Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Anyq 3892 5 pikir 27 Nauryz, 2017 saghat 18:48

Orys tilinsiz nanymyz pispeydi, tamaghymyz týspeydi...

 

Qazaq tilin damytugha, jappay qoldanugha ýkimet nege jaghday jasamaydy, nege talap etpeydi? Sheneunikterden qazaq tilin biludi talap etse – tilimiz әldeqashan damyp keter edi ghoy. Nege sóitpeydi? Qazir qazaqtar respublika halqynyng 67 payyzyna jetti, osynsha halyq qazaq tilinde sóilep túrsa – basqa halyqtar da ýirenip alar edi ghoy. Sonyng kesirinen qayran tilimiz kýnnen kýnge jýdep-jadap bara jatyr emes pe? Ekonomikagha, sayasatqa, qoghamdyq ómirge belsendi aralasa almaydy, jana terminder jasalmaydy jәne t.b. nalalardy qazaqtyng últyna jany ashityn azamattarynyng bәri aitady. Biraq «bayaghy jartas – bir jartas», til ornynan tapjylmay túr. Ýkeng qazaq mektepterin kóbeytip jatyrmyz ghoy, endi maghan ne ghyl deysinder degennen basqany aitpaydy. Nege qoldanylmaydy degen jauap bergisi kelmeydi. Al orys tilining órisi kýnnen-kýnge kenip barady.

 

«Jaghday solay boldy» degen syltaudan boydy aulaq salyp, osynyng sebebi nede degenge boylap kóreyikshi. Solay bolghan «jaghday» Baltyq respublikalarynda da, Ukrainada da, Ózbekstanda da jәne t.b. birdey boldy. Alayda basqa elding bәri óz ana tilinde sóileydi, jalghyz qazaq qana әli kýnge bireuding qansyghyna tansyq bolyp jýr. Barlyq aqparatty, bilimdi orys tilinen alamyz, ony qansyq deytin jónimiz joq deymiz. Alayda sonyng bәrin basqa halyqtar da әli kýnge orys tilinen alady, biraq eshqaysy da tabynyp qalghan joq, kereginde ghana shet tili retinde paydalanady, kerek emesinde kózge de ilmeydi. Tek biz ghana «qúiysqangha qystyrylghan boq» qúsap, soghan jabysyp qalghanbyz. Orys tilinsiz nanymyz pispeydi, tamaghymyz týspeydi... Nege?

 

Qazaqsha jaza alatyndardyng bәri de auyldan shyqtyq qoy, sondyqtan sol zamanghy tirlikti jaqsy bilemiz. Bir kezde býkil qazaq dalasynda atqaminer ataulynyng bәri balalaryn oryssha oqytugha tyrysatyn. Auylkenesting tóraghasy, partorg, diyrektordan tartyp, barlyq bas mamandar balalaryn tegis oryssha oqytty. Tipti múghalimderge deyin balasy birdemeden qúr qalatynday ana tilinen jerip, orys tiline berip jatty. Auylda mektep joq bolsa jaqyn jerdegi nemese qaladaghy orys mektepterinen oqytatyn. Eger bireui balasyn qazaqsha oqytyp jatsa – balasynyng bolashaghyn oilamaydy, dúrys bilim bere almay jatyr dep sheneytin. Osy balalar qazaqsha oqu men jazugha shorqaq bolsa da ata-әjesining janynda ósip, dalagha, mal-qústyng manyna aralasy bolghan song qayta ana tilin bildi. Al qalaly jerde túryp, tegis oryssha oqyghan balalar qazaq tilinen mýlde maqúrym qaldy. (Arasynda 1-2 payyzdy qúraytyn tektiler ghana balalaryna qazaqsha ýiretetin). Olar tipti qazaq tiline jiyrenishpen qaraytyn. Ýilerine qazaqsha sóileytin qonaqtar kelse «vy idiyte v svoiy komnatu» dep shesheleri qonaqtan qaqpaqyldap, aralastyrmaytyn, sózderin estirtpeytin. Tek masang qonaqtar ghana birinshi ýstelden túrghan song auyzdarynan araq iyisi búrqyrap, ainalyp-tolghanyp, sýigende ghana qazaq tilin estip, ony jәne osy jiyrenishti araq-sharappen astastyratyn...

 

Endi... endi sol balalardyng bәri qazir barlyq dengeydegi biylik basyna keldi. Auyldan shyghyp, qazaqsha oqyghandar olardyng 3-4 payyzyn ghana qúraydy, qalghanynyng bәri oryssha oqyghandar. Tәuelsizdik jyldarynda qazaqsha mektepke barghandarynyng tilderi de oryssha shyqqan, ana tilinen góri ózge tilge iykemdi. Ýkimet basynda otyrghandardyng balalary da tegis sonday... Balalary týgil nemereleri sonday. Endi qaytyp ýkeng qazaq tilin biludi talap etsin? Óz balalary men nemerelerin ózekten tebe me? Sondyqtan olardyng basyn qazaq tilining bolashaghy eshqashan alandatpaydy, kerisinshe osylay jalghasa bersin, qazaq tili qajet dep eshkim aitpasa eken dep túrady. Ol sorly osylay sýiretilip jýre berse boldy, dep sanaydy, al keyde «balalaryna qazaqsha til ýiretpegen ózdering kinәlisinder» dep halyqtyng ózine kinә artady.

 

Búnday mazaq halyqtyng ashu-yzasyn tudyruda.  Sayyp kelgende... Til mәselesinde halyq bir jaq, sheneunikter men ýlkendi-kishili atqaminerler bir jaq bolyp túr. Halyq arasynan jarqyraghan bir kóshbasshy shyqsa – teketireske de ainalyp ketui ghajap emes.  Osynyng arty qayyr bolyp, ortaq til taba alar ma ekenbiz, әlde... Soghan basymyz jetpey qoydy.

 

Joldyghúl JÚBANIYaZOV, әleumettanushy

 

Abai.kz

 

5 pikir