Ótken ómir kórgen týstey. Keyde tym tәtti týs. Ótkenine oy kózimen qaraghanda, ótken shaqtyng saghymgha ainalghan kýnderining ishinen janyna tym jaqyn bir beyne kórinedi. Kónilden ketpegen, jýrekten syry tarqamaghan sol beyne oiynyzgha oralsa, qayta týlegendey kýy keshesiz. Janarynyz sulanyp, ótken kýndegi belgilerge tesile qaraysyz...

Saghynysh Medetbekova. Jetpisti alqymdap otyrghan qazaq anasy. Eshkimge tanys emes esim. Al, dәl osy kisi ataqty Shәmshi Qaldayaqovtyng eng jaqyn dosy әri qazaq «valisining koroly» atanghan kompozitordyng belgisiz syry men jyrynyn, anyq adamy beynesin naq biletin kózi tiri kuәger ekenine senesiz be? Biraq búl shyndyq. Auruhananyng jansaqtau bólmesinde jatqan Shәmshining kónilin súrap barghan ayauly jangha úly kompozitor múnayyp otyryp: «Meni izdep kelgen ayaghynnan ainalayyn» degen eken.

Biz Almatygha saparlap kelgen Saghynysh apaygha әdeyilep bardyq. Ayqara ashylghan esikting ar jaghynda samayyn aq shalghan núrly jýzdi aqsary ana túrdy. IYmene kirdik. Jayghasqan son, bizben Shәmshi turaly әngimelesuge kelisim bergeni ýshin alghysymdy jaudyryp, ayaghyn saualgha ainaldyrghanymyzda ol kisi sóz tizginin ózi aldy.

Ótken ómir kórgen týstey. Keyde tym tәtti týs. Ótkenine oy kózimen qaraghanda, ótken shaqtyng saghymgha ainalghan kýnderining ishinen janyna tym jaqyn bir beyne kórinedi. Kónilden ketpegen, jýrekten syry tarqamaghan sol beyne oiynyzgha oralsa, qayta týlegendey kýy keshesiz. Janarynyz sulanyp, ótken kýndegi belgilerge tesile qaraysyz...

Saghynysh Medetbekova. Jetpisti alqymdap otyrghan qazaq anasy. Eshkimge tanys emes esim. Al, dәl osy kisi ataqty Shәmshi Qaldayaqovtyng eng jaqyn dosy әri qazaq «valisining koroly» atanghan kompozitordyng belgisiz syry men jyrynyn, anyq adamy beynesin naq biletin kózi tiri kuәger ekenine senesiz be? Biraq búl shyndyq. Auruhananyng jansaqtau bólmesinde jatqan Shәmshining kónilin súrap barghan ayauly jangha úly kompozitor múnayyp otyryp: «Meni izdep kelgen ayaghynnan ainalayyn» degen eken.

Biz Almatygha saparlap kelgen Saghynysh apaygha әdeyilep bardyq. Ayqara ashylghan esikting ar jaghynda samayyn aq shalghan núrly jýzdi aqsary ana túrdy. IYmene kirdik. Jayghasqan son, bizben Shәmshi turaly әngimelesuge kelisim bergeni ýshin alghysymdy jaudyryp, ayaghyn saualgha ainaldyrghanymyzda ol kisi sóz tizginin ózi aldy.

- Sen balasyng ghoy. Bәrin tura týsinip qalasyndar. Men on segiz jasymda erge shyqtym. Marqúm kýieuim adamnyng sarasy edi. Jýz shayyspay ómir sýrdik. Allanyng jazghany shyghar, men otyz segiz jasqa kelgenshe bala kótere almadym. Jiyrma jyl boyy. Auyldaghy әielder ayaghy auyrlap, әr nәrsege jerik bolghanyn aityp, bala turaly әngime qozghalghan jerden tezdetip ketip qalugha tyrysatynmyn. Sóitip, otyz segiz jasymda osy Jaqsygýldi kórdim.

Shәkenmen ol kisining kózi júmylghansha otbasymyzben aralasyp túrdyq. Qazir Shәkeng turaly estelik aitatyn adamdar kóbeydi ghoy. Biraq naghyz Shәkeng janynda jýrgen, ol kisining adal dostary, ol kisini óte jaqsy biletin adamdardyng esteligin júrt әli bilmeydi dep oilaymyn. Sebebi, qazirgi Shәkeng turaly estelik aitushylardyng deni kezinde ol kisini kóshe kompozitory dep atap jýrgennen keyin, Shәkeng ómirden ótken song «Oybay, Shәmshi talant edi» dep estelik aitudan aldyna jan salmay jýrgender. Solardyng birazy әli kýnge Shәkenning ishkenin ghana erteli-kesh sóz qyla beredi. Sol mening janyma batady. Áriyne, Shәkeng ishti. Tipti mas bolghanyn da kórdim. Biraq Shәkeng estelik aitushylar jazatynday maskýnem bolghan emes.

Men biletin Shәkeng 1975 jyldan keyin araqty tatyp alghan emes.

Ángime dәl osy túsqa kelgende Saghynysh apaydyng kózderi jasauraghanyn kórdim. Bir sәtke ýnsiz qaldy. Sәlden keyin ýzilgen әngime qayta jalghandy.

- Osyghan deyin Shәkeng turaly estelik aityp beriniz dep habarlasqandargha «Jalpy, osy taqyrypqa men eshnәrse aitpay-aq qoysam» dep keldim. Shәkeng turaly aitatyn әngimemde aitylatyn da, aitylmaytyn da dýniyeler bar...  Eki sóilegim kelmeydi. Ol kisi turaly ózim de týrtip jazyp jýrmin.

Ol kisimen tanystyghymyz 1968 jyldan bastalady. Shәkeng óte qarapayym adam edi. Tipti ol kisi әr sózin oilanyp aitatyn. Biz keyde oigha oralghan nәrseni birden aita salghan uaqytta, oiyna ne kelse sony aitugha bolmaydy dep otyrushy edi.

- «Saghynyshym menin» degen әnin Sizge arnap shygharghan deydi ras pa?

- Ol ras. Ol әnning sózin jazghan Sabyrhan Asanov degen aqyn edi. Shәken, Sabyrhan, men bәrimiz qonaqtardy shygharyp salyp túrghanda

«Tal qasyna barsaq,

Tandy kýtip alsaq,

Tanday appaq, adal tilektermenen» degen joldaryn Sabyrhan sol jerde shygharyp edi. Búl әndi arnap shygharghany turaly Shәkenning óz qolymen jazyp qaldyrghan sózi bar. Keyin Jaqsygýlding shildehanasyna tartu retinde «Jaqsygýl» degen әn  shygharyp alyp keldi. Qazir sol Jaqsygýldi aghayyn-tuystar alaqandaryna salyp, ayalap otyr. Búl әnning túnghysh oryndaushysy әnshi Zeynep Qoyshybaeva. Qazir keybir әnshiler Shәkenning әnderin babyna keltirip orynday almay jýrgeni de jangha batady. Shәkenning ózi oryndaghan birneshe әni taspagha jazylghan kýii saqtauly. «Tamdy aruy» degen әni Almaty-Bishkek tas jolynda tughan. Men Shәkendi Bishkekte kýtip túrdym. Bishkekke qaray taksiymen zulap kele jatqanda tughan әn ghoy. Shәkenning maghan osy әndi «Tamdygha bardym. Tamdydaghy elge әn jazamyn dep uәde bergen edim. Osy әndi Tamdygha arnasam qaytedi?» dep súraghany bar edi.

Shәkeng Almaty-Shymkent-Taraz baghytynda jii saparlaytyn. Jolda bizding ýige de soghyp túratyn. «94-60 ATM» nómirli sary mashina aldy. «Búl mening atym ghoy» deytin marqúm. Ol kisi әngimeni keremet aitushy edi. Ángime aitqan kezde núrlanyp ketetin. Ol kisining janynda otyryp әngimesin tyndaudyng ózi ýlken bir ónege, ýlgi edi.

Birde ýidi aqtap jatqanbyz. Ortada pianino túrghan. O kisining júrttyng ne dep, ne istep jatqanymen sharuasy az adam edi. Keldi de, pianinony ashyp jiberip, bir әndi oinay bastady. Sosyn «Saghynysh, Bolat, myna әn qalay?», dedi. Ádemi әn edi. «Fosforly Jambyl» degen әni osylay ómirge kelgen.

Shәkenning ómiri halyqtyng ortasynda ótti. Ol kisining dostary, syilas adamdarynyng bәri qarapayym adamdar edi. Sol qarapayym minezi degennen shyghady. Sharik degen iytimiz bar-tyn. Sol it dalada qobdishada jatatyn. Shәkeng sonau Shymkentten sol itke ýishik jasap әkeldi. Sol ýishik әli bar. «IYesin syilaghannyng iytine sýiek sal» degen sóz osyndayda aitylghan shyghar.

Taghy birde esik aldyndaghy jazghy ýide Shәkene shay berip otyrghanmyn. Búryshtaghy peshke qarap, ýnsiz shyntaqtap jatqan Shәkeng al kep, enkildep jylasyn. «Ne boldy?» desem, qolymen ymdap «súrama» dedi. Keyin «Sol kezde nege jyladyn?» dep súrasam, «men әkeme arnap әn jaza almay jýrmin ghoy» dedi.

Shәkendi qatty syilaytyn edim. Shәkeng auyryp jatyr eken degendi estip, birde Shymkentke bardym. Auruhanadan izdep jýrmin. Ol kisi infarkt alyp, reanimasiyada jatyr eken. Sodan әr terezege baryp dauystap izdep jýrgen mening dausymdy estip, shyghypty. Medbiyke «Sizge túrugha bolmaydy» dep zar qaghyp, alyp ketti. Sóitsem, Shymkenttegi dosy Rysbaygha «Saghynysh kelipti. Kelip ketshi» dep telefon soghypty. Rysbay kelip alyp ketti. Rysbaygha meni aman-esen attandyrudy tapsyrypty.

Shyndyghynda,  Shәkenning ómiri onay bolghan joq. Ol kisining qas-qabaghyna qarap, kýtim jasaytyn adam bolmady-au dep oilaymyn. Áytpese, Shәkendey adam bәlen jyl garajda túra ma?!

Shәkeng qazasynan bir apta búryn hal ýstinde jatyr dep estip, alyp-úshyp Almatygha jettim. Shәkene kirsem, appaq quday bolyp, tósekten ayaghyn salbyratyp otyr eken. Meni kórip «Meni izdep kelgen ayaghynnan ainalayyn» dedi bayau ghana. Ayaq-qolyn uqalap, ýiden әkelgen dәmnen bereyin dep, tósek janyndaghy kishkene tartpaly shkafty ashsam, ishinde eshnәrse joq. Qylayaghy kese men qasyq joq. Kóp ayalday almadym. Ketip qaldym. Sodan bir aptadan keyin senbi kýni taghy da barmaqqa bekinip, ýiding dәmin dayyndap qoydym. Biraq, Qúdaydyng qúdireti, ertesinde ózimnen-ózim Almatygha barghym kelmey qaldy. Artynan estidim, sóitsem, Shәkeng tanerteng saghat on birding shamasynda kóz júmghan eken. Alla sezdirgen ghoy. Shәkendi songhy sapargha shygharyp salugha bardym. TUZ-da adam kóp jinaldy. Shәkenning tughan kýni 15 tamyz, qaytqan kýni 29 aqpan. Osy eki kýnning birinde jyl sayyn basyna baryp túramyz.

Álginde sóz arasynda «Shәkeng turaly týrtip jýrmin» dedim ghoy. Mýmkin jaryq kóretin shyghar.

Shәkenning tútynghan zattarynyng birazy ýide saqtauly. Kóilekteri, galstukteri jәne taghy basqa zattary. Múrajay ashylsa, óz qolymmen aparyp tapsyramyn.

P.S. Saghynysh apaydyng aitqan әngimesine qanaghat etip qayttyq. Al aitylmaghan syrlar jýrekterding altyn sandyghynda, әli saqtauly sol qalpynda qaldy. Bizdi shygharyp salyp túryp aitqan Saghynysh apaydyng sózinen adamnyng ózi birge ketetin ayauly dýniyeler bar ekenin úqtyq...

Ómirjan Ábdihalyq, «Abay-aqparat»

Suretterdi týsirgen avtor