Alla adamdy balshyqtan jasap, demimen jan berdi... Ruh.

Súraq: Qanday balshyq? Saz balshyq pa, jәy balshyq pa?..

Derek joq. Biletinimiz, týbi – topyraq.

Bәlkim, siz «Sen de bir әlgi erikken sartqa úqsap...» dersiz?.. Erkiniz bilsin!..

Degenmen, búl – manyzdy mәsele. Sebebi, jaqynda ghalymdar adam aghzasynyng qúramynda topyraq elementterining basym ekenin anyqtady.

Talay jyl talasyp jýrip «Maymyl atamyzdan» zorgha qútyldyq... Áueli Qúday – sosyn «tәnir bergen» tәuelsizdikting arqasy!..

«Týbimiz bir, barlyq adamzat Adam Ata men Haua Anadan tarady» deymiz... Tipti bireuler «Tilimiz de tamyrlas, demek, dilimiz de jat emes» degen uaghyz aitady.

Jaraydy, jón-aq delik!.. Tek onda Qúran Kәrimde aitylatyn «Biz sizderdi últtar men úlystargha bólip jarattyq» deytin Qúday sózin qaytemiz?.. Qiyn súraq. Keyde tipti kónilge «Bir Ata men Anadan tarasaq, qansha últ, sonsha nәsil qaydan shyqty? Týrimiz, tilimiz, dinimiz ben dilimiz nege san týrli?» degen oy keledi.

Qasiyetti Qúran ózine deyingi dinder men kiyeli kitaptardyng eshqaysysyn joqqa shygharmaydy jәne Múhammed payghambardy eng songhy payghambar dep jariyalaydy. Nege? Nege songhy?..

Súraq kóp... Jauap joq. Biraq, bir bilerimiz – Alla deysiz be, Tәnir deysiz be, Jaratushy deysiz be – bir Úly Kýshting bary anyq. Aqiqat.

«Bәrin ózim isteymin, adamdar bir-birinen kóredi» degendey, taghy bir shyndyq – esepsiz nәrse joq. Bәrining súrauy bolady. Búl dýniyening qaryzyn o dýniyege eshkim әketpeydi. Fәniyding kýnәsi baqida ótelmeydi. Árkim ózi ýshin jauap beredi. Sen jauap bermeseng – úrpaghyng kóteredi. Taghy aitamyz: búl dýniyede esepsiz eshtene joq.

Mynaday bir tәmsil bar edi...

Shyghys elderining birinde halqyn qan qaqsatyp, jaqyndaghyny jalmap, alystaghyny arbap, oiyna kelgenin istegen bir teksiz han bolypty. Jalghandy jalpaghynan basyp, ýrip iship, shayqap tókse de Jaratqan oghan múrager bermepti.

Han bir kýni týs kóredi. Týsinde ózining qynyrlyghymen aty shyqqan aqynmen qoltyqtasyp alyp, әldeneni soghyp keledi. Kónili – toq, ózi – shat. Tipti, mýlde auzyn jappaydy!..

Osylay qúshaqtasqan kýii jol aiyryghyna jete bergende, aldynan bir qart әiel shyghyp, qolyndaghy kesege eki ojau agharghan qúiyp, ózine úsyndy. Artyq ta emes, kem de emes, tura – eki ojau.

Ayran tәrizdi... Ózi taghy orta kese.

Jasyratyn nesi bar, «Búl mening júmyryma júq bola ma?!» dep, ishtey jaqtyrmay qaldy.

«Tym bolmasa toltyrsa qaytedi» degen oimen әielge qarap edi... Qúday-au, ózining anasy siyaqty!.. Marqúm sheshesi...

Keseni kóterip, ishe bastaghan... Azyrqanghan airany jútqan sayyn molayyp, eki ezuinen aghyp, omyrauyna tógildi. Keudesi – aighyz-ayghyz. Zorgha bitirdi... Tipti anyq esinde joq. Ózi – mәz. Auzy jabylmaydy. Patsha emes, sayqymazaq sekildi!.. Shoshyp oyanghan... Týsi eken.

Ertenine kórgen týsin uәzirine aityp edi: «Taqsyr-au, týs týlkining boghy emes pe?!» - dep, kónilin basty.

Sosyn aqyngha aitqan; anghyrt aqyn: «Aldiyar, onda tәubagha keliniz!.. Eshten kesh jaqsy... Eki-aq jyl ómiriniz qalypty!..» - dep qaydaghyny shygharsyn. Úzamay basynan airyldy.

Odan beri de biraz uaqyt ótti. Keler jaz jer-jahangha jar salyp, ghajayyp jiyn ótkizbekshi. Býkil elge sauyn aitqan. Qol astyndaghy qauym shyqpa janym shyqpa dep zorgha jýrse de, jazghan qúlda jazyq joq, amalsyz kóngen. Endi sodan bir qútylsa...     

 ...Álgi týs sonda da oiynan ketpeydi!.. Janyn auyrtyp, jýregin syzdatady. Maza bermeydi.

«Nege eki ojau? Nege anasy?.. Nege?! Jәne qalay tauysa almady?.. Tipti, eki ezuinen aqqan airan, keudesine tógildi. Búl bolsa mәz, auzyn jappaydy... Qanday sóz, qanday kýlki?!»...

Týsinbeydi... Aytpaqshy, toy tarqar-tarqamasta aqyn aitqan eki jyl bolady. Kim biledi, mýmkin, sol kezde sheshimi de tabylar?!

Túrmaghanbet Kenjebaev – aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi           

Abai.kz