Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtala sala, úly Abaydyng tughanyna 100 jyl tolu mereytoyy atalghan bolatyn. Estelikter onyng kenestik kezende qazaq ruhyn alghash ret aspandatqan tarihy oqigha bolghanyn pash etedi. Toydyng býkilodaqtyq biyik dengeyde, sәn-saltanatpen ótui ghúlama Múhtar Omarhanúly Áuezovting arqasy desek artyq aitqandyq bola qoymas. Múhang bәrin ózi oilastyrghan, mәselen, Almatydaghy eng sheber kino operatordy (evrey azamaty Efim Aron ba, basqa kisi me, naqty oiyma týspey otyr) kóndirip, oghan toydy әdemilep týsirudi amanattaghan. Biraq ol týsirilim býgingi kýnge jetken joq. Nege? Áueli osyghan toqtalayyn.

Ertis ózenine kópir әli salynbaghan, Semey júrtshylyghy sol jaghalaudan ong jaghalaugha parommen ótetin. Ádette paromnyng ayaday alanyna at-arba deysiz be, mal jetelegen, jýk kótergen jolaushy deysiz be, bәri iyin tirese tolady. Parom auzynda qashanda aighay-shu, kezek kýtken júrt azan-qazan. Sol 1945 jylghy tamyzdyng ortasynda Abay toyynda bolyp, Qarauyl selosynan qaytqan toyshyl qauym nópiri de paromgha talasa-tarmasa qalay mingenin kózge elestetu qiyngha soqpas. Aqyry, kabinasyna әigili paluan Qajymúqan, onyng әieli, balasy jayghasqan jalghyz jýk mәshiynesi – «Studebeker» de paromgha yrghala-jyrghala kiripti. Toydyng ruhy, qymyz ben araqtyng buy ghoy, dariyanyng tap orta túsynda paromda tóbeles bastalyp-aq ketedi. Studebekerding borty ashylyp ketip, onda jәshikte salynghan 15-ke tayau kino taspasy sau ete týsipti. Ertis tolqyny onyng birin de qaldyrmay jalmap alypty. Múny estigende qayran Múhan: «Pәli, toydyng eng qúndy dýniyesi sol taspalar edi, qazaghym-ay, tayqy manday!» dep kózine jas ala jabyrqaghan edi deydi kózi kórgender.

Hosh dep, 50 jyl keyin ótken Abaydyng 150 jyldyq dýbirli toyyna keleyik. Birinshisi - qazaqtyng túnghysh býkilodaqtyq toyy bolsa, ekinshisi - túnghysh әlemdik toyy bolghany ayan. Yapyrym-ay, songhy toydyng kino týsirilimi qayda? Álde ol da 1945 jylghy kepti kiydi me eken? Eger saqtalghan bolsa, qazaq telearnalary erteli-kesh konsert tyqpalaghansha, sol keremet bolyp ótken toy kórinisterin nege kórsetpey keledi? Memleketting emes, elding óz kýshimen tigilgen 1100 qazaq ýili qalashyqta eki kýn ertegidey ótkenining kuәsimiz. Sonan beyne jazba qalmaghanyna ishing uday ashidy eken. Óitkeni, ekonomika oiran-botqasy shyghyp kýiregen kezdegi sol toy qazaq tәuelsizdikke jetkeninin, ruhy shat-shadyman bolghanynyng aiqyn kuәsitúghyn. Onyng beyne taspasy jastardy patriottyq ruhta tәrbiyleuding taptyrmas qúraly esebinde әrbir mektepke taratylyp beriluge tiyisti edi.

Olay bolmady. Estigen qúlaqta jazyq joq, toydy týsiru qúqy (bayaghy әsire saqtyq qoy) tek qana Semey telekompaniyasyna berilipti, onyng basshylyghy (Múrat Álin degen azamat) bir tekseris kezinde sasqalaqtap, toy taspalaryn «spisati» etip, bayqamay joyyp jiberipti-mis. Búl qate sóz bolsa, shyndyqty kim bilse, sol aitsyn...

Aytpaqshy, 1995 jyldyng qyrkýiek aiynda «Abay» jurnalyn jazdyrtu qamynda Shymkent shaharyna jolym týskeninde, oblystyq redaksiyada isteytin jurnalisting biri, ókinishke qaray, aty-jónin úmyttym, Abay toyyna qatysyp, ony vidikke ózi týsirip aldym dedi. Áli esimde, sol redaksiya kabiynetinde beyne jazbany bir saghattay kórip, tamashaladyq. Shirkin, mәdeniyet ministrligi, ya bolmasa, jeke azamattar jer-jerde saqtalghan әuesqoy taspalardy izdep tauyp, qazaqtyng әlemdik toyyn qayta tiriltse ghoy. Búl, әsirese, bolashaq ýshin qaryzdy mindet. Al bizder, býgingi úrpaq, Abaydyng 170 jyldyq mereytoyy qarsanynda sol qaytalanbas kýnderdi eske týsirip mәz-mәiram bolyp qalar edik-au.

Asan Omarov,

abaytanushy.

Abai.kz