- Siz uniyversiytetti bitirgennen keyin «Egemen Qazaqstan» gazetinde 12 jyl júmys istediniz. Keyinnen «Núr Astana» basylymynda qyzmet atqaryp, býginde osy gazetti basqaryp otyrsyz. Bayqasaq, jurnalistikada jýrgeninizge bas-ayaghy jiyrma jylday bolypty. Az ter tókpegen siyaqtysyz?
- Shynynda da jurnalistika salasynda enbek etip jýrgenimizge jiyrma jylgha juyqtapty. Bylay qarasanyz, az merzim emes. Alayda jurnalistikadaghy qoltanba jyldar kóshimen ólshenbese kerek-ti. Óitkeni úzaq jyldar boyy enbek ete jýrip, keybireuler qoghamdyq pikir tughyzatynday, oqyrmannyng jadynda qalatynday maqala jazbauy da mýmkin. Kerisinshe, jurnalistikagha kele sala, jarq etip kórinip jatatyn jastar da az kezdespeydi. Endeshe, jurnalistikadaghy qoltanbanyng salmaghy jyldar mólsherimen emes, jazylghan dýniyening salmaghymen ólshenedi der edim. Osy jyldar ishinde belgili bir beleske qol jetkizsek, shygharmashylyghyma berilgen bagha - sol.
- Qazir komandamen júmys isteu ýrdisi beleng alyp barady. Búghan qalay qaraysyz? Sizding de jasaqtaghan óz komandanyz bar ma?

- Siz uniyversiytetti bitirgennen keyin «Egemen Qazaqstan» gazetinde 12 jyl júmys istediniz. Keyinnen «Núr Astana» basylymynda qyzmet atqaryp, býginde osy gazetti basqaryp otyrsyz. Bayqasaq, jurnalistikada jýrgeninizge bas-ayaghy jiyrma jylday bolypty. Az ter tókpegen siyaqtysyz?
- Shynynda da jurnalistika salasynda enbek etip jýrgenimizge jiyrma jylgha juyqtapty. Bylay qarasanyz, az merzim emes. Alayda jurnalistikadaghy qoltanba jyldar kóshimen ólshenbese kerek-ti. Óitkeni úzaq jyldar boyy enbek ete jýrip, keybireuler qoghamdyq pikir tughyzatynday, oqyrmannyng jadynda qalatynday maqala jazbauy da mýmkin. Kerisinshe, jurnalistikagha kele sala, jarq etip kórinip jatatyn jastar da az kezdespeydi. Endeshe, jurnalistikadaghy qoltanbanyng salmaghy jyldar mólsherimen emes, jazylghan dýniyening salmaghymen ólshenedi der edim. Osy jyldar ishinde belgili bir beleske qol jetkizsek, shygharmashylyghyma berilgen bagha - sol.
- Qazir komandamen júmys isteu ýrdisi beleng alyp barady. Búghan qalay qaraysyz? Sizding de jasaqtaghan óz komandanyz bar ma?
- Komanda? Qyzyq eken. Oilanbappyn ol turaly. Degenmen búl «qúbylys» orystildi gazetterde jii úshyrasady. Komanda degeniniz - «kóship, qonyp jýretin» jurnalister toby tәrizdi. Men syrttay biletin «Novikov komandasy» osylaysha janadan ashylghan gazetterding ylghy «túsauyn kesip» jýrgeni. Olardyng songhy túraghy - «Fokus» aptalyghy. Men múny shygharmashylyq enbekten góri, kommersiyalyq jobagha úqsatamyn. Óitkeni janadan ashylghan basylymgha qashanda qarjy molynan qúiylady...
«Komanda» degennen góri, «újym» degen úghymgha yqylasym kóbirek auady. Al sol újymnyng ishinde mәshiynening әrbir tetigi ispetti әrkimning óz orny bolatyny sózsiz. Sol sebepti, algha qoyylghan maqsatty jurnalist jete týsinip, ony әri qaray keninen óristetip jatsa, odan myqty jurnalist joq qoy! «Óz ornyndaghy» әrbir jurnalist osylay enbek etse, újymnyng da, basylymnyng da mәrtebesi biyik bolary sózsiz. «Komandalyq» týsinik meninshe osyghan sayady.
- Qazirgi qoghamda qanday eldik mәseleler manyzdy? Basylym betinde qay taqyrypty kóbirek kóterginiz keledi?
- Qoghamda qordalanghan ózekti mәseleler jetkilikti ghoy: qaysybirin termelep ýlgeremiz. Degenmen men bir-aq nәrseni aitayyn. Songhy kezderi diny mәsele kóbirek alandatatyn bolyp jýr. Qazaq jeri dәstýrli emes dinderding «dәstýrli plasdarmyna» ainalghanday. Ana bir jyly Astana qalasynyng diny ahualyn zerttep, maqala jariyalaghanymyzda, ózimizden-ózimiz shoshydyq. Elordanyng diny kartasynda bar bolghany 3 meshit bar, qalghany - basqa dinder, onyng ishinde dәstýrli emes dinder ortalyqtary...
Býginde Qazaqstanda qanatyn jaya bastaghan dәstýrli emes dinderding atynan da, sanynan da adam shatasady. «Bahai» senimi, «Birlestik shirkeui», «IYegova kuәgerleri», «Krishnany tanu qoghamy», «Vayshnavtar», «Songhy ósiyet shirkeui», «Saentologiya» shirkeui, «Mormondar», «Sahadja yoga», qúday-au, nesin aitasyn, jetip artylady. Qazaq dalasy shyn mәninde, әlemdegi dәstýrli emes dinderding ortalyghyna ainalghanday. Basqasyn aitpaghanda, ótken jylghy esep boyynsha elimizde «IYegova kuәgerlerinin» 76 qauymdastyghy bar eken. Ádilet departamentterining resmy derekteri boyynsha «IYegova kuәgerleri» izbasarlarynyng sany 6000-nan asady.
«Saentologiya shirkeui» izbasarlarynyng sany shamamen 5 000-gha juyqtaydy. Saentologtardyng ózderining aituy boyynsha, qazir 30 000-gha juyq qazaqstandyq saentologiyamen tanysyp jәne ony óz ómirinde qoldanady. Jyl sanap ósip bara jatqan dәstýrli emes dinderding yqpaly da arta týsetini belgili. Olay bolsa, búl alandatarlyq ahual emes pe?!
- Islam dinindegiler de tarmaq-tarmaqqa bóline bastaghanday...
- Elimizdegi halyqtyng 70 payyzy Múhammed payghambardyng ýmmeti dep jýrmiz. «Ahmadie jamaghaty», «Allya-Ayat» (Farhatshylar) kulittik-mistikalyq diny aghym, «Ata joly» («Aq jol»), tahrirshilder, tablighatshylar, salafiyler, takpirshiler, koranitter, qysqasy, islamnyng óz ishi qyryq tarmaqqa bólinip otyr. Syrtqy yqpaldy kýshterding soyylyn soghyp jýrgender de jetkilikti. Búryn-sondy qazaqta ata-babasynyng basyna túrghyzylghan keseneni búzu degen bolyp pa edi?! Býgin osyghan jol bersek, kýni erteng úlylarymyzdyng basyna túrghyzylghan tarihy kesenelerdi qiratu beleng almay ma?! Qalay bolghanda da qazaq qoghamynda diny ahualdyng tinin tarqatu onay bolmayyn dep túr.
- Endeshe, búl baghytta ne isteu kerek?
- Elimizdegi diny mәseleni retteu ýshin «Diny birlestikter turaly» zang qabyldaghan abzal. Búl jerde «demokratiyashyl» Batystyn, islamshyl arab әlemining talabyna moyynsyna beru - elding qauipsizdigine, últtyng tútastyghyna qater tóndirui әbden yqtimal. Livandaghy qaqtyghys, Balqan týbegindegi, Kavkaz boyyndaghy soghys, bәri de diny alauyzdyqtan órshigeni belgili. Kópúlttylyqtan góri, kópdindilikting zardaby auyr ekendigine әlemdegi oryn alghan oqighalar dәlel. Sol sebepti «esimiz barda» elding ertenin býgin oilamasaq, barmaq tistep qaluymyz mýmkin.
- Otandyq basylymdardaghy qanday kemshilikterdi atap kórseter ediniz?
- Ortaq kemshilik- asyra madaqtaugha, mereytoyshyldyqqa ýiirsektik pen dattaugha qúshtarlyq. Maqtasa ayaghyn jerge tiygizbey, kókke kóteredi. Synasa, jerge birjola kómip tastaytyn daghdy kóbirek. Naqtylyqtan góri, sózuarlyq әli de basym. Ásirese, shekpendiler men sheneunikterge kelgende, sóz sarayy erkin aghytylatynyn qaytersin! «Úlyqqa - qoshemetshil de bir, qúl da bir» deydi úly Abay. Búdan artyq aitylghan sóz bola ma?! Endeshe, qazaq baspasózin jaylap alghan qoshemetshildik jaqsy ýrdis emes.
- Al qazaq qoghamyna tәn dep qanday kemshilikti aitar ediniz?
- Oghan jauap beru ýshin «syrt kózdin», jatjúrtta jýrgen bauyrymyzdyng kózimen qarap kórelik. Elimiz tәuelsizdigin alar qarsanynda Germaniyada túratyn bir bauyrymyz atajúrtqa at basyn tirep, sonymen, emen-jarqyn súhbattasudyng orayy kelgen edi. Ángime-dýken barysynda «Shalghayda jýrgen qazaqtar men atajúrttaghy bauyrlarynyzdyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar» degen saual qoyghan bolatynbyz. Sonda nemis jerinen kelgen qandasymyz: «Atamekendegi bauyrlarymyz bir sharuany qolgha alatyn bolsa, «anany óiteyin dep jatyrmyz, mynany býiteyin dep jatyrmyz» dep jalaulata beredi eken de, eng aqyrynda naqty sharuagha kelgende, dinkelep, josparlanghan is jýzege aspay qalatyngha úqsaydy. Al Almaniyadaghy qazaqtar әueli sharuany birjola tiyanaqtap alady da, basqa júrtqa «ana, qazaqtar әldeqashan sharuasyn tyndyryp qoyypty» dep aitqyzyp qoyady» degen-di. Búl shynayy bolmysymyzdyng baghasynday...
- Qalay oilaysyz, gazet iydeologiyalyq qaru bola ala ma?
- Bolghanda qanday! AQSh-tyng bir kezdegi preziydenti Tomas Djefferson bylay degen edi: «Eger de maghan gazetsiz ýkimet nemese ýkimetsiz gazetti tandau mýmkindigi berilse, men sóz joq, songhysyn tandar edim» deydi. Yaghny ýkimetsiz gazetti. Osynyng ózi-aq gazetting qanshalyqty iydeologiyalyq qaru ekendigin kórsetedi. Qazirgi kezde otandyq basylymdar «bet-betimen» ómir sýrip jatqanymen, olar belgili bir dengeyde belgili bir iydeologiyany jýzege asyrady. Ol iydeologiya kimning mýddesin kózdeydi, ol bólek әngime.
«Gazet - halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili» degendi últ qayratkeri Ahmet Baytúrsynúly osydan bir ghasyr búryn aitqan-dy. «IYdeologiyalyq qarudyn» atqaratyn qyzmeti de osyghan sayady. Otandyq basylymdar osy ýdeden shyghyp jatsa, últtyq iydeologiyanyng auylynan da alystamaghan bolar edik. Búl degeniniz - halyqtyng joghyn joqtap, baryn asqaqtatu degen sóz.
- Qazirgi jurnalist bedelinin, sózining ótimdiligi kimge, nege baylanysty?
- Sóz ótimdiligi. Tyndalmasa, sóz jetim. Sózding qúny arzandaghan kezi bolyp túr qazir. Uәde kóp. Ant beretinder qatary kóbeygen sayyn, ony oryndau jaghy kemshindeu. Cózding qúny arzandaghan tústa jurnalist bedelining asqaqtyghy jóninde әngime aitu qisynsyz. Úlyqtardyng ózi halyq aldyndaghy uәdesin oryndaugha selsoqtyq tanytyp otyrghanda, tasqa basylghan dýniyening tiyimdiligi de oidaghyday bolmaydy.
Basynan sóz asyrmaghan babalarymyz oryndy uәjge de, noqtaly sózge de toqtay bilgen. Bilgen song da, basy artyq әreketke barmaghan. Áytpese Bekbolat biyge Ýmbetey jyraudyng tómendegidey sózdi aitatynday ne jóni bar edi:
«By bolmaghan by bolsa,
Aytylmaghan sóz qoymas.
Han bolmaghan han bolsa,
Qanamaghan el qoymas...»
Ýmbetey babamyz qansha jerden halyq alaqanyna salyp ayalaghan jyrau bolsa da, biyge, yaghny býgingi kýnning «әdiletti sotyna til tiygizgeni ýshin» eng bolmaghanda, әkimshilik jauapqa tartylghan bolar edi. Eger qazir osy ynghayda әngime qozghaytyn bolsa, «aytylmaghan sóz qoymas» dep «sotqa jala jauyp otyr» degen bappen jyrau babamyzdyng jýregin tilim-tilim eter-túghyn. Erte tumay, kesh qalmay, aitar sózindi aita alatyn, sonyng baghasyn biletin óz zamanynda tughan qanday jaqsy! Áytpese esti sózding qadirin týsinbegen essiz qoghamda ataq-shataghyna qaramay, qara basyna qauipting qara búlty tónui mýmkin-au?..
- Jurnalist qoghamnyng tamyrshysy tәrizdi ghoy. Qazirgi qazaq qoghamynda, ruhany salada, mәdeniyet mәselesinde qanday artyq-kem jaghdaylardy bayqap jýrsiz?
- Artyqshylyghy - qazaq qazir әlemdik órkeniyet kóshine bet búrdy, әlemdik órkeniyettegi óz ornyn alugha úmtylyp jatyr. Ol qanshalyqty dengeyde jýzege asyp otyr, ol bólek mәsele. Áriyne, kemshilik te bar. Ony basqalarmen salystyrghanda taygha tanba basqanday kórinedi. Mýmkindik pen bar shyndyq. Áleuetimiz qanday, qazirgi bolmysymyz, tirligimiz qay qiyrdan kórinedi? Osy jerde Qazaq elining әlemdik órkeniyettegi orny anyq bayqalady. Bizde jalaulatu, úrandatu basym. PR-gha shekten tys qúmarmyz. Aldyn ala keremet jarnamalaghan dýniyemiz aqyr ayaghynda sýmireygen tuyndygha ainalady. «Búryn-sondy qazaq tarihynda bolmaghan «Kóshpendiler» filimine» júmsalghan qarjy ózin-ózi aqtamady. Esesine, otandyq telearnalardy týrik, qytay, korey filimderi jaulap aldy. Osylaysha mәdeny kenistigimizde jatjúrttyq tuyndylar sherui jalghasyp jatyr. Mәdeny ekspansiyanyz - osy. Teledidargha telmirgen júrttyng sanasyna atalghan halyqtardyng mentaliyteti birtindep ornyghu ýstinde. Mine, últtyq iydeologiyanyng osal túsy.
Bilim salasynda da osynday problema. «Qazaq-týrik liyseyleri» «qazaqqa» basymdyq bergenimen, «úpay» - týrikterding enshisinde. Qazaqtyng bilimdi degen úlandaryn iriktep alyp oqytyp, «shәkirtterimiz halyqaralyq olimpiadalarda top jaryp jýr» dep maqtanady-ay dersin. Olay bolatyn bolsa, auyldaghy bir synypta tyghylysyp otyryp oqityn 30-35 oqushynyng ishinen halyqaralyq olimpiadada jýldeger atanghan balagha eskertkish qoi kerek shyghar?! Óitkeni qazaq-týrik liyseylerinde bir synypta 10-15 bala oqidy da, múghalimderding olarmen jekeley júmys isteuge tolyq mýmkindigi bar. Bilim beru de iydeologiya. Bilim salasynyng bir tútqasyn qansha jerden týbi bir tuysqan bolsa da, týrikterge ústatqanymyz qanshalyqty tiyimdi bolmaq? Osydan keyin «Galatasaraydyn» oiynyna «ólip-óshetin» qazaq úlanynyng ertengi kýni qay elding namysyn jyrtatynyn payymday beriniz.
- Áleuetimiz qanday, qazirgi bolmysymyz, tirligimiz qay qiyrdan kórinedi dep qaldynyz. Bylay qaraghanda, әleuetimiz qúdaygha shýkir, jetkilikti. Alayda bolmysymyz ben túrmysymyz әleuetimizge say emes. Nege?
- Qazaq elining әlemdegi bәsekege barynsha qabiletti 50 elding qataryna enuge úmtylysy qúptarlyq-aq. Alayda qazynanyng tútqasyn ústaghan keybireuler toyymsyzdyq dertine úshyrap otyrghanda, sybaylas jemqorlyq derti órship túrghanda, elulikting auylyna iyek artugha erterek-syndy. Qazirgi qazaq úlyqtarynyng әreketi de kóktem shygha kózin arbaghan kók shópke ashqaraqtyqpen kirisip, ózining kýpti bolghanyn bayqamaytyn ashkóz siyrlardyng qimyly ispettes. Ashkóz siyrdyng qarny jarylmas ýshin qojalary onyng kókesin kózine kórsetip, qamshynyng astyna alyp atpen qualaydy emes pe?! Ishken-jegenining birazyn tastaghan son, ashqaraq siyr da ajaldan әupirimdep aman qalady...
Baylyqqa bas úrghandardyng da payym-týsinigi osy dengeyde. Olar toyymsyzdyqtyng aqyry arylmas daugha, boygha bitken beynetke aparyp soqtyratynyn shyn týsingende qogham týzeledi. Jeke ózi bayyp, úshpaqqa shyqpaytynyn, kisige jasaghan jaqsylyqtyng Alladan da, adamnan da qaytarymy mol ekenin payymdaghan sәtte ghana baryp, qazaqtyng keruen kóshi órkeniyet jolyna týsedi. «Naqaq kózden aqqan jas» arqyly tapqan dýniyesin zandastyrushylardyng tәubagha týsip, naghyz Atymtay jomarttardyng dәureni tughanda ghana bazardaghy «tәshki» sýiregen, bolmashy tiyn-teben ýshin kisige jaldanghan júmyssyz qazaqtyng baghy januy mýmkin.
Qazynamyz jetkilikti, әitse de halqymyz nege baquatty emes? Búl saualgha qatysty oiymyzdy alpauyt AQSh-tyng 26-shy preziydenti Teodor Ruzvelitting tújyrymymen týiindegim keledi. «Bizdi úly últ retinde baylyghymyz emes, ony qalay paydalana biluimiz әigileydi». Olay bolsa, Ruzvelitting aitqanyn qazaqqa qaray iykemdeytin bolsaq, qazaqty «úly últ» etetin qyruar baylyghy emes, bar baylyqty ornymen kәdege jarata biluinde bolyp shyghady.
- Úlylyqqa úmtylatyn últtyng býgingi úrany qanday boluy kerek dep oilaysyz?
- Basqa sәtte, basqa ynghayda aitylghanymen, jazushy Ábish Kekilbaydyng myna sózi kónilge kóbirek qonady. «Biz eshkimge kýsh kórsetpeymiz. Biz de adam perzentimiz. Kem perzenti emes, teng perzentimiz. Kerek kezinde keng de bola alamyz. Kerek kezinde er de bola alamyz». Últtyq ruhtyng býgingi úrany osymen astassa kerek-ti. Keng bolyp kórdik. Kendigimizdi qadirlemedi. Tendigimizdi de tepkilep, tegeurinine búghalyq salatynday ynghay kórsetti. Tәniri jarylqaghan júrt edik, qayta tizginge ie boldyq. Endigi maqsat - sony bayandy etu. Últ jýregine, úrpaq sanasyna babalar ruhyn synalap engizip, úiystyru bolmaqshy. Osy tústa ministrlerding boyynan, әkimderding is-qimylynan últjandylyqty kórgimiz keletini ras. Búl degeniniz, eldikting basty nyshandary - tildi, dildi, jerdi, qauipsizdikti qadir tútu. Osydan tuyndaytyn mәsele, basqa últtyq toptargha «bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúryp otyrghandyghyn» shyn mәninde, úghyndyru qajet. Sonda ghana senimimizge selkeulik týspeydi. Ortamyzda kýmәn bolmaydy. Basqanyng aitaghyna ýn qosatyndar azayady. Sonda ghana memleketting ishki túraqtylyghyna quat bitedi. Últtyq úrangha qatysty jauabymyzdyng bir parasy osynday.
- «Men izdegen keyipker» dep kimdi aitar ediniz?
- Aughanstanda әskery boryshyn ótegen Qalqoraz Seytniyazov degen azamatty. Qos ayaghy tizesinen tómen qaray joq. Soghysta jaralanghan. Protezben jýredi. Áu basynda ony erlik kórsetken batyr dep baryp, kezdesken son, «ómirin bir qúdyret әldiylegen» - mahabbat keyipkeri retinde tanyp qayttym. Soghysta erlik kórsetpegenimen, onyng sezim maydanyndaghy asqaq ruhy oqyrmandargha ózindik ónege boldy degen oidamyn. Osy kezdesuden keyin «Bir qúdiret baryna senemin» atty maqala jaryq kórdi. Qalqorazdyng ómir-shejiresi kim-kimge de taghylym bolarlyq dep esepteymin. Ómir ýshin kýres ónegesi! Mening keyipkerim osynday.
- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan
Ershay Áziret

«Ayqyn» gazeti