Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 9319 0 pikir 19 Qantar, 2017 saghat 15:07

20 MYNG KEREKULIK QR AZAMATTYGhYNAN BAS TARTTY

Kerekuden 20 myng adam Reseyge kóship ketken. Olar Qazaqstan Respublikasy azamattyghynan óz erikterimen bas tartyp jatyr. Búl turaly «ratel.kz» sayty habarlaydy.

Sayt derekterine sýiensek, Kereku (Pavlodar) oblysynda Reseyge jer auyp jatqandardyng sany edәuir artqan. Olar Reseyding arnayy «Otandastardy kóshirip әkelu» baghdarlamasy ayasynda Qazaqstan azamattyghynan bas tartuda.  RF konsuldyghyna osynday ótinishpen kelushiler aldyn-ala 1-2 ay búryn kezekke túratyn kórinedi.

«Krysha» portalynda saraptama jýrgizgen sayt qyzmetkerlerining derekterine qarasaq,  kerekulikterding kóbisi óz ýilerin Omsk, Barnauyl, Krasnodar, Týmen sekildi qalalardaghy ýilerge aiyrbastaugha niyet bildirgen.

Migrasiyalyq polisiya mamandarynyng aituynsha, Soltýstik júrtshylyghy túrmys dengeyining tómendiginen Reseyge qonys audarugha qúlyqty bolyp otyr.

Mysaly, 2010 jyly Kerekuden ketkenderding sany 2 503 adamdy qúrasa, búl kórsetkish 2016 jyly 4 204 adamgha jetken. Ayta keteyik, qonys audarghandar Qazaqstan azamattyghynan birjolata bas tartqan.

Al songhy 5 jylda bir ghana Kerekuden kóshkenderding sany 20 myngha jetken. Búl degeniniz bir oblystaghy býtin bir audan halqy kóship ketti degen sóz.

Jogharydaghy derekterge nazar audarsaq, Kerekudegi júrt «Otandastardy kóshirip әkelu» baghdarlamasy boyynsha qonys audarugha ótinishter berip jatyr eken. Demek, atalghan baghdarlama boyynsha orys diasporasynyng ókilderi Resey azamattyghyn ala alady degen qisyn tuady. Jәne joghary bilimdi (diplomy bar) mamandar ketip jatqan kórinedi. Búl ýshin Resey Ýkimeti arnayy baghdarlama qabyldapty. Tipti, kóship kelgenderge 240 myng rubli kóleminde qarjylay kómek beretin kórinedi. Sonday-aq, songhy birer jyldyng shiyreginde otandaryna týp qoparyla kóship ketkenderdi Reseyding 47 ónirine qonystandyru josparlanghan.

Sóitip, әlgi «úly kóshke» qosylghandardyng sany 20 mynnan asypty. Qaysybirin әleumettik mәseleler de tolghandyrghan eken.

Al qit etse Qazaqstannyng baqshasyna tas atpasa, basy auyryp, baltyry syzdaytyn orys sayttary jalghan aqparat taratyp, orystardyng Qazaqstannan ketuine birneshe sebep tauypty.

«visasam.ru» torabynyng jazuynsha kóbinese Qazaqstannan jas mamandar ketip jatqan kórinedi. Reseylik «visasam.ru» toraby «Birinshi kezekte júmysqa ornalasa almaghan jas mamandar ketip jatyr. Onyng sebebi – Qazaqstanda júmysqa tek qazaqtardy alu kerek degen qaghida bar» depti. Shynynda solay ma edi? Ashy bolsa da shyndyghy – Qazaqstandaghy memlekettik qyzmetterde jýrgenderding deni orys tilin jetik mengergen azamattar emes pe edi? Tipti, Qazaqstannyng memlekettik tilin bilmeytin, bilgisi de kelmeytin azamattar Astanadaghy aq saraylarda jýrgeni de shyndyq. Hosh, auzynan aq it kirip, kók it shyghatyn orys basylymdary men jat pighyldy, shovnistik kózqarastaghy Resey sayasatkerleri ne aityp, ne qoymady deysiz. Oghan da «lәm-miym» dep jatqan Qazaqstan Ýkimeti joq. Orys kóshining jandanuyna Putinning oidaghy-qyrdaghy óz jatyrlastaryn jiyp, ormanday el boludy kózdegen sayasaty әser etip jatyr. Basqa derekter - bos sóz.

Tek, salystyrmaly týrde aita keteyik, orys kóshi sonau toqsanynshy jyldardyng basynda qarqyndy jýrgeni belgili. Ol kezde Qazaqstandaghy orys últynyng sany 6 milliongha juyqtaghan. Býginde búl kórsetkish 3 milliongha deyin tómendedi.

Sonymen orystar kóship jatyr. Ol kóshti orys últshyldary da, orysqa jaghynyp otyratyn qazaqstandyq biylikte toqtatugha sharasyz. Meyli, kóshken elding orny qalady. Al Qazaqstanda basyna baspana tappay jýrgen qansha azamat bar?! Ketkenining ornyn óz azamattarymyz toltyrady dep senemiz. Sondyqtan tek «úly kósh» irkilmesin dep qana tileyik.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5449