Týrki halyqtarynyng qalyptasuyna negiz bolghan taypalardyng Tәnirding barlyghyna shek keltirmey tanyp bilgenine III myng jyldan asty dep boljamdaytyn ghalymdar barshylyq. Eger induizm, buddizm boyynsha shamamen  78 ghasyrda, iudaizm, konfusiyandyq, zoroastrizm – 58 ghasyrda, hristiandyq qazirgi georgiandyq jyl sanauy boyynsha XX ghasyrdy artqa salmaq, onyng XII ghasyry týrki halyqtary ýshin islam dinine baylanysty ekenin eskersek islam jyl sanauymen 15 ghasyrda (1436j.) ghúmyr keship jatqan jayymyz bar. Qay elding bolsyn damu tarihyna nazar salsaq eng aldymen sol halyqtardyng senim-nanymdary suretteledi, diny oqighalar qamtylghan jazba jәdigerlikteri taldanyp zerdelenedi. Kóbinese barsha mәseleler dinge, diny qaqtyghystar, shirkeu-hramdardyn, meshitterding ainalasyndaghy oqighalargha sýiene otyryp sol elding tarihynyng jazyluyna múryndyq bolyp kelgeni aqiqat.Tarihy sana-sezim men últtyq mýddening qayta oyanuy elimiz egemendik alyp, es jiya bastaghan býgingi kezenning ruhany ómirindegi aituly oqigha. Qazaq eli óz egemendigin jariyalaghannan keyin (1991 jyldyng 25 qazany) ótken jiyrma ýsh jyl ishinde asa kýrdeli ózgerister oryn aldy. Osy jiyrma ýsh jyldyq qazaqstandyqtar ýshin "júlyn kezendik" qyzmet atqardy desek, asyra aitqandyq bolmas. Memleketimizdi qayta qúrudan, ekonomikalyq, qúqyqtyq, qauipsizdik jәne ruhaniyatymyzdy qalpyna keltiru sharalarynan bastap jeke túlghanyng erkindigi, bas bostandyghy, onyng Konstitusiyalyq túrghydan qorghaluy t.b. qazirgi tanda barshamyzgha mәlim sharalar jýiesi iske asyryla bastaghany tarihy qajettilik.

         Jalpy, makrokosmos ejelgi týrki halyqtaryn Jogharghy, Orta jәne Tómengi trihotomdy әlemderge bólgen eken. Olardyng arasynda jandy zattar, qúdaylar men periler bolghan-mys. Búl trihotomdy konsepsiya әlemning kóldeneng modelin tiginen suretteytin modelmentolyqtyrylghan. Ol boyynsha Kók Tәniri Joghary әlemning biyleushisi jәnekóne týrki panteonynyng qúdayy bolghan. Kók Tәniri basqa qúdaylarmen birlese otyryp adamdardyng taghdyryn da biyliginde ústaghan. Tәnir qaghandargha biylik pen danalyqty syilaghan bolsa, Joghary әlemning taghy bir qúdayy Úmay ana adamzat balasyna ómir syilaghan. Ólim mәselesi týrki mifologiyasy boyynsha Erkligting (Erlik) qolynda bolghan. Týrki mifologiyasynda Orta әlem «Jer-Sudy» kiyeli substansiya bolyp sanalghan. Búlardan basqa S.G. Klyashtornyi  X ghasyrdan  qalghan«Yrq bitig» dep atalatyn Dunihuan ýngirinen tabylghan runikalyq jazbadan «Jol Tәniri» degen atqa ie bolghan biri ala, biri qara attaghy joldyng qúdayyn anyqtaydy. Jol Tәniri beynesi týrkilerding memlekettik kulitimen tikeley baylanysty dep dәleldegen. Ortalyq әlem men Joghary әlemning arasy әrdayym baylanysta bolghan. Atalghan baylanys halyqtyng syiynu tileginen kórinis tapqan. Sóitip, S.G. Klyashtornyy kóne týrki mifologiyasyna baylanysty arhaikalyq Ortalyq Aziya nanym-senim keyipkerleri retinde jogharydaghy nanym-senim iyelerin kóne týrki panteonynyng basty sipaty etip kórsetedi. Aspan gharyshtyng bólshegi retinde mifologiyada jәne Orhan-Eniysey jazbalarynda «Kók Tәniri» dep atalghan. «Kók aspan» - úshu, kóterilu sekildi etistiktermen sipattalady. Al, jer kóne týrki mifologiyasynda tórt búryshty, sharshy kenistik. Kýlteginning qissasynda «tórt búryshtyng bәri jau edi» degen mәtin týrki әlemining dýniyetanymdyq shegin kórsetedi. Yshbara qaghannyng hatynda ózderi meken etken aimaqtan tys mekende «tórt teniz» bar ekendigi suretteledi. Ony jerding tóniregindegi әlemning mәngi ózgermeytin negizi nemese әlemning shegi dep týsingen. Runa eskertkishterining avtorlary ýshin әlemning qúrylysy kógildir aspan, adamdar meken etken әlemdi yaghny jerdi jauyp túratyn tóbe. Atap aitar bolsaq, Tóbe ózenining manynda tabylghan eskertkishting songhy eki jolynda: O, mening kók aspanym, bizge shatyr bola kór!

         O, mening elim-Edilim, mәngi jasay kór!-dep jazyluy týrkilerding әlem jayly týsinigin tanytady. Búl jóninde Yshbara qaghannyng 585 jyly Suy imperatoryna jazghan myna hat mәtini ýzindisinen týrki әlemi modulyn sharyqtata kórsetedi –«Aspan jauyp túrady, jer kóterip jýredi, jeti ghalamshar sәule berip túrady» delingen. Ayta keterlik taghy bir jayt dәl osynday ýilesimdi qaytalau 600 jyly Kiymin qaghannyng hatynda da kezdesedi.

Al, VII ghasyrda ómir sýrgen Feofilakt Simat ta Kýltegin eshkertkishinde kórinis tapqan «Jogharyda kók tәniri, tómende qara jer jaralghanda, ekeuining arasynda adam jaralghan» sóz tirkesinen «jer men aspandy jaratqan bir Qúdaygha tabynady» degen derek qaldyrghan. Ghalymdar pikirlerining toghysqan jeri Orta әlemde kóne týrkiler «Jer-Sudy» kiyeli sanaghandyghynda. Ata-babasynan mirasqa qalghan jerdi kiyeli sanau, Jerúiyghyn qasiyet tútu kóne týrki mifologiyasynda naqtyly kórinis tapqan. Sebebi, Jerúiyq – ejelgi týrkilik «yduq-yer-sub» miftik kenistigining dәshti qypshaq tildi ortadaghy keyingi ózgergen atau. Dj.Klossonnyng pikirinshe «Jer-Su» úghymy Qúday emes, Tәniridey qúrmettelgen kiyeli el, ólke, jer taraptyng túlghasy bolghan. Búl turasynda Ahmet Tashaghyl: «Otangha degen sýiishpenshilik Orhon jazba eskertkishterinde anyq sipattalghan. Sonymen qatar, Otýken týrikter úghymynda qasiyetti dep sanalghan. Óitkeni, kók týrkilerding astanasy – Otýken bolghan» dep atap kórsetken. Ony S.G. Klyashtornyy «svyashennaya Otukenskaya cherni» dep sipattady. Bizshe aitqanda «Jerúiyghy» týrki mifologiyasy boyynsha әlemning kindigi degendi bildiredi eken. Qaghandar ordasyn tikken, týrki halqy meken etken, «tórt tarapqa» - «algha», «artqa», «ongha», «solgha» joryqqa shyqqan. Kóne týrki týsiniginen qalghan miftik abyz-aqyn obrazy Asan qayghy turasynda sóz qozghaugha alyp keledi. Atap aitqanda, «Asan – aspan adamy», «qayghy – aqyn, jyrau, sazger» degen tuyndy maghynagha ie ekenin, Asan qayghy «Aspan jyrshysy» bolghanyn ghana aita alamyz degen S. Qondybaydyng zertteushilik pikirine qosylamyz.

         L.P. Potapov Tәnir, Úmay, Jer-Su ýsh qúdayyna senu – kóne týrki qoghamyndaghy barlyq toptargha tiyesili úghym boldy degen pikir bildirgen. Osy negizde ýsh miftik shygharmashylyq sikline arnalghan mifologiyalyq sujet ghylymy ainalymgha endi. Naqtylasaq:

                   1. Kosmologiya jәne kosmogoniya: әlemning payda boluy, onyng qúrylymy turaly jәne gharyshtyq kenistik turaly mifter;

                   2. Panteon jәne sosium: qúdaylar turaly, qúday qalauyndaghy memleketting jәne Tәniri dýniyege alyp kelgen qaghandar turaly mifter;

                   3.Etnologiya jәne geneologiya: týrki taypasynyng shyghu tegi turaly jәne týrki halqynyng qaharmandary turaly mifter. Osy mifologiyalyq sujetting әr qaysysynda «Jerúiyq» konsepsiyasynyng negizi jatqandyghyna kóz jetkizuge bolady. Dәstýrli týrkilik dýniyetanymda kosmologiyanyng kóshirmesi bolyp tabylatyn adamnyng jaratyluy da әlemning ortalyghynda jýzege asqan. Mysaly, Mesopotamiya mәdeniyetinde adam Jer jýzi men Kók arasyndaghy «kópirdin» ornalasqan jeri – «jerding kindigi - Jerúiyqta» dýniyege kelgen. Osy simvoldyq beyneleuler týrkilik kosmologiyanyng negizgi úsynymdary bolyp tabylady. Týrki memleketi, týrki ordasy dýniyening tórt búryshynyng týiisken jerinde, yaghni, dәl ortalyghynda, әlemning kindiginde ornalasqan. Álemning kindigi – Jerúiyq eng alghashqy qúdaylyq bastamanyn, yaghni, adamnyng jaratylys negizi bolghandyqtan da kiyeli. Kókteme, jaylau, qystau, kýzeu – búlar kóshpeli qoghamnyng memlekettik shekarasy qyzmetin atqarghan. Búl kenistikter Tәnir tarapynan atalaryna berilgen miras bolghandyqtan da qasiyetti, kiyeli otan bolyp tabylady. Óitkeni, búl kenistikter týp atalarynyng sýiegi jerlengen – Jerúiyq. Búl turaly Orhon stellalary, Eniysey qyrghyzdarynyng jazbalary, kóne úighyr runikalyq mәtinderi, qimaq, qypshaq, ghúz, qarlúqtar turaly músylman avtorlarynyng jәne Úly qorghannyng soltýstiginde túratyn taypalar turaly qytay derekterindegi jazbalardan da biluge bolady.

         Dýniyetanymdy tabighat pen adam arasynda qarym-qatynastyq kózqaras túrghysynan әlemdi ruhany týsinu, tanu dep bilsek, әr aluan manyzy bar adam boyyndaghy nanym-senim, sezim, kónil-kýi, talap dýniyetanymgha birigip, adamdardyng әlemdi týsinu, sol arqyly ózin týsinu, ózin qorshaghan әlemde jayly sezinuding birtútas ústanymyn qalyptastyrady. XXI ghasyrda qazaq halqynyng Jerúiyghy – Tәuelsiz Qazaqstan. «Tәuelsiz Qazaqstannyng ómirlik filosofiyalyq túghyry – Mәngilik EL»-dep Elbasy, Preziydent N.Á. Nazarbaev aitqanday «Jerúiyq – tәuelsiz Qazaqstan» konsepsiyanyng dúrys ekendigine tolyqqandy kóz jetkizdik. Sebebi, atalmysh konsepsiya týrki әlem birligi men býgingi qoghamdyq tútastyqty kórsetedi. Jahandanu zamanynda Qazaqstan azamaty ózin ghylymgha, sayasatqa, memlekettik ómirge jeke qatystylyghyn sezindiruge mýmkindik beretin tәuelsizdikpen ornyqqan, últtar men úlystardyng qasiyetti, qútty mekenine ainalghan «Qazaqstan - Jerúiyq» últtyq iydeyasynyng konseptualidy mazmúnyn týiindeytin bolsaq, «Jerúiyq» konsepsiyasynyng túghyrnamasy týrki dýniyetanymynda kórinis tapqan. Negizgi maghynasy tәuelsizdik qúndylyghyn úlyqtaghan últtar men úlystar ýshin qútty meken sanalatyn qonys. Sonymen birge, «Jerúiyq» konsepsiyasy elding últtyq dýniyetanymyn, halqymyzdyng dara bolmysyn, etnomәdeny kenistigin sipattaytyn, birtútas etnotarihy jadynda jalpy týrkilik superetnostyng tútastyghyn jәne últtyq iydeyagha qajetti aqparattyq negiz bola alatyn tabighy fenomen.

         Bizding dalamyzdy mekendegen týrki halyqtarynyng ústanymdary «Veda», «Avesta» kitaptarynda, onan song Kók Tәnirin tanyp-bilgen Zaratushtra (Zor Ata,Jasaghan)  jazbalarymen jalghasyp jatqany mәlim. Búl sózderdintórkininen týrkilik úghymdardy angharamyz. Zor, Ýlken-senim (Ýlgen) atalyghyn, Úly baba degendi bildirse, «As» sózi bastan adam (insan) degendi bildiretini ras (A.Seydembekov «Ata» degen edi). Qalay atalsa da zoroastra senimi bizding jyl sanauymyzdan eki jarym myng jyl búrynghy týrkige deyingi babalardynústanymy bolghany sózsiz. Al, týrki júrty basynan bastap Tәniri Qútynan ghana medet súraghan, sony madaq etip Onyng barlyghyna Shek keltirmegen, Onyng kórinisi kýndi, aidy, jerdi, sudy pir tútqan, әrqaysynyng óz Tәniri-ruhynyng barlyghynan shýbәsiz sengen. Dala túrghyndary tang sәride: Mәngilik núry sónbeytin,

                                        Eshnәrse teng kelmeytin

                                        Shúghyla shashyp jyljyghan

                                        Úly kýnge búl dúgham.

                                         Kýn qyzuyn tókkende,

                                        Jer yntygha ópkende

                                        Jýz myng qúdiret sekildi

                                        Ghajaby bar ne týrli

                                        Úly kýn baqyt beredi

                                        Oghan ghalam senedi – dep qol jayyp Tәu etetin bolghan. Múnan da qúdiretti, búdan da orasan aibyndy, sol kýn men aidy Jaratushy kýsh bar ekenin týisikpen sezip, ony Tәniri dep tanyp kelgen dala týrkileri Alla sózin estigende odan ózine búrynnan etene tanys tylsym kýsh barlyghyn sezinbey qalghan emes. Zamandar óte kele dinder de aqiqatqa qaray birtindep jaqynday bastaghany, eski nanym-senimderding ornyna kitapty dinge bet búru oryn aldy. Sol bayyrghy dinderding bir tarmaghy retinde bolyp dala týrkileri Tәnirlik senimdi saqtap qaldy. Onyng ózegining ózi islam dinine ózgelerden kóri ýndes, tek Birlikti ghana, Jaratqan IYening barlyghyna jәne bireu ghana ekenin moyyndaydy. Osydan kelip islam qaghidalarynyng bizding ata-babalarymyzdyyng ústanymyna jat kórinbegeni qalypty jaghday. Sonymen birge, islam dini jana jerlerde meylinshe tamyr jayyp, tez sinisip ketuine sol jerding ózinen-aq taban tirerlik imandyq, túrmys-salttyq nemese birshama ruhany ýndestikterding tabyluyna baylanysty.Tarihy múralargha jýginip kórelik. Mysaly:tizilgen 16 barystyn, eki kókbórining jәne qús qarghannyng beyne-mýsinderi qoldan qúiylghan Tәnirlik nanym-senimning «Ermensaydan» tabylghan tanghajayyp «taghan-shyraq» eskertkishi jóninde boljam men topshylaudyng syry neni menzeydi?

         Islam dini kelmey túrghanda Alatau baurayyndaghy tanghajayyp tabighat ayasy sol kezdegi ejelgi Tәnirlik nanym-senimning ghibadat qúlshylyq qylatyn jәne qúrbandyq shalatyn qasiyetti orny bolghan eken. Osylay dep aitugha dәlel әri negiz bar. Yaghni, ertede adamdar Olimp tauynda, Tiybettegi Shambola shyny eteginde jәne Ganga ózeni jaghasynda Tәnirge qalay tabynsa, erte dәuirde Tәnir tau atanghan Alatau ayasynda da sol siyaqty diny ghúryptardy jalghastyryp, qúrbandyq shalghan jәne abyzdar aspangha qarap aighaylaghan. Shamandyq dinining sәuegeyleri, abyz kóripkelderi Tәnirmen tildesip, gharyshtan dauys estip, keremetter kórsetkeni kýmәn tudyrmaydy. Múny dәleldeytin derek pen tanghajayyp oqigha Alatau bókterindegi «Ermensay» eldi-mekeninde 2002 jyly aqparat qúraldary arqyly әlemge tarady.Auyl sharuashylyq mәselelerimen ainalysatyn Baltabay degen azamat ýiining aulasynda jer qazyp jýrip, oilamaghan jerden ghajayyp oljagha kezigedi. Tәnirlik nanym-senimning ghajayyp ghúryptyq zattaryn tauyp alady. On alty barystyn, eki bóri men qús qarghanyng mýsinderi bederlengen, qoladan qúiylyp әshekeylengen «taghan-shyraghdan» – tarihshylardy qayran qaldyrdy. Búl zattar bir alyp adamnyng sýiegimen birge kómilgen eken. Kim ekenin aitu qiyn, aty-jónin anyqtau mýmkin emes adam qanqasyn ghalymdar Tәnirlik nanym-senimning abyzy, baqsy-sәuegeyi dep topshylady.
Jalpy, ejelgi dinderge baylanysty ghalymdardyng oi-óresi jete bermeytin tylsym qúpiya, júmbaq dýnie әli kóp. Osy jerde oljagha baylanysty bolghan tosyn oqighany da eske ala ketsek artyq bolmas. «Tәbәrik eskertkishin» (16 barys) akademiyagha әketip, zertteymin dep dau-damaygha, talas-tartysqa jol bergen ghalym ayaq astynan marqúm bolyp ketti. Al, olja iyesi de neshe týrli shytyrman oqighalargha tap bolyp, jol apatyna týsip, әiteuir aman qaldy.    Sóitip, sonynda belgisiz әulie abyz, baqsy-mashayyq sýiegi biyik dónning ýstine qazirgi diny ghúryp salty boyynsha qayta jerlendi. As berilip, dúgha oqyldy. Barlyq din o basta Tәnirlik nanym-senimning kózi de sonda emes pe?«Ermensaydaghy» Tәnirlik nanym-senim zattaryna jәne adam qanqa sýiegine baylanysty neshe týrli әngime-anyz, shytyrman ertegide shek bolghan joq. Ayan alatyndar men týs arqyly kóripkeldik jasaytyndar qiyal-ghajayyp әngimelerding týr-týrin shygharyp, oqighany anyzgha ainaldyryp jiberdi. Uaqyt óte bәri sap tyiyldy. Qanqa sýiekting qabirden qalay shyqqanyn Baltabay Mәskeude jýrgende týsinde kórgen oqigha boyynsha týsindiredi. Óng men týsti senimdi ýilestirip sóileydi. Degenmen, keyde aqylgha syimaytyn derekterdi de keltirip, Núh payghambar kezindegi diniy-miftik anyzdardy algha tartady.Bizdi mazalaytyn nәrse «qanqa-sýiek» – adamnyng tegi kim? Qazaq pa, qalmaq pa, әlde, shýrshit pe? Búdan 2000 jyl búryn Jetisu ónirinde Ýisin memleketining ómir sýrgening eske alsaq, adam qanqasy saq-ýisin abyz baqsylarynyng Tәnirmen tildesetin eng ataqtylary birining sýiegi dep batyl janylys sóilegen kezderi de boldy. Batyr emes, patsha emes, ejelgi Tәnirlik nanym-senimning әsirelep aitsaq, «payghambarynyn» Alatau baurayynda ómir sýrip, dýniyeden ozghany qayran qaldyrady. Nanym-senim tarihynda búl әlemdik tosyn oqigha, qúbylys. Arnayy arheologiyalyq zertteuler kezinde emes laqattan ózi shyqqan abyzdyng kýni býginge deyin ruh janynyng tiri ekeni tang qaldyrady. Óitkeni, Tәnirlik nanym-senim boyynsha jan keudeden shyqqan song gharysh kenistikte kózge kórinbey eles bolyp jýretini jәne pendelerding týsine kiretini ejelden aitylyp kele jatqan nәrse. Áruaq sýiegi jer betine shygharda Baltabaydyng týsine onyng kirgenin jogharyda aittyq. Sondyqtan, ol aruaqqa oy qalauy boyynsha esim berip, at ta qoyghan. Aytpaqshy, alghashqy jyldary nege ekeni belgisiz «Ermensaydaghy» әruaq oqighasyna baylanysty múnda adamdar jan-jaqtan aghylyp kelip, tóbe basynda tәu etti. Óitkeni, belgi qoyylghan edi.

Ámirghazin S.T. f.,gh.,kand., professor

GhZTO jetekshi mamany

(jalghasy bar)

Abai.kz