Býgin Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna Qabanbay batyr men Eskeldi by turaly jazylghan material kelip týsti.  Qazaqtyng ótken - ketkeni men arghy - bergisin qazyp jazyp jýrgen tarihshylar men jazushylardyng arasynda qay uaqytta da talas-tartys bәsendegen emes. Árkim óz «batyrynyn» soyylyn soghyp, qoldan tarih jasap alghysy kelip jýr. Búl maqalada da sol «qoldan tarih jasaghysy» keletinderding jayy sóz bolypty. Sol sebepti de, mәselening týiinin ghylymy orta tarqatsyn degen niyetpen maqalany jalpy oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq.

Abai.kz aqparattyq portaly

Apta basynan beri kórshim әbden qajap bitti. Jiyrma bes jyl búrynghy uaqighany eki kýnning birinde byqsyta beredi. Býgin de  keldi. Jasy ýlkendigin, saqalynyng aqtyghyn syilap ýndemegen sayyn tize batyryp barady. Endi jauap qatpasam bolmas degen oigha keshe bekingenmin. Sóz syqpyty mynau:

- Internettegi «Ardaq» degen sensing be? Tanba, sensin! Eskeldi әuliyening 300 jyldyghyn toylaymyz dep jinalghanda  ortamyzda bolghansyn. Sening jalayyr emes jaghalbayly ekenindi iytim bilgen be?..

Qysqasy, kórshim birqydyru búrqyrady. Onysy ras. Internetke «Ardaq» degen atpen jazghan menmin. Búl mening azan shaqyryp qoyghan atym. Tanayyn degen oy joq. Eskeldi әuliyening 300 jyldyghyn Taldyqorghan oblysy atap ótpek bolghanda arasynda bolghanym da shyn. Biraq internette bir auyz ótirik qosqan joqpyn. Kerisinshe, jadaghaylap qana aityp edim. Sizderge úghynyqtyru  ýshin jiliktep aitayyn...

1991 jyly Taldyqorghan oblysynda Qarakerey Qabanbay batyrdyng tughanyna 300 jyl tolghanyna arnalyp birneshe is-sharalar ótkizildi. Bólip-jaratyny joq, oblys әkimshiligi bәrin keremet úiymdastyrdy. Ne jasyratyny bar, sol tústa oblys әkimining orynbasary, mәdeniyet bólimining bastyghy, әsirese, «Qazaq tili» qoghamynyng bastyghy, óte bedeldi jurnalist, sol sharalardyng barlyghyna bas bolghan Kamal Abdrahmanov bastaghan nayman azamattary bolatyn. Sóz joq, búl da әser etken shyghar. Ásirese, Ýigentas jaylauynyng tórinde ótken Asty aitsanshy! Suretteuge tilim jetpeydi.

Taldyqorghan jalayyr men naymannyng sheptesken túsy. Sodan da jalayyr tuystar bәskege týsip jýrgeni, nayman aghayyndar jaghynan osyny bayqamappyn. Qabanbay batyrdyng merekesi qazir marqúm bolyp ketken ýsh-tórt jalayyr azamatynyng berekesin qashyrypty. Aqyldasyp, Eskeldi әuliyening 300 jyldyghyn 1992 jyly atap ótu kerek degen oy pisirdi. Oblys әkimin kóndiru ýshin, sózderi salmaqty bolu ýshin ghalymdardy aldygha týsiru qajet desti. "Eskeldi әulie Abylaydyng bas batyry bolghan" deuimiz kerek degenge deyin bardy. Sonymen ghalym Sәrsenbi Dәuitovty alghyzdy. Sәrsekeng salghannan qarsy shyqty.

– Eskeldi әulie әli 250 jasqa da jetken joq. Obal bolady ghoy,  – dep edi

ýlken aghalar:

– Seni sol ýshin shaqyrttyq! Orta Jýz Úly Jýzding aldyna týsip ketti. 300 jylgha jetkizu kerek, – dep boy bermedi.

Ózara dau bastalyp ketti. Eskeldi әuliye, Balpyq bi, Qablisa jyrau, Rayymbek әulie barlyghy qatar ómir sýrgen adamdar. Almatydaghy Rayymbek әuliyening basynda tughan jyly qatelesip, әkesi Týkening tughan jyly jazylghan. Hangeldi batyr, Qabanbay, Bógenbay batyrlarmen tústas, sonda Hangeldi 1690 jyldardyng aldy-artynda tuady. Onyng úly Týkeden Rayymbek tuady. Hangeldiden beri eki úrpaq, demek, 50 jyl qosylady. Sonda Rayymbek mólsheri 1735 jyldary tuady. Qablisa osy tústas. Qablisanyng Eskeldi men Balpyqtan jasy ýlkendigin eseptesek, Eskeldi men Balpyq odan da beri tughan. Onyng ýstine Abylay han saylanghanda Eskeldi 14-16 jastaghy bala dep bәrimiz aitamyz. Abylay 1771 jyly han saylandy. Onda, tipti, Eskeldi әulie 1750 jyldardan beri tuady. Dau-damaydyng úzyn-yrghasy osy. Biraq búghan qyzyp alghan ýsh aghamyz kóne me? Aqyry jinalyp Ótenay auylyndaghy Eskeldi әuliyening úrpaqtaryna bardyq. Aty esimde qalmapty, jetpisten asqan qart eken. Ol kisi de «Qoy, balalar, әulie atamyzgha ary dese eki jýz elu jyl. Qazaqtyng Qabanbayyna jalayyrdyng Eskeldisin tenestirmender. Búl ne degenderin?» dep bezek qaqty.

Biraq otalyp alghan aghalarym qoysyn ba? Aqyry Sәrsenbi Dәuitov te, aqsaqal da amal joq kóndi. Endi Eskeldi әuliyeni Abylaydyng bas batyry etu ghana qalghan. Qabanbay batyrdyng toyynan song jalayyr bauyrlardyng úsynysy boyynsha ótken ýlken jinalysta sóz alghan bir aghamyz talpynys jasap, Eskeldi әuliyeni jinalghandardyng aldynda bas batyr dep atapty. Biraq jinalysta minezi tik, Jetisudyng ótken ketkenin búlardan kósh ilgeri biletin Kamal Abdrahmanov otyrypty. Sózin bólip:

– Kimning kim bolghanyn talqylap, taldaytyn jer emes. Qabanbaydan elu jyl keyin tughan Eskeldi jaryqtyqty Abylaydyng bas batyry edi degeninizdi aldymen Eskeldi әulie qoldamas. Qabanbaylar qalmaqty talqandap tastaghanda Eskeldi әulie atamyzdyng aty әli mәlim emes. Búlay sóileu ýshin sol tústa jalayyrlardyng jaghdayy qanday bolghanyn anyqtau kerek. Ol ýshin Múhametjan Tynyshbaevty bir qarap shyghynyz. Onda jalayyrlardyng Kóksu men Qaratalgha qashan qonystanghany, onyng aldynda qayda otyrghany, jonghar shapqynshylyghy túsynda qayda bolghany, Balpyq biyding qalay dýniyeden ótkenine deyin jazylghan. Sonan song sóz aitynyz. Búl әngimeni dogharynyzdar. Ne desenizder de Eskeldi әuliyege ýsh jýz jyl bolghan joq. Júrtty aldamay as bereyik, – dese kerek.

Jalayyr aghalarymnyng basy qosylghanynda óz auyzdarynan osylay estidim. Bәri ishtey tyndy. Jalayyrlar jonghar shapqynshylyghy kezinde zapy tartpaghan jalghyz ru ghoy. Qazaq dalasyn qalmaqtan azat etuge de qatyspaghany anyq. Múny ózderi jaqsy biledi. Jinalysta sóilegen  jigitter osyny ymdasa kerek. Iske oblys әkimi aralasyp, óitip-býitip Eskeldi әuliyening 300 jyldyghy atap ótiletini sheshildi. Sol jyly-aq el-júrt Eskeldi әulie men Balpyq biylerding eki jýz elu jylgha kelmegenin týgel estigen. Býgin de jalpaq jalayyr ghana emes, Jetisudy mekendegen júrt týgel biledi. Onyng ne qúpiyasy bar? Ótkende osy jaghdaydy qysqa ghana jazghanmyn. Kórshimning úrynyp túrghany sol.

Dәl qazir maghan soqtyghysatyn jóni joq edi. Men de otala jóneldim. Ekeuimiz biraz jerge barystyq. Oiymda ózge eshtene joq edi. Endi estip otyrmyn, sol bayaghy tynbas, sharshamas Kamal Abdrahmanov Qabanbay batyrdyng 325 jyldyghyn atap ótu jóninde Almaty oblysynyng әkimine hat jazypty. Taldyqorghan qalasyna arnayy kelip aqyldas shay ishipti. Astanada da úiymdastyryp jatyr deydi. Almatyda as berilip, Qabanbay batyrdyng tughanyna 325 jyldyghyna oray ghalymdar mәjilis ótkizipti. Ghalymdardyng sózi jeke kitap bolyp shyqpaqshy. Endi mening kórshim sekildi jalayyrdyng bir-jar shaly qalsyn ba? Maghan tyrday tiyisip jýrgen týri osy eken. Adamda toqtam bolsayshy.

Bayaghy ótirikti taghy qaytalaymyz ba? Keler jyly Eskeldi әuliyening tughanyna 325 jyl boldy dep úyalmay el jinaymyz ba?

Kórshim meni kórmestey bolar. Biraq shyndyghy osy.

Ardaq Ysqaqbaev, zeynetker ústaz

Abai.kz