«NÚRSÚLTAN SALGhAN NÚRLY JOL» MÁNGI AShYQ BOLSYN DESEK...
QR Preziydent Ákimshiligining jetekshisi
Á.R. Jaqsybekovke
jәne
Qazaqstan Respublikasy
Preziydenti Ákimshiligining
Memlekettik qúqyq bólimine
Qúrmetti Ádilbek Ryskeldiúly!
Arghy tarihty aitpaghanda, ótken jiyrmacynshy ghasyrdyng qazaqqa salghan azaby men tozaghy az bolghan joq. Qazaqty qoyyp, adamzat balasynyng ózi jaralghannan beri dәl osy ghasyrday lany eng auyr ghasyrdy kórmegen shyghar. Býkil dýniyeni sharpyghan eki ýlken soghys, sosialistik tónkeris dýniyeni eki ýiekke bólip tyndy. Jәne ol eki ýiek bir-birine ata jau bolyp, shekarasynan úshqan shybyn óte almastay tomagha-túiyq zamandy basynan keshirdi. «Týieni jel shayqasa, eshkini aspannan kór!» degen maqal dәl osy jerde eske týsedi. Qolynda ot qaruy bar halyqtar alyp qúrlyqtyng ózin pyshaq ýstinde bóliske salyp jatqanda, qazaq bayqústyng ne kýide bolghanyn aitu – búl kýnde eski jarany tyrnaghanmen birdey, jýrek auyrtady.
Aytpasqa taghy amalymyz joq, baytaq qazaq jerin alyp imperiyalar bólip-bólip alghannan bergi qazaqtyng kórgen kýni ne boldy?!
Bodandyq! Jan saqtau ýshin bir memleketten ekinshi memleketke auu! Bólinu men jarylu!
Bergi jaghyn ghana sholyp óteyik, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis, 1928 jylghy kәmpeskeleu, 1932-1933 jyldardaghy qoldan jasalghan asharshylyq, 1937-1938 jyldardaghy jappay stalindik repressiya, 1955, 1962 jyldarda sheteldik qazaqtardyng Qazaqstangha oraluy, Tәuelsizdik jyldaryndaghy Atajúrtqa oralu – osynyng bәri qazaqty tumalarynan alystatyp, eki elde bólinip qaluyna yqpal etti.
Áriyne, 1991 jyly 18 qarashada «Auyldyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdarynyng basqa respublikalardan jәne shet elderden Qazaq KSR-yna kóship kelui tәrtibi men sharttary turaly» atty Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev shygharghan aqjoltay qaulydan song jana Qazaqstannyng tasyn birden órge domalatqan ÚLY KÓShTIN jóni bólek! Búl – zorlyq-zombylyqpen emes, qayta Kók Tudyn, Qara Shanyraqtyng astyna birigu maqsatynda sanaly týrde bolghan bólinu men jarylu!
Qúdaygha tәube, Alla ghasyr toghysynda qazaqtyng mandayyn jarqyratty. Núrsúltan Ábishúlynday úly túlghany kóshbasshy etip syilady. Mine, nebәri 25 jylda әlem kartasynda «Qazaqstan» degen shyt-jana memleket payda boldy. Búdan asqan baqyt joq!
Tәuelsizdikting aty – tәuelsizdik! Qolyna biylik tie qoyyp edi, Núrsúltan Nazarbaev birden qazaqty jәne onyng ketken úpayyn týgendeudi qolgha aldy: Qauly qabyldatyp, kóshi-qon sayasatyn jolgha qoydy (1991 jyly 18 qarasha); tónirekting tórt búryshyna taryday shashyraghan qazaqtyng qaymaqtaryn Qara shanyraqqa shaqyryp, Dýnie jýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayyn ótkizdi (1992 jyly 28 qyrkýiek pen 4 qazan aralyghynda); arnayy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zang (1997 jyly 13 jeltoqsan) qabyldatty...
Osynyng bәri býgingi ÚLY DALA ELININ bolashaq taghdyry ýshin jasalghan ÚLY ENBEKTER!
Sonyng arqasynda 25 jylda bir millionnan astam qandasymyz Atajúrtyna oraldy.
Osy jerde bir mәselening basyn ashyp aita ketken jón. Dýniyening tórt búryshynan Qazaqstangha óz betimen kóship kelgen qandastarymyzgha degen kózqaras týbegeyli ózgeru kerek! Olar birdeme alam dep kelip jatqan joq! Úly Dala Elinin bolashaghy ýshin oraluda! Bir-aq mysal aitayyn, 2016 jyly 16 myng 417 otbasy nemese 33 myng 754 etnikalyq qazaq tarihy Otanyna qayta oralyp, oralman mәrtebesin aldy, - dep habarlaydy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining baspasóz qyzmeti. Ýkimet Oralmandar men qonys audarushylardy qabyldaudyng 2016 jylgha arnalghan ónirlik kvotasyn bekitip, 1259 otbasydan túratyn oralmandargha ghana bir jolghy kóship kelu qarajatyn berdi. Al, qalghan 15 myng 158 otbasy bir tiyn dәmetpesten, óz betimen kelip qonystanyp, tirshiligin bastap ketti.
Demek, qazirgi tanda kóship kelgen etnikalyq qazaqtar ýshin eng qajetti nәrse – tezdetip Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu. Qúdaygha shýkir, búl jaghy da sheshilgen, qoldanystaghy «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynyng 16-1- babyna say, shetten oralghan qandastarymyz Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluda.
Áriyne, osy Zang jobasynyng 16-1- baby boyynsha da shetten keletin qandastarymyz azamattyghyn alyp, kósh jalghasa beredi dep boydy kenge salyp jýre beruge bolatyn edi.
Biraq, atalmysh «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 2013 jyly 15 jeltoqsanda tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etip kýtpegen jerden qatandatylyp qabyldanuy – búl senimimizge selkeu týsirdi. Selkeudi qoyyp, atalghan Zang jobasynyng aldynda bes jylsyz dep, keyin Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senaty men Mәjilisindegi sanauly ghana deputattardyng qarsylyghymen búl tәrtip tórt jylgha týsirilip qas qaghymda ózgertile salghanyn oilasaq, tóbe shashymyz tik túrady.
Jasyratyn týgi joq, bolashaqty boljau qiyn. Dýnie qysqa kýnde qyryq qúbyluda. Eki alyp imperiyanyng ortasynda bir-aq uys halyqpen «Shyqpa, janym, shyqpalap» kele jatqanymyz da jasyryn emes. Onyng ýstine, elding bәri qiyadan jol, qiynnan danghyl sala biletin Núrsúltan Nazarbaevtay kemenger, kóregen bola alsa jaqsy. Erten «әldebireuler kez-kelgen uaqytta Qazaq kóshining keluin qiyndatyp, etnikalyq qazaqtardyng da azamattyq aluyn ózge kelimsekterdikimen tenestire salmay ma?!» degen qauip qandastarymyzdyng kónilinen keter emes! Shettegi bes million qazaqtyng Qúdaydan keyingi sýieneri de, atbasyn tireytin panasy da osy jalghyz Qazaqstan!
«Ata Zan» kýnde ózgere bermeydi. Al, ózgertu mýmkindigi tughan jaghdayda oghan el bolyp ýn qosu, útymdy, sәliqaly úsynystar beru, ol úsynysty jýzege asyru – Elinning bolashaghy, últynnyng taghdyry ýshin jasaghan erlik bolmaq. Eng bastysy әri quanyshtysy, ózgeretin de, tolyghatyn da óz «Ata Zanymyz». Ózgertetin, tolyqtyratyn taghy ózimiz – qazaqtar!
Mine, Elbasy Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu arqyly biylik tarmaqtary arasynda ókilettikterdi qayta bólu turaly bastama kóterip, sol ózgerister men tolyqtyrulardy talqylaugha bir ay uaqyt berdi. Kózdi ashyp, júmghansha onyng da jarymy óte shyqty. Halyq búl bastamany quana-quana qoldaghanymen, eng kerekti úsynystardy beruge kelgende boykýiezdik bayqalady. Ásirese, taghdyry talapaygha kóp týsken, tumalary tys jerde qalyp otyrghan, kózderin asha salyp Tәuelsizdikti sarghaya kýtken azamattar oraydy myqty ústaugha shabandyq qyluda...
Sondyqtan, aldaghy zamandarda da Qazaq Eline oralghysy keletin shette jýrgen qandastarynyzdyng «Núrsúltan salghan Núrly Joly» mәngi ashyq bolsyn desek, Sizderden Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyanyng 10-babyn «Respublika sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar Qazaqstan Respublikasyna kedergizsiz oralady jәne túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) alady.» - degen jana bir tarmaqpen tolyqtyru kerek!
Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ótken jyla «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Úly dala úlaghattary» kitabynyng «Qiyrdan kelse qandastar» atty tarauyndaghy «Aghayyngha arnap kóp nәrseni aitqym-aq keledi. Alayda, ishtegining bәri syrtqa shygha bermeydi ghoy. El tirligi, kópúltty Qazaqstannyng birligi men tynyshtyghy jatsam-túrsam kókeyimnen ketpeytin maghan jalghasyp jatqan qazaq kóshining taghdyry tipti de onay sezilip túrmaghanyn aitqym keledi. Jyraqtaghy júrtyng tughan jerge jautandap qarap otyrsa, kisining jany qalay jay tabady?!» degen úlaghatty sózderin biz esten shygharmauymyz, astaryn tereng týsine bilgenimiz jón!
Men azamat, aqyn, Qazaq kóshining janashyry retinde osy úsynysty batyl qabyldaudy, oghan EL BOLYP qoldap, jýzege asuyna yqpal etulerinizdi ótinemin!
Qúrmetpen,
Auyt MÚQIYBEK
Astana
Abai.kz