Júma, 22 Qarasha 2024
ShOLU 7440 0 pikir 27 Jeltoqsan, 2016 saghat 18:40

ODAQTYNG BEREKESI KETTI

  • Sammit ótken 26 jeltoqsan Reseyde qaraly kýn bolyp jariyalandy
  • Almazbek Atambaev Kedendik kodekske qol qoidan bas tartty
  • Aleksandr Lukashenko sammitke kelmedi
  • Sargsyannyng odaqqa ne ýshin qosylghany belgili boldy
  • EAEO kimge, ne berdi?

******************************************************************************

Kýni keshe ghana Reseyding Peterbor qalasynda Euraziyalyq ekonomikalyq odaq elderi basshylary bas qosty. Orys territoriyasynda kezekti ret ótkizilip otyrghan jiynnyng sayasy shiyelenisteri kóp boldy. Solardyng birsypyrasyn sholyp ótelik.

SAMMIT ÓTKEN 26 JELTOQSAN RESEYDE QARALY KÝN BOLYP JARIYaLANDY

Áueli sammit óterden bir kýn búryn RF Qaruly kýshterining úshaghy Qara tenizding ýstinde apatqa úshyrap, 8 ekipajdy qosqanda barlyghy 92 adam qaza tapty. Búl Siriyadaghy orys әskeriylerine jana jyl aldynda konsert qongha bara jatqan әrtister edi.

Apat bolghan kezde Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev sammitke kelip qoyghan bolatyn. Reseylik әriptesi ekeui jurnalister aldyna shyghyp, qaza tapqandardyng tuys-tughandaryna kónil aitty. 26 jeltoqsan Reseyde qaraly kýn bolyp jariyalandy.

Ayta keteyik, osynyng aldynda Mәskeude Resey, Týrkiya jәne Irannyng basqosuy bolardan bir kýn búryn Reseyding Týrkiyadaghy elshisine qastandyq jasalghan edi. Búl jolghy sammit te tynysh ótken joq. Bәlkim búl jay ghana sәikestik bolar.

BELORUS-QYRGhYZ DEMARShY

Dese de songhy uaqytta tym sayasilanyp ketken Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng sammiyti keyinge shegerilmedi. Ótti. Tek Belorussiya Preziydenti búl sammitke qatyspady.

Búl joly EAEO-nyng jana kedendik kodeksine qol qoyyluy kerek edi. Onyng ýstine Qazaqstan, Resey, Qyrghyzstan jәne Armeniya preziydentteri odaqtyng 2 jyldyq júmysyn qorytyndylady. Odaqty alghash qúrushylardyng biri Aleksandr Lukashenko sammitke mýlde kelmedi. Búl әriyne minus bir.

«Dw.com» agenttigining mәlimetine sýiensek, Aleksandr Lukashenko shaqyrtudy qabyldamaghan. Belorussiya basshysynyng ne ýshin sammitke kelmegeni turaly Minsk eshqanday mәlimet taratpaghan.

Sondyqtan Lukashenkonyng joqtyghyn Putinning baspasóz hatshysy Dmitriy Peskov bylay dep týsindirdi: «Qaytalap aitamyn, barlyq qújattar taraptarmen aldyn ala kelisilgen. Sammitke qatysushy elderding basshylary qol qoyghan son, Aleksandr Lukashenkogha jiberiledi. Ol sol jaqtan qol qoyady».

Esterinizde bolsa, EAEO-nyng Armeniyada ótken sammiytine Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev eki mәrte barmay qoyghan bolatyn. Búl odaqtastardyng ortaq kelisimderining joqtyghyn anghartsa kerek.

Aytpaqshy, Peskov asyghys mәlimdeme jasaghan eken. Taraptardyng jana kodeks tolyq qoldamady. Qyrghyzstan Preziydenti Atambaev kodekske qol qoiydan bas tartty. Al EEK mýshesi Tigran Sarkisyan Atambaevtyng tolyq kelisim bermeuining sebebin týsindirip,  odaq ayasynda ashyq kedendik jýie ishki naryqqa tiyimsiz ekendigin aitqan.

ODAQ RESEY MÝDDESINE GhANA JÚMYS JASAP OTYR

Esterinizde bolsa, biyl mamyr aiynda Astanada ótken EAEO sammiytine qatysqan Atambaev pen Lukashenko odaqtyng júmysy jýrelep túrghanyn aityp, shamdanghan edi. Batikanyng bazynasyn sózbe sóz bergendi jón kórdik: «Kak by nashe obediynenie ny evolusionirovalo - snachala Tamojennyy soyz, potom Edinoe ekonomicheskoe prostranstvo, seychas EAES - kolichestvo torgovyh ogranicheniy ne izmenilosi, tak y ostalosi na urovne 600. Bolee togo - posle podpisaniya dogovora nash vnutrenniy torgovyy oborot toliko padaet».

Ras, EAEO qúrylghan alghashqy jyly tauar ainalymy 26%-gha, odan keyingi jyly 30%-gha qúldyraghan. Sonday-aq, odaqtas sanalatyn Qazaqstan men Armeniya nemese Belorussiya men Qyrghyzstan arasynda sauda sattyq mýlde joq. Búl óz kezeginde EAEO-nyng sayasy maqsatta әm Reseyding mýddesine qúrylghandyghyn dәleldeydi. Sebebi, odaqtas elderding tauarlary tek Resey territoriyasy arqyly ghana ótedi eken. Múny «Moskovskiy komsomoles» basylymy jazyp otyr.

Tipti Armeniyanyng odaqqa qosyludaghy әuelgi maqsaty újymdyq qauipsizdik ýshin ghana bolghanyn Serj Sargsyan Astanada aitqan edi. «Libo prostranstvo EAES budet rassmatrivatisya nashimy mejdunarodnymy partneramy kak zona ekonomicheskoy stabilinosty y bezopasnosti, kuda mojno investirovati. Libo vse budut ishoditi iz togo, chto tut permanentnye ochagy napryajeniya y razdora»,-dedi Armeniya basshysy. Tipti «Ázirbayjannyng Qarabaqtaghy әskeri EAEO-gha qauip tóndirip túr» dedi. Ókinishke oray Sargsyannyng ýmiti Tauly Qarabaq janjalyna kelgende aqtalmady. Alyastaghy eki el Ázirbayjandy qoldady.

SONYMEN KEDENDIK KODEKS DEGEN NE?

Jana Kedendik kodeksti qabyldaytyn bolsa, memleketaralyq sauda-sattyq bir jolgha qoyylatyn qúsaydy. «Búl kedendik proseduralardy jenildetu, burokratiyany azaytu, kedendik rәsimdeudi ontaylandyru sekildi mәselelerdi sheshuge mýmkindik beredi»,-deydi EEK sarapshylary.

Jә, sonymen Peterbordaghy sammitke Lukashenkonyng kelmeui kesirinen keler jylghy odaq basshysynyng kandidaturasy da bekitilmedi. Osy joly EAEO-nyng endigi tóraghasyn dauysqa saluy kerek edi, Aleksandr Lukashenkonyng joqtyghy búl rәsimdi 2017 jyldyng sәuirine deyin shegerdi.

EAEO KIMGE, NE BERDI?

Qazaqstan EAEO-daghy pozisiyasyn joghaltyp jatyr, dep jazady «radiotochka.kz» portaly. Sózimiz súiyq shyqpas ýshin sandar sóilesin. 2016 jyldyng 10 aiyndaghy kórsetkishterge sýiensek, odaqtaghy tauar ainalymy 20%-gha, eksport  25%-gha qúldyraghan.

Al Resey men Belorussiyagha satylghan shiyki múnaydyng kólemi bar bolghany 44 million dollardy qúrapty. Búl soma byltyr 506 million dollar bolghan.

Sonday-aq, 872 tonna siyrek kezdesetin metall saudalay otyryp, ótken jylmen salystyrghanda  251 mln dollargha az payda tauyptyq.

10 ailyq esep boyynsha altyn eksportynan tapqanymyz 14 millionnan az bolghan. Byltyrghy jyly búdan 13 ese kóp nemese 170 million dollargha artyq payda tapqan edik.

Týiin: Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa degen senimsizdikti endigi odaq basshylarynyng ózderi de aita bastady. Lukashenkonyng sammitti elemeui men Atambaevtyng kidirisi sammitting sәni kete bastaghanynyng aiqyn dәleli boldy. Endigi sammit qayda ótetini jәne tóraghalyqqa basty ýmitker kim ekendigi әzirge belgisiz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1458
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282