Býgin qantar aiynyng on ekinshi júldyzy. 2017-jyl. Búl manyzdy ma, joq pa, ary qaray oqyghan song sheshersiz...

Ýide ishi pysqan adam úiyqtap, týs kórgennen basqa ne istesin?.. Mayda-shýide tirlikterdi bitirip, janalyqtardy bir aqtaryp, oilanyp-tolghanyp qyljiyp qalatynmyn. Ózimning әngime jazatynym bar, oghan qosa birdi-ekili ózimshe kino týsirgenmin, qysqasy fantaziyam nashar emes.

Týsim jayly bayandamas búryn, ózim turaly az-maz aita keteyin. Men әsire dinshil emespin. Ózimdi kýnahar sezingende, onbay qateleskende, ainalamdaghylardan kýderim ýzilgende júma namazyna baryp: «Pendendi keshe gór! Jәrdemdese gór, Jaratushym!», - deytinim bar, nesin jasyrayyn. Qúran men Bibliyanyng sәikestikterin izdegenim, payghambarlardyng ómirbayanyn sholyp shyqqanym ras.

Osy mening diny kózqarasymdy jetkizuge jetkilikti shyghar. Jalpy adamdy dinge de, últqa da bólgen emespin. Qay últta da, qay elde de, qay dinde de, bas al dese shash alatyn, pighyly jaman, oilaghany aramdyq, pasyq adamdar da, solarmen kýresip jýretin jýregi jyly azamattar da bolady. Ár eldin, tipti, әr adamnyng ózindik tragediyasy bar...

Sayasatqa týkke de qatysym joq. Ónerding adamymyn. «Menen aqyldy adamdar jýrgizip otyr. «Temada» joqpyn. Árkim óz isimen ainalysuy kerek» degenge ózimdi bayaghyda kóndirip tastaghanmyn. Áyteuir ghalamtordan kórip qalamyn: «bylay depti, sóitkeli jatyr eken» degendi.

Endi týske oralayyq. Eki-ýsh jyl búryn týs jolynda biraz izdengenmin. Týsting oilardan ósip shyghady degen tújyrymgha kelgen edim. Sananyng týkpirindegi informasiyalar men oilardy aralastyryp qorytyndy jasaydy dedim. (Keyinnen ol shygharmamdy oqy jatarsyzdar). Biraq ayan beru degendi de joqqa shyghara almaymyn. Adamnyng oiy men jalpy býkil dýniyening ózara baylanysy bar da shyghar, sirә. Áytpese anou ótken zamanda, Qúday Taghala Adam atany jaratqanda jer sharyn lezde sharlay alatyn, ilimi myqty Ibiliske bas iyip sәlem ber dese, yaghny Adamnyng odan myqty bolghany emes pe?!. Joq әlde, sәlem – syilastyq degeni me eken, bilmedim. Sondyqtan kesip aitpay-aq qoyayyn. Biraq men adamnyng miynyng kýshi súmdyq ekenine kәmil senemin.

Mening miym maghan әdemi sujetpen týs jasapty. Qúddy bir gollivudtyq filim tәrizdi.

***

Almatyny bir kisidey-aq bilemin. Jandosov kóshesinen tómen qaray Yassauiydi jaghalap kelemiz (asa manyzdy emes-au, biraq, qalay kórdim, solay bayandaghym kelip túrghany). Janymda qaryndasym bar eken. Anyq esimde joq, qydyrtyp jýrdim be, qonaqqa bara jattyq pa, әiteuir kónildimiz. Aldymyzdaghy quys kósheden bir tolyq jigit atyp shyqty. Qauip maghan emes, qaryndasyma tóngenin qaydan ghana seze qoyghanymdy bilmeymin.

- Tiyispe, qaryndasyma, - dedim. Jiyirkenishti jymidy. «Mynau meni aldayyn dep túr» dep oilaghanymmen, qalay qaqpan qúrghanyn bile almay túrmyn. Ashugha boy aldyryp, jýgirip baryp, teuip, byt-shytyn shygharyp úryp jatsam, ol mәz. «Búl nege óitti?» dep oilaghanym sol edi, qaryndasym esime týsip, artyma jalt qarasam, bes-alty jigit qaryndasymdy kóterip alyp ketip barady. Olar kóp eken. Tipti, óte kóp. Qaryndasymnyng aighaylaghan jylaghan dauysy jýregimdi ezip, qorghay almaghan beysharalyghym ýshin janym qinalyp túrghanda bireu meni dubinkamen, әlde aghashpen mandayymnan salyp qap, taldyrdy.

Oyansam týrme. Janymdaghylardyng ónderi rensiz, súp-súr. «Adam óltirip, úrlyq jasap, qiyanat qylghan pendening núry ketip qalady eken ghoy» dep oyalap qoyamyn ózimshe. Sol jerde «danagói» men ghana. Atmosferasy kónilindi qúlazytyp jiberedi. Búzylghan tam sekildi. Sementten qúya salghan әnsheyin. Tóbeden su aqpasa boldy degendey. Qoqystan ayaq-alyp jýre almaysyn. Sasyq.

- Qaryndasym qayda? - deppin oyana salyp. Olar meni soqqynyng astyna aldy. Tistenip alyp: -Keshirmeymin senderdi! - dep aighaylaymyn, olar maghan keshir dep jalynatynday-aq.

Itshe tepkilep, mazaqtap, qara júmysqa jegip... Ábden qorqytyp, qorlap meni namyssyz, adal malay jasaugha barynsha tyrysyp baqty. Dәl qazir qarsylasudyng paydasy joghyn týsinip, kóngen boldym.

Aytqandaryn eki etpey oryndap-aq jýrmin, óitkeni men ol jerde jalghyzbyn. Janashyrym joq. Syrt kózge malay kórinemin. Biraq ishimnen «mә» deymin. «Bәribir mening oiym azat. Kimning kim ekenin uaqytynda kórermiz!»

Aralaryndaghy «pahandary» ma, әiteuir bәrine sózi ótetin, betinde tyrtyghy bar bireu boldy. Ózin sonday sabyrly ústaydy. Álde «qojayyn» ekenine nyq senimdi me?.. «Serieznyi», oinaugha bolmaydy. Meni ózining jeke kýtushisi qyldy. «Su әkel», «shay әkel», «temeki». «IYә, baseke» dep qoyamyn men bayghús. Zyr jýgirip, sol kisige adaldyghymdy dәleldep-aq jýrdim. Bir rette ol:

- Býginnen bastap sen malay emessin. Bizge qosyl. Onyng ýstine sen kompiuter bilesin, - dedi temekisin budaqtatyp otyryp. Týs degen absurd qoy. Týrmedegi pahangha mening kompiuter bilgenimnen ne payda?.. –Aramyzda syilastyq bolsyn, - degendi shynayy peyilmen aitty.

- Rahmet, baseke, - deymin. «Qorqytyp syilatqan qúrmetke jatushy ma edi», - deymin ishimnen. Sóitip uaqyt óte berdi.

Bir kýni «ómirim osylay ótip kete me» dep qoryqtym da, qashudyng әdisterin qarastyra bastadym. Dýkenge shyqqanda ainalama qarap, oriyentasiya jasap, qalanyng qay jeri ekenin bilip aldym. Tóle by kóshesining boyynda, Ótegen batyr men Sayyn kóshesining ortasy eken deymin (Bir-eki kýn búryn sol jerlerde jýrgen edim, sodan shyghar).  Negizinde ol jerde eshqanday týrme joq.

Týnning bir uaghynda menimen birge kamerada jatqan ýsh jigitti oyatyp aldym.

- Bәrimiz týrmedemiz. Maqsatymyz bir. Qashayyq! - deymin kósemsip. Ýrkip qalghan olar:

- Joq, qashpaymyz! Biz adalmyz! - deydi. «Sorly týrmede jatyrsyndar ghoy. Qúldyq sana senderde! Ez ónshen!», - dep oilaymyn ishimnen. Satyp keter degen qauippen:

- Senderdi solay teksersin dep baseke jiberdi. Malades! - dep qoyamyn qulyqqa basyp.

«Pahannyn» kompiuterimen otyryp (ózim hatshymyn ba, sonday bir jauapty ispen ainalysam) iri-iri, deneli, tóbeleske iykemi bar dostaryma hat jazyp, adresimdi aittym. Ertesi keshke olar kelipti deymin. Týrmening kýzetshilerimen soghysyp meni týrmeden alyp shyghady.  Tóle biyding boyymen qashyp, Ótegen batyr kóshesine jete bergende «pahan» әskerimen kelip, dostarymdy jer jastandyryp, meni keri qaytaryp alady.

- Mynau satqyn! Óltiru kerek! - deydi malaylar.

- Joq búl bizge kerek, - dedi baseke, sonymen bәri ishterinen tyndy.

Búl manda kompiuter biletin tek men ekenimdi (soghan qaraghanda ózimshilmin-au), qalghandary sauatsyz ekenin, qaytse de maghan tiyise almaytynyn týsingen son, basekening kamerasyna týndeletip, qoryqpay kirip keldim. Jalghyz eken.

- Qasyndaghy malaylar seni qoryqqannan ghana syilaydy. Erteng әskeri kóp bireu kelse, olar soghan bas iyedi de, seni satyp ketedi. Óitkeni olar qúl!

Ol ýndemey, temekisin shegip, bey-jay otyra berdi.

Ertesi mening ónkey oqyghan-toqyghan dostarym jinalatyn boldy. Olar úiymdastyryp qoyypty: týrmening janynan bir top oqushy ótedi, solarmen bildirtpey kóshege shyghyp kettim. Týs bolghan son, onday-onday «falish» bola beredi ghoy. Tóle by kóshesin qiyp ótkenimde joldastarym kýtip aldy. Bәrimiz topyrlap «staryy ploshaditin» aldyna ketip baramyz (shyn mәninde ploshadi Tóle by men Abylayhan kóshesining qiylysynda). Ekpindetip... Senimdi adamdardyng janynda... Erkin... Ruhtas, niyettes adamdarmen birge...

Dostarym men oqushylardyng arasynan mekemening aldyna kóterilsem, eluden asqan, shashyna aq kire bastaghan erkek túr.

- Men – múghalimmin! - dedi maghan ózinen-ózi óktem dauyspen.

- Múghalim bolsanyz qaytem? Ekining biri múghalim ghoy, - dedim. Biraq ózi jaqsy kisi sekildi, artyq ketip qalghan ekenmin dep: - Biraq men sizge senemin. Siz bilimdi múghalimsiz! –Tómende túrghan oqushylargha qarap: - Solay ma? - dedim.

- IYә! Bizding aghay kýshti, - dep jatty oqushylar.

- Mening sender qatarlas qaryndasym bolghan, - dedim kónilsiz dauyspen. Qúddy bir teatrda monolog oqyp túrghanday. – Pighyly jaman bir toptar úrlap alyp ketti. Ol da sender siyaqty beyqam sabaghyn oqyp jýrgen bala edi. Ayaq-asty... Jazyqsyzdan-jazyqsyz. Qay jaqqa, ne maqsatpen alyp ketkenderin bilmeymin. Qaryndasymdy qorghaghanym ýshin men týrmege japty. Men olardy keshirmeymin!

«Krestnyy otestin» (filim) mәnerimen sóileppin.

- Onday jaghdaygha sen de, sen de, týsuing mýmkin. Sondyqtan biz bәrimiz biriguimiz kerek! Solay ma?

- IYә!

- Biz jenemiz!

Álgi múghalim kisi de bizdi qoldaytynyn jetkizdi. Baspaldaqpen tómen týskenimde joldastarym maghan kólik dayyndap qoyypty. Qaladan jigitterdi jinap kelip, týrmening kýl-talqanyn shygharugha ketip bara jattym...

***

Oyansam, qaryndasym ýide jýr eken. Betinen sýiip:

- Seni eshkimge bermeymin! - dedim...

Mening miym dramalyq shygharma jasaghysy keldi me, әlde birdeneni eskertti me, bәlkim, «ne v temu» quyp ketti me, bir Qúday biledi. Biraq әlgi týs maza bermedi. Sanamda jýrgen birdi-ekili súraqtargha, qoghamda bolyp jatqan keybir situasiyalargha úqsap ketti. Onyng ýstine ap-anyq, viydeokameranyng tilimen aitsaq, túp-túnyq HD formatta týsirilgendey. Úmytyp qalmay túrghanda qaghazgha týsireyin dep oiladym.

Abai.kz