Elbasymyzdyng eldi demokratiyalyq janarugha bastauyn, últtyq janghyrugha bastaghan últtyq úran dep qabyldayyq!

Elbasymyzdyng ókilettikterining birazyn Parlament pen Ýkimetke beruine baylanysty Konstitusiyalyq reforma jasau  mәlimdemesi eldi qalyng úiqydan oyatyp jiberdi dese de bolady. El de Elbasy bastamasyn jappay talqylaugha kirisip ketti. Partiyalar, qoghamdyq úiymdar, memlekettik mekemeler, qogham qayratkerleri  ýn qosuda. Ótkende 30 qantarda alghashqylardyng qatarynda biz de óz pikirimizdi bildirdik.

«Elimizdegi ózgerister tek  atalmysh  ókilettiktermen ghana shektelip qalmauy kerek.  Negizgi zanymyzdaghy búl ózgerister elimizdegi keleshek keshendi  ózgeristerdi tudyrady dep senemiz. Qazir qogham barlyq salada ózgeristerdi kýtude. Óitkeni ókilettikterdi bólisu barlyq salada reformalargha jetelep, qarapayym halyq ómirin jaqsartugha bastaydy.  Preziydent úsynyp otyrghan Konstitusiyalyq ózgerister – el damuynyng jana dәuirining bastauy boluy kerek. Biylik qoghamnyng talabyn eskerip, janaryp jatqan dýniyemen birge jana qadam jasady. Endi ol qadamnyng ondy boluyna biz de, halyq bolyp tabandy talaptarymyzben óz ýlesimizdi qosuymyz kerek emes pe? «Demokratiya kemshiliksiz emes, biraq adamzat odan artyq eshnәrse oilap tapqan joq»- demep pe edi әlemge әigili sayasatker Uinston Cherchilli» -dep jazghan edik. («Dýbirli týzetulerdi týbirli ózgeristerge jalghastyruymyz kerek») http://www.qazaquni.kz/2017/01/30/64116.html   Sonda Konstitusiyalyq ózgerister arqasynda Parlament saylauynda jengen partiya ýkimetti jasaqtaytyn bolsa, ol ýshin aldymen irgetas, negiz qalau kerek – әdil saylaudy qamtamasyz etetin  zang da qabyldanuy tiyis degenbiz.

Ata Zandy ózgertpey, TILDI ýirenu – SUGhA TÝSPEY  JÝZUDI ÝIRENU…

Endi býgin, 15 aqpanda «Aq jol» partiyasy konstitusiyalyq reformagha baylanysty óz úsynystaryn Preziydent Ákimshiligi janyndaghy komissiyagha joldady. Úsynylghan týzetuler partiya Prezidiumy mýshelerinin,  onyng parlamenttik fraksiyasy men oblystyq filialdary otyrysynyng barysynda talqylandy.  Konstitusiyagha ózgerister engizu boyynsha komissiya talqylauyna jiberiletin  qorytyndy pakette «Aq jol» partiyasynyng 18 naqty úsynysy  berilip otyr. Onymen http://www.qazaquni.kz/2017/02/15/64769.html siltemesi arqyly tanysugha bolady.

Jalpy, jaqsy, naqty  úsynystar jasalghan. Ásirese, qoghamda tereng talqygha týsken  26-bapta investisiya paydasyna ózgerister engizudi qolday otyryp, alayda Preziydentting jer turaly Kodeksine zannamalyq ózgeristerdi engizuge moratoriy jariyalanghanyna baylanysty 3-shi tarmaqshasyna: «Osy bap jer qatynastaryna qatysty qoldanylmaydy. Jerge qatysty jeke menshik mәseleleri Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 6-baby 3-tarmaqshasymen retteledi» degendi  engizu úsynylyp otyr.

Parlamenttik ókilettikti keneytu mәselesin eng alghash kótergen sayasy partiya retinde «Aq jol» búl demokratiyalyq janaru tetikterin de, parlamenttik tergeu mәselesin de, әleumettik-ekonomikalyq salada,  kәsipkerlik, sybaylas jemqorlyqqa baylanysty da naqty úsynystar jasaghan.

Ásirese, memlekettik qúrylystyng negizderin bekitetin 91-bapty Azat Peruashev kelesi tarmaqshamen tolyqtyru qajet dep sanaydy: «Tәuelsizdikten, Respublikanyng birtútastyghynan nemese aumaqtyq tútastyghynan bas tartugha jariya týrde shaqyru zanmen qudalanady».

Sonymen qatar elding talay jyldan zaryghyp kýtip kele jatqan taghy bir asa manyzdy mәselesi – memlekettik til mәrtebesin anyqtaytyn  Konstitusiyanyng 7-baby da kórinis tapty. «Aq jol» partiyasy  Konstitusiyanyn 7-babyna:  «Árkim memlekettik tildik sayasatty, Qazaqstan halqynyng salt-dәstýrleri men әdep-ghúryptaryn qúrmetteuge mindetti» degen tarmaq engizudi úsynady.

Tәuelsizdik negizderi – Jer men Tildi bólip qaraugha bolmaydy. Elding kóbi qazir 26-bapty talqylap ketip, kezinde talay qoghamdyq qozghalysqa arqau bolghan 7-bapqa jetkilikti nazar audarylmay jatyr…

Sondyqtan, kenestik kezennen beri otyz jylgha juyq teperish kórip kele jatqan Memlekettik til mәrtebesin Konstitusiyada aiqyn, jeke dara memlekettik statuspen sheship almasaq, bolashaq úrpaq aldynda arymyz taza bolmaydy. Sebebi, ornaghanyna 25 jyldan asyp bara  jatqan Tәuelsizdigimizde  múnday Konstitusiyany demokratiyalyq damu ayasynda talqylau – tek bizding úrpaqtyng mandayyna  búiyryp otyr!

Men «Aq jol» partiyasy talqylauynda densaulyghyma baylanysty bola  almay qalghanyma qatty ókinish bildire otyryp, memlekettik tilding mәrtebesin anyqtaytyn Konstitusiyanyn 7-babynan 2-tarmaghyn alyp tastaudy úsynamyn. Sebebi  Tilder turaly alghashqy zang qabyldaghan 1989 jyly  Qazaqstan Kenes Odaghy qúramynan әli shyqpaghan kezi, «Qazaq Sovettik Sosialistik Respub­liy­kasy» edi. Zannyng aty da «Qazaq Sovettik Sosialistik Respub­liy­kasynyng Til turaly» Zany bolatyn... Ári osy  zandaghy «Qazaq tili – memlekettik til, orys tili – últaralyq qatynas tili bolyp tabylady»  degen bapty qabyldau kezinde  halyqtyn  payyzdyq salmaghy qatarlas edi.  Yaghny qazaqtar 1989 jyly 39,7 payyz, orystar 37,8 payyz bolatyn.   Sondyqtan ol kezde búl zandylyq bolyp qabyldandy. Keyin 1995 jyly Konstitusiya qabyldarda  Qazaqstan Respublikasy osy «Qazaq Sovettik Sosialistik Respub­liy­kasynyng Til turaly» Zanyna sýienip, osy kenestik kezeng talaptary shenberinen  shygha almay,  «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady»– degen 7-baptyng 2-tarmaghyn  qabyldap, orys tilin tipti, kýsheytip jiberdi deuge bolady… Keyin de, 1997 jylghy  «QR Til turaly zanymyz» da osy eski sýrleumen, Kenes imperiyasy  kezindegi talappen ketti..

 Al qazir Tәuelsizdikke shiyrek ghasyrdan asqanda, qazaqtardyng sany keminde 70 payyzdan asyp ketkendikten, búl orys tili turaly talap demografiyalyq jәne demokratiyalyq zandylyqtarmen óz kýshin joyyp otyr.

Búl ózgeristi úsynu   Tәuelsizdigimizding 26 jylynda, Azattyq ýshin kýresken  Alash qozghalysyna 100 jyl tolyp otyrghan kezende, Elbasymyz demokratiyalyq janarudy bastaghanda,  demokratiyalyq  partiya «Aq jol» ýshin abyroy bolar edi.

Óitkeni, 2012 jyly aqjoldyqtar jasaghan Memlekettik til turaly zang jobasyn Ýkimetimiz ótkizbey tastady. Búl turaly kezinde baspasózde syn maqala jazyldy da. Al 2011 jylghy memlekettik tildi qoldau turaly qoghamda rezonans tudyrghan, Konstitusiyadan 7-baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaudy talap etken әigili 138-ding hatyna «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashevtan bastap, partiyanyng Ortalyq Kenesining 23 mýshesi qol qoyyp, osy Ýndeudi qoldaghan Prezidium Mәlimdemesin jasaghan jalghyz partiyamyz. Bizding partiyanyng sayasy baghdarlamasynda Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin memlekettik til men Qazaqstan Konstitusiyasy jәne el tarihynan synaq tapsyru talaby bar.

Elbasymyzdyng ózi de biylghy Joldauynda «Qazaq tilining basymdyghy saqtalady. Onyng әri qaray damuyna zor kónil bólinedi.»-dep mәlimdedi.  QR Preziydenti Joldauyndaghy búl sózderdi qarapayym, ómirlik qalypqa týsirsek, «Qazaq tilining basymdyghy saqtalady,  damuyna zor kónil bólinedi»-degenimiz, en  birinshiden, Konstitusiyadan memlekettik tilding damuyna basty kedergi bolyp otyrghan orys tili turaly 7 baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau! Odan song ekinshiden, Memlekettik til turaly zang qabyldau! Áytpese, 25 jyl Tәuelsiz memlekette memlekettik tilding qalay damyghanyn kórdik  qoy,  ayanyshty halde ekenin eshkim jasyra almaydy… Tek ózimizdi ózimiz aldap, bir-birimizdi júbatyp qoyyp, «Kýtumen ótken ghúmyr» bolyp, kýn keship kele jatyrmyz…

 Konstitusiyadan 7-baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaudy talap etken búnday zaman talabyn endi býginde  biylikke qatysy bar deytin belgili BAQ-tardyng ózi de  qoldaugha kóshude.

Al, 2011 jyly Konstitusiyadan 7 baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaudy kótergen «138-ding haty» kezinde «Qazaq ýni» gazetinde búl Ýndeudi qoldaghandardyng sany qysqa merzimning ózinde 30 myngha juyqtaghan edi…

Sol kezde jazylghan “ATA ZANDY ÓZGERTPEY, TILDI ÝIRENU – SUGhA TÝSPEY JÝZUDI ÝIREN DEGENMEN BIRDEY…” atty atalmysh maqalamda da, Konstitusiyagha ózgeris enbeyinshe, eshqanday ózgeris bolmaytynyn dәleldeuge tyrysqan bolatynmyn. http://www.qazaquni.kz/?p=8911

Memlekettik tilge qajettilik tudyru qajettigin   ózge últ ókilderi de týsinude

2011 jyly    Konstitusiyadan 7 baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaudy kótergen 138-ding hatyn – zandy talapty  orystildi ózge últtar da   qoldady. Syn saghattarda parasatty kәris qyzy Klara Han, Ukrain Mәdeniyet ortalyghynyng tóraghasy Valentin Lymarenko jәne Nikolay Sherbiniyn, Alla Platonova sekildi orys últynyng ozyq oily ókilderi memlekettik tildi qoldap shyqty. «Qazaq tiline qarsylyq – qazaq halqyna qarsylyq» dedi Klara Han hanym. «Qazaqstanda qazaq tili ýstem boluy tiyis! Kez-kelgen memleket memlekettik tilsiz ómir sýre almaydy. Memlekettik til – memleketting ómiri, memleketting beynesi. Bizde ol –Qazaq tili. Búl – Qazaqstan Respublikasy! Sondyqtan memlekettik tildi bәri bilui kerek!» dep mәlimdedi Valentin Lymarenko. «20 jyl til ýirenuge az uaqyt emes, orystar renjimeui kerek! Memlekettik tildi bilmegender, eldi qalay basqarady?» dedi orys Nikolay Sherbiniyn. Al orys qyzy Alla Platonova 2011 jyly Kókshetauda ótken Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng V qúryltayynda: «Qay memlekette túryp ómir sýrsen, sol memleketting tilin biluge, qúrmetteuge mindettisin! Qazaqsha sóilemeu, ýirenuge qúlshynbau memlekettik tildi, yaghny memleketti syilamau. Qazaqtyng nanyn jep, auasyn jútyp, biraq tilin mensinbeushiler elderine ketsin!» dedi. Búny orystyng oily qyzy Alla Platonova aitty…

Al óskemendik belgili aqyn, «Zolotoe pero Rossiiy» halyqaralyq әdeby syilyghynyng iyegeri, Resey Jazushylar odaghynyng mýshesi Boris Petrovich Anikin : «Ya chlen soiza pisateley Rossii. Avtor neskolikih poeticheskih sbornikov. Ya uporno izuchai kazahskiy yazyk. Schitai, chto kajdyy chelovek, kotoryy projivaet v Kazahstane, doljen znati gosudarstvennyy yazyk, chtiti kulituru y obychay etoy velikoy nasii. Sam Lev Tolstoy y Dostoevskiy, priklonyalisi pered turkami. Anna Ahmatova potomok poslednego hana Zolotoy Ordy Ahmata. Kazahy velikiy y voinstvennyy narod. Prizyvai vseh izuchati kazahskiy yazyk!!!»-dep jazady. http://www.qazaquni.kz/?p=27285

Elding basym pikiri memlekettik tilding zangha sәikes Konstitusiyalyq tórine shyghuyn qoldaytynyn sol kezde qazaq tilining damuyn qoldaushy bizge («138-ding hatyn» qoldaushylargha) qarsy shyqqan Gýljan Erghaliyevanyng orys tildi Guljan.org saytynyng saualnamasy da jasyra almady. “Kak vy otnosiytesi k inisiatiyve isklucheniya statusa russkogo yazyka kak vtorogo ofisialinogo yazyka v Kazahstane?” degen saualgha qatysushy bir kýndegi 600-ge juyq adamnyng 497-si, yaghni, 90 payyzdayy “qoldaymyn” dep jauap bergen. Orys tildi sayttyng oqyrmandary da orystildi ekenin eskersek, búl qoghamdaghy zor nәtiyje! Shamasy, sayt iyeleri saualnamany basqasha, kerisinshe  nәtiyje kýtip jariyalasa kerek…

Ókinishke oray, memlekettik tildi qoldaugha qarsy shyqqandar ózgeler emes, taghy da ózimizding qazaq ziyalylary men sayasatkerleri boldy. Olardyng kimder ekenin men sol 138-ding haty jazylghan kezde «Saryarqa» kinoteatrynyng artyndaghy 5 mynday adam jinalghan, әlemge әigili qalamger-qayratker Múhtar Shahanov aghamyz basqarghan til turaly dәstýrli mitingide de aittym. Búl sózim kóptegen basylymdarda jariyalandy. “ATA ZANDY ÓZGERTPEY, TILDI ÝIRENU – SUGhA TÝSPEY JÝZUDI ÝIREN DEGENMEN BIRDEY…” atty atalmysh maqalamda da bar. http://www.qazaquni.kz/?p=8911  Al, 2004 jyly «Qazaq ýni» gazetine qazaq tiline qarsy shyqqan deputattardyng esimin jariyalaghanymyzda  da, olardyng 80 payyzdayy qazaqtar bolatyn. http://www.qazaquni.kz/21922.html

Yaghni, ózge últ ókilderi de Memlekettik tildi qoldau – el birligin qoldau ekenin sezinip, yntymaqtastyq kórsetip otyr. Memlekettik tilge qajettilik tudyru qajettigin   ózge últ ókilderi de týsinude.

Tek ózimizding qazaq tilin bilmeytin qazaqtar ghana qarsylyq tanytuy mýmkin… eger qazaqtyng qarghysynan әli qoryqpasa… Sondyqtan, búl jerde últaralyq qatynasqa syzat týsedi dep bosqa seziktenu negizsiz dep bilemin.

Memlekettik til mәrtebesin halyq sany da qamtamasyz etedi

«Qazaqstan Respublikasynda 1989 jylghy halyq sanaghynda 16199,2 myng adam tirkeldi. 1999 jylghy sanaqqa deyingi aralyqta Qazaqstan halqy 1246,1 myng adamgha kemigen. Múnyng basty sebebi búryn qughyn-sýrginge úshyrap, Qazaqstan jerine kóshirilip, qonystandyrylghan ózge últ ókilderinin, әsirese, orystardyn, ukraindardyn, nemisterdin, kavkaz halyqtarynyn, t.b. óz ata mekenderine kóship ketui boldy. Ósu tek Ontýstik Qazaqstan, Qyzylorda, Atyrau oblystarynda, Almaty, Astana qalalarynda bayqaldy.

1989 jylmen salystyrghanda 1999 jyly   últtyq qúramda da aitarlyqtay ózgeris boldy. Mysaly, qazaq últy 1468,1 myng adamgha (22,9%) kóbeyip, respublika halqynyng jartysynan astamyn (53,4%-yn) qúrady. Onyng esesine orys últy ókilderining sany 1582,4 myng adamgha (26,1%-gha) kemidi, nemister 593,5 myng (62,7%), ukraindar 328,6 myng (37,5), tatarlar 71,7 myng (22,4%), belarusiter 66 myng (37,1%) adamgha kemigen.»-deydi https://kk.wikipedia.org/wiki ashyq ensiklopediyasy.

Yaghniy,  1989 jyldan 1999 jylghy deyin on jylda halyq sanaghynda qazaqtar 22,9 payyzgha kóbeyip, 53,4 payyz bolsa, orystar 26,1 payyzgha kemigen.  Al  2009 jyly qazaqtar resmy derek boyynsha 63,1 payyzgha jetti.

«2009 jyldan beri de on jylgha juyqtap qaldy. Shetten kelgen oralmandar men jergilikti demografiyanyng ósimin jәne ýlestik basymdylyqty esepke alar bolsaq, qazir Qazaqstandaghy halyqtyng 75%-i qazaqtar dep erkin týrde topshylaugha bolady.

Sonymen qosa, qazaqstandyq orys diasporasy ókilderining 25,3 payyzy qazaq tilin týsinedi, 8,8 payyzy oqy alady, 6,3 payyzy jazady. Elimizdegi diasporalardyng ókilderi әli de ózderinin, ne úrpaqtarynyng tarihy otandaryna qonys audarghanyn qalaydy. Mәselen, «Siz, óz balalarynyzdyng bolashaghyn qazaq elimen baylanystyrasyz ba?» — degen saualgha, qazaqtardyng 96,9 payyzy, orystardyng 53,5 payyzy, basqa diaspora ókilderining 78,5 payyzy -«iyә» dep jauap bergen. Erteng elimizde qazaqtar 75-80 payyzdy qúrap, biraq oryssha sóilep, is qaghazdaryn oryssha toltyrsaq, el ishinen shy shyghyp ketui mýmkin».-dep jazady elge belgili «Qamshy» portaly.

2013 jyly ótkizilgen halyq sanaghynyn qorytyndysy boyynsha halyqtyng etnoqúramy kelesidey: qazaqtar – 65,2%,  orystar – 21,8%, ózbekter – 3%, ukraindar – 1,8%, úighyrlar – 1,4%, tatarlar – 1,2% , nemister – 1,1%, koreyler – 0,6%, týrikter – 0,6% [2].

Búndaghy 2013 jylghy qazaqtardyng sany kýmәndi.  Sebebi,  2009 jyly halyq sanaghynda ýkimet qazaqtardy 65 payyzdan astam dep resmy jariyalap aldy da, keyin 63,1 payyzgha kemitti.  Sodan sol kezdegi Statistika komiyteti tórayymy qylmystyq jauapqa tartylyp, elden qashyp, aqyry sottalyp tyndy…

Al 2017 jylghy halyq sanaghy әli joq. Ár  onjyldyq sanaqta elimizdegi halyq sanyna shaqqanda, keminde 10 payyzgha ósip otyrghanymyzdy eskersek, (1989 jyly men 1999 jyly arasyndaghy on jylda   qazaqtar 13,7 payyzgha ósti)  qazaqtyng býgingi sany shamamen 75 payyzday degen elding boljamy tura keletin siyaqty. Sebebi, atamekenge kóship kelushi qandastarymyz da mol, kerisinshe tarihy otandaryna kóship ketushi orys  últy ókilderi de kóp. Al «Saylaudaghy sayasatker men statistikagha senuge bolmaydy» degen qanatty sóz taghy bar. Sonda, qazaq halqy 75 payyz dep alatyn bolsaq,  2013 jylghy orystan ózge últtardyng sandyq payyzy (9,7)  osy qalypta qalghan kýnning ózinde, (týrkitildes diasporalarynyng ósimi joghary, olardyng kóbisi memlekettik tildi jaqsy biledi), basqa halyqtar (sany 1 payyzdan tómen diasporalar) 2013 jylghy sanaq boyynsha 4,4 payyz bolsa, onda orys últynyng ókilderi 10 payyzgha juyq tómendeydi  dep sanaugha bolatyn shyghar….

Endeshe, 20 payyz bolsa da, 10 payyz bolsa da, kezinde ózimiz otary bolghan últqa ózge últ ókilderinen sansyz artyqshylyq-astamshylyq  berip, shiyrek ghasyrdan astam әli qúldyq úra beru – negizgi últ – qazaqtardy tildik kemsitushilik bolyp sanalady. Ári búl tildik kemsitushilikti  Qazaq Eli biyligining ózining qamtamasyz etui! Búl ózin syilaytyn kez-kelgen memleketke syiymsyz sayasat. Qazir Qazaqstandaghy orys tilin bilmeytin, shala biletin týpkilikti qazaqtargha (kóbinese auyl halqy)   resmy sany ghana millionnan asa qosylghan oralman aghayyndarymyzdyng basym bóligin  qossanyz, orystildilerding sanyn on orap alady. Sonda Konstitusiyadaghy  orys tili turaly bir tarmaq orystardan eki-ýsh  ese kóp halyqty shiyrek ghasyrdan astam tildik kemsitushilikke, yaghny memlekettik tildik kemsitushilike  úryndyryp keledi.

Memlekettik qyzmetkerleri memlekettik tilde sóileytin elge ainalamyz

Al memlekettik qyzmetkerlerding 95 payyzy memlekettik tilde eng bolmasa, demalys súrap, aryz jazugha sauattary jetpeytinin Memlekettik qyzmet isteri agenttigine tóragha bolghan kezde Álihan Bәimenov mәlimdegen bolatyn… Sonda memlekettik  tilde nan súray almaytyndar memleket taghdyryn sheshetin memlekettik qyzmetterde memlekettik tilge – memlekettik mýddege qarsy qyzmet etip  otyr…  Qorqynyshty emes pe, sizderge…

Endeshe, ýiinizde jata bermey, osyghan jetkizgen Konstitusiyanyng 7-baby 2-tarmaghyn tezirek alyp tastau ýshin Konstitusiyalyq  reformagha  ýn qosynyz!..

Mysaly,  әkimdiktegi, ministrliktegi, parlamenttegi, últtyq kompaniyadaghy, t.b. memlekettik mekemedegi ózge últ ókilderin  aitpaghanda, óz ana tili men memlekettik tildi bilmeytin memlekettik qyzmetkerler (paradoks emes pe),  til basqarmasy qyzmetkerleri qazaq tilinde qaghaz aparsa, týsinbeydi de, „orys tiline audaryp әkel” deydi. Oghan „búl memlekettik til” ghoy desen, „bizde bәri eki tilde ghoy” dep, zanymyzdyn beysharalyghyn aldyna tartady. „Onda ózing audaryp al!”-desen, „men memlekettik tildi bilmeymin?”- dep, topastyghyna úyalmay, qayta maqtanghanday týr kórsetedi… Oghan tabanynyng býri bar sanauly qyzmetker ghana: „ Sening óz ana tilindi, qazaq tilin –memlekettik tildi bilmeuge, ókinishke oray, qúqyng bolsa, mening de aidaladaghy shetel tilin, Reseyding tilin bilmeuge qúqym bar. Al mening memlekettik tildi bilgenim  ýshin ghana maghan nege artyq azap, artyq júmys – tegin audarmashylyq júmys jýktelui kerek? Kerek bolsa, aqsha tólep, ózing audartyp al” dep aita alady… Al 99 payyzy bir kýrsinip alyp, negizgi júmysyn jiyp qoyyp, jyl boyy „audarmashylyqpen” ainalysady.

 Al barlyq memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda aldymen orys tilinde dayyndap, sodan song ony memlekettik tilge audaru ýshin qanshama tonna qaghaz, qanshama audarmashy ýshin osynday daghdarysty kezende qanday alapat qarjy shyghyndalatynymyz, eng bastysy qanshama uaqyt ketetinin – búnyng bәri júmys sapasyna keri әserin tiygizetinin aitu taghy bir ózekti mәselening jýgi bolady.

 Preziydent әkimshiliginen bastap, Ýkimet,  Parlament tóraghalarynan bastap, ministrler, әkimderden, barlyq basshylardan bastap, memlekettik qyzmetkerler tek memlekettik tilde sóileu ýshin bizge eshqanday til ýshin júmsalyp jatqan milliardttardyng keregi joq!  Tek qana   Konstitusiyanyng 7-baby  2-tarmaghyn talyp tastau kerek!

 Birinshiden, qyruar qarjy  júmsalsa da, mandymay jatqan (sebebi qajettilik joq) memlekettik til damidy. Ekinshiden, memlekettik tildi biletin qanshama qazaqstandyqqa júmys tabylady. „Orysshagha audaryp әkel” dep, omalyp otyratyndar oryn bosatady…  Sonda Resey tilinde sóileu, yaghny Qazaq tilinde sóilemeu degen sóz – qazaq tiline, sol arqyly óz elinde qazaqqa júmys bermeu degen sóz! Yaghni, búl últqa jaulyq emes pe? Sonda últqa, yaghny memleketke eng aldymen memlekettik tildi bilmeytin sheneunikter, ministrler, әkimder, deputattar, últtyq kompaniya jetekshileri, barlyq basshylar jau degen sóz emes pe búl!  Kórnekti orys jazushysy K.Paustovskiy : «Ana tilin bilmeu – últqa jasalghan opasyzdyq» dep jazdy sol kezding ózinde…  (MEMLEKETTIK TILGE MIY JETPEGENDER QALAY MINISTR BOLADY?..)  http://www.qazaquni.kz/2011/06/11/7602.html

Últ Kóshbasshysy aldynda Últtyng Amanatyn oryndau túr!

Tәuelsizdigimizding 26 jylyna qadam  basqanda demokratiyalyq ózgeristerdi talap etken  Konstitusiyalyq reforma jasau tarihyna tap boldyq. Endi, osy joly Elbasymyzdyng ózi demokratiyalyq janarudy bastap jatqanda, demokratiyalyq talap boyynsha (azshylyq kópshilikke baghynady) Memleketimiz Memlekettik tilin Konstitusiyagha jeke dara status berip jazyp almasa, búdan keyin qay zaman, qanday kezenge tap bolamyz?!!

«Týrki halqy ýshin Týn úiyqtamadym, Kýndiz otyrmadym…» degen  Kók týrik qaghandarynday Kók tuymyzdy kókke órletip, Tәuelsiz Qazaqstan memleketin býgingidey әlem tanyghan biyik dengeyge jetkizgen Túnghysh Preziydentimiz –Últ kóshbasshysy aldynda taghy bir Últtyq mindet, Últ amanaty  túr! Ol Últtyng armanyn oryndau – Memlekettik til mәrtebesin әperu bolyp tabylady! Memlekettik tilimiz – Qazaq tili Tәuelsizdigin endi alatyn kezi jetti! Óitkeni, 28 jyl boyy Qazaq tili –memlekettik til degen aty bolsa da, Konstitusiyanyng  orys tili turaly 7-babynyng  2-tarmaghyna Tәueldi bolyp keldi.

Osy uaqytqa deyin memlekettik tildi biluge mәjbýrlemegen Elbasygha ózge últ ókilderi alghysyn aityp, endi qazaq tilining Memlekettik til mәrtebesin jeke dara iyelenuine ózderi de qoldau jasauy tiyis! Búl jolda Qazaqstan halqy Assambleyasy men Parlamentimiz, qoghamdyq-sayasy kýshter, ziyalylar qauymy  qayrat kórsetui kerek!

«Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar! Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik Til boldy. Búl mәseleni daudyng taqyryby emes, últtyng úiytqysy ete bilgenimiz jón. Bizding tilimiz memleketting barlyq jýiesinde qoldanyluy ýshin, barlyq jerde kerek boluy ýshin biz ózimizdi ózimiz qamshylauymyz kerek jәne osyghan ózimiz atsalysuymyz qajet»,-degen Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Qazaq tili Mәngilik daugha ainalmay,  Mәngilik elding Mәngilik tili boluy ýshin, búl Últ aldyndaghy qasiyetti paryzy men mindetin  ózgege qaldyrmay, Ózi oryndauy kerek! El Elbasydan osyny kýtip keledi!

Óitkeni, Kenes Odaghynyng qúramynan shyqpaghan Bodan  kezimizde, qazaqtardyng sany respublika halqynyng 39,7 payyzyn qúraghan  1989 jyly qabyldanghan Tilder turaly zang talabynan 28 jyldan son, Bostan kezimizding 26 jylynda, 70-75 payyz kezimizde  shygha almasaq, eshuaqytta da shygha almaymyz?!!

HH ghasyrdyng basyndaghy Alash kósemderi «Oyan, Qazaq!»-dep jar salghannan beri  bir ghasyr ótti. Biyl sol Alashtyng 100 jyldyghy! Tәuelsizdigimizge shiyrek ghasyrdan asty! Endi Qashan Oyanamyz? Elbasymyzdyng osy Demokratiyalyq janarugha bastauyn, Qazaqtyng oyana  bastauyna –últtyq janghyrugha shaqyru dep, últ mýddesin úlyqtaghan últtyq úran dep qabyldayyq!

Qazybek ISA,

«Qazaq ýni» gazeti