday ortaq pikirler uahabiylik aghymnyng basshylary arasynda salaf jәne salafiya sózining jayyluyna negiz boldy. Barlyq mazmúny men erekshelikteri Múhammad ibn Abduluahabtyng negizsiz tanym-týsinigine tireledi. Olar «uahabiya» sózinen mazasyzdanyp jýrgende, «Salafiya» sózi kónilderinen shyghyp, «uahabiya» sózin «salafiya» sózimen auystyrdy da, búrynghy senimderin osy atpen taratugha kiristi. Sonymen, búl joldaghylardyng pikirleri men ústanymdary Múhammed ibn Abduluahabpen shektelmey, odan әri salafiylik aghymgha úlasty. Sóitip, olar «islamdy týsinip jýzege asyruda salaf aqidasynyng pikirleri men ústanghan joldarynyng senimdi ókilderi bolamyz» degen pikir qalyptastyrghysy keldi.

Mine, kezinde bir qozghalystyng atauy bolyp, sonyng ústanymdaryn taratqysy kelgender osylay bir aghymgha ainalyp shygha keldi. Búl aghymdaghylar ózge músylmandardan erekshelenip, ózderin ghana «aqiqat jolyndamyz» dep sanaydy. «Biz, salaf aqidasynyng senimdi ókilimiz jәne olardyng islamdaghy jolyn jalghastyrushymyz» dep kórsetkisi keledi. Búl aghymdaghy  adamdardyng adasushylyghy – «eng dúrys islam jamaghaty – biz» dep oilauy.

Búrynghy salafus-salihin ghúlamalarynan múnday ilim qalmaghan, olardyng qay-qaysysy da músylmandar birligin bólshekteuge jol bermegen.

Endeshe, qúrmetti oqyrman, bizding de býgingi «sәlәfiyany» dinge keyinnen engen «biydghat jol» deuden basqa amalymyz joq...

Ábuov T.T, QR DIAQM DIK Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng Diny ahualdy taldau jәne monitoring bóliminin  basshysy, bas ghylymy qyzmetker

Abai.kz