Senbi, 23 Qarasha 2024
Taghzym 7831 1 pikir 10 Mausym, 2015 saghat 11:19

«TARLANBOZ»

JAZUShY DÝKENBAY DOSJANNYNG ÓMIRI MEN ShYGhARMAShYLYGhYNA ARNALGhAN KITAP JARYQ KÓRDI

 

 Almaty qalasyndaghy «Dәstýr» baspasynan jazushy Dýkenbay Dosjannyng ómiri men shygharmashylyq jolyna arnalghan «Tarlanboz» atty kitap jaryqqa shyqty.

 

Jinaqtyng birinshi bólimi «Tiri sózding pirleri» dep atalady. Onda búghan deyin kitapqa jariyalanbaghan, ómirining songhy kezinde jazghan estelikteri men bir maqalasy berilgen. Osy toptamada D.Dosjannyng qazaqtyng aituly qalamgerleri Tәken Álimqúlov pen Berdibek Soqpaqbaev jәne qogham qayratkeri, tehnika ghylymdarynyng doktory, Parlament Mәjilisining birinshi shaqyrylymynyng deputaty bolghan Ómirbek Joldasbekov turaly jazghan esteligi berilip otyr. Jazushy atalghan túlghalardyng azamattyq kelbetine, adamgershilik asyl qasiyetterine toqtalghan.

Sonymen qatar qalamger «Eki beyne» atty essesinde әigili balerina Mayya Pliyseskaya men tarihshy Lev Gumiylev turaly oy tolghaghan.

Osy kitaptaghy D.Dosjannyng «Janasha tarih qalay jazylady?» degen maqalasy qay oqyrmannyng da nazaryn ózine audaratyny sózsiz. Ol «Qazir ziyaly qauym arasynda ekiúday pikir bel aluda. Biri strategiyalyq payymgha әli erte deydi, ekinshi toptaghylar qazaq qoghamy, yaghni, memlekettik jana qúrylym qalyptasu kezeninde deydi. Strategiyalyq payymgha әli erte degenge senu qiyn. Nege deysiz ghoy!» degen oy tolghamnan bastalady. Odan әri qalamger qazaq halqynyng bodandyq kezendegi bastan keshken nәubetteri, últ tarihynyng búrmalanyp jazylghany jóninde jaza kelip, al endi tәuelsizdik alghan túsymyzda silkinetin kez kelgenin mәlimdeydi. Qazaq elining jana tarihyn jazuda tek tarihshylar ghana emes, jazushylardyng da tarihy enbekteri nazargha alynuy kerek ekenin eskertedi. Atap aitqanda, Ábilqayyrdyng handyq qúrghan kezenin Ábish Kekilbaydyng tereng zerttep jazghanyn algha tartady. Sol siyaqty Ýisin patshalyghy jayly Qytay derekterin zerttep kelgen Qoyshyghara Salgharaúlynyn, Altyn Orda, Noghayly dәuiri jóninde Ánes Saraydyng enbekteri baghaly ekenin atap ótken. Al jazushy Beksúltan Núrjekeúlynyng Mogholstan tarihy, Orbúlaq shayqasy turaly kóp biletindigin bayandaghan. D.Dosjannyng ózi Orta ghasyrdaghy Otyrar, Jent, Syghanaq qalalarynyng tarihyn zerttep, kitap jazghany belgili.  

Kitaptyng «Tarlanboz» atty ekinshi bóliminde Ábish Kekilbayúly, Myrzatay Joldasbekov, Ayan Nysanaliyn, Qúlbek Ergóbek, Baqyt Sarbalaev, Gharifolla Esim, Raqymjan Túrysbek, Jarasbay Sýleymenov, Joltay Júmat, Núrtóre Jýsip, Qaly Sәrsenbayúly, Azamat Esenjolúly jәne basqa da belgili jazushylar men ghalymdar, әriptesteri men dostary klassik jazushynyng shygharmalary men ómiri jayynda oy tolghaydy. Sonday-aq aqyn Serik Túrghynbekúlynyng Dýkenbay Dosjangha arnaghan óleni de osy kitaptan oryn alghan. Osy jinaqtan jazushynyng jary, jurnalist Sәule Dosjanovanyng da esteligin oqugha bolady.

Ýshinshi bólim – «Qalyby bóten qalamger». Múnda filologiya ghylymdarynyng doktory, Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe memlekettik uniyversiytetindegi Gumanitarlyq zertteuler institutynyng diyrektory Alpysbay Músaevtyng jazushy Dýkenbay Dosjannyng qalamgerlik sheberligi, tildik jәne stilidik erekshelikteri zertteu enbegi tolyqtay berilgen.

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng jәne M.Áuezov atyndaghy Últtyq syilyqtyng laureaty Dýkenbay Dosjan 1942 jyly Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audany, Qúlanshy auylynda dýniyege kelgen. Ol – 11 roman, 23 hikayat, 100-ding ýstinde әngime jazghan qarymdy qalamger. 2013 jyly dýniyeden ozdy.

D.Dosjannyng jana kitaby Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligining «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» baghdarlamasy boyynsha jaryq kórip otyr.

Búl kólemdi jinaq 30 baspa tabaqtan, 480 betten túrady.

Ayta ketu kerek, juyrda Qyzylorda qalasynda jana jinaqtyng tanystyrylymy ótedi.

Aydyn Bәimen

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347