Osy kyrkýiekting 9-10 kýnderi S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetinde tarihy otanyna oralghan bir top oralman ghalymdardyng ghylmy enbekterining túsaukeseri bolyp ótti. Atalmysh is shara Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik alghanynyng 20 jyldyghyna oray  S.Torayghyrov atyndaghy  Pavlodar memlekettik uniyversiytetining rektory, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor Erlan Múqtarúly Arynnyng atajúrtym dep shetten oralghan bauyrlaryna degen adamgershilikke toly, iygi bastamasymen qolgha alynyp, iske asyp otyr. Songhy kezde baspasóz betterinde  súrau súraghannan basqa osy oralmandar ne berdi? degen pysh-pysh әngimening kóptep aitylyp ketuine búl bir taptyrmas jaqsy jauap boldy. Tәuelsizdik alghannan bergi 20 jyl ishinde atamekenge 1 milliongha tayau qandastarymyz kóship kelgen. Qazaqstan ýshin eng basty baylyq ol tap taza qazaq tilin, qazaqy salt dәstýrin úmytpaghan qandastarmyzdyng elge kelip qosyluy. Olar qoghamda, san-salada óz shama sharyqtarynsha elmen birge enbek etip jatyr. Sonyng biri osy ghylym, bilim salasy bolmaq. Oralman ghalymdardyng arasynda ghylymnyng eng kýrdeli salalary bolyp esepteletin yadrolyq fizika, biotehnologiya salalary boyynsha doktorlyq qorghaghan, el qyzyghatyn qúndy ghylmy enbek jazghandary barshylyq. Tipten olardyng birazy Europa elderinde, Japoniyada jәne Reseyde joghary bilim alyp, sonda doktorlyq qorghap, elge oralghan taptyrmas ghalymdar men mamandar.

Osy kyrkýiekting 9-10 kýnderi S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetinde tarihy otanyna oralghan bir top oralman ghalymdardyng ghylmy enbekterining túsaukeseri bolyp ótti. Atalmysh is shara Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik alghanynyng 20 jyldyghyna oray  S.Torayghyrov atyndaghy  Pavlodar memlekettik uniyversiytetining rektory, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor Erlan Múqtarúly Arynnyng atajúrtym dep shetten oralghan bauyrlaryna degen adamgershilikke toly, iygi bastamasymen qolgha alynyp, iske asyp otyr. Songhy kezde baspasóz betterinde  súrau súraghannan basqa osy oralmandar ne berdi? degen pysh-pysh әngimening kóptep aitylyp ketuine búl bir taptyrmas jaqsy jauap boldy. Tәuelsizdik alghannan bergi 20 jyl ishinde atamekenge 1 milliongha tayau qandastarymyz kóship kelgen. Qazaqstan ýshin eng basty baylyq ol tap taza qazaq tilin, qazaqy salt dәstýrin úmytpaghan qandastarmyzdyng elge kelip qosyluy. Olar qoghamda, san-salada óz shama sharyqtarynsha elmen birge enbek etip jatyr. Sonyng biri osy ghylym, bilim salasy bolmaq. Oralman ghalymdardyng arasynda ghylymnyng eng kýrdeli salalary bolyp esepteletin yadrolyq fizika, biotehnologiya salalary boyynsha doktorlyq qorghaghan, el qyzyghatyn qúndy ghylmy enbek jazghandary barshylyq. Tipten olardyng birazy Europa elderinde, Japoniyada jәne Reseyde joghary bilim alyp, sonda doktorlyq qorghap, elge oralghan taptyrmas ghalymdar men mamandar. Pavlodar memlekettik uniyversiytetining rektorynyng bastamasymen «Atameken» seriyasymen basylyp shyqqan búl basylymdar ghylymnyng әr salasynan әr tilde jazylghan monografiyalar men oqu qúraldarynan túrady. Qosh endi  Mongholiyadan, Qytaydan, Irannan, Reseyden, Týrkiyadan, Ózbektannan kelgen keybir qandastarymyzdyng qanday qúndy enbekteri bar eken sol jayynda toqtalayyq.

Germaniyanyng Berlin qalasyndaghy Gumbolidt uniyversiytetinde doktorlyq dissertasiya qorghaghan, Mongholiyanyng auyl sharuashylyghy uniyversiytetinde prorektor  qyzmetin atqaryp túryp atajúrtqa oralghan, qazir S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetinde biotehnologiya ortalyghyna jetekshilik etetin Maghash Ayatqanúly «Januarlardyng ósip-ónui biologiyasy» atty monografiyalyq qúndy enbegin jariyalapty. Osy uniyversiytette jemisti qyzmet istep jýrgen tegi mongholiyalyq taghy bir biolog ghalym, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor Úlyqpan Qamanúly «Ortalyq Aziyanyng quang topyraghynda kezdesetin omyrtqasyz januarlardyng landshaftyq jәne beldeulik sipattary» atty kóp jylghy ghylmy zertteulerge negizdelgen enbegin jariyalap otyr. Mongholiya ghylym akademiyasynyng biotehnologiya insitiutynda qyzmet istep túryp atajúrtqa oralghan qazir әl-Faraby atyndaghy qazaq últtyq uniyversiytetining professory, biologiya ghylymdarynyng doktory Bolathan Qajihanúly «Fototrofty mikroorganizmder biotehnologiyasy» atty monografiyalyq enbeginde fototorfty mikroorganizmder, olardy qazirgi biotehnologiyada paydalanudyng manyzy men keleshegi turaly bayandapty. Mongholiya ghylym akademiyasynyng Himiya institutynda himyailyq zattardy fizikalyq әdistermen zertteu zerthanasyn basqaryp túryp Chehiya astanasy Praga qalasyndaghy Cheh Tehnika Uniyversiytetinde doktorlyq dissertasiya qorghaghan fizika ghylymdarynyng doktory Dosan Baymolda «Rentgen fluoressensiyalyq zertteu әdisin kómir óndirisinde qoldanu» atty ghylmy monografiyalyq enbeginde yadrolyq fizika әdisterin energiyanyng negizgi kózi-kómirdi zertteuge qalay qoldanugha bolatyndyghyn, kómirdi jaqpay túryp onyng sapasyna qalay bagha beruge bolatyndyghyn Mongholiyadaghy jәne Chehiyadaghy kómir kenishterinde jýrgizgen naqty tәjiriybeler men zertteu nәtiyjeleri negizinde ghylymy qortyndy jasapty. Búl enbek býginde kómir baylyghy mol Qazaqstan ýshin asa qúndy enbek bolmaq. Chehiyada doktorlyq qorghaghan taghy bir mongholiyalyq qazaq ghalym tehnika ghylymdarynyng doktory Qany Qabiyúly «Tehnika, tehnologiya jәne qorshaghan orta» degen qomaqty enbeginde qoldanystaghy tehnika men tehnologiyadan qorshaghan tirshilik ortasyna әser etui mýmkin tústardy saralap, oghan ghylmy týrde qortyndy jasapty. Vengriya astanasy Budapesht qalasyndaghy Tehnika uniyversiytetinde doktorlyq qorghaghan Oqas Qúrmanúly joghary oqu oryndarynyng fizika jәne injener tehnikalyq mamandyqtar boyynsha oqityn studentterge arnap «Elektrotehnikanyng negizderi» atty qazaq tilindegi oqulyq kitabyn jazypty. Búl eki ghalym ekeuide býgingi kýni Astanadaghy Evraziya Uniyversiytetinde dәris beredi.

Qytaydan atajúrtqa oralghan býginde әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde dәris oqityn tarih ghylymdarynyng doktory, professor Nәbijan Múqamethanúly «Qazaq tarihynyng ózekti mәseleleri» atty monografiyalyq zertteu enbeginde ortaghasyrlyq Orta Aziya men Qytay arasyndaghy qarym -qatynastar jәne tarihy mәdeniyetting qәzirge deyingi sabaqtastyghy jóninde qytay jazba derekteri boyynsha zerttegenin osyghan say ghylmy qortyndy jasaghanyn bayandapty. Songhy jyldary Qazaqstandaghy kóne týrki jazularyna qatysty zertteu júmystaryn birshama dengeyge kóterisken ghalymdar: Mongholiyadan kelgen týrkitanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory Qarjaubay Sartqojaúlynyng «Bayyrghy týrik jazuynyng geneziysi» jәne Qytaydan kelgen oralman ghalym filologiya ghylymdarynyng doktory Túrsynhan Zekenúlynyng «Kóne týrik eskertkishterindegi qytay jazbalary» atty qúndy enbekteri osy joly «Atameken» seriyasy boyynsha jaryqqa shyghyp otyr. Q.Sartqojaúly býginde Astanadaghy Evraziya Uniyversiyteti janyndaghy týriktanu jәne altaytanu ortalyghynyng diyrektory bolyp isteydi al T.Zekenúly Óskemendegi Shyghys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetininde dәris oqidy. Al Mongholiyada kezinde joghary biylik tútqasyn ústaghan, qogham qayratkeri býginde Almatydaghy tarih institutynda bólim basqaratyn tarih ghylymdarynyng doktory Zardyqan Qinayatúlynyng últ, tarih jәne adam taghdyryna qatysty jazghan «Kózqaras» atty kitaby «Atamaken» seriyasy boyynsha jaryqqa shyghyp otyr. Mongholiya qazaqtarynyng auyz әdebiyetin alghash zerttep filologiya ghylymdarynyng doktory atanghan Qabidash Qaliasqarúlynyng «Aqyt Ýlimjiúly Qarymsaqov» atty kitaby, al Qytaydan kelgen oralman aqyn, filologiya ghylymdarynng doqtory Dýken Mәsimqanúlynyng «Qazaq jәne qytay әdebiyetteri: últtyq dәstýr men janashyldyq» atty kitaby osy «Atameken» seriyasy boyynsha jaryqqa shyghypty. Q.Qaliasqarúly býgingi kýni Taldyqorghandaghy I.Jansýgirov atyndaghy memlekettik uniyversiytetinde dәris oqidy, al D.Mәsimqanúly býginde Evraziya uniyversiytetinde dәris oqidy. Irandyq qazaq ghalymy, býginde Almatydaghy әdebiyet institutynda qyzmet etetin tarih ghylymdarynng doktory Islam Jemeneyding «Qanattas týrki, parsy aqyndary» atty kitaby jәne mongholiyalyq tarihshy ghalym, býgingi kýni Týrkistandaghy Qazaq-týrik uniyversiytetinde sabaq beretin tarih ghylymdarynyng doktory, professor Minis Ábiltayúlynyng «Otan tarihynyng ózekti mәseleleri» atty kitaptary jaryqqa shyghypty. Osy ghylmy enbekterdi jazghan avtorlardyng negizinen shet elderde esimderi tanymal bolghan bilikti de bilimdi azamattar ekenin kóruge bolady. Múnday ghylmy enbekterding qazaq halqy ýshin, egemendikke úmtylghan úrpaqtar ýshin mәni óte zor bolmaq al ekinshi jaghynan atajúrtqa oralyp jatqan aghayyndar arasynda osynday tanymaly esimderding boluy búl elimiz ýshin de ýlken abyroy bolmaq. Elge el qosylsa qút bolady dep bayaghydan atalarmyz aitqanday elge kelip qosylghan bauyrlarymzgha jәne sheteldegi aghayyndarymyzgha qol úshyn beru atajúrttaghy bәrimizding paryzymyz bolmaq.

Sóz sonynda atajúrtqa oralghan bir top ghalymdar atynan S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining qúrylghanyna 50 jyl tolghanyna oray uniyversiytet újymyn osy jartyghasyrlyq merey toyymen qúttyqtay otyryp   osy újymdy basqaryp otyrghan últjandy azamat Erlan Múqtarúly Aryngha degen ýlken rizashylyghymdy bildirudi jón sanap otyrmyn.

Ghalym, jurnalist

Dosan Baymolda

«Abay-aqparat»