Ómirjan Ábdihalyq. Qazaqta sayasy mektep bar ma?
Orazmúhammed ot qarudyng syry men qúpiyasyn qazaq jerine jetkizgende bәlkim, órisimizding óni ózgerer me edi?! Orazmúhammed elge jetkende, onymen birge el basqarudyng týrleri, ony damytu men jetildiruding neshe týri qazaq topyraghyna kelip, qazaqtyng handyq memlekettik jýiesin jana sapagha, jana kezenge shygharghan bolar edi. Amal qaysy, Orazmúhamed oralmady.
Sóz joq, el bolyp irgesin japqan qazaq handyghynyng tarihy 1465 jyl dep eseptesek, Han Kenening on jyldyq últ-azattyq kóterilisimen songhy ret yshqyna búlqynyp, Han Kenening basynday izim-ghayym tarih qoynauyna ketken qazaqtyng handyq memlekettik qúrylymynyng ózindik erekshe joly boldy. Jәne ózindik sayasy mektebi boldy.
Handyq memleket túsyndaghy sayasy mektepti qazaq biyleri qalyptastyrdy. Mysaly,
«Áy, Abylay, Abylay,
Men seni alghash kórgende,
Túrymtayday úl edin,
Týrkistanda jýr edin,
Ýisin Tóle biydin
Orazmúhammed ot qarudyng syry men qúpiyasyn qazaq jerine jetkizgende bәlkim, órisimizding óni ózgerer me edi?! Orazmúhammed elge jetkende, onymen birge el basqarudyng týrleri, ony damytu men jetildiruding neshe týri qazaq topyraghyna kelip, qazaqtyng handyq memlekettik jýiesin jana sapagha, jana kezenge shygharghan bolar edi. Amal qaysy, Orazmúhamed oralmady.
Sóz joq, el bolyp irgesin japqan qazaq handyghynyng tarihy 1465 jyl dep eseptesek, Han Kenening on jyldyq últ-azattyq kóterilisimen songhy ret yshqyna búlqynyp, Han Kenening basynday izim-ghayym tarih qoynauyna ketken qazaqtyng handyq memlekettik qúrylymynyng ózindik erekshe joly boldy. Jәne ózindik sayasy mektebi boldy.
Handyq memleket túsyndaghy sayasy mektepti qazaq biyleri qalyptastyrdy. Mysaly,
«Áy, Abylay, Abylay,
Men seni alghash kórgende,
Túrymtayday úl edin,
Týrkistanda jýr edin,
Ýisin Tóle biydin
Týiesin baqqan qúl edin», - dep keletin әigili Búqar jyraudyng jyr joldary qazaq biylerining sayasy mektebinen syr beredi. Qazaq biyleri biz biletindey, el arasyndaghy daudyng týiinin tarqatyp qana otyrmaghan olar halyqaralyq mәsele de, elding ishki mәselesinde, han ordasynan shyghatyn jarlyqtar men orda manyndaghy sayasy mәselelerge de aralasyp otyrghan jәne sheshushi ról atqarghan. Qazaq biyleri qalyptastyrghan sayasy mektepting eng ýlken jetistigi retinde qazaq jerining tútastyghynyng saqtalyp qaluyn aitugha bek negiz bar. Búl sayasy mektepting qúqyqtyq saladaghy jetistigi - «Jeti jarghy», «Esim hannyng eski joly», «Qasym hannyng qasqa joly». Kóshpendi handyq memlekettegi biyler qalyptastyrghan jәne jetilidirip otyrghan kóshpendilerding sayasy mektebining shyrqau shegi Han Abylaydyng biyligimen túspa-tús keledi. Búdan keyingi jerde biyler negizdegen sayasy mektepting qúldyrauy bastaldy desek te bolady. Han Ábilqayyr men Resey patshalyq ýkimetining arasyndaghy kelisimning jasaluy jәne bú kelisimning tym úzaqqa sozylghan tarihy saldary biz sóz ghyp otyrghan sayasy mektepting әlsiregenining kuәsi. Bizdinshe, Han Ábilqayyrdyng әreketin satqyndyq dep baghalaugha bolmaydy. Han Ábilqayyrdyng qadamy sayasy qatelik bolatyn jәne kóshpendi memlekettegi sayasy mektep sol tústaghy sayasy jaghdaylargha jauap bere almady.
Áriyne, búdan keyingi jerde biylerding sayasy mektebi eli ishinde ghana yqpaly bar biylik qúrylymyna ainaldy. Tipti, keybir kezde el ishinde degi sayasy toptardyng aldynda әlsizdik tanytty. Biraq, qazaq biylerining qalyptastyrghan sayasy mektebi óz missiyasyn tolyghymen atqardy. Ol tipti, qazaq eli Resey bodanyna ainalghan kezende de júmysyn toqtatpady. Sózsiz, qazaq handyq memleketindegi sayasy meketepting týp tamyry Shynghyshannyng alyp imperiyasynan bastau alyp jatqany belgili.
Sonymen, kóshpendi handyq memlekettegi sayasy mektepting eng sony әskery handyq biylikke úlasyp, Han Kenening últ-azattyq kóterilisining jenilis tabuymen ayaqtaldy.
Odan keyingi jerde qazaq dalasyndaghy zamanauy sayasy mektepting qalyptasuynyng basynda Abay túr degen pikir bar. Abay sayasy túlgha emes. Biraq, Abay shygharmalary sayasy mektepting alghyshartyna negiz boldy deuge qisyn bar. Alayda, handyq memleket túsyndaghy sayasy mektepting joqtyghynyng saldarynan el ishindegi biylik ózining sharuashylyq jәne jeke mýddesin kózdeushilerding qolyna ótip ketti. Tipti, Abayda bolys bolyp kórdi. Yaghny Abayda jana sayasy mektep qalyptastyru oy boluy mýmkin. Biraq zaman talaby, dýniyening óni ózgerip ketken edi.
Jana zamanauy sayasy mektepting basynda Álihan Núrmúhmedúly Bókeyhan túrdy. Eger, Álihan Bókeyhannyng tóre túqymynan yaghny han túqymynan ekenin eskersek, onda kóshpeli handyq memlekettegi sayasy mektepting 20 ghasyr basynda týbegeyli ózgerip, jana sayasy mektepke ainalghanyn kóruge bolady. «Han balasynda qazaqtyng qaqysy bar, tiri bolsam qazaqqa qyzmet etpey qoymaymyn» degen Álihannyng sózi biz aityp otyrghan eki sayasy mektepting sabaqtastyghyn jәne jana sayasy mektepting kóshbasshysynyng ýlken jauapkershilikti moynyna alghanyn kórsetedi.
Álihan Bókeyhan eki buyn qazaq sayasatkerleri tәlim kórgen jana sayasy mektepting kóshbasshysy әri negizin qalaushy boldy. 1905 jylghy qazaq halqynyng atynan Resey patshasyna jazylghan qúzyrhattan bastap, Múhtar Áuezovting kózi júmylghansha etken enbegi osy Alash sayasy mektebining júmysy. Alash sayasy mektebi jana zamandaghy ozyq oily qazaq sayasatkerlerin qalyptastyrdy jәne últtyq territoriyalyq avtonomiya qúrdy. Yaghny Tәuelsizdikke bir taban jaqyn qaldy. Dәl osy jerde taghy Orazmúhamed aldymyzdan shyghady. Eger, Orazmúhamed ot qarudyng qúpiyasyn jәne ózi kórgen dýniyeni qazaq dalasyna jetkizgende, jetkende bәri basqasha bolar edi. Búl maqala da mýldem basqasha jazylar edi... Nege? Sebebi, Alashorda últtyq territoriyalyq avtonomyasyn jariyalaghan ekinshi jalpyqazaq sezinde birden tәuelsizdik jariyalayyq degen pikirlerde boy kótergen. Alayda, oghan qazaqtyng әskery әleuetining joqtyghy, túraqty armiyasy, jetilgen qaruynyng bolmau bóget bolghan. Mine, Orazmúhedting elge jete almauyn qaytalap otyrghanymyzdyng syry. Sovet ókimeti tarapynan Alashorda últtyq territoriyalyq avtonomiyasy taratylghannan keyin Alash sayasy mektebining ekinshi buyny sovet ókimeti jaqqa óte otyryp, basty maqsatta júmys jasady. Alayda, búl da úzaqqa barmady. Sóitip, Alash sayasy mektebi ghylym men bilimge, mәdeniyetke yaghny aghartushylyqqa tolyghymen den qoydy. Últtyng negizin saqtap qalugha, ony birjola joyylyp ketuden saqtap qalugha kýsh saldy. Óitkeni, sayasy mektepting kóshbasshylary men ókilderi sovet ókimetining bolashaghyna jasaghan boljamdarynyng shyndyqtan alys emes ekenin sezdi.
Sovet ókimetining ornauymen birge, jat biylikke qyzmet etushi top payda boldy. Yaghny jana sovet ókimetining sayasy mektebining adal shәkirtteri óz ókimetterine riyasyz qyzmet etti. Óz kezeginde búlardyng qolymen qazaq jerinde qanqúily tarihy oqighalar jýzege asty. Jalpy, Alash sayasy mektebining songhy ókili Múhtar Áuezov deytin bolsaq, onda Múhtar Omarhanúlynyng últtyq mәdeniyette atqarghan júmystary Alash sayasy mektebining jemisi bolyp tabylady.
Reseydegi sayasy biylikting ózgergenine qaramastan, odan әri jalghasqan bodan el retindegi jyldarda Qazaqstandy úzaq jyl basqarghan Dinmúhamed Qonaevtyng ózindik sayasy mektep qalyptastyrghanyn aitpaugha bolmaydy. Biraq, búl sayasy mektepting negizgi mindeti men ústanymy aiqyn bolmaghangha úqsaydy. Sebebi, sayasy mektepting eng әuelgi maqsaty lauazymdy qyzmet qana bolghan siyaqtanady. Jalpy, eki kózi tórt bolyp Mәskeuge jaltaqtaumen ótken bodan qazaq sovet biyligining býgingi qazaq biyligimen úqsastyqtary kóp. Býgingi sayasattaghy beldi túlghalar sol qazaq sovet sayasy mektebining týlekteri ekeninde esten shygharmaghanymyz abzal. Qonaevty el qarapayym adamy qasiyetteri ýshin jәne tynyshtyq pen mamyrajay toqshylyq zamangha qazaqty keneltkeni ýshin jaqsy kóredi. Áriyne, bodan memleketting basshy bolsa da, ol halqyna adal boldy. Sol ýshin de halyq jýreginde býgingi Qonaev beynesi saqtalyp otyr. Alayda, qazaq sovet sayasy mektebinde o bastan naqty biriktirushi aiqyn maqsat-múrat bolghan joq. Búl sayasy mektepting ókilderining әrbiri eng jogharghy biylikke bir ózi ghana barugha úmtyldy. Búl jolda olar eshnәrseden ayanghan joq. Múnday sayasy mektepting qalyptasuynyng negizinde sayasy túlghalardyng tek jәne tanym mәselesi jatty. Óitkeni, kedeyge tendik әperemiz dep jar salghan sovet ókimeti jergilikti biylikke kedeylikten kóz ashpaghan әleumettik, qoghamdyq toptyng ókilderin tartty. Dәl osy prosess kezinde tanym, tek, bilim degen dýniyelerding qat boluy sebepti jergilikti biylik ýshin tartystardyng tarihy taghany qalana bastady. Yaghny sayasy bәsekelestik rulastyqpen, tamyr-tanystyqpen, jershildikpen, baylyqpen, yqpalmen ólshene bastady. Jәne búl «dәstýr» keyin qanatyn jayyp, ózge de elementtermen tolyghyp, tolysa bastady. Búl qazaq sovet sayasy mektebining qalyptasuy edi.
Tәuelsiz Qazaqstandaghy býgingi qazaq biyligi әriyne, qazaq sovet sayasy mektebining songhy týlekteri bolyp tabylady. Tәuelsizdik jyldaryndaghy jana sayasy mektepting boy kóterui 2000-ynshy jyldardyng basyna dóp keledi. Sol kezdegi sayasy ómirdegi ózgerister jana sayasy mektepting negizi qalana bastaghanynan habar bergen edi. Alayda, sayasy kýrester kezinde jana sayasy mektepting irgesi búzyla bastaghany bayqaldy. Biraq, Altynbek Sәrsenbayúlyn jana sayasy mektepting kóshbasshysy retinde qarastyrsaq, búl sayasy mektepting ómir sýrip jatqanyn bayqaugha bolady. Ol әriyne, býgingi oppozisiya emes.
Qazaqta sayasy mektep bar ma degen saual tónireginde oiymyzdy qoryta kelgende, búdan keyin de payda bolatyn sayasy mektepterding arqa sýieytin jәne boyy men oiyn týzeytin jalghyz sayasy mektep - ol Alash sayasy mektebi ekenin anghardyq. Yaghny dәstýrli últtyq sayasy mektepke arqa sýimegen, odan ýlgi almaghan, onyng últqa qyzmet etudegi isin ýirenbegen sayasy mektep qazaq arasynda qoldaugha ie boluy, onyng ómirsheng boluy ekitalay. Búnyng bәri әlbette, jeke pikir. Onasha oi.
«Abay-aqparat»