1. My ómir men qiyal arasyndaghy shekti kórmeydi 

Siz oilaghan әr nәrseden my әserlenedi. Ol ýshin qiyal men ómirding shegi joq. Sondyqtan plasebo әseri boluy әbden mýmkin. 

Eger my dәri ishtiniz dep qabyldasa (qant qosylghan kәmpit emes), onda soghan say jauap qayyrady. Plasebo iship alasyz da, ony aspirin dep oilap qalasyz, my birden aghzagha dene qyzuyn tómendet dep búiyrady. 

Nosebo da dәl osylay әser etedi. Biraq keri baghytta. Eger ipohondrik keshki janalyqtardy kórip, jana auru shyghypty degendi estise, sol aurudyng belgilerin sezine bastauy mýmkin. 

Jaqsy janalyq – eger әlemge jarqyn kózben qarasanyz, onda ózinizdi baqytty sezinesiz. Qan qúramyndaghy serotonin (quanysh gormony) erekshe kóbeye týsedi. Árbir izgi oy nemese keleshek turaly jarqyn armandar sizding ahualynyzdy býgin jәne osy jerde jaqsarta týsedi.

2. Neni kóp oilasanyz, sony kóresiz 

Ne turaly oilasanyz da, ol sizding ómirlik tәjiriybenizding túghyry bolady. Eger jana kólik satyp alsanyz, kósheden osynday markaly kólikti kóp kóretin bolasyz. Satyp alghan song óz kóliginiz turaly әldeqayda kóp oilaysyz. Múny biluding ne manyzy bar? Kez kelgen kýizelisten shyghu ýshin oilau jýienizdi ózgertu kerek. Ekinshi jaghynan, sayasy nauqandy taldaghynyz kelse, әr týrli BAQ-tyng janalyghyn qaraysyz ghoy. Sizding pikirinizge ýilesetinin jaqtaysyz. 

Taghy da bir eskererlik jayt, adamdar tez arada toptasyp ketetinin bayqadynyz ba? Kýlip jýretin adamdar ózderi sekildi kýlip jýretindermen tez til tabysady. Ipohondrikter ózderindey ipohondrikterdi tauyp alady. Sәikestik pe? Joq. Ómiriniz ózgersin deseniz, oiynyzdy týp-tamyrymen ózgertiniz.

3. My negizinen avtopilotta júmys isteydi 

Orta eseppen alghanda adam miy bir kýnde 60 myng oidy elekten ótkizedi. Biraq sonyng 40 myny jay oy bolyp qala beredi. Ony sananyzdan keshe de ótkizgensiz. Mine, osynday oilaudan tómenshikteudi ynghayly sanau, keri oidyng týbine týsip ketu qiyn emes. Midaghy jaman oidy alastau ýshin әdettegi oryndy bóten jaghdaymen almastyryp otyrudyng paydasy osydan baryp shyghady. Jaman oy kýizeliske jeteleydi. Adam ózinen ózi alanday beredi. Tpiti sebep bolmasa da ýrey boyyn biylep túrady. Sóitip immuniytetin kýiretedi. Óitkeni, aghza bәrinen әserlenedi. 

Óz miynyzdy jattyqtyrynyz. Sananyzda ylghy jaqsy nәrseni saqtaugha, kóruge tyrysynyz. Neghúrlym kóbirek tyryssanyz, soghúrlym nәtiyjeli bolady. Ómirge sanaly týrde qaranyz. Beysanaly ýderisting bәrin óz qadaghalauynyzgha alynyz. Búl tәjiriybening eng songhy nýktesi – ýndemes oidyng bәri tek jaqsylyq bolatyn kýnge jetu.

4. Alma-kezek óship túru – ómirlik manyzy bar qúbylys

Kýni boyy myndaghan jaman oidyng týneginde batuynyz mýmkin. Sondyqtan arasynda óship túru manyzdy. Búl immundyq jýiege tynym beredi. Sizding deninizdi sau, baqytty ete týsedi. 
 Birneshe minutqa midy tynshytyp әdettenu kerek. Onyng eng útymdy tәsili – meditasiya. Sananyzdy paydaly, tiyimdi qúralgha ainaldyrady. 

Taghy da. Demalys turaly. Belsendi demalysty tandanyz. Shanghy, dayving, taugha shyghu. Kórgeninizden kóbirek lәzzat alghan sayyn my tez tazalanady.

5. Midy ózgerte alasyz. Tәny túrghyda.

Nazar audarugha tiyisti júmyspen ainalysyp jatsanyz, miynyz әp-sәtte jana jýike talshyqtarynyng baylanysyn belsendi týzedi. Múnday ýderisti biologtar neyroplastika dep ataydy. 

Ol bylay jýzege asady. Aryqtay almaymyn dep oilasanyz, uaqyt ótken sayyn osy oigha beky týsesiz. Osy beysanaly oidy: «Men keremet kýidemin» degen oimen almastyrsanyz, my kýndelikti sol oigha jana neyrondy talshyqtardy baylay beredi. Jana mýmkindikterdi kóp bayqaytyn bolasyz. Beysanaly týrde jana kókjiyekke qadam basasyz. 

Óz sananyzdy ózinizge baghyndyra alasyz. Qalaghan nәrsenizding bәrine qol jetkizuinizge mýmkindik bar. Bastysy – soghan seniniz! Óitkeni, kez kelgen fiziologiyalyq ýderis oidan bastalady. Oy sizding sananyzda tuady.

Audarghan Shynar Ábildә

Facebook-tegi paraqshasynan