Azamattyq pen aqyndyqty teng ústap kele jatqan Qasymhan Begmanovtyng shygharmashylyq kelbetine keskindemeler.

         Qytymyr qystyng kidi minezinen kónil kók múnargha kóbirek moyynúsynghan shaq edi. Aspannyng kirbini men kónilding kirbini astasyp, «kógala búlt sógilip, kýn jauady aulaqta». Abyzdyng aitqany qúlaqta kýmbirlep, kókirekte jýrekting jaghasyn sulaydy. Adamnyng babyn kim tapqan? Aldymda alabúrtyp túrghan kógildir kompiuterge súghyna kirip, joq izdegen jolaushyday jaltaqtap, san qúbylghan sayttargha kóz suaramyn.

         Últ janashyrlary ýiirile qarap, úiyp oqityn «Abay.kz»  (basshysy qaghylez qalamger Dәuren Quat) saytyn ashyp qalyp edim, kónil kýni jarq etkendey boldy. Jazsa jýregi kóringen, aitsa tilegi tógilgen, sózinen syry kóringen, sazynan núry bólingen Ile agham – Iliya Jaqanovtyng «Syrly jýrek pernesi» degen syrshyl tolghanysy jarq etip kózge týsti. Aspanym kýlimsirep sala berdi. Ýmitting ýlpildek aq mamyghy aq qanat kóbelekterge ainalyp, kónil kókjiyegin toltyryp, janarym jarqyrap, kýiki tirlikting kólenkesi kýngeyge moyyn búrdy.

Áni ghana emes, jazghan әrbir maqalasynyn, әrbir esteligining ózi oqyghan adamgha kól-kósir quanysh, syrly sezim, syndarly senim úyalatyp, ózing jazghanday baptanyp, ózing tapqanday maqtanyp qalugha mýmkindik beretin Ilekenning qalamy búl joly kiyeli Týrkistannyng janynda bir kezderi Dariyamen jarysa aqqan Qarashyqtyng qaratory perzenti, qaghylez jigit, qaltqysyz aqyn Qasymhan Begmanov turaly eken. Agha bolyp aqtarylyp, qalamdas bolyp qúrmettep jazylghan búl jazba mening de kónil tolqynymdy terbetti (aqpan aiynda ayaqtalghan búl syr-desteni oqyrmandaryma úsynugha asyqtym).

*  *  *

         Ótken ghasyr. Ólara mezgil. Qyrkýiekting qazangha qaray ókshe kótergen kezi. Jastar gazetining qyzyl qyrmany. Baspasózge jazylu nauqany. Shymqalanyng shyrayy odan әri shyraylana týsken. Jemis-jiydekting tolyqsyp pisip, kónilding de, ómirding de marqayghan shaghy. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng birneshe audandarynda bolyp, basylymgha degen búqara oqyrmannyng kónilin sezinip, qanjyghamyz maylanghan kýidemiz. «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» degendey, endigi kónil Shash qalasyna qaray búrdy. Menshikti tilshimiz Jaqay Eraliyev bizdi dәl osy kezde Qasymqanmen tanystyrdy.

         Qasymhan dese Qasym han. Tughan jeri Qarashyq, kóz-janary qarashyq. Kózining úshynda janghan oty jeli onynan túrsa, lapyldap ketkeli túr. Ózi de lap etip janugha dayyn túrghan aqyn eken. Lypyp túr. Astynda ózinen óte lypyghan sýt qatqan kofe týstes «Jiguliy». Sapardyng syzbasy sózge ainalyp edi, salyp úryp tartyp kettik. Shash shaharyna. Bir kezgi astanamyz. Qazirgi syrtyn berip, syzdanghan tas qalamyz. Qasymhannyng qoly rulide, auzy әngimede.Dóngelenip qalyp bara jatqan sary dalany qaq aiyrghan qara joldyng boyynda qúighytyp kelemiz. Kónil de túlpar-taqymyn jazghan.

         - Myna ólendi jaqynda jazdym, ózime únaydy. Tyndap kórinizder,- dep Qasymhan janadan jazghan ólenderin jýitkite oqidy. Shyn aitady, ólenderi de ózi sekildi jútynyp, tógilip túr. Janyndy jelpip, sanana sәulesin sebezdep, ishine týsedi. «Týn. Qystau.Tatiyana» degen balladagha bergisiz qúiylyp týsken lirikalyq óleni jas aqynnyng poetikalyq sheberligin qapysyz tanytyp, ol әp-sәtte qoltanbasy qalyptasqan shymyr shayyrgha ainalyp bara jatty.  Qazaq poeziyasynyng jas jýirikterining biri, býginde úlan toptyng manday aldynda bauyryn jazyp, baryn kórsetip, bayanyn tanytyp kele jatqan Begmanovty sol kezde qapysyz tanyp, baghalap ketip edim. Qazaq poeziyasynyng ordasyna minezi men talanty qatar tenshelgen jana qalamger kirip kele jatty. Qasymhan o bastan qalghandy namys kórgen aqyn, qazir qalamqúlaghyn qayshylatyp, aldynghy topta arshyndap keledi.

         Onyng sol saparda, әsirese, aqyndyq minezi erekshe este qalghan. Tәshkenning tas kóshesinde de sol qúighytu. Svetofordyng bar-joghyn  elemey ketken kezderi de boldy. Alatayaqty«óz agham» toqtatady. Qasekeng mashinadan shyqpaydy, óz jaghyndaghy terezesin sәl týsirip, alatayaghyn arbatyp kele jatqan jol torushygha kógildir bes somdyqty ústata qoyady. Alatayaq birden janbasqa qaray jyljidy. Bizding de kónilimiz sol kezde jenil kólikpen jarysa jóneledi.

         Gazetke jazylu tapsyrmasy tap-túinaqtay oryndaldy. Shash qalasynyng keshki shúghylasyn jamyla úshyp shyghyp, shapaghy Alataugha shapanyn japqan Almatygha jettim. Sol joly men jan qorjynym jarqyn oljagha tolyp,  jaqsy aqyn, jaysang ini tauyp oraldym.

 *  *  *

Aqyndyq taghdyr qyzyq qoy ózi. Jalpy, aqyn óz taghdyryn ózi jasaydy. Ózi jasaghan, nemese ózi qalyptastyrghan aqyndyq shenberden shygha almay qalatyn qara ýzgen has aqyndardy tarih az bilmeydi. Óz talantynyng otyna qanaty kýigen qyran-aqyndar qanshama bizde? Otyzynda orda búzyp, qamal alar qyrqynda qapiyada ketken aqyndar da jeterlik. Ony ózderi de qapysyz moyyndaghan. Sodan da bolar Tólegen aqynnyn: «Aqyn bop ómir keshiru onay deymisin, qaraghym» dep qamyghatyny bar, Sabyrhan aqynnyn: «Pushkinning jasyna kelip óluge, bizge de bes-aq jyl qalypty-au» deytini jәne eske týsedi.

         Qasymhan mýlde basqa jolmen jýrdi. Onyng tuabitti biyazylyghy men ishki mәdeniyeti jas kezinen boyyn jasyrmay kórinip, aqyndy azamattyqtyng auylyna adastyrmay alyp keldi. Imany inabaty kiyeli Týrkistan topyraghynan nәr alghasyn da bolar, ol elge qyzmet jasaudyng mәn-maqsatyn jastay týisinip, alashtyng ardagerlerining eren enbekterine sýisinip, jaqsygha úmtylyp, janagha qúshtar bola bildi. Quanyshtysy, Qasymhan aqyndyq úshpalyghy men qúshtarlyghyn aqylgha erte jendirgen aqyn. Tez eseygen talant. Ózin erte tanyghan qalamger. Demek, óz baghasyn bilgen aqyn.

         Jaqynda jas aqyn Batyrhan Sәrsenhan: «Baqytsyzdyng bәri – aqyn» degen ortaq taqyryppen «Júldyzda» toptama ólenderin jariyalapty. Týsinem. Kelisip otyryp, kelispeymin. Kelisetinim, kermiyqtay kerim aghalarymyzdyng kelmesting kemesine ózderi «aldyn-ala biylet» alyp ketkendey bolghany. Kenes kezinde «ishpeytin aqyn bolmaydy» degen túrpayylau týsinik bolghan-dy. «Qashqaly túrghan qoyangha, tәit degesin ne joryq» degendey, aqyndyq asaulyq aqyldyng qúryghyna bas ildirmey ketken mysaldar qazaq poeziyasynda ghana emes edi. Eliktegishtik qasiyet erimizden әli de týspey,taralghygha talasyp, qúiysqangha qystyrylyp keledi.

         Degenmen, Batyrhannyng batyryp aitqan sózine kelise almaytynym, Qasymhan sekildi aqyn bauyrlarymyzdyng ómirdegi ónegeli órnegi. Endeshe, baqyttynyng bәri – aqyn desek, qayter edi? «Aytatyn aitar sózin abaylamay, shirkin-ay, Mahambetter, Abaylar-ay» dep Múqaghaly aitqanday, aitar sózin aityp kele jatqan alghyr da asqaq aqyndar bar ghoy, shýkir, bizding topyraqta. Az emes. Sonyng biri – Qasymhan Begmanov.

         Án ónerinde Iledey aidyndy Ilekeng Qasymhan aqynnyng poetikalyq quatyn: «...sýigenine, sýiiktisine qúlay týsetin jәne tez jerinip, tez opynatyn aqyndyq, erekshe jaratylghan aqyndyq bolmys,.. aldy-artyn oilamaytyn kózsiz seri» dep әri móldiretedi, әri eljiretedi. Onyng meyirim men marhabat notasy joghary registrdegi dauysqa qúlash úrady. Oryndy sózge opponent boludyng qajeti joq, degenmen Qasymhan jýrek lýpilinen tez ainyp,tez qaytatyn qalamgerden emes. Qasymgha qayyrylghan Qasymhan:

                            Kósilip jatqan kuә ghoy qyrat, say myna,

                            Qyrandar kókke qanatyn birden jaydy ma?

                            Mәngilik ómir izdedim men de ózindey,

                            Qarshadayymnan ainalyp Asan Qayghygha,- deydi.

Últqa úl boludyng maqsatyn týsingen jas aqynnyng búl aqyndyq kredosyn jalt etken sezim men jylt etken sәulege aiyrbastay almaysyn.Bir kezde Júban Moldaghaliyev aghasy: «Asan bop tuyp qazaqtar, óledi Asan Qayghy bop» dep jazghany bar. Búl jerde bala aqyn agha aqynnyng keyipkeri. Kishkentay Asan Qayghy. Ishinde ózimiz de bar shygharmyz, jalpy aqynnyng bәri Asan Qayghy ghoy. Áytpese, aqyn bola ma qazaq balasy? Al, Qasymhannyng basqalardan aiyrmashylyghy – onyng shynynda da Asan Qayghy ekendigi. Ol jiyrmasynshy ghasyrdyng Asan Qayghysy. Jiyrma birinshi ghasyrda da jyr-jelmayasynyng jeteginde ketip barady. Áli Asan Qayghy. Betalysy – bolashaq. Alysqa kóz jiberedi. Qarashyghynda – Qarashyq, baytaq qazaq dalasy. Óitkeni, ol jan jerúiyghyn izdegen jolaushy. Izgilikting izine týsken izshi.

 *  *  *

Tәuelsizdik jyldarynda joldarymyz týiispedi. Jariyalanghan jyrlaryn oqyp, jazghan syrlaryn kórip, el men jerding taghdyry men talayyn qozghaghan súhbattary men oy oramdaryn saraptap, onyng ómir baspaldaqtaryndaghy ósu evolusiyasynyng ózi ansaghan biyikke baghyt alyp bara jatqanyn baghamdap otyrdym. Syrttay tilektes, ishtey niyettes bolyp, ómir kókparynda ýzengisin shirene tebingen ýmitker inimning qazandyqqa olja saluyna jankýier bolyp jýrip jattym.

         Qasymhan qarap jatpady. Alasapyran uaqyt, almaghayyp dýniyening ortasynda bilegin týrip júmys jasap, bilimin kórsetip belsenip, tәuelsizdikke tynymsyz ýles qosudyng qamynda jýrdi. Aylap attan týspedi, kýndep kýimeden týspedi, saghattap saparlarda jýrdi, aqsúnqardyng qanatyna ilesip, úrynyp Úrymgha, qydyryp Qyrymgha jol tartty. Europanyng tórinde, tilin tappaghangha tasqamal bolghan múrajaylar men múraghattardyng shynyrauynda shang basyp, sarghayyp jatqan kitap-jurnaldardy aqtaryp, últqa kerekti dýniyeni úsynaqty etip qattap, qorjynyna bókterdi. Baylyghy tasyp bara jatqan joq edi, baghasyn shygharyp, bayanyn tauyp, últtyng keregin úyasyna tasydy.

         Jalpy, qay-qay aqyn da tabighatynda – jihangez. Al Qasymhannyng jihangezdigi – Rubruk pen Marko Polonyng serilik pen serttik sayahatshylyghynan góri, últ tarihyn qauzaghan úlaghatty enbekterdi jinaqtap, keregin tizip, tughan elge shyrghasyn shygharmay jetkizuge degen talmas talpynys. Osynau Europa men Aziyanyng arasyn baylanystyrghan saparlardyng nәtiyjesinde ol alashordanyng aibyndy kósemderining biri, Stalinning ózine kýndiz kýlki, týnde úiqy bermegen Mústafa Shoqaydyng ómirbayandyq ónegesin, jýrgen, týtin týtetken jerlerining sol kezdegi jaghdayyn, kórgen qúqayyn, jat eldegi jabyrqaghan kónili men alys ýmitke armanmen kóz tikken kezenderin hattap, jinaqtap, izgi jannyng izine týsip, әlemning 20 qalasynda bolyp, qazaqtyng qolyna «Mústafa Shoqay jolymen» atty sýbeli eki tomdyq enbegin úsyndy. Zeyin qoyatyn jangha ziyaly sýrleu ashyldy.

         Búl aitugha ghana jenil, jazugha ghana onay nәrse. Adamiy-qoghami, әleumettik-sayasi, mәdeniy-ruhany qatynastardaghy týitkildi jaghdaylardy bylay qoyghanda, tildik problemalardyng ózi bir adamnyng shaqshaday basyn sharaday eterlik qiyndyqtar bolatyn. Aqyndyghy sayrap túrghanmen, audarmashylyghy qinap túrghan aqynnyng búl rette de qaltasyna kóbirek jýk týskeni jәne bar. Áriyne, bireuding aqshasyn sanau onsha jaqsy nәrse emes, tek sózding reti, mysaldyng iyghy kelip qalghasyn aityp jatyrmyz. Áytpese, qarjym ketti dep qabaghy qabarjyghan Qasymhandy kórgen joqpyz.

         Mústafa Shoqaydyng kórmegen qúqayy joq edi. Alashtyng aryn arlaymyn, joghyn barlaymyn dep jýrgende toptyq toqyraugha tirelip, Manghystau asugha mәjbýr boldy. Kaspiyding qara shulan tolqynynda janaryn jas juyp, jat elge ketip bara jatty. Alman jerindegi alasapyran kýnder alapat soghysqa úlasty. Qandastarynyng qandy tragediyasyna qabyrghasy qayysyp, qayratyna minip kórdi. «Sәbetting qúryghy úzyn» degen sumaqay sóz bar edi ghoy. Ras eken. Qapyda qazagha úshyrady. Biraq qay jerde jýrse de, qanday tar jol, tayghaq keshse de, tughan halqynyng taghdyryn óz taghdyrynan bólip qaray almady. Jýrgen jerinde jarqyrap izin qaldyrdy. Izgilik izderi Europa men Aziyanyng arasynda sayrap jatty.Osy izge týsu ýshin talay qily kezender ótti.

         Bir kezderi osynau izgilik izderine uaqyt shany qonaqtaghan-dy. Jat elde sýiegi qalghan jampozdyng artynan joq izdep shyqqan jandar bola qoymady. Boldyrmady. Tәuelsizdikting tany ghana qaranghylyq qapasynda jatqan әz tariyhqa sәulesin týsirdi. Alghash, 1994 jyly, belgili qogham qayratkeri Asqar Júmadildaev Mústafa babasynyng alman jerinde jatqan alaman enbekterining bir shoghyryn Almatygha alyp kelip, janary jasaurap, maghan kórsetip, birge tebirenip edik. Jogharghy Kenesting deputattary retinde osy izge birge týserdey bolyp belsenip, aldaghy kýnderge jospar da jasaghanbyz.  Talap qatty, zang datty bolyp, tarap tynyp, balapan basyna, túrymtay túsyna kettik.

         Sol izge Qasymhan týsti. Shyndap týsti. Mústafa Shoqaydyng izimen kýni-týn jýrip, onyng әr beketin andap tauyp, asyqpay zerdelep, ata minez Aziyadan  esigi qatty Europagha jasqanbay jetip, bererin berip, alaryn aldy. Sonyng nәtiyjesinde Mústafa Shoqay izderi turaly qalyn-qalyng eki tomdyq kitapta nazar audararlyq better týzildi. Ár saparyn aghymdaghy baspasózge bere otyryp, jýrgen joly men jýrer baghytyn belgilep, bekemdep otyrdy. Búl izben ózge de bauyrlarymyz fransuz eline at basyn tirey bastady. Sonyng biri senator Múrat Baqtiyarúlyúly túlghanyng qabirine ziyarat etip, onyng mәngilik mekendegi jerining narqy men parqyn  retteuge, jer qúnyn jóndeuge kómek qolyn sozdy.Al, jana joldy bastaghan Qasymhan bolatyn.

         Osynyng bәrin hattap, rettep, kópke týsindirip, últ túlghalarynyng ruhyna qúrmet kórsetuding ýlgisin kórsetti. Últqa adal qyzmet kórsetuding osynday joly bar ekenin dәleldedi. Izgilik izine týsu arqyly ózi de izgilik izin jalghastyryp, jas tolqyngha ýlgi-ónege kórsetti. Europanyng tilin bilmese de, tirligin bildi. Sol elding tilin mengerip, sayasynda sayrap jýrgen qazaq jastaryna baghyt-baghdar beruge talpyndy.

 *  *  *

         Qasymhan – kompozitor Iliya Jaqanov aghamyzdyng túraqty keyipkeri. Aqyn men kompozitordyng birlesken shygharmashylyq júmysynyng nәtiyjesi – jiyrmagha juyq әn. Án bolghanda da Ile aghamyzdyng eshkim qaytalay almas, tek ózine ghana tәn sazdar. Syr men saz. Jyr men naz. Adamnyng kónilindegi kýz ben jaz. Olardyng «Qarashyghyn» tyndasan, qara kózing móldireydi, jýreging eljireydi. «Arysyn» tyndasang әnge ilesip, alysqa aghasyng da ketesin. «Altyn Arys, aqtyng alys» degen ishki úiqas pen syrtqy mazmúnnyng liriko-poetikalyq, syrshyl romantikalyq aghysy jan ózenining jaghalauyna qúlash úrghyzyp, kóktemde quana jýgirip, kýzde suala kidirip aghatyn Arysqa qaray qanatyndy qomday qozghalugha jetip jatyr.

Iliya aghamyzdyng halyqtyq shygharmagha ainalyp, júrtynyng jýreginen óshpestey oryn alghan әnderi jeterlik. Bir ózi býkil bir patetikalyq poemagha, nemese eldik epopeyagha tenesken «Edil - Jayyghy» nege túrady?!Búl әn-gimn shyrqalghanda qazaq bolyp tughanyna quanasyn. Onyng әnderining geografiyalyq auqymyna qarasan, kýlli qazaq dalasy әnge ainalyp ketkendey bolady. «Qasymhan - kompozitor Iliya aghamyzdyng túraqty keyipkeri» dep alyp, men ekeuin de qos órim etip, qatar ústap alghan siyaqtymyn. Biri – ólen, biri – әn. Dombyranyng qos ishegi sekildi. Telqonyr. Telaghys. Súlulyq ónerin tel emgen talanttar. Osy maqalanyng dýniyege keluine tikeley sebepker bolghan Ilekeng edi, endeshe Sizden de aiyrylmayyn, Iliya agha.

...Núrly Núra dalasy. Mine, býgin qarashy. Keshegi jyrdy janghyrtyp, eski әuendi eske týsirip, Samarqan kóli terbeledi. Saryarqanyng samaldy dalasy. Temeki tartyp jatqanday týtini budaqtaghan alyp múrjalar.Kósilgen qazaq dalasy. Temirtau qalasy. Temirtau týni. Manday teri naua boylap aghyp, temir aghynymen qatar jarysqan bozbala. Tolghan aiday tolyqsyghan boyjetken. Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly súlu. Aymen attas, altynmen baptas, qyz jýregining dirilinen jarqyldaghan ai-syrgha.  Búlar Qasymhannyng qalamynan qúiylyp týsken qúlager tirkesterdi oqyghanda tuyndaghan sózder. (Ólenning әnge layyqtalghan núsqasyn emes, poetikalyq núsqasyn negizge aldym. - Avtor).

                            Jarqyldaghan syrghan-ay,

                            Tolyqsyp bir tughan ai.

                            Temirtaudyng aruy,

                            Janym saghan qúrban-ay. «Velikolepno!» Búl Ilekenning – Iliya Jaqanovtyng lebizi.

                            Qyz sózine elitken,

                            Jigit edim jelikken.

                            Kórgen sәtte ózindi,

                            Tolqydym men nelikten?

                            Saryarqanyng samalyn,

                            Aymalatqan jamalyn.

                            Jýregimdi jandyrdy,

                            Syrgha toly janaryn.

 Syrshyl sezim odan әri qúiylyp, qúbylyp, kóz aldyna ensegey boyly er jigitting beynesin alyp keledi. Óleng men әnning tughan kýni keshe ghana, al oqighasy jarty ghasyrdan asty. Biraq uaqyttyq aralyq bilinbeydi, kenistik pen mezgil filosofiyasy romantikalyq renge malynyp, tyndarmannyng talmau túsyn terbeydi. «Velikolepno!» Búl endi mening sózim. Aqyn bolghan qanday jaqsy, ә! Shygharmashylyq birlikting nәtiyjesinde osynday móldir әn dýniyege keldi. «Temirtau týni». Osy әndi tyndau arqyly biz Elbasymyzgha etene jaqynday týstik. Onyng adamy qasiyetterin sezine týstik. Onyng ózi de әn salghan kezde janary jaynap ketetinin tereng úghyna týstik. Al, múnyng bәrin jasaghan Iliya agham men Qasymhan inim. Mening de kónilim әn salyp qoya berdi. Ánning songhy shumaghyna dauysymdy qostym:

                            Temirtauda maqpal týn,

                            Jan syryndy aqtardyn.

                            Armanday bir әn qaldy,

                           Belgisi qimas shaqtardyn.

Ánge sóz jazu onay sharua emes. Áueli әni tuyp, sózi odan keyin jazylar bolsa, tipten qiyn. Kompozitordyng tilegi men tirligin qatar týsinu – aqynnyng aqyny atqarar auyr mindet.

Jyl sayyn jýrdek kólikpen Temirtau qalasynyng qasynan birneshe ret ótemin. Túsyna kelgende: «Jarqyraydy Temirtaudyng ottary» degen әnge basamyn. Samarqan kólining janynan susyp ótip bara jatqanda synghyrlaghan jastyq kýlkisin estigendey bolamyn. Kól jaghalay jarysa jýgirip bara jatqan súnghaq boyly bozbalanyng qasyndaghy ay syrghasy kýnge shaghylysqan súludy tanyghanday bolatynym bar. Sonday kezde uaqyt qashyqtyghyn jaqyndatqan ómirsheng ónerding avtorlaryna jýrekjardy rizashylyghymdy bildiremin.

 *  *  *

Almaty shahary. Jiyrmasynshy ghasyrdyng sekseninshi jyldary. Jibek joly (ol kezde M.Gorikiy kóshesi dep atalatyn) kóshesindegi gazet-jurnaldar redaksiyalary ornalasqan, syrtynan qaraghanda qarlyghashtyng qaptaghan úyasyn kózge elestetetin 9 qabatty ghimarat. Jýrisi shapshandau, sidan, orta boyly, keudesi tip-tik, bir qaraghanda úighyr aghayyndargha úqsap ketetindey de mýmkindigi bar, adammen sәlem alysuy qazaqi, júmsaq, týrinen bir júmbaq bolmys bilinip túratyn jigit aghasyn әriptesterim: «Qytaydan kelgen kisi, basynan keshpegeni joq, kóp biletin, biraq az aitatyn adam, esimi Jaghda» dep tanystyrdy.

         Redaksiyalar aralas-qúralas bolghandyqtan bizder de aralasyp jatamyz. Bir jerden týstik ishemiz. Alghashqy syrdang sәlem birte-birte qanatyn jayyp, keyde az-kem әngime toqaylastyryp, ajyk-kýjik habar alysyp qalatyn boldyq. Jaghda Babalyqov aghamyz ol kezde tóte jazumen shyghyp, shet elge taralyp jatatyn «Shalqar» gazetinde qyzmet atqaryp jýr eken. Sóitsek, aghamyzdyng arghy bette kórmegen qorlyghy, keshpegen kýni joq eken. Biraq onysyn esh bayqatqan emes. Auzy da berik kisi edi. Saqtanghan da bolar.

         Keyingi jyldarda, tәuelsizdik kezeninde onyng qalamy jýre bastady. Sóiley bastady. Kókireginde shemen bolyp qatqan mún-sheri, armany men ýmiti, syry men qyry ashyla bastaghan tústa Astana auyp, Jakenmen jolyghyp, syrlasyp, súhbattasudyng auyly qashyqtap ketti. Osyghan birshama alandap jýrdim. Qalamger retinde odan kóp nәrse alugha bolatynyn erterek andap edim. Biraq jaghday oghan mýmkindik bermedi. Osyghan ókine oilanyp jýrgende, Qasymhan búl isting orayyn men kýtkendegiden de asyra orynday bastady. Ol әueli Jaghda aghamen súhbatty «Ana tili» gazetinde bastap, oqyrmandardyng nazaryn ózine bir audaryp aldy.

         «Ana tilinin» әr nómirin asygha kýtetin boldym. Oqyp qana qoymay, onyn  әr súhbatyn bólip alyp, saqtap, qajetti qorjyngha salumen boldym. Últtyng bary men joghyn týgendegen, salt-dәstýri men tarihyn shegendegen, tórt týlik malgha qatysty dalalyq shejireni danalyq bilgirlikpen týptegen, sayatshylyq pen ústalyqtyn, it jýgirtip, qús saludyn, qyz úzatyp, kelin týsirudin, shildehana jasap, úl sýndetteudin, yrym, jol-joralghylardy retimen týgendeudin, otbasy tәlim-tәrbiyesin taghylymdaudyn, nesin aitasyz, últ bolyp úiysudyng barlyq qyrlary men syrlary osy súhbattarda tizilip, týzilip jazyldy da otyrdy.

         Al, osy súhbattardyng óne boyynda temirqazyq iydeya bolyp, últtyq tújyrym bolyp jýrip otyratyn eng basty qúndylyq – tәuelsizdikke tәu etu, qúrmet kórsetu, onyng jolynda basty bәigege baylau mәselesi aidyndanyp, ashyq kórinip jatty. Qaytys bolarynan bir kýn búryn, toqsannan asyp, eki dýnie ortasynda jatqan aqylman qariyanyn: «Qanday jaghday bolsa da tәuelsizdikten aiyrylugha bolmaydy» degen songhy sózin kózimning jasy móltildep otyryp oqyghan edim. Al búl úly sózdi bizge jetkizgen Qasymhannyng qaysar qalamy bolatyn. «Etnografpen әngime» dep atalatyn búl kitap bizderge, әsirese, jastargha óte kerek jinaq. Súhbat-ensiklopediya. Búghan qosa ol últtyq dәstýrimizding úlaghatty sabaqtary jóninde «Dәstýr» jurnalyn túraqty týrde shygharyp keledi. Tanymdyq, tәlimdik mәni zor jurnal.

         Qasymhan – nәzik sezimdi lirik aqyn. Ony ózi de biledi. Qasymhan – ishki qaysarlyghy tuyndylarynda buyrqanyp kórinip jatatyn aqyn. Ony da ózi biledi dep oilaymyn. Qasymhan – poeziyasynda da, súhbatynda da, jolsapar ocherkterinde de, tipti qara maqalalarynda da últtyq ruhty tu etip ústanatyn qalamger. Ony ózi de biletin shyghar, biraq múny biz aituymyz kerek. Jaghda aghamyzben bolghan súhbattaryn jariyalau maqsaty onyng últqa qyzmet etuining adal kórinisi.

         Aqyn turaly әngime órbitken kezde ylghy bir taptauyryn súraq aldynnan antalap shyghady da túrady. Ol qanday súraq? Ol – aqynnyng ereksheligi qanday, ol kimge úqsaghan aqyn degen saual. Poeziyany kilogramdap, nemese metrlep ólsheuge bolmaydy. Dәmin talghamnyng tandayymen tatyp bilesin. Qasymhan – nәzik sezimdi, romantikalyq-lirikalyq plandaghy aqyn. Týnerip otyryp, týrlengen, túnjyrap otyryp, jarqyraghan jyr jaza alatyn aqyn. Kimge úqsaghan degen súraqqa jauap bermey ketsek, taghy bolmas. Ol syrshyl Saghy men syrbaz Sabyrhannyng arasynda otyrghan aqyn. Ekeuine úqsap keledi de, úqsamay jalt berip, Qasymhannyng ózine ainalyp ketedi.

 *  *  *

         Ótken jyldyng jazynda Qasymhanmen jazushylar odaghynda kezdesip qaldym. Jogharyda aitylghan jaylar jýrdekteu aityldy. Jany eleng ete qaldy. Uaqyt tyghyzdau bolyp, ishtegi syrdy tolyq aqtara almadyq. «Izdep kelem» dedi qarashyghy jarqyldap. Izge týsuding sheberi emes pe, izdep keldi. Syrlastyq. Súhbattastyq. Jaghda aghamyzdy eske alyp, bet sipadyq.

         ...Astana kýzi jaqyndap kele jatty. Jyldaghy dәstýr boyynsha mәdeniyet salasynda beriletin memlekettik stiypendiyagha enetin qalamgerlerding tizimin jasaqtau uaqyty taqady. Sol tizimge Qasymhandy qosugha talaptandym. Osy kezde ózi arnayy habarlasty. «Agha, bir ótinishim bar, meni stiypendiyanyng tizimine qospay-aq qoyynyzshy, Qúdaygha shýkir, jaghdayym jaman emes qoy, júmysym bar, qarjy jaghynan da qysylar retim joq. Menen basqa, jaghdayy kelmey,  qinalyp jýrgen jastar bar ghoy, solardy úsynghanynyz dúrys bolar edi, rahmet» dep aghynan jarylyp, ótinish aitty. Týsindim, riza boldym. Ótinishin oryndadyq. Múnday ótinish aitatyn adamdar qazir az ghoy, az. Búl da onyng izgilik izderining bir kórinisi.

         Aqyndyq pen azamattyq teng týskende izgishuaq jarqyray týsip, jaqsynyng jan dýniyesin júrtynyng kónil-kózine týsiredi. Ol kesheden iz bastap, býginge iz tastap, izgishuaqty saparda keler kýnderge adymdap  barady. Shiltenning shylauy tiyip, jortqanda joly bolghay!

Ótegen ORALBAYÚLY,

aqyn,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz