Qúdaylar Sizifke orasan zor tasty tau basyna domalatyp shygharudy búiyrdy. Biraq tas óz salmaghymen qaytadan tómen qaray domalap týsedi. Onyng búl ýmitsiz júmystan asqan qorqynyshty jazanyng joqtyghyna senuge degen dәleli bar edi. Eger Gomerge sensek, Sizif shyndyghynda eng aqyldy, zerek adam. Biraq jәne bir núsqada oghan jol jasau júmystary jýkteledi.

Búdan eshqanday qayshylyqty kóruge bolmaydy. Onyng ne ýshin tozaqta ýmitsiz enbek etushige ainalyp qalghany turaly birkelki pikir de joq. Basynda ol qúdaygha qúrmet etpedi dep aiyptalghan, ol qúdaydyng qúpiyalyghyn úrlady. Asoniyanyng qyzy Egifany Yupiyter úrlap ketedi. Egifanyng әkesi qyzynyng joghalghanyna qatty azaptanyp Siziyfqa aitady. Sizif shyndyqty biletin, eger ol Korinf qalasyna su jetkizetin bolsa, oghan bolghan jaydy ashatynyn aitady. Demek, aspan nayzaghayyna qaraghanda sudyng paydasy zor ekenin jaqsy týsinetin, sol sebepti ol tozaqta jazalandy.

Gomer jәnede Sizif jan alushy Tanatty shynjyrmen búghaulap tastady deydi. Tozaq qúdayy Apulu ózining tynysh jәne ish pystyrar jaghdayda qaluyna shyday almay soghys qúdayyn jiberdi, ol ajal qúdayyn búghaudan azat etti.

Sizif óler aldynda әielining sýiispenshiligin synap kórmekshi bolghan degen kózqaras bar. Ol әieline ózining tәnin jerlemeudi jәne qúrbandyq shalmaudy búiyrady, ózi tozaqtan biraq shyghady. Ol tozaqta bóten adamdy sýiden tartqan azaptan qasirettendi. Birde tozaq qúdayynyng taghyna jaqyndap keldi de, shalynbaghan qúrbandyqtar ýshin jer betine qaytyp әielin jazalaugha rúqsat aldy. Biraq móldir sulardy, shuaq sepken kýn núryn, tolqyghan tenizderdi kórip tozaq týnegine qaytqysy kelmedi. Ózin tozaqqa shaqyryp jetken azaptaghysh dybystardy, ashuly eskertulerdi de elemedi. Ol teniz jaghasynda teniz tolqyndaryna qarap, jerding meyirimdi qúshaghynda taghy biraz jyl ómir sýrdi. Qúdaydyng búiryghy jýzege asyp, Merkuriy aqyldy adamdy jaghasynan ústap baqytty ómirden alyp shyghyp, tozaqqa kiruge mәjbýrleydi. Ol ýshin tozaqta ýlken bir tas dayarlanyp qoyylghan edi.

Siziftyng eng dúrys isi kýshti qúshtarlyghynyng jәne jan azabynyng bolghany. Siziftyng qúdaydy masqara qyluy, ólimdi jekkórui, tirshilikke eren mahabbaty ony azapty jazagha dushar etti. Býkil adamdardyng barlyghy ónimsiz qúlshynystar jasaydy, búl ómirge degen qúshtarlyq sebebinen bolghan. Siziftyng tozaqtaghy ómiri turaly biz eshtene aita almaymyz. Anyzdardyng payda boluyndaghy sebep – ómirding ózindegi iydeyalardy alyp shyghu. Búl anyzdan adamdardyng kóretini shynyqqan tәnning ýlken tasty birneshe jýz mәrte kóterui, qayta domalap ketken tasty bar kýshimen joghary iyterui. Adamdardyng kóretini tasqa bekem jabysqan әlpet jәne iyek, batpaqqa bylghanghan, jerge sinip bara jatqan ayaq, eki sheke ashylyp kýshene bastaghanda batpaqqa batqan qolmen býtin denening әreket jasaugha tosalghy boluy. Búl jerde ótken zaman jәne qaranghy mekende ólshenetin úzaq uaqytqa sozylghan kýresting aqyrlasuy bolmaghandyqtan, maqsat iske asqan. Keyin Sizif tastyng tu eniske domalap týsip ketkenin kóredi. Ol kezde tasty qaytadan tau shoqysyna qaray domalatatyn edi.

Ol tau etegine qaray týsip kele jatyr, onyng qaytyp kelip, bir sәt tynystap aluy meni ózine qyzyqtyra týsti. Tasqa bekem jabysyp, azap tanbasy kóringen әlpetining ózi tasqa ainalyp ketkendey. Men onyng taudan týsip, auyr әri birkelki qadammen mәngi boljay almaytyn azapqa qaray jýrgendigin kórdim. Búl bir sәttik tynystap alu orayyna úqsaghanymen, bәseke maydanynyng ashyluy onyng azabyna úqsas qayta payda bolatyn edi. Búl sanadaghy bir sәt edi. Árbir әreketinde ol taudan airylyp, aqyryn-aqyryn qúdaydyng territoriyasyna jútylyp bara jatsa da, óz ómirinen ýmitti edi, әlgi auyr әri orasan zor tastan da myghym bolatyn.

Eger búl anyz tragediya bolatyn bolsa, bas keyipkerding sanalylyghy sebebinen boldy. Ras, eger nәtiyje shygharamyn degen ýmit ony ózine tәueldi etip alsa, onyng azaby jәne qay jerde bolmaq?  Al býginde adamdardyng maghynasyz әreketi ýzdiksiz qaytalanuda, búnday taghdyrda tragediyadan esh kem emes. Tek sanamen sezingen jaghdayda ghana – osynyng bәri tragediya.  Sizif qúdaylar ishinde janashyl bolghanymen, biyligi joq, mýmkin qúdaylar ýshin býlikshil. Ol ózining qasiretti halining qay dengeyde ekenin baghamdaydy, mine, búl onyng tau baurayynda oilaytyny, azapty oyanu sanagha týrtki salghanmen, mazaqqa úshyramaytyn taghdyr joq!

Eger osy sebepten tau baurayy birde qayghyly bolsa, olda quanysh bolmaq, búl sóz әr sәt shekten asyp ketpegen. Men jәne bir joly Sizif tasynyng janyna qaytyp kelgenin, qaytadan qasiretting bastalghanyn oilaymyn. Kórinisterding ózi estelikke ainalyp, baqyttyng shattyq әueni kóp qaytalanyp ketkende, adamdar jýregine múng úyalay bastaydy. Búl tastyng jenisi hәm ózi bolmaq. Sheksiz qayghynyng salmaghy adamgha manyzdy mindetke degen jauapkershilikti úmyttyrady, mine, búl Gefimp baqshasynyng týni. Biraq moyyndalghannan keyin adamnyng bolmysyn tastalqan etetin aqiqat joghaldy. Sonymen Edif óz shyndyghyn bilmeytin kezinde taghdyrgha boyúsynghan edi, shyndyqty bilgennen keyin onyng qasireti bastaldy. Sonymen bir uaqytta ol maqsatsyz,  ýmitsiz týrde ózimen әlemdi baylanystyryp túrghan birden bir dәneker qyz balanyng nәzik sausaqtary ekenin anghardy. Osydan keyin ýreyli jaza maydanyna shyqty. «Sansyz azap maydanynyng ashyluy mening kóz jasymdy sarqumen qatar ruhymdy bekemdep, nәtiyje jaratuymnyng tiregi boldy. Búlardyng barlyghy shynynda jaqsy eken», sol sebepti Sofoklding Ediypine, Dostoevskiyding Krylovyna úqsas maghynasyz jenisin syilaydy. Erte dәuirdegi danalyq, qazirgi dәuirdegi qaharmandyqty somdaydy. Adamdardyng maghynasyzdyqty bayqauyn maghyna jónindegi baqyt sózdigine engizu emes, biraq tek bir dýnie bar, baqyt pen maghynasyzdyq әlemning egiz úghymy ekenin paryqtamasaq bolmaydy. Baqytty tek sanasyzdyqtyng bayqaluyn minbe qylady deu de qate, kerisinshe oqystan maghynasyzdyqty eske alu sezimi baqyt sebebinen bolady.  «Men bәri jaqsy bolar dep oilaymyn!». Edipting osy sózinde aitylghan minsiz ýkim adamdardyng jabayy әri shekti әlemine týrtki salyp, eshnәrse joq, sheksizdikte bolmaghan deydi. Ol qúdaydy dýniyeden quyp shyghyp qaytyp kelgende, narazylyqpen ónimsiz enbekke bolghan mahabbatyn alyp keldi. Ol taghdyrdy adamdardyng óz mәselesine ainaldyryp qoyghan, sondyqtan búl mәsele sózsiz adamdar arasynda sheshim tabuy kerek.

Sizifting taghdyry ózine tiyesili, onyng tasy – ózining menshigi. Sonday-aq, absurd adamy ózining azabyn oilaghanda barlyq nәrseni qúdayday tynyshtyqqa ainaldyryp jiberedi. Kenet tynyshtyq ornyna kelgen әlemde, jer betinde jónkilip jýrgen әlsiz dybystardyng barlyghy úshyp shyghady. Sana astyndaghy jasyryn aighay әrtýrli bet-beynening jenisi ýshin ýlken búrylys jәne zor bedel. Kólenkesiz kýnning bolmaytyny sekildi,beyne qaranghy týndi de týsinu kerek. IYә, absurd adamy «iyә» deydi, biraq onyng qúlshynystary búl jerde toqtap qalmaydy. Eger jeke adamnyng taghdyry bar bolsa – tipti de keremet mýmkindigining bolmauy, eng bolmaghanda ózining kónili tolmaytyn tómen taghdyrynyng bolmauy bilerlik nәrse emes, onyng biletini basqalargha qaraghanda óz tirshiligine qojayyn ekendigi. Adamdar óz ómirindegi әdemi shaqtardy eske alsa, Sizif ózining tasynyng janyna baryp, óz taghdyryn jasap shyqqan. Bir júp ózara baylanysy bolmaghan әreketterdi sana sýzgisinen ótkizedi. Búl hal onyng shygharmashylyghy bolyp, ózining ótkenin estelik kózderimen baylanystyrugha tyrysqanymen, ózining ólimi jaghynan shektemege úshyrap otyrady. Býkil adamzattyng týpki mәnine sengen әreketteri jóninde, kimge týnde jýruge bolmaydy degenin bilu qiyalynda qarbalas bolyp ketedi. Tas jәnede domalay beredi...

Men Sizifti tau baurayynda qaldyrdym, adamdar týbi bir óz jauapkershiligin bayqaydy. Biraq Sizifting adamdargha ýiretetini qúdaydy moyyndap, tas kóteruge bolghan adaldyghy. Sizif barlyq nәrse úqsas dep qaraydy, sonymen birge ol ýshin alyp aitqanda qojayynsyz әlemde bostan-bos ónimsiz әreket bolmaydy. Tastyng әrbir bólshekteri, keshki taudy býrkegen әrbir tau jynystarynyng bólshekterining ózi bir dýniyeni qúraydy. Tau shoqysyna qarap úmtylu kez kelgen adamnyng bolmysynda saqtalghan, adamdar Sizifting quanyshy jóninde oilauy kerek.

Dayyndaghan  Shalqar Dәuletkeldi

Abai.kz