– Súltan Han, ótken kenestik tarihtan Últtyq-territoriyalyq nemese burjuaziyalyq últshyldar Avtonomiyasy degen atauymen belgili Alash últtyq-demokratiyalyq respublikasynyng biylghy 100 jyldyghyna oray ýkimet qanday sharalardy qolgha aluy mýmkin? Alash tarihyn zertteushi, Álihantanushy retinde kóniliniz tolmaytyn tústary bar ma? Astanada eskertkish ornatu mәselesi sheshimin taba ma?

– Iya, siz dúrys aittynyz. Alash últtyq-territoriyalyq avtonomiya dep resmy týrde jariyalanghanymen, Alash – últtyq-demokratiyalyq parlamenttik respublika bolyp dýniyege keldi. Ony Alash tarihyna qatysty qújattar búltartpay dәleldeydi. Al, endi ýkimetting býgingi Qazaq eli ýshin tendessiz tarihy manyzy bar Alash respublikasynyng 100 jyldyghyn atap ótuge qatysty is-sharalargha toqtalatyn bolsam, әzirshe ýkimet auyz toltyryp aitatynday is-sharalardy josparlay qoymaghangha úqsaydy. Býgingi Qazaq elining berik irgetasyn qalap, jer kólemi jaghynan әlemdegi 9 memleket bolyp otyrghan elding býgingi shekarasynbelgilep ketken Alash respublikasynyng 100 jyldyq mereytoyy da, Alty Alash kósemi Álihannyng 150 jyldyghy siyaqty, jetim qyzdyng toyynday ótetin synay bayqalady. Mereytoylyq is-sharalardyng josparyn jasau Mәdeniyet jәne sport ministrligine jýktelgen kórinedi. Biraq ýkimetting arnayy komissiyasy ne qaulysy bolmaydy. Ol degeniniz ýkimet tarapynan jetkilikti qarjy men qoldau bolmaydy degen sóz.

Euraziya últtyq uniyversiytetining «Alash» ghylymy zertteu instituty óz tarapynan mereytoylyq is-sharalardyng josparyn jasaugha óz úsynystaryn berdi. Olargha qysqasha toqtalyp ótsem, Alash taqyrybyn orta mektep pen jogharghy oqu oryndarynyng oqu baghdarlamasyna mindetti pәn, taqyryp retinde engizu, Alash respublikasy men Alash qayratkerleri turaly derekti, kórkem filimder týsiru, balalar ýshin animasiyalyq ónimder shygharu, baspasóz qúraldarynda jýieli týrde tarihy aghartushylyq materialdar jariyalau, Últtyq bank tarapynan qymbat metaldan Alash Orda últtyq kenesining 15 mýshesining bareliefimen (yaghny beynelerimen) shaqalar (monetalar) qúiyp shygharu, Qazposhta tarapynan olardyng portretterimen poshta markalaryn shygharu, Semey qalasyna Alash avtonomiyasynyng astanasy bolghandaghy Alash atauyn qaytaru, Petropavl qalasyna «Qyzyljar», Pavlodargha «Bayanauyl», Óskemenge «Álihan» esimin beru, Reseymen shekaralas oblystardyng ortalyqtary men eldimekenderinde, Astana men Almaty jәne Semey qalalarynda Alash respublikasy men qayratkerlerin úlyqtaytyn monumentaldy eskertkishter ornatu, Alash qayratkerleri jerlengen Mәskeudegi Don, Vaganikov, Novodevichie jәne t.b. zirattaryna, Alash ardaqtylary ómir sýrgen, qyzmet atqarghan nemese aidauda bolghan Omby, Orynbor, Samara, Voronej syndy qalalardaghy túrghyn ýiler men mekemelerge eskertkish taqtalar ornatu jәne t.b.

Óz tarapynan Alash instituty Alash qayratkerleri múrasynyng jinaqtaryn qúrastyryp, birqatar zertteu men monografiyany baspagha úsynady. Naqty aitsam, Álihan Bókeyhan turaly qazaq jәne orys tilderinde 2 tomdyq, aghylshyn, týrik jәne ukrain tilderindegi 1 tomdyq monografiya, últ kósemining 15 tomdyq múrasynyng 3-15 tomdaryn, Ahmet Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory Rayhan Imahanbetpen birlese otyryp, Ahannyng 10-tomdyq shygharmalar jinaghyn, A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng qyzmetkerlerimen birlese otyryp, Eldes Omarúlynyng 3 tomdyq shygharmalar jinaghyn, sonday-aq Ghúmar Qarashtyn, Jasylyq Tólenúlynyn, Abdolla Baytasúlynyng jәne basqa da Alashardaqtylarynyng shygharmalaryn, oqulyqtaryn baspagha úsynudy josparlap otyrmyz. Eger Mәdeniyet jәne sport ministrligi qarjy bólip jatsa, osylardyng bәri de jaryq kórmekshi.

Viyse-premier Darigha Nazarbaevanyng 2016 jyldyng aqpanynda Senat depuattarynyng saualyna bergen jauabynda Astanada Alash alleyasy ashylyp, eskertkish ornatu jәne kórkem filim týsiru mәselesi qarastyrylyp jatqanyn habarlaghan edi. Biraq, ózing bilesin, búrynghy Enbekshilder degen shaghyn ghana kóshege Álihan Bókeyhannyng esimin beruden basqa birde bir mәsele sheshilgen joq.Qaraghandyda qazirgi Oqtyabri audanyna Álihannyng esimi berilmey qaldy. YuNESKO syndy halyqaralyq bedeldi úiym «býkil dýniyejýzilik danqty qayratker» dep tanylghan últ kósemi Álihannyng tughanyna 150 jyl tolghan mereytoyynyng memleket tarapynan eleusiz ótkenin aita bersen, sózing jetpeydi...

Al Alash respublikasy men qayratkerlerin sonshama úlyqtaudyng syry nede degen súraq tuuy ghajap emes. Eng aldymen qazaqtyng qazaqtyghyn, qazaqtyng qazirgi tili men әdebiyetin, jalpy mәdeniyetin qalyptastyrghan, býgingi elimizding irgetasyn qalap, shekarasyn belgilep ketken últshyl azamattarymyzdy úlyqtau – býgingi óskeleng úrpaqty tәrbiyeleu, olar tәlim-tәrbie alatyn, ýlgi tútatyn ónege boluy ýshin auaday qajet. Tarihy joq halyqtyng keleshegi joq dep ata-babalarymyz jay aitpasa kerek.

– Býgingi kýni Alashtanushy ghalymdar arasynda kelispeytin pikir qayshylyqtary bar ma? Bar bolsa ol qanday mәseleler?

– Eng aldymen aitarym: Alash qozghalysy men Alash respublikasynyng tarihynda zerttelmegen, tipti ghalymdargha beymәlim betteri әli de az emes. Alash taqyryby tolyq ashylghan joq. Alash júmbaghyn jan-jaqty әri tolyq ashyp beru býgingi alashtanushy ghalymdardyng qolynan kele qoymas der edim. Óitkeni kenestik tarihtanu mektebinen shyqqan býgingi ghalymdar sol mektepting qalybynan, qúrsauynan, shyrmauynan shygha almady. Onyng birden bir dәleli: búqara halyqty, qoghamdy aitpaghanda, tarihshy ghalymdardyng arasynda Alash avtonomiyasynyng qúrylghanyn, jariyalanghanyn teriske shygharatyn, kerisinshe Túrar Rysqúlúly syndy alghashqy qazaq kommunisteri men Kólbay Tógisov-Tólengitov syndy qayshylyqtary bar túlghalardyng tarihy róli men missiyasynyng boyauyn qonglatyp, «jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyryp» kórsetkisi keletin synay bayqalady. Turasyn aitqanda tarihshylardyn, zertteushilerding arasynda rushyldyq demesem de, jershildik sipat bayqalatyny qúpiya emes.

– Alashatanu ghylym qay dengeyde? Jas ghalym, zertteushiler kóbeyip kele me?

– Jas ghalymdardyng arasynda Alash taqyrybyna degen aitarlyqtay qyzyghushylyq bar-au.Jalpy óskeleng jastardyng últtyq tariyhqa degen ynta-yqylasy zor. Biraq jalpy últtyq ghylymnyng býgingi kýi-jayy jastardyng oghan degen yntasynyn, yqylasynyng betin qaytarady. Jas ghalymdardy bylay qoyghanda, ghylymiy-zertteu instituttary men ghylym doktor-professorlarynyng әleumettik jaghdayyn aitugha auyz barmaydy.

Últtyq Ghylym akademiyasy memlekettik mekemeden qoghamdyq úiymgha ainalyp, onyng qúramyndaghy ghylymiy-zertteu instituttarynyng (GhZI) bir bóligi óndiristerge, bir bóligi Bilim jәne ghylym ministrligining qaramaghyna berilgenin qazaq qoghamy bile bermeydi. Metallurgiya, múnay-himiya syndy ónerkәsip oryndaryna berilgen GhZIY-lardyng jaghdayynan habarym joq. Al osy kýni Bilim jәne ghylymy ministrligining qaramaghyndaghy jәne jogharghy oqu oryndarynyng qúramyndaghy GhZIY-lar ógey balanyng kýnin keship jýrgeni ashy da bolsa shyndyq. Óitkeni onyng ishinde әsirese JOO qúramyndaghy GhZIY-lardyng mәrtebesi әli de naqty belgilenbey keledi.

– Ózge týrki halyqtarynyng Alashordany ózderimen baylanystyra zerttegen enbekteri bar ma?

– Búl saualgha naqty mysalmen jauap bere almaymyn. Bar aitarym – Ázirbayjan, Qyrghyzstan, Bashqúrstan, Tatarstanda Alash qozghalysy men Alash avtonomiyasynyng tarihyn ózderining HH ghasyr basyndaghy últ-azattyq qozghalysymen tyghyz baylanysty zerttegen ghylymy shygharmalar joq emes. Onyng ýstine Týrkiyada ghalymdar tarapynan Alash respublikasynyng tarihy men Alash qayratkerlerining shygharmashylyq múrasyna degen qyzyghushylyq kýn sanap artyp keledi dep aitugha bolady.

– Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl ayasynda da eseli enbek ettiniz. Biraz kitaptar shyghardynyz. osy orayda sizde kómek qolyn sozghan demeushiler turaly aita ketseniz. Qazir jeke ghalymdardyng zertteuine, kitap shygharuyna kómek qanday?

– Iya, Alty Alash kósemi, býgingi Qazaq elining irgetasynan shatyryna deyin kóterip, shekarasyn belgilep bergen Alash últtyq-demokratiyalyq respublikasynyng tóraghasy (preziydenti) Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl tolghany toylanghan 2016 jyly mening bir emes, birneshe kitabym basylyp shyqty. Atap aitsam, ózing atap ketken qazaq, aghylshyn jәne orys tilderindegi «Álihan Bókeyhan. Alikhan Bukeikhan. Alihan Bukeyhan» jinaghynyng izinshe qazaq jәne orys tilderindegi, eki tilde de 2 tomnan túratyn «Álihan Bókeyhan. Qazaq jerining joqshysy» jәne «Alihan Bukeyhan. Tvores istoriiy» atty monografiyam, últ kósemi shygharmalarynyng túnghysh 15 tomdyq tolyq jinaghy jaryq kórdi.

Demeushi degenge men myna nәrseni erekshe aita ketkim keledi. Qazaqtyng HH ghasyr basyndaghy últ kósemi Álihannyng tughanyna 150 jyl tolghan mereytoyy YuNESKO-nyng 2015 jylghy 18 qarashadaghy Qararyna sәikes osy bedeldi halyqaralyq úiym ayasynda toylanugha tiyis boluyna qaramastan, atalghan kitaptar men 15 tomdyq qomaqty jinaqty basyp shygharugha ýkimetten, últtyq budjetten bir tiyn qarjy bólingen joq. «Álihan Bókeyhan. Alikhan Bukeikhan. Alihan Bukeyhan» jinaghy Alash kósemining tughanyna tura 150 jyl toluy qarsanynda, yaghny 2016 jyldyng 5 nauryzyna qaray belgili kәsipker, mesenat Jenis Týrkiya basqaryp otyrghan «Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qorynyng qarjylay qoldauy arqasynda jaryq kórip, onyng alghashqy túsaukeseri Týrkiya astanasy – Ankarada ótken bolsa, qazaq jәne orys tilderindegi túnghysh 2 tomdyq monografiya (bas ayaghy 4 kitap) shymkenttik belgili kәsipker, últjandy azamat Ábdimәjit Syzdyqbekovting qamqorlyghymen basylyp shyqty. Kópshilik Ábdimәjitting ózin onsha tany bermeytin de shyghar. Biraq onyng eli ýshin istep jýrgen isin bir qazaq qoghamy emes, ataghy jer jarghan kәsiby boksshymyz, birneshe atau boyynsha әlem chempiony Gennadiy Golovkinning býkil әlemdegi jankýieri jaqsy biledi. Nege deseniz: Genanyng ringke kiyip shyghatyn әigili kók qazaq shapanyn (araqasynda ýsh «G» әrpi toqyp jazylghan jәne ýnemi jenis әperip jýrgen shapapynan aitamyn) iyghyna sol Ábdimәjit Syzdyqbekov japqan.

«Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qory da ótken jyly belgili Shoqay tanushy ghalym Sadykova Bahyt apaymyzdyng “Turkistan mili birligi” ghylymy zertteuler jinaghyn 1000 danamen shygharsa, Zuqa batyrdyng tughanyna 150 jyl toluyn halyqaralyq dengeyde keng toylaugha ýkimetten artyq atsalysqan joq pa!

Ashy da bolsa ashyghyn aitsam, biyl da Alash respublikasynyng 100 jyldyq mereytoyynyng jýgi taghy da demeushilerding moynyna artylatyn týri bar.

Álekenning qazaq-orys tilderindegi 15 tomdyq túnghysh tolyq jinaghy da demeushilerding qoldauymen jaryq kórdi. Onyng ishinde eng aldymen Qaraghandy oblysy әkimi Núrmúhambet Ábdibekovti, Manghystau oblysynyng Týpqaraghan audanynyng әkimi Temirbek Asauovty atap ótkim keledi. Jeke kәsipkerlerden «Qazaqstan-Kommersiya» AQ preziydenti Jaughashty agha Nәbiyev pen ol qúrghan «Úly dala eli» qoghamdyq birlestigi, «Altyn Qyran» kompaniyalar tobynyng jetekshisi, halyqaralyq qorynyng preziydenti Islәmbek Saljan, «Qazaqmys» korporasiyasynyng basshylyghy qarjylay qoldau kórsetti.«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng demeushi tabugha mýmkindiginshe qolqabys kórsetkenin aita ketu kerek.

Al endi atalghan kitap-jinaqtardyng qansha danamen basylyp shyqqanyn da úmytpayyq. Resmy derekke sәikes, býgingi tanda elimizding halqy 18 milliongha jetip qalsa, osy halyqqa qyzmet kórsetetin kitaphanalardyng sany 12 myng bolady. Búl da resmy mәlimet. Al ýsh tildegi «Álihan Bókeyhan. Alikhan Bukeikhan. Alihan Bukeyhan» kitaby men 15 tomdyq «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary – Sochiyneniya» jinaghy 1 myng danamen, al qos tomdyq «Álihan Bókeyhan. Qazaq jerining joqshysy» jәne «Alihan Bukeyhan. Tvores istoriiy» monografiyalary bar-joghy 500 danamen ghana jaryqqa shyqty. Al endi Mәdeniyet ministrligining «Áleumettik qúndy әdebiyetter baghdarlamasy» boyynsha shyghatyn kitap ta bas-ayaghy 2 000 danamen taralady. Múnday taralym kimge jetedi degen súraqtyng ózi artyq emes pe?

Áytse de 2016 jyldyng sonynda Mәdeniyet jәne sport ministrligi 15 tomdyq jinaqtyng 1 jәne 2 tomdaryn, atap ótkenimdey, basyp shygharugha qarjy bólip, ol ótken jeltoqsan aiynda basylyp shyghyp, 2 myng dana kitap eldegi 12 myng (!) kitaphanagha taratyldy. Al biyl Mәdeniyet jәne sport ministrligi Alash respublikasynyng 100 jyldyghy ayasynda qalghan 13 tomyn – 3-15 tomdaryn 5 myng danamen, yaghny búrynghy tirajdan 2,5 ese kóp danamen basyp shygharady-au degen ýmitim bar.

– Búghan deyin de Álihan Bókeyhan turaly biraz enbekter jaryqqa shyqqan. Sizding kitabynyzdyng basqa basylymdardan aiyrmashylyghy nede? Qanshalyqty jana derekter engizildi?

– Joq, búghan deyin shyqqan enbekter Alty Alash kósemi Álihannyng ózi, onyng ómiri men san qyrly ghylymiy-publisistik, sayasiy-qoghamdyq qyzmeti turaly emes, tek qana onyng sayasiy-qoghamdyq qyzmeti Alash últ-azattyq qozghalysy, partiyasy jәne Alash respublikasynyng (ghylymy zertteuler men maqalalarda avtonomiya retinde qarastyryldy) tarihy konteksinde sipattalyp keldi. Al mening monografiyamda túnghysh ret Álihannyng dýniyege keluinen ómirining songhy kýnine deyingi býkil ghúmyr joly sipattaldy. Kitapta Álihannyng ghúmyrnamasy búltartpaytyn tarihy derekterge, múraghat qújattaryna, onyng ishinde KSRO men QazSSR KGB-sy, Reseyding FSB-sy múraghattarynan alynghan qújattar bar, tughan tuysqandarynyn, ghylym men baspasóz jәne publisistikadaghy әriptesterinin, Alash qozghalysy, Alash partiyasy jәne Alash respublikasyndaghy ýzengilesterining estelikterin arqau ete otyryp sipattaldy. Qazaq ne orys tilindegi 2 tomdyq monografiyany múqiyat oqymay, jay paraqtap shyghyp-aq, onda Álihan ómirining әrbir sәti belgili bir tarihy derekkózine sýiene otyryp sipattalghanyna kóz jetkize alasyn. Al kitapqa әdil baghasyn, onyng qanshalyqty tartymdy, qyzyqty, senimdi nemese sapaly jazylghanyn oqyrman aita jatar.

– Alashtanu taqyrybyna baylanysty alda qanday josparlarynyz bar?

– Biyl býgingi Qazaq elining negizi, irgetasy bolghan Alash respublikasynyn, әdilin aitsaq – býgingi Qazaqstannyng 100 jyldyghy toylanatynyn eskere otyryp, jalghyz men emes, «Alash» ghylymiy-zertteu institutynyng josparlap otyrghan is-sharasy óte qomaqty. Onyng ishinde óz basym mýmkindik bolsa budjet esebinen, bolmasa – demeushilerding qoldauymen Álihan Bókeyhan turaly túnghysh monografiyany 5 tilde – qazaq, aghylshyn, týrik, ukrain jәne orys tilderinde, sonday-aq 15 tomdyq «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary – Sochiyneniya» jinaghyn keminde 5 myng danamen basyp shygharyp, ekeuining ishinen monografiyanyng túsaukeserin Astana-Almatyda ghana emes, Ankarada, Kiyevte, Mәskeude jәne Londonda ótkizudi josparlap otyrmyn.

Oghan qosa «Alash» iinstituty Alash respublikasynyng 100 jyldyghy mereytoyy ayasynda Alash qayratkerlerinin, atap aitqanda Ahmet Baytúrsynúlynyng múrajay-ýii basshyghylymen, yaghny Rayhan Imahanbetpen birlese otyryp, Ahannyng 10 tomdyq shygharmalar jinaghyn, sonymen qatar A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng qyzmetkeri Orynay Júbaevamen birlese otyryp, Eldes Omarúlynyng 3 tomdyq shygharmalar jinaghy, Shymkent qalasyndaghy sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng múrajayynyng búrynghy diyrektory Hanbiybi Esenqaraqyzy qúrastyryp әzirlegen «Aq jol» gazetindegi materialdar jinaghynyng 11-25 tomdaryn, sonday-aq Jaqsylyq Tólenúlynyn, Abdolla Baytasúlynyng jәne t.b. Alash ardaqtylarynyng múrasyn jinaq etip baspagha úsynbaqshy. Mine osy jәne basqa da qúndy tarihy dýniyelerdi basyp shygharugha Mәdeniyet jәne sport ministrligine ýmit artamyz. Odan qayyr bolmasa, әdettegidey, elding kózi ashyq, kókiregi oyau kәsipkerlerine, últshyl azamattarynyng kómegine sýienemiz.

Sóz sonynda aitarym: kezinde, osydan tura 1 ghasyr búryn, qazaqtyng qazaqtyghyn saqtap, qazaqtyng qazirgi mәdeniyetining negizin qalap bergen «Qazaq», «Saryarqa» gazetteri, «Ayqap», «Abay» jurnaldaryn shygharugha qarjy berip, Orynbordaghy I jәne II Jalpyqazaq qúryltayynyng bar shyghynyn kóterip, jana dýniyege kelgen Alash respublikasyna, onyng Alash armiyasyn jasaqtaugha da Úly dalanyng mesenat, demeushileri zor ýles qosty emes pe! Onday últshyl, elshil myrza azamattar býgingi Qazaq elinde de az emes.

– Súhbatynyzgha rahmet!

Qoyshybek Mýbarak

"The Qazaq Times"