(Býgingining hikayaty)

                                                         Sen shyqqan jol ýstine jalghyz týp shiy,

                                                         Kóringen it ketedi bir-bir saryp ...                                      

                                                                                                               (Abay).

                                                        KÁDELI KÝIEU

                                      (Oljabaydyng ózi turaly aitqandary)

Men osy qaladaghy eleusizdeu bir әkimshilik mekemesinde ortanqol basshy dәrejesindegi qyzmetkermin. Bilim dәrejem joghary. Mamandyghym – ekonomist. Buhgalteriya jaghyn, mekemening ekonomikalyq jobalau taraptaryn bir kisidey bilemin. Kezinde ýlken bir basqarmada bastyqtyng ekonomika jónindegi orynbasary bolyp biraz jyl qyzmet ettim. Aumaly-tókpeli kezende ol mekeme de jabylghan son, basqa júmys izdeuge mәjbýr boldym. Qazirgi júmysym ózime únaydy. Jauapkershilik joqtyng qasy. Aylyq jalaqym da jaman emes. Odan da basqa ýitip-býitip degendey. Pәlenshening qúdasy, tólenshening jiyeni edim dep ayaq jeter jerden izdep kelushiler de jetkilikti. Biri isti bolyp kelse, keybireui týrli mәselelerde qoljalghau jasaudy emeurindeydi. Áyteuir tamyr-tanystyn, jaman abyroydyng arqasynda júrtqa shama-sharqym kelgenshe kómektesip jiberemin. Múndayda  qazaq qúr qaldyrmaydy. Alaqanyma aqsha basady. Júmys bitir dep bergen qarajattan da qarpyp qalam, ortagha týskenime syiaqyny jәne alamyn. Qazaghym júmysy bitkenine mәz, men – esebin tauyp eki asaghanyma. Sóitken tirlik bar.

Qatyn, eki-ýsh qaradomalaq  úl-qyz bar. Sayajaydy әldeqashan oralmandargha satyp búldaghanbyz. Átten,  erterekte arzandau ketti. Mәshiyne bar. Áyelim úsqynsyzdau, oghan qosa bala basty, salpy etekteu. Ózimnen 7-8 jas kishi. Búl mening ýshinshi әielim. Birinshi әielimning minezi óte shaypau edi. Áke-sheshemmen, tuystarymmen suyqtau boldy. Tórkini jaqynnyng tósegi jinalmaytyny ras eken, qashan kórseng ýy toly kisi, dem alyp, әlde qonaq shaqyryp siqyng joq. Sóitip, onymen tórt jyl otasqan song bir qyzben qoya berdim. Aghalary men jengeleri  qatynnyng qoltyghyna su býrikti me, bilmeymin, airylysugha kelisim bermey biraz әlektedi. Biraq jolyn taptym. Onyng ózi bir hikaya.

Al, ekinshi әielim  myqty bir  dókeyding baydan qaytqan qyzy edi. Óz kóilegimdi ózim juyp kiyip, óz tamaghymdy da ózim pisirip iship, onymen túrghan bir-eki jyldyng ishinde tipti jýnjip kettim. Tabysym da jaman emes, biraq ol antúrghannyng tórkindeui tausylmaytyn boldy. Qayyn atam, obalyna ne kerek, meni keremet júmysqa ornalastyryp qoydy. Erte ketem, kesh kelem, issaparym da kóp.

Bir kýni Atyraudan eki kýn erterek qaytym. Týn jarymynda óz kiltimmen pәterimdi ashyp ishke kirsem, mening ornymda bir sylynghyr qara jigit tyrday jalanash halde әielimdi qúshaqtap úiyqtap jatyr. Qapelimde anyrayyp týrdym da, tez esimdi jiyp ala qoydym. Birinshi qatynnan jegen opyghym bar, dybysymdy shygharmay erkekting  kiyimderining qaltalaryn jaqsylyp qarap, qújattaryn, aqshalaryn sypyryp aldym da, sifrli fotoapparatty qolyma alyp,  shamdy jaghyp kelip jiberdim. Úiqyly-oyau әbiyirlerin qoldarymen әreng qalqalaghan әlgilerdi shyrtyldatyp suretke týsirdim. Son, jigitti әi-shaygha qaratpay (sambodan razryadim bar) jalanash qalpynda podezge attandyrdym da, әielimdi ishkóilekpen mәshinama mingizip, әkesining darbazasynyng aldyna tastap kettim. Sotqa  aryzdy ózim jazdym. Búltartpaytyn fotobeyneler sottyng da, dókey atamnyng da auzyn ashyrmady. Álgi jigitting de tólqújatyn sotqa tabystadym. Sóitip, ainaldyrghan bir-eki aidyng ishinde dәkeng taghy da boydaq bolyp shygha keldi. Biraq, qayyn atam búrynghy tabysty qyzmetimnen esebin tauyp taydyrdy. Arada kóp ótpey-aq onyng ózining de ayaghy aspannan keldi. Paramen ústalypty. Mening qadirimdi bilmegen qyzy osy qalanyng jәne bir jigitine  kýieuge shyghyp edi, ýirengen әdet qala ma, jәne jymysqy  jýrisi әshkerelenip, aldynghy taz kebin qayta kiyipti. Kәzir meyramhanalar men kafelerdi tónirekteydi dep esittim. «Shoq-shoq, bәrine de sol kerek»  dep men jýrmin. Shyny solay ghoy. Mening tipti jazyghym joq.

Endi auzy kýigen ýrip ishedi degendey, ýilenu mәselesin shetke ysyryp qoyyp jýr edim, biraq «Jalghyzdyq bir Qúdaygha ghana jarasypty» dep bekerge aitpaydy ghoy, berekem ketip, siqym qashty. Jasym da otyzdan ótinkirep bara jatyr. Solay oilanynqyrap jýrgende, osy kýngi әielimmen bir toygha barghanda tanystym. Otyrynqyrap qalghan qyz eken, toydan keyin de bir-eki ret kórgen son,  ynghayyma kónetinin sezdim. Sóitip, birde onasha otyrghanda jәi-kýiimdi jayyp salyp, sóz salyp edim, búldanyp tas-talqan boldy. «Men әli esik kórmegen qyzbyn!» dey me shyraghym-au. Áy, men onyng sary mayday saqtalyp túrghanynda ne sharuam bar, maghan tek qatyn kerek, kórdik  qoy ondaylardyng talayyn. Bolsa bolar, sodan aramyz suyp ketip edi.

Bir kýni Sapar degen dosymnyng kelinshegi bosanyp, shildehana jasaldy. Sol jerde әlgi mening «Esik kórmegenim» de әke-sheshesimen birge kelmesi bar ma. Tanymaghan kisi qúsap syrt ainaldym. Shynar, dosymnyng әieli, kózin qysyp meni onashalady da, búlardyng ózderine naghashy júrt bolyp keletinin aityp, men jóninde bireulerding bilgisi kelip inkәr bolyp otyrghanyn  jýqalap jetkizdi. Ákesi anau dep syrtynan núsqady.

Sodan toy bitken song «Qonaqtardy  aparyp sala qoyshy!» dep Sapar «qiyldy». Kempir-shaldy boyjetkenimen qosa mәshinagha salyp alyp, jigiting qyz auylyna qaray tartty da ketti.

Qyzdyng әkesi dúrys kisi eken. Jol jónekey ózi turaly biraz әngimening basyn qayyryp tastady. Ýiine barghan song da esikten qúr auyz jibermey, shәigha shaqyrdy. Sary mayday saqtalghanym syzylyp otyryp shәy qúidy. Aqannan  birer rumka tartyp alghan son, mening «esim kirip», mәshinany endi qalay aidap ketem dep «sanymdy soqtym». Auyl kisileri anqau bola ma, әlde  әkege aldyn-ala eskertip qoyylghan ba, ol jaghy maghan beymәlim, otaghasy «Qonyp ket!» dep pisirip aitqan son, men mәshinamnyng jýk salghysh bóliginen taghy bir qylmoyyndy әkelip stoldyng ýstine qoydym.

Basty auyrtyp ne kerek, sol týni bolashaq qayyn atammen qol soghysyp, qyzyna «qúda týstim». Qalynsyz qyz bolsa da, kәdesiz kýieu bolmaydy dep bolashaq ata-eneme eki jýz myndy ústattym. Ertenine «Sary mayym» kәdimgidey qimay qosh aitysty.

Kelesi senbide eki agham jengelerimmen kelip qyzgha qúda týsti. Keshke taman tórkinimen «synsyp» qoshtasqan qalyndyqty alyp, qalagha qayttyq.

Dýrildetpegenmen ortashalau toy jasap, jana qayyn júrt jaqty da kýtip jiberdim. Kәzir, mine onshaqty jyldyng jýzi bolyp qaldy, osy qatynym Kýlәshpen týtinimiz, qúdaygha shýkir, әzirge týzu shyghyp keledi.

Túghyrdan týse qoyghan kýiim joq, beti tegisteu tómen etektini kórsem әli de delebem qozady. Búl qasiyetimdi búryn sary mayday saqtalghan, osy kýni qaqpysh balyqtay qaqtalghan qatynym  jaqsy biledi. Sodan da shyghar, ýidegi telefonnyng qonyrauyn andyp otyrady, Al men bolsam úyaly symtetigimdi ýiding bosaghasyn attar aldynda-aq jeliden aiyryp tastaymyn. Áriyne, el jatar kezde әdeyi qatynymnyng kytyghyna tiyip, qonyrau shalatyn qysyr kelinshekter de bizding tanystardyng ishinde barshylyq.

                                                DUMANDY TÝN

                                    (Oljabaydyng birinshi әngimesi)            

Telefon úzaq synghyrlady. Trubkadan marghau mysyq  dauysty әiel ýi-ishin, hal-jaghdayymdy súrap, ishi-bauryma kirip bara jatyr. Tәtti tilimen  әngimege tartyp, dәl bir búrynnan etene tanys kisidey emeureydi kelip. Ángimening basynda «Búl kim-әi?» degen degen súraq tuyndasa da, sәlden keyin mәsele aiqyndaldy. Men de kópti kórgen jigitpin ghoy, búltyldatpay әngimeni tótesine búrdym. Dóp basyppyn, biykesh te yryqqa kóneyin degen synay bildirdi. Áy, ne bopty, qonyrau soqqan ózi, mening eshteneden taysaqtaytyn retim joq qoy.

Sonymen «svidaniyeni» jýrgish jigitter jaqsy biletin, dumany tangha deyin tarqamaytyn qaladaghy belgili orynda,  keshki saghat toghyzgha belgiledik.

Qúlannyng qasynuyna myltyqtyng basyluy degendey, ýidegining de balalarmen  tórkindep ketkeni múnday jaqsy bolar ma, kәdimgidey delebem  qozyp, jasyryp qoyghan jerimnen bir keshke jetedi-au degen somany qaltagha basyp, sylanyp-sipanyp, uәdelesken jerge birshama erte keldim. Saghat tili әli keshki toghyzgha jete qoymasa da, kafede әldeqashan duman qyzyp jatqan eken. Pisirilgen shashlyqtyn, sirke suynyn, araqtyng iyisteri qolqagha soghyp, basyndy ainaldyrady. Bógde kózden tasa kabinalardan әiel-erkek dauystary gýjildey, synghyrlay estiledi. Órimdey jas dayashy qyzdar  zyr jýgirip kabinalardaghylargha tamaq tasumen әlek.

Zaldaghy әsem bezelgen, shetteu túrghan ýstelderding birine kelip jayghasqanym sol edi, aljapqyshy kirshiksiz taza, qolynda as mәziri bar  súlu qyz janyma jetip kelip amandasty da, basyn iyip túra qaldy. Men Tamara apaydy súradym. Ol «Qazir» dep syrt ainaldy da, sәlden keyin syry ketse de syny ketpegen syrly ayaqtay ajarly, kezinde has súludyng ózi bolghany jasy qyryqty qyrqalasa da kórinip túrghan tolyqtau әieldi ertip keldi. «Otyrsam bola ma?» degen isharany әdemi kózderimen andatyp, bappen qarsy aldyma jayghasty. Árqaysysynda dobalday-dobalday altyn jýzikter jalt-júlt etken minsiz sausaqtaryn sytyrlatyp, nәrkes kózderimen maghan synay qarap, jauap kýtip otyr.

Men Gulyany izdep kelgenimdi, osy jerde saghat toghyzgha kezdesemiz dep uәdeleskenimizdi aitqannan son, ol jaydarylanyp, ornynda nyqtala otyrdy da, ol qyzdyn  kóp úzamay kelip qalatynyn, «Oghan deyin birshama әngimelesip otyrayyq, zamandas ekenbiz!»  dep bir qoydy.

- Mynanyng bәri mening jeke menshik dýniyem, - dep ainalacyna qamty bir qarady.

As mәzirine qarasam, tamaqtary kýndegi biz iship jýrgen dәmderden birshama qymbat. Sonda da, erkek emespin be, búiyrtpany basynqyrap berdim, song Tamara ekeumiz dәl kýnde kórisip jýrgen tanystarday shýiirkelese әngimege kiristik.

Ol osy qalada kópten túratynyn aityp, túrmysta joly bolmay, qúndaqtauly nәrestemen dalada qalghan son, әldekimning ekinshi әieli bolyp ómir sýrgenin, sonyng qoldauymen qoghamdyq tamaqtanu salasyna júmysqa túrghanyn, keshegi menshiktestiru kezeninde taghy birer apaytós jigitterding kómegimen osy  ashanany tiyn-teben tólep, ózine onay qaratyp alghanyn aityp, men siyaqty beytanys kisilerding aldynda aqtaryla sóilegenine qaraghanda «Auylda ósken qaraghymsyn-au!» dep payymdadym.

Jalghyz úly da óse kele qayyr bermey, esirtkige әues bolyp, ony eki ret ýilendirse de kelinderining túraqtamaghanyn, balasynyng kәzir nashaqorlyqtan emdelip jýrgenin aityp bir kez egilip te aldy. Ashy sudan bir-eki mәrte tartyp alghan son, eki beti bal-búl jana alaulap, kózderinde erekshe úshqyn oinap, onyng ónining de jasara týskenin jiti bayqap otyrdym.

Osynday әngimening arasynda esikten әdemi kiyinip, boyanyp alghan aryghy ma, tolyghy ma, shalbar kiyip bókselerin búltyndatqany bar býldirshindey súlu qyzdar kirip kelip, mening janymdaghy Tamaramen isharamen amandasyp, zaldaghy bir esikke kirip, qarasy batyp jatty. Kóz qiyghymmen bayqap otyrmyn, әlgi esikke jigitter de kirip, biykeshterdi qoldarymen jetelep shyghyp, tasa kabinalargha jayghasyp, duman-sauyq jalghasa berdi.

Osylay ekeumiz әngimelesip otyrghan kezde, «Áne, siz kýtken súlu da keldi», - dep qoldaryn shyrtyldatyp, esikten jana kirgen bir boyjetkendi Tamara ózine qaray shaqyrdy. Jasy jiyrmalargha әli jete qoymaghan taldyrmash boyly әdemi qyz  jaqyn kelip bizdermen amandasty.

 - Al endi bizdi ghafu etesiz aghasy, ózinizben tanysqanymnan óte quanyshtymyn, siz ýshin esigimiz de, qúshaghymyz da әrdayym ashyq, óziniz, әlde tanystarynyzben bolsyn kelip túrynyz, - dep súhbattasym menimen qoshtasty da, әlgi qyzdar kirip-shyghyp jatqan esikke bettedi.

Qyzben sóilesken boyda-aq. symtetikten esitilgen marghau dauysty tanydym. Dumandy keshti odan әri jalghastyru ýshin biz de ýstel ýstin  onasha

Kabinagha  kóshirttik.

- Nómirlerdi beybereket terip edim sizge týsippin, bizding apaymen búrynnan tanys emessiz be ózi,- dep nazdana sóilep, Gulya maghan qaray tyghyla týsip otyrdy.

Shashlyqtyng dәmi jaqpady ma, әlde basa ishken araq әser etti me, birazdan keyin men birtýrli  beyjay halge týstim.

- Syrtqa shyghyp taza aua jútyp keleyik, - degenimde Gulya ýreylenip;

- Esikting aldy toly әlgiler mashinalarymen dayyn túr, ekeumizdi aparady da basyp tastaydy, odan da sәl kýteyik, myna salqyn ishimdikterden iship otyrayyq, keyin apaygha aitsaq ózi «chernyy hodtan» shygharyp jiberedi. Oghan deyin býgingi mәselening qay jerge deyin órbiytinin kelisip alayyq, - dedi.

«Tarifti» súrasam bir mezgildik «rahat» bes myn, tangha deyingisi on bes myng eken.

Dayashymen eseptesip, sol jerdegi bufetten araq-sharap, ol-púl jәne alyp, qyzdar kire beretin esikke bas súqsaq, Tamara apay ýlken ýstelding arghy jaghyndaghy júmsaq oryndyqta otyr eken. Bólmedegi jeti-segiz jas qyz bir-birimen syqylyqtay kýlisip, bizderge kóz astymen synay qarap, әngimelerin jalghastyra berdi. Tamara apaydyng da barmaghyna birer myndy qysyp, «chernyy hodtan» syrtqa shyqsaq, kafening qapyryq auasynan jәne kýlimsi iyisinen  keyingi týngi salqyn aua janyma mayday jaghyp, kónilim kóterildi.

Týngi saghat on ekilerding kezi. Gulya ózi siyaqty qyzdarmen pәter jaldap túrady eken. Esikteri bólek, biraq búl jer de «oyyn-sauyqtan» qúr emes siyaqty, biraq kafedegidey dýbirlete dumandatpaghanmen, әr bólmede kisilerding bar ekeni anyq bayqalyp túr

Gulya kiyim auystyryp kelip, dastarhangha ózimiz әkelgen zattardy bappen qoyyp bolghan son, betime súraqty pishinmen qarady. Men týsine qoydym da, kelisilgen aqshany alaqanyna saldym. Araqty ashyp, eki ydysqa  shýpildete qúiyp, tilek aityp kóterip tastadyq. Ýp-ýshkir tilin shygharyp, erinderin jalap-jalap qoyghanynan-aq, onyng jas bolsa da óz «isine» biraz mamandanyp ýlgirgenin bayqadym. Osylay biraz uaqyt ótip, bir-eki tostan keyin sham sóndirildi. Qyzular basylghan son, qúshaghymdaghy jatqan qyz enirep jylap, óksigin birazgha deyin basa almady.

- Ánsheyin, sizdi kórip әkemdi kórgendey boldym, keshirersiz aghay, mineziniz óte ústamdy eken. Keybireulerdey basyna sóilep, tabalaghan ray tanytpaysyz, sosyn bir  ishimdegi sherimdi tarqatqandaghym ghoy. Ózinizge bir jarylghym kelip otyr, týn úzaq qoy. Kәne, jәne araq isheyik, temekinizden berinizshi, - dedi de shamdy jaghyp, janyma kelip otyrdy.

- Mektepte ýzdik oqydym, - dep bastady ol sózin, bótelkedegi araqty qúiyp jatyp, - Auylymyz qaladan alystau bolghandiki me, bizde salt-dәstýr basqasharaq boldy. Ýlkenning bajyrayyp betine qarau, tipti beytanys kisilermen sóilespek túrmaq, olardyng manyna da jolamaytynbyz, әsirese qyz balalargha tiym salynghan nәrseler kóbirek bolatyn. Sabaq oqu, ýiding tirlik-qamy degendey ómir birqalypty ótip jatatyn.

Segizinshi synyptargha kelip mekteptegi olimpiadalargha qatysa bastadym. Birde mekteptegi synaqtan jaqsy ótip, bir ózim audangha baratyn boldym. Ákem minezi túiyqtau kisi edi, al sheshem bolsa jastayynan bala basty bolyp, ýy tirliginen erteli-kesh kóz ashpaytyn, eshtenemen isi joq momyn әiel. «Audangha bir ózindi jibermeymiz», dep ekeui de baybaylam saldy. Ýige synyp jetekshisi qayta-qayta kelip, bolmaghan song mektep diyrektory ekeulep, әkemdi әupirimdep zorgha kóndirdi. Sóitip, olar meni jetektegendey qyp audan ortalyghyna әkelmesi bar ma. Kóp qabatty ýilerdi birinshi ret sonda kórdim. Tas tóselgen kósheler, aghylghan mashinalar, abyr-sabyr ersili-qarsyly júrgen  kisilerdi kórip, qoryqqanymnan jan-jaghyma alaqtap qaray bersem kerek, mektep diyrektory aghayym;

- Osy Mәkenning qyzynyng qalagha birinshi ret kelui siyaqty, - dep kýlip, basyn shayqaghanda ghana esimdi jiyp ala qoydym.

Jasymnan dәriger boludy armandaytynmyn. Sodan bolsa kerek jaratylystanu, himiya pәnderin den qoyyp oqyp, osy pәnderden sabaq beretin jasy egdeleu aghayymnyng basyn әbden qatyratynmyn. Sol enbegime bola ma, himiya sabaghynan aldyma jan salmaytynmyn. Mine, býgingi audandyq olimpiada jarysynda da himiya pәninen menen ótkeni bolmapty. Sóitip, maghan berilgen syilyqtarmen qosa oblysqa joldamany da qaltagha salyp, ýsheumiz keshke auylgha kónildi oraldyq. Bәrimiz bizding ýige kelip týstik. Apayym әke-sheshemnen shýiinshi súrap auyz ýide dabyrlap jýr. 

Sheshem quanyshtan ózinshe birdenelerdi kýbirlep kelip mening mandayymnan iyiskedi. Ákem týk ýndemey qolyna pyshaq alyp qoy qoragha qaray bettedi.

Sol kýni ýidegiler kishi-girim shashu-toy  yrymyn istedi. Auyldyng әkimi, mektep diyrektory, mýghalimderim, synyptastarym kelip qútty bolsyn aityp jatyr. Ómirimde birinshi ret bizding ýide óte kónildi toy-duman keshi ótti.

Osylay, oblystyq bayqaudan da jenimpaz bolyp oraldym. Oblys ortalyghyndaghy uniyversiytetke emtihansyz qabyldanatyn qújat ta qolgha tiydi. Biraq, bizde dәrigerler dayyndaytyn oqu orny joq. Ol ýshin Aqtóbe, Qaraghandy, Almaty siyaqty ýlken shaharlargha baryp oqu kerek eken.

Sóitip jýrip auylda ozat oqushy qyz bolyp kózge týskenimdi  bayqamappyn. Myndap mal ústap, baylyghymen el auzyna ilingen, jasy kelse de ýilenbey jýrgen bir kórshi jigit bolatyn. Sol ýige kelgishtep, әkemning ainalacyn tónirekteytindi shyghardy. Malgha jem, olay-púlay nәrse, azyq-týlik әkelip tastap, әke-sheshemning kónilin aulaytyn boldy. Ári ótkende, beri ótkende maghan súqtana qaraytyn. Men búghan pәlenshedey mәn bermeytinmin.

Songhy qonyrau soghylyp, últtyq test synaghynan da mýdirmey ótip, orta mektepti de bitirdim. Anama oqugha baratynymdy aitqanymda ol qúptamaytynday ray tanytty, al әkem búlqan-talqan bolyp ashulanyp;

- Seni qysqa salym Mәlikke úzatamyz. Oqu sening ne tenin. Shoshandama! -dep kesip aitty. Mәlik degeni әlgi ýige kele beretin bayshikesh jigit.

Ákemning aitqanynan qaytpaytyn tomyryq minezin bilgesin onyng iyilmesin sezdim. Ári oilanyp, beri oilanyp, oy týbine jete almadym. Ózdigimnen ketip qalugha, qarajat mәselesi taghy bar degendey. 

Sóitip kýnder óte berdi. Synyptastarymnyng bәri oqugha ketip boldy. Bir kýni kóshede kele jatyr edim, qasymnan shandatyp bir mәshiyne óte shyqty. Rólde auyldaghy bir bedeldi, jas ortasyna baryp qalghan Tәken degen kisi edi. Ózin onsha suqanym sýimeytin. Osy aghaygha múnymdy shaqsam, jәrdem bermes pe eken degen oy qapelimde sanama sap ete qaldy. Jatsam da, túrsam da osy oimen әlekpin. Sóitip, sol kisining aldynan bir ótuge bel bayladym da, onyng jolyn torityn әdet shyghardym. Aradan eki-ýsh kýn ótpey búl oiym da iske asty. Betime qarap túrly da;

- Jaraydy, tek qújattaryndy ghana al, ketetinindi adam balasyna aitpa, tipti sheshene de búl turaly tis jarma. Osyghan kelisseng jәrdemim dayyn,- dedi ol.

Men kelistim. Eshkimge eshtene aitpadym. Tang elen-alanda bir kiyer kiyimimdi ýstime ilip, ýiden jyrylyp shyqtym da, auyldyng syrtyndaghy jol boyynda ósip túrghan shoq aghashqa kelip tyghyldym. Kóp úzamay tanys mәshina da kórindi. Ol qasyma toqtady da, men miner-minbesten zymyrap jolgha týsti. Artqy oryndyqta súlap jatyp, osy ýlken qalagha kelip, bir ýiding aldyna  toqtaghansha basymdy kótermedim. Kóp qabatty ýige liftte kóterildik. Múnday ýidi de, pәterdi de birinshi kóruim. Gaz de, ystyq su da, qalghan jaghdaylardyng bәri ishinde. Aghayym tómenge týsip, ol-púl nәrselerdi kóterip oraldy. Shәy qoyyp, tamaq pisirip degendey tirlik jasap, sonyraq tamaq jelingen song úiyqtap qaldym. Týn ortasy shoshyp oyansam, sengen aghayym meni aimalap jatyr. Búlqynyp kórsem qaruly erkekting qúshaghynan shyghyp ketuge shamam jetpedi. Eki kýn nәr tatpay jylap jattym.

Ýsh-tórt kýnnen keyin, әuelgi týngi kórgen hayuandyqtarym qayta bastaldy. Búl jolghy istegen óreskeldikterin tilmen aityp jetkizu qiyn. Aytqanyn istemeseng baylap-matap degenine jetti, ayamay soqqygha da jyqty.

Jәne eki kýnge sozylghan dozaqtan keyin, týn ortasynda ol  meni mәshiynesine otyrghyzyp, osy qalanyng әldebir jerine әkelip esikti ashty da,  iyterip týsirip tastady. Sosyn, kóp kýngi qorlaushym, betime bir kýlip qarady da, qújattarym salynghan polietiylen qaltashany qolyma ústatty. Súq sausaghyn ernine basyp maghan qaray sausaghyn shoshaytyp súq kórsetti de, shu qaraqúiryq tartyp ketti. Men osylay beytanys qalanyng kóshelerinde qújattarymdy kókiregime basqan kýii jalghyz qala bardym.

Áueli odan qútylghanyma quansam da, qarajatsyz qalghanym esime týsip, enirep jylap jibergenimdi bilmey qaldym. Osylay del-sal bolyp túrghanymda qasymnan bir qyz ayandap óte berdi. Songhy mýmkindigim osy qyz ekenin bilip, onyng bileginen shap berip ústay aldym da, basymnan ótken saudany shatyp-bútyp aityp berdim. Onyng maghan rahymy týsti me bilmeymin, qaltasynan oramalyn alyp jas aighyzdaghan jýzimdi sýrtti. Sóitip ózi túratyn ýige alyp keldi. Pәterde birneshe qyz bolyp túrady eken.

- Oqisyndar ma? - dep súrasam, bәri de basyn shayqap: - Joq oqytamyz, - dep kәdimgidey meni әjualap kýledi.

Ózderi bir týrli kónildi jýredi. Keshke qaray tarap-tarap ketedi de, beytanys jigittermen týn jarymynda ýige kelip, oiyn-sauyq qúrady. Men solargha qyzmet etem. Áyteuir, tamaghym toq.

Osylay kýnder óte berdi. Ýige qaytayyn desem aqsham joq jәne basymnan ótken oqigha esime týsse, kózimnen jas byrsh ete qalady da, auylgha barghanda ne abyray tabam dep oigha qalam.

Osy jerge kelgende Gulya tereng kýrsinip, temekige qol sozdy. Shәidi janalap, araq qúidy.

- Obalyna ne kerek, Zulya  (mening qamqorshymnyng aty) mening әzirge osylay jýrgenimdi betime salyq qylmady, - dep ýzilgen sózin jalghastyrdy qyz.- Biraq  jaz da, kýz de ótip, qys ta keldi. Jana jyldy ómirimdi birinshi mәrte maghan jat jaghdayda kýtip aldym. Úzaq uaqyt syrtqa shyqpaghandiki me, terezeden syrtqa qarasam kózderim auyratyn boldy. Kýnnen kýnge әlsirey bastadym. Zulya birde mening búl pishinimdi kórip, mýsirkey qarap:

- Áy, sen osy jýkti emessing be? - dep saldy. Men bolsam týk týsinbey onyng betine antaryla qaradym.

Týsten keyin әr qyzdyng sighan bir-bir kiyimin kiygizip, Zulya meni tanys dәrigerine apardy. Erkekting aldynda sheshine alsam kәni, qoldarym qaltyrap, esim auyp qúlap qalyppyn. Kózimdi ashsam, basymdy sýiep janymda Zulya otyr.

- Bәri jayynda eken, búghan da shýkir. Biraq sen bir malghúnnyng qolyna týsipsing ghoy, dәriger jaghdayyndy kórip, jaghasyn ústady. Endi seni eshkim de býitip qorlay almaydy. Qalasang bizdermen túra ber, qalamasang aulyna jetkendey aqsha beremin, erik ózinde, - dedi.

Men selk ete qaldym. Kóz aldyma әkem men sheshem, әlgi Tәken naysap elestep dir-dir etip sol jerde jәne esten tanugha sәl-aq qaldym.

Osydan keyin Zulya ekeumiz әbden syrlas bolyp aldyq. Syrtqa shyghyp dýkenderdi aralap, kýndiz qyzdar úiyqtap jatqanda tónirekti qydyryp boy jazamyn. Biraq, adasyp ketemin be dep alysqa úzamaymyn. Birer jetiden keyin jýzime qan jýgirip, ózime kele bastadym. Tәbetim de ashylyp, tamaqqa qaraytyn boldym.

Bir kýni Zulya meni dýkenderdi aralatyp jýrip, syptay etip kiyindirdi. Tughaly múnday kiyimderdi kiyip kórmegen basym, ainagha qarap ózimdi tanymay qaldym. Zulya bolsa ainalamda kóbelektey úshyp-qonyp, betime opa-dalap jaghyp, kirpigimdi, kózderimdi boyap, taghy da shar ainanyng aldyna alyp keldi. Aynadan maghan óte súlu, biraq kózine tereng múng úyalaghan beytanys bireu qarap túrdy. Men osy kezde ómirimde taghy bir kezenning bastalghanyn payymdap, úqqanday boldym.    

Qansha auyldyng qyzy bolsam da, birge túratyn qyzdardyng qanday ispen shúghyldanatynyna aqylym jetip qaldy. Ýige kelgen jigitter әzildep, ol jer-búl jerime qol jýgirtse de, búrynghyday ýrkip, shoshymaytyn boldym.

Zulya bir kýni menimen shyndap sóilesetin uaqyt jetkenin úqtyryp, ekeumiz onasha otyryp әngimelestik. Ol da basynan ótkenderin aityp, ekeumiz birazgha deyin kóz jasymyzgha erik berip, múndastyq.

Onyng da jetisip túrghan jeri joq eken.  Ol osy jaqyn manaydaghy qalanyng qyzy bolyp shyqty. Ákesi maskýnemdikke salynyp, araqtan esinen airylghany sonsha, bir kýni tughan qyzyna qol  salghanday dәrejege de jetken. Biraq, búlardyng aiqay-úiqayynan oyanyp ketken sheshesi, masqara boludan qútqaryp qalypty. Qúrby qyzdary birtindep túrmysqa shygha bastaghan kezde, búghan sóz salushylar shyqpapty. Ákesining kim ekenin biletin júrt, qyzyna mensinbey qaraydy emes pe? Sodan kolledjde oqyp jýrgende, birge oqityn kurstas jigit búny alyp qashyp ketedi. Jigit jaghy súrastyra kele múnyng tórkini jóninde әngimege qanghan son, jas kelindi basqa, kózge soghyp kýn bermeydi. Kýieui de әke-sheshesining aitqanynan shygha almay, әiteuir, ekeui airylysyp tynady. Birer aidan keyin qyz  tauyp, ol  óte ilenәzik bolyp dýniyege kelgeni  sebepti, sol tuu ýiining ózinde-aq qaytys bolady. Oquy  әldeqashan adyra qalghan Gulya, osylay jenil jýriske týsuge mәjbýr bolady. Sol tónirekte әkesi de araqtan óledi. Anasyna, ýielmendi-shýielmendi ini-sinlilerine osylay aqsha tauyp, kómek berip túrady eken.                              

Sol kýni keshte Zulya ony Tamara apaymen tanystyrdy.

- Mine, osylay kýn keship jatqan jaghdayym bar aghay, - dep egilgen qyz qayta shólmekke jabysyp, ydysqa toltyra araq qúidy da, temekini ýsti-ýstine qúshyrlana tartty.

- Talay qúqaydy kórdim, - dep әngimesin әri qaray jalghastyrdy qyz. - Tamara apaymen tyghyz júmys jasaytyn boldyq. Zulya ekeumizding aramyzdan qyl ótpeytin dosqa ainaldyq. Keyde «qansonargha» da birge shyghamyz.Tamara apay sheber úiymdastyrushy da eken. Qaltaly kliyentterge sol kisining silteuimen «qyzmet kórsetemiz». Key kezderde bir-eki kýndey jýrip qalatyn  da shaqtarymyz bolady. Alpauyttay jigitter ne bir soraqy qylyqtardy istese de, ishtey tynyp kónesin. Kónbesine de amal joq, olardyng qolynan bәri keledi, bizder kimbiz olar ýshin, eshkim de emespiz, tek jyly tauarmyz. Biraq tólemderi de qomaqty bolady ondaylardyn. Eki jigitke, nemese ýsh jigitke bir ózing «shyghatyn» kez de bolyp túrady. Soraqylyqtyng kókesin mine, sonda kóresin. Áyteuir, olargha beretin aqshasynyng qúrmetine qyzmet etemiz. Osylay, ózimizdi júbatpasqa amalymyz da joq.

Zulya ekeumizding dәurenimiz kópke sozylmady. Mynda mening kelgenime bir jyldan jana asqan sәtte, ol jylap otyryp jәne әngimege shaqyrdy. Býgin ózining daghdyly dәrigerine kórinse, ol ashy shyndyqty betine ashyp tastapty. Sondaghysy Zulya jazylmaytyn jaman dertke – SPID ke shaldyqqangha úqsaydy. Dәriger:

- Analizdering sony kórsetip túr, endi emdel-emdelme bәribir búl aurudan әzirge aiyqqan adamdy estigenim de, kórgenim de joq, - depti.

Sodan ekeumiz qúshaqtasyp jylap, eki kózding jasyna erik berdik. Biraq, ekinshi tapsyrghan analiz de birinshisining kebin kiyip, Zulya qaladan tys ornalasqan arnauly emhanagha jatyp emdeluge mәjbýr boldy. Men apta sayyn baryp, hal-jaghdayynan habar alyp túrdym. Soytip, bir barghanymda dosymnyng ornyn sipap qaldym. Ómirden ozghanyna ýsh kýn bolypty, jerlengen jeri de maghan belgisiz, dәrigerler aitpady, - dep solqyldap jylap jiberdi.

Men Gulyanyng myna әngimesinen keyin túla-boyym týrshigip, odan tәnimdi aulaq salugha әreket jasadym. Biraq ol meni taldyrmash qoldarymen  myqtap qúshaqtaghan kýii jibermey, óksip jylap:

- Agha, mening әzirge denim sau, eki-ýsh aptadan dәrigerlik baqylaudan túraqty ótip túrmyn, - dep jalbaryndy.

Men dereu  rumkege toltyra araq qúiyp, dem almay tartyp jiberdim de, kiyimderimdi  kie bastadym. Qyzdyng betine bir sәt tiktep qaraghan edim, men ony tanymay qaldym. Mening aldymda búrynghy ýlbiregen býldirshin qyzdyng ornynda únjyrghasy týsip, iyqtary qushiyp, jýzi quarghan bir sýlder  otyr edi...

Abai.kz