Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4647 0 pikir 27 Jeltoqsan, 2016 saghat 11:25

Qazyghúrtta biyl 1617 jana júmys orny ashyldy

Qazyghúrt audanynda júmys isteytin shaghyn jәne orta kәsipkerlik subiektilerining sany 6878-ge jetip, sol salada júmys isteytinder sany 10787-ni qúraghan, - dep habarlaydy Abay aqparat audan әkimi Tólegen Telgharaevting mәlimetterine silteme jasap.

Býginde audanda kәsipkerlikti damytu baghytynda jýieli júmystar jýrgizilude. Audanda 2009 jyldan beri búl sala boyynsha 9,8 mlrd. tenge kóleminde nesie berilgen. – Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde jalpy qúny 1600,5 million tengelik 4 joba iske asyryldy. Sonymen qatar biyl jalpy qúny 722,7 million tengelik 2 joba industriyalandyru kartasyna engizildi. Audangha 13963,3 million tengening investisiyasy tartylyp, 1991 jylmen salystyrghanda 481,5 esege artty. Ónerkәsip ónimining kólemi 4431,7 million tengege jetip, 25 jylda 45,8 esege kóbeydi. Jalpy ónirlik ónim 74,2 milliard tengeni qúrady. Yaghni, 1991 jylmen salystyrghanda 30,6 ese ósim bar. Audan budjeti 16218,9 million tengege jetip, 115 esege artty.

Biyl 1617 jana júmys orny ashyldy. Júmyssyzdyq dengeyin tómendetu – nazarymyzda, – degen audan basshysy 25 jylda barlyq salada ósim bar ekenin naqty kórsetkishtermen dәleldeuge tyrysty. Býginde Qazyghúrt audanyndaghy túrghyndar sany – 109200 adam. Tәuelsizdik alghan 25 jyl ishinde búl kórsetkish 26100-ge kóbeygen. Al, qazyghúrttyqtardyng negizgi tabys kózi auyl sharuashylyghy ekeni dausyz. Osy salada atqarylghan júmystar nәtiyjesinde biyl egis kólemi 83908 gektargha jetken. Diqandardyng enbegi aqtalyp, dәndik jýgeriden 2061,2 tonna, kókónisten 10397 tonna, baqshadan 2550 tonna, kartoptan 5189 tonna, masaqty daqyldardan 113251 tonna ónim jinalghan. Jalpy, auyl sharuashylyghy salasy boyynsha týsken tabys 22437,1 mln. tengeni qúrap otyr. Audanda mal basy artyp, «Sybagha», «Altyn asyq», «Qúlan» jәne taghy basqa baghdarlamalar boyynsha naqty júmystar atqarylghan. Nәtiyjesinde jyl basynan beri 13015 tonna et, 43448,7 tonna sýt óndirilgen. Jeti jýzden astam úsaq sharua qojalyqtaryn biriktiretin 6 óndiristik kooperativ jәne 2 MTS qúrylghan. Audan әkimi qúrylys, bilim beru, densaulyq saqtau, sport, mәdeniyet jәne infraqúrylym salalary boyynsha da kórsetkishterdi sóiletti. Aldaghy uaqytta audan infraqúrylymyn damytu, auyzsumen qamtu, gazdandyru jәne turizmdi týletu baghyttarynda tiyisti sharalar qolgha alynatynyn jetkizdi.+

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279