Cerik Dәuletovting ALShYN ShEJIRESI ( Janasha kózqaras) kitabynyng ótken bólimderin tómendegi siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=11229

http://abai.kz/post/view?id=11536

http://abai.kz/post/view?id=11495

http://abai.kz/post/view?id=12321

http://abai.kz/post/view?id=11255

http://abai.kz/post/view?id=12516

http://abai.kz/post/view?id=12542

ShÓMEKEY

Múhametjan Tynyshpaev shómekeydi qytay jylnamalarynda aitylatyn chu-mu-gunimen baylanystyrady, úrany «dóit» deydi.

Qazaq shejireleri «Álim, Shómen bir tughan, Shómennen Shómekey tughan» deydi, Shómekeydi tórt taypagha bóledi- Toqa, Kónek, Aspan, Bozghúl.

Reseyding 1803 jyly Búharagha bara jatyp qazaq jerinde sәtsizdikke úshyraghan ekspedisiyasynyng jetekshisi poruchik Ya.P. Gaverdovskiyding shómekeyding bir biyining auzynan jazyp alghan shejiresi boyynsha Shómekeyler Álimúlyna qúda bolyp keledi, Kóldey, Qaratamyr, Toqa- jiyender.

«Kogda Orusovy voiny vnesly svoy shatry v zdeshnie stepi, Alimuly, syn hana Menishey ordy y osnovateli silinogo kolena, jenil syna svoego na dochery glavnogo nachalinika chumekeyskogo. Rodstvo soedinilo narody sii, y chumekeysy v alimulinskom rode sostavily nyne otdeleniye, v kotorom udely, nazyvaemye eldyar, karatamyr y tukan, proishodyat ot detey Alimovyh; kuiyt-aiysyrym y kunyak – ot drevnih chumekeysev, a sary-kashkiyn – ot prochih stepnyh jiyteley turskoy porody. Vseh aimakov (Aymak znachit chasti udela ily nebolishoe otdeleniye) v nashem otdeleniy 18, a kibitok ily semey do 21 000».[1]

Osydan 2 ghasyrdan astam uaqyt búryn aitylghan búl shejirening tarih zertteushileri ýshinmanyzy zor.

Shynymen de, Shómekeyding Toqasynyng qúramynda Álimning Shektisinin- Bólek, Álim-Shekti- Qabaqtyn- Tóles, Aralbay, Hangeldi jәne Púsyrman, Álim-Shekti-Jaqayymnyn- Berdinghúl,Qosqúlaq rulary bar. Búlardyng Orman eli ekeni aityldy.

Ekinshiden, rasynda da Qoyyt (T. Ýsenbaevtyng shejiresi boyynsha Aspan bólimining qúramynda) jәne Kónek rulary – kóne rular, onyng mynaday dәleli bar. Hoytfamiliyaly qalmaq tarihshysy (qoyyttar qalmaqta da, mongholda da bar) bylay deydi:

«…Takim obrazom, sushestvuit try naibolee priyemlemye etimologicheskie versiietnonima hoyt:

 ot slova hoyd so znacheniyem «sever», chto mojet ukazyvati na lokalizasii dannoy gruppy v opredelennyy period;

ot etnonima soyot (sovremennyenosiytely kotorogo yavlyaytsya, po vsey vidimosti, samodiysko-turko mongoliskimkonglomeratom), etimologiya kotorogo, v svoi ocheredi, takje nujdaetsya v detalinomissledovaniiy;

 ot mongoliskogo slova hoy so znacheniyem «les». 

Poskoliku fakty kontaktov mongoloyazychnogo naseleniya, kotoroe moglo by osushestviti v svoem yazyke perehod «soyot – hoyot – hoyiyd», s soyotamy do XIX v. ne ustanovleny (hotya ih veroyatnosti velika),

a takje poskoliku znacheniye«lesnye» (hoyiyd) ily sobiratelino «lesnye narody» (hoyin irged) ne vyzyvaet somneniy v plane smyslovoy nagruzki, v otlichiye, skajem, ot znacheniy «svetlyi», «jeltyi», «pryamoy» y pr.,

iz vseh versiy bolee veroyatnoy predstavlyaetsya versiya ot slova hoysoznacheniyem «les».

Znachenie je «sever» ily «severnyi» v otnosheniy etnonima hoyt (hoyiyd) mojet iymeti bolee pozdnee proishojdenie (XVII–XVIII vv.) y poetomu pry vybore predpolagaemogo znacheniya, na moy vzglyad, ustupaet znachenii «lesnoy», kotoroe, po vsey vidimosti, y yavlyaetsya ishodnym dlya sovremennogo etnonima hoyt».[2]

Kórip otyrghanday, qoyyttar da –Orman eli.

Kónekke keler bolsaq, ol sózding týp-tórkini mongholtilinen kelgen:

HÓNÓG  (ydys)  1. kónek;  2. shelek;  3.oqshantay, dәri qalta; [3]

Demek, kónek shynymen de poruchik Ya.P. Gaverdovskiyding jazghanynday kóne shómekey ruy.

SaryQashqyngha keleyik. Shejire boyynsha Sary- Shómekeyding Bozghúl taypasynan. Al bozghúldyng maghynasy- qashqyn, qaranyz:

BOSGOL   bosqyn, qashqyn (adam)[4]

Búl taypanyng qúramynda Dulatta bar Qúdayqúl, Jәdik, Qanay rulary  bar.

18-19 ghasyrlarda Bashqúrttardyng Tabyn taypasynyng Telyau bólimshesinde  Sary jәne Kónek rulary, al Sunarsy taypasynyng Bayky bóliminde Shómekey ruynyng ózi bolghan.[5]

Shómekeydi qúraghan tórt taypanyng biri Aspan dedik. Myna kartada Sayan taularynan bastau alyp, Eniyseyge qúyatyn Aspan degen ózen bar, kelesi bette kartasy berilgen.

«Qúpiya shejire» boyynshaJoshynyng ózine qaratqan orman elining batys shekarasy Bayjigit ózeni degen edik. Sol ózendi boylay qonystanghan Bayjigitterding bir bóligi qazir Shómekeyding qúramynda.

Sonymen, Shómekey - Orman elinen shyqqan rular odaghy, keybir rular Shómekeyge keyinirek kelip qosylghan.

Ilgeride ýrәnqaylyq Jarshytay aqsaqaldyng (Sýbetey batyrdyng әkesi) Temýshin dýniyege kelgende kórigin arqalap, syilyqqa búlghyn jórgek alyp kelgeni turaly «Mongholdyng qúpiya shejiresinen» ýzindi keltirip edik.[6]Ol ýzindide nazar audararlyq eki nәrse bar. Birinshisi- búlghyn terisinen kez-kelgen anshy jórgek istey almaydy, ol ýshin terini iylep, óndey alatyn sheber bolu kerek. Ekinshi nazar audararlyq nәrse, Sýbeteyding әkesining kórik arqalap jýrgeni. Onysyna qaraghanda, Jarshytay aqsaqal metall balqytu jóninen de sheberligi bar.

Mongholsha sheberdi «dýi» deydi[7], al «dýit» degenimiz- sheberler degen sóz. Shómekeyding úrany «dýit=dóit» bolghanyna qaraghanda, olar Orman elining sheberler kastasynan bolsa kerek.

QARAKESEK

Qarakesekter Alshynda da, Arghynda da bar. Ekeuining týbi bir – Sayan taulary. Sol taulardyng Tyva men Krasnoyar ólkesi shektesetin túsyndaghy teniz dengeyinen 2600 m biyiktiktegi ormandy jotalarynyng biri – Kesek tayga dep atalady.Kesek sózi mongholshadan audarghanda kýshigen degen qústy bildiredi dep ilgeride aitqan edik. Shamasy múnda kýshigender kóp bolsa kerek.

Osy taygada anshylyqty kәsipetip, kýn kórip jýrgen sayan-ýrәnqay taypasyKesek dep atalghan.Kesekterding ýrәnqay taypasy ekenin Grumm-Grjimaylodan kóremiz.

«Zasiym, y Afrikanov-«Uryanhayskaya zemlya y eya obitateliy» v «Izv. Vost.-Siyb. Otd. I. Russk. Geogr. Obsh.», 1890, XXI, № 5nazyvaet chetyre kosty v sostave oinarskogo sumyna: tongkak, baygara, kiyzek-soiyn y irgiyz...»[8]

Osy kesekterden bólinip, 13 ghasyrda Alshynnyng jәne Arghynnyng qúramyna kirgen toptar Qarakesek atanghan. Al Orman eli-alshyndarmen aralas-qúralas bolghan qyrghyzdardyng qúramynda Kesekterding de, Qarakesekterding de boluy olardyng qyrghyzdargha әr mezgilde kezen- kezenimen qosylghanyn bayqatady.

T. Ýsenbaevtyng «Alshyn shejiresi» boyynsha Qarakesekten Esil men Tobyl tuady, Tobyldan Ýngit tuady. Búl rulargha baylanysty Reseyding Divnogorsk qalasynyng manynda Eniyseyge qúyatyn aralary 20 km Tobyl jәne Ýngit ózenderi bar ekenin ataghanymyz jón bolar.

Ýngitter Jappas ruynyng qúramynda da bar.

Qarakesektinqúramynda Shektide kezdesetin Qalu,Shon,Tileu-Qabaq,Tóles, Nazar rulary bar. Ol Shekti men Qarakesek rularynyng bir-birine jaqyndyghyn bayqatady.

QARASAQAL

Monghol Altayynyng Qytay jaghynda teniz dengeyinen 2765 m biyik Saqal tauy bar.

Osy taudy mekendegen el Saqal atalghan. Olardan bólinip shyqqan Qarasaqal ruy qazaq alshyndarynyng qúramynda ekeni belgili. Al endi osy taypalar taghy qayda bar?

Orys ghalymy, akademik V.V.Radlovtyng jazuy boyynsha altaylyqtar «altay-kijiy» jәne «chuy-kijiy»bolypekige bólinedi. «Chuy-kijiydin» bir ruy saqal dep atalady.[9]

              Grumm-Grjimaylonyng aituy boyynsha Ýrәnqay ólkesinde Jadana ózenining boyynda Sayyn-noyan qosynynda qarasal degen ru bolghan. [10]

              Tyva Uikiypediyasynda 19 ghasyrda altay ýrәnqaylarynyng arasynda  Qarasayan qosynynda qarasaqal ruynyn, Kók monshaq qosynynda aday men shýngir rularynyng bolghandyghy aitylady.[11]

Búl mәlimetter qarasaqal taypasynyng Orman eli ekenining aighaghy.

               Shekti taypasynda kezdesetin biraz rular Qarasaqaldyng qúramynda da bar. Olar- Baubek, Tóles, Shýngir, Púsyrman, Asan-Ýsen. Búl osy eki rudyng aralas-qoralastyghyn kórsetedi.

TÓRTQARA

Tórtqara turaly Altay-Sayan ólkesinen eshqanday toponim kezdespedi.

T.Ýsenbaev boyynsha Tórtqara (Qaramashaq)- Orazgeldi, Oraz, Janshýkir,Qarash atty tórt aghayyndy jigitterding úrpaqtary.

Qazaq sovet ensiklopediyasy boyynsha Alshyn Tórtqaralary- Naymannyng Matay tarmaghynyng qúramyndaghy Tórtqaralardyng bir bóligi.

 «Matay — Orta jýz nayman taypasynyng qúramyna kiretin rular birlestigi. Shejire derekteri boyynsha Mataydan atalyq, kenje, qaptaghay rulary taraghan. Maytaylar Shyghys Qazaqstan oblysy Shar, Qyzylsu, Kókpekti, Bylqyldaq ózenderining alqaby men Shynghystau, Juantóbe, Salqyntóbe taularynyng atyrabyn mekendegen. Qaptaghay úrpaqtary (qydyraly, qúlshan, tórtqara, tolybay, tórtsary, aqtiles, kóldey, júmbay, qarjau, bórte) Lepsi, Qapal ózenderining jәne Aqsu, Sarqant, Býien ózenderining alqabyn qonystanghan. Úrany — Qaptaghay, Bóribay. Rulyq tanbasy — (bóri).»[12]

Keybir shejire derekteri boyynsha Tórtqara- Mataydyng úrpaghy Jarylqamys batyrdyng Jemet, Qarakóz, Jalan, Bólek degen 4 úlynyng laqap aty. Osy 4 jigit jonghar shapqynshylyghy kezinde naghashylary Alshyndargha kómekke kelip, erlik kórsetedi.

M.S.Múqanov pen V.V. Vostrov syndy ghalymdar datórtqara ruyn nayman taypasynyng matay ruynan  bólinip shyqqan dep esepteydi.

«Vozvrashayasi k voprosu o proishojdeniy etogo roda, neobhodimo ukazati, chto kak y predydushiy, rod tortkara opredelenno nedavnego (ne ranishe XVI-XVII vv). proishojdeniya, y kak nam kajetsya, osnovnaya ego massa po kakiym-to neizvestnym prichinam otdelyalasi ot plemeny nayman (roda matay), v sostave kotorogo iymeetsya podrazdelenie tortkara ».[13] 

Áriyne, búl tújyrym- erterekte, kenes dәuirinde qalyptasqanboljamnyng nәtiyjesi. Shynynda da, Mataydyng Jalan, Bólekatalyqtary Alshyn Tórtqaranyng qúramynda da bar. Alayda, zamanauy tәsilderding nәtiyjelerinejýginetin bolsaq, Jaqsylyq Sәbitovtyng ilgeride atalghan  enbeginin[14]tirkemesindegi kestede Y-hromosomagha test tapsyrghan Tórtqara ruynyng eki azamatynyng ekeuining de gaplotoby Alshyndargha tәn S3s1 bolyp shyqqany kórinedi. Al Naymannyng Matay ruynan test tapsyrghan 5 azamattyng tórteuining gaplotoby O3, bireuiniki- R1b1a2. Osy Matay ruynyng Tórtqara bólimshesinen jalghyz azamat gaplotobyn anyqtaghan eken, onyki de R1b1a2 bolyp shyghypty.

         Genetikalyq genealogiyanyng búl nәtiyjeleri Tórtqaralardyn  Nayman taypasynan góri Alshyn taypasyna jaqynyraq ekenin bayqatady.

Keybir tarihshylar Tórtqarany «qara» sózinen bastalatyn Alshynnyng 4 ruynan- Qarakesek, Qarasaqal, Qarakete, Qaramashaq-qúralghan taypa dep esepteydi.

Negizinde, Tórtqaranyng qúramynda Alshynnyng Baubek, Ayt, Tileu-Qabaq, Andaghúl, Seyitqúl, Aydarbek, Seksen, Aysiyaqty rularynyng kezdesui, Tórtqaranyng Orman eli- Alshyn ekenining qosymsha aighaghy.

(jalghasy bar)

Abai.kz