1996 jyly respublika ekonomikasynyng qiyn-qystau kezinde shyghystaghy eki oblys biriktirildi. Sol ónirdegi segiz selolyq audan jabylyp, kórshiles audandargha qosyldy. Búl reformalardyng avtory Á.Qajygeldin bolatyn. Ol premier-ministr kezinde Qazaqstandy iri-iri bes aimaqqa bólu josparyn jasap, elbasyna úsynypty. Sol úsynys boyynsha Pavlodar, Shyghys Qazaqstan, Semey oblystary qosylyp, Shyghys Qazaqstan aimaghy qúrylmaqshy eken. Ortalyghy – Semey dep belgilengen kórinedi.

Múnyng bәri qarjy jetispeushiliginen tuyndaghan uaqytsha sharalar ekendigin Ákejan Qajygeldinning ózi 1996 jyly Semeyge kelgen bir saparynda ashyq aitqan. Biraq keyin, 1997 jyly Semey men Shyghys Qazaqstan oblystary qosylyp tyndy. Oghan sol kezdegi Óskemende bolghan separatistik kózqarastar da qatty әser etti.

Qazir Óskemen qalasynda elu payyzdan astam qazaqtar túrady. Basshylardyng kóbisi – qazaqtar. Oblystaghy eki millionnan astam halyqtyng jetpis payyzdayyn býginde qazaqtar qúraydy. Óskemenning ainalasyndaghy Úlan, Glubokoe, Shemonaiha audandarynan búryn jergilikti halyqty siyrek kezdestirsek, qazir múndaghy halyqtyng jartysynan astamy óz qandastarymyz. Basshylyq qyzmetterdegi qazaqtardyng sany toqsan payyzgha jetti. Búryndary Óskemen, Ridder qalalarynyng basshylyghynda qazaqtar joqtyng qasy edi. Qazir búl qalalardy qazaq jigitteri útymdy basqaryp otyr. Múny aityp otyrghan sebebimiz – Shyghys Qazaqstan ortalyghyn qazaqylandyru kerek degen maqsat jemisin berdi.

2003 jyly preziydent N.Nazarbaev Semeyge kelgen saparynda Semey oblysyn qayta qalpyna keltiru isi óz kezeginde pisip-jetilgende jýzege asady degen. Osy jaghday býginde pisip-jetildi me? Búghan birjaqty pikir aitu әli erte. Sebebi Semey oblys bolu ýshin, onyng budjettik qory kem degende 20 mlrd tenge boluy tiyis. Sonda ghana oblys óz kýnin ózi kóre alady.

Qazirgi kezde qalada resmy tirkelgen jeke kәsipker qatary jyl sayyn ósip keledi. 300 mynnyng ýstinde túrghyny bar Semey qalasynyng jeke budjetine 13 mlrd tengeden astam qarjy týsip otyr. Osy qarjyny búdan әri kóbeytuding qanday joldary bar? Onyng joly – Semey mashina qúrylys, SemAz, bylghary-meh, et kombinaty, t.b. kәsiporyndardyng óndiristik quatyn eki esege arttyru bolyp tabylady.

Búl kәsiporyndardyng tauar óndirisi artqan jaghdayda әrqaysysy jergilikti budjetke kem degende 1 mlrd tenge qúya alady.

Sonymen birge «Qarajyra», «Baqyrshyq» sekildi ken oryndarynyng salyq mәselesin Semeyge qaratsa, budjetke qosymsha taghy 1 mlrd qarjy týser edi. Semeydegi sement, silikat, bylghary óndeu zauyttary da әzirge barlyq mýmkindikterin asha qoyghan joq. Búlardyng әrqaysysy respublika dengeyindegi óndirister. Osynday mýmkindikteri bar újymdargha – «Rolut», «Qazaqkabeli», Semey ún-qúrama jem kombinattaryn jatqyzugha bolady. Tek songhy kezderde Semeydegi keybir firmalardy Almatynyng qaltaly azamattary satyp alyp, salyq tóleu ornyn Almatygha, Astanagha auystyryp jibergen. Sonyng saldarynan milliardtaghan qarjy basqa oblystardyng budjetine qyzmet etude.

Al eger Semey keme jóndeu zauyty iske qosylsa, jaghday mýldem ózgerer edi. Semeyding irgesindegi Shuliba GES-inde Ertis ózenimen keme jýretin jasandy toghan (shluz) ashylghannan beri Ertis keme qyzmetining isi algha basqaly túr. Kezinde búl keme qyzmetine 200-ge juyq irili-uaqty kemeler qaraghan eken. Qazir sodan jiyrma shaqty ghana qalypty.

Omby keme qyzmetine jalgha berilgen qyryqtan astam kemelerimizdi qaytaryp aluymyz shart. Býkil Ertis boyyndaghy kólik qatynasy Semey keme qyzmetine baghyndyrylsa, milliardtaghan qarjy ainalymgha týsip, respublika budjetin molaytatyny sózsiz.

Biraq búl – arman, Semey qalasy – oblys ortalyghy mәrtebesine ie bolghanda ghana jýzege asyrylady. Eger Semey oblysy qayta qúryla qalghanda, onyng 8-9 ghana audany bolghany abzal. Atap aitqanda, Semey oblysyna – Boroduliha, Besqaraghay, búrynghy Janasemey, Shar («Baqyrshyq» ken orny bar), Abay, Degeleng (búrynghy Abyraly) audandarymen qosa, Óskemenning – Shemonaiha, Pavlodardyng – Lebyaji, May audandary da kirgeni dúrys dep oilaymyz. Lebyajining kirui – «Semey ormany» memlekettik mekemesi men keme qyzmetining qúryluyna baylanysty bolsa, May audany – Kurchatov qalasyna baylanysty. Sebebi Kurchatov – sol ónirding keshendi damuyna yqpal etetin ortalyq. Sonymen qosa Kurchatovqa – Shaghan, Bódene siyaqty eldi mekenderdi de qaratsa, halyqtyng әleumettik jaghdayy birshama týzeler edi. Al búryn Semey oblysy qúramynda bolghan Aqsuat, Kókpekti, Jarma, Ayagóz, Ýrjar audandary Shyghys Qazaqstan oblysynyng qúramynda qala bergeni olardyng ekonomikasyna tiyimdi.

Semeyding janyndaghy Janasemey audanynyng mýmkindigi óte joghary. Onyng ortalyghyna – Shuliba kenti súranyp-aq túr. Sonday-aq Abyraly audanynda altyn óndiretin «Meyzek» ken orny bar. Biraq әli tolyq iygerilmegen. Eger osy eki audan tolyghymen júmys istese, oblystyng ahualy birden kóteriledi. Semey oblys bolsa, Jarma audany Shar audanynan bólinedi. Óskemen — Shar temir joly bar. Búl – audanmen qosa, oblystyng budjetine de milliondaghan qarjy qúiylady degen sóz. Al Shemonaiha audanynyng Semeyge qaratyluy – sýt, astyq ónimderin óndeytin óndiristerdi damytugha jol ashady. Semey oblysynyng búrynghy audandaryn týgeldey qayta ózine qosqanymen, ony oblys budjeti kótere almaydy.

Endi mәselening mәnisine moralidyq túrghydan kóz salsaq, Shyghys Qazaqstan oblysy Semeyden 1932 jyly 10 nauryzda bólinip, jeke otau qúrghan. Ol negizinen týsti, auyr metallurgiyany damytu ýshin jasalghan qadam bolatyn. Kenestik ekonomika osyny qajetsindi. Al 1938 jyldyng 15 qantarynda Semeyden Pavlodar oblysy bólinip shyqty. Búl ekeui de 1868 jylghy 14 qazandaghy patsha jarlyghy boyynsha qúrylghan Semey guberniyasynyng uezderi ghana edi. Sóitken Semey oblysy 1997 jyly taratylyp, halqy jana júmys izdeuge mәjbýr boldy.

Árbir qazaq Semey ónirin qasiyetti topyraq, úlylar mekeni, osy ónirding mәdeniy-ruhany ortalyghy dep biledi. Endeshe sol qasiyetti jerding qadirin oilap, Semey oblysyn qayta qalpyna keltirsek, qanday tamasha bolar edi! Oghan endigi uaqyt jetken sekildi. Búdan әri soza beruge bolmas.

Sýieubay Bayqadiyúly,

jurnalist,

Semey qalasy

 «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №2 (366) ot 19 yanvarya 2017 g.