(Derekti әngime)

«Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy» men

«Qazaqstan halqy Assambleyasynyng

20 jyldyghyna» oray jazylghan shygharma

Álemge aty әigili sanlaq ghalym Sәtpaev atyndaghy qalagha qanday qoltanbasyn qaldyraryn bilmey Ruslan kópten beri tolghanyp jýretin. Sanasyn saqqa jýgirtken sol oilarynyng úshyghy býgin ghana ústatqanday. Qúday-au, qalada Qúdaygha qúlshylyq etetin, oraza men qúrbat ait kezinde, júma namazdarynda músylman qauym bas qosatyn arnayy orynnyng bolmauynan halyqtyng qinalatynyn búryn qalay bayqamaghan. Júmyr basty pende ýshin asa bir qajet nәrse osy Allanyng jerdegi ýii meshit eken ghoy. Adaldyq degenning ne ekeni úqtyrylyp, jýrek qalauymen tabysqan eki jastyng aq nekesi qiylatyn, pәniyden baqigha kóshken jannyng juylyp, tazarghan tәni arulanyp oralghan song júrt aldyna qoyylatyn, janazasy shygharylyp aqtyq sapargha attandyrylatyn orny da osy ara. Endeshe jer basyp jýrgen pendelerding bәrine jaqsylyq pen izgilikting núryn taratatyn, tipti songhy sapaparyna da qúrmet kórsetilip shygharyp salatyn osynday bir oryndy halyqqa syigha tartsa odan artyq qoltanba bolar ma?! Qarap túrsang meshit degening tamasha bir tanym men taghylym, tәlim men tәrbie mektebi eken ghoy. Tayauda oblys ortalyghyna baryp ózinde júmysshy bolyp isteytin bir jas shahtyording ýilenu toyyna qatynasyp qaytqannan keyin Ruslan osynday oigha keldi. Oghan eki jastyng nekesin qighan basynda aq sәldesi, ýstinde jiyegi oqalanghan kirshiksiz әppaq shapany bar, aq shúlyqty, aq tufly kiygen, eki iyghyna eki kisi mingedey, súnghaq boyly, súnghyla oily, qazaqsha, oryssha eki tilde birdey erkin sóileytin imamnyng aitqandary erekshe әser etken-di. Adamdardy eki tilde alma-kezek sóilep, sýttey úiytqan imamnyng aitqandarynyng bәri ras. Aytty-aytpady adamnyng tanymyn-nanymyn qalyptastyratyn, gharyshpen baylanysyn nyghaytyp, kókiregine adaldyqty, adamgershilikti ornyqtyratyn, eki jýzdilikten, ghaybattan saqtandyryp, әdil de shynshyl bolugha baulityn, dýnie qúmarlyqtan aulaqtatyp, ruhany jan-dýniyesin tazartatyn jalghyz oryn bolsa ol meshit emes pe. Bala kýninen qazaqy ortada, qazaq auylynda tuyp- ósken Ruslan ony jaqsy biledi, jan-jýregimen, bar bolmysymen sezinedi. Sondyqtan da ózi qyzmet isteytin qaladaghy búhara halyqty múqtajdan shygharyp meshit salu kerek degen baylamgha toqtaghan. Tek meshit qana salsa orysy men ózge de hristiyan dinindegi halqy kóp qalada bir kýni bolmasa bir kýni kýbir-kýbir sózding kóbeyeri sózsiz. Ol sózden qoryqpaydy. Degenmen tarazynyng eki basyn teng ústap, basym kópshiligi shahtyorlar túratyn qalagha meshit pen shirkeuding ekeuin qatar saludy dúrys kórdi. «Eng bastysy niyetim týzu. Meshit pen shirkeuding ekeui de ghibadat orny», - dep oilady ol.

 Últy kәris bolsa da, Ruslan qazaqtardy erekshe jaqsy kóredi, jaqyn jýredi. Onyng sebebi әkesi men sheshesining jatsa-túrsa qayta-qayta aityp, qúlaghyna qúiday-aq qúighan aqyl-kenesterinin, ótinish-ósiyetterining әserinen bolar. IYә, sonau bir búghan beymәlim bey-bereket alasapyran jyldarda ata-anasyn, tughan-tuystaryn suyqqa tondyrmay, qaqpaylap qor qylmay,  qatargha qosylyp ketuine kómektesken, qolda baryn bólip bergen qonaqjay halyqtyng qayyrymdylyghy úmytylmastay edi. Sondyqtanda Ruslan qazaqtardy janynday jaqsy kóredi, qarapayym qazaqqa qolyndaghy baryn beruge dayyn túrady.  Ras, keshegi qazaqtar men býgingi qazaqtardyng arasy jer men kóktey. Nelikten solay, aqylyna syimaydy. Zaman jaqsarghan sayyn adamdardyng arandary ashylyp, ashkózdenip, ózgede júmysym joq, ózimde ghana bolsa eken dep toyymsyzdanyp bara jatqanday kórinedi oghan. Búl jaqsylyqtyng nyshany emes, týbi orgha, ne jargha jyghatyn týpsiz túnghiyq. Marqúm ata-anasy sondaydan saqtandyratyn, qaraghym «Býtindi manyndaghylarmen bólip, jartyndy janyndaghylarmen jaryp je», - dep otyratyn. Oilap otyrsa solardyng aiytqanynyng bәri ras eken. «Adam adamgha qonaq, jan denege qonaq» nemese «Atanyng balasy bolma, adamnyng balasy bol» deushi edi jaryqtyqtar. Ata-anasy búl maghynasy tereng sózderdi kónili ken, peyili dalasynday darhan, kimge de bolsyn tileules qazaq halqynan ýirengen tәrizdi. Ruslan ony óse kele keyinde bildi. Qanday ghajayyp filosofiyalyq tújyrymdar desenizshi. Mine, qarshadayynan osynday tamasha tәrbiyege qanyqqan  tarlan azamat kóp bógelmey tez arada meshit pen shirkeuding jobasyn jasatugha bir kompaniyagha tapsyrma berdi. Olardy kәsiporynnyng emes, ózining aq adal manday terimen tapqan aqshagha saldyrudy oilady. Búl bir ýlken sauapty is edi.  

Júmys qyzu jýrgizilip ainalasy tórt-bes aidyng ishinde meshit pen shirkeuding qúrylysy qatar boy kóterdi. Sәtin salsa endi biraz uaqyttan keyin barlyq júmystar oidaghyday ayaqtalar mezgil de jaqyndap qalghan. Óitkeni qúrylysshylardyng júmysyn ózge emes Ruslannyng ózi kýndelikti nazarynda ústap, ýnemi  baqylap otyrdy. Tek songhy birer aptada ghana shúghyl issaparlar kiyip ketip búl jaqqa moyyn búra almaghan edi. Sondyqtanda issapardan oralysymen kәsiporyndaghy júmysyn rettep tastady da meshit pen shirkeuding qúrlysyn kórip qaytpaqqa arnayy uaqyt bóldi. Aldymen әdettegisinshe meshit ghimaratynyng ishine kirip kórdi. Syrtynan bastap búrysh-búryshyn, ózi joq kezde jasalghan júmystardy tiyanaqty týrde tolyqtay qarap shyqty. Áli de bolsa qajet deytin kerek-jaraqtaryn týp-týgel kóniline týidi. Sodan song ayandap shirkeuding ishine kirip, onyng da syrtqy aulasynan bastap barlyq jerin aralap shyqty. Oghan da qajetti dýniyeni kóniline toqyp aldy. Sodan song bir kóshening qos qaptalyna salynghan meshit pen shirkeu qúrlysynyng qalay ýilesim tauyp kele jatqanyn bayqap kórmekke kóshe boylap alystau ketti.

Eki birdey qúlshylyq ornynyng tap osylay bir kóshening boyynda ornalasuy búryn-sondy qazaq jerinde bolmaghan jaghday ghoy. Osynym dúrys boldy ma, joq pa? Bireu bolmasa bireu kýni erteng sógip jýrmey me degen oy mazalady onyng kónilin. Onda túrghan ne bar, islam dinining talaptary tolyghymen eskerildi. Tipti meshitting qybyla jaghynda shirkeuding bolmauyna da kónil bólindi. Elding bas shaharynda ornalasqan muftiyattaghy myqtylarmen de aqyldasyp kórip, búl isining eshqandayda oghashtyghy joqtyghy jóninde kelisimderin aldy. Bir joldyng boyyna eki qúlshylyq ornyn qarama-qarsy salghyzuy búl dinderdi bәsekelestiru emes, kerisinshe birine-birin týsinistikpen qaraugha jaqyndata týsu niyetinen tughan edi. Sonymen  birge jasyratyny jok, keybir keri ketip shoqyna bastaghan qazaqtar shirkeuden әldeqayda әdemi kórinetin, salihaly, sauapty, salauatty ister atqarylatyn meshitting janynan ótip bara jatqanda óz dinine  jýregin jibitip, kónil audarar degen de oida bolghan. Ras, adasqan qazaq bauyrlar sanasy oyanyp, aqylyna kelip, óz dinine qaytyp oralyp jatsa, tipten jaqsy. Onyng múnday   ishki izgi oiyn bylayghy júrt qaydan bilsin. Múnyng onday oilaryn basqa týgil sonau bas shahardaghy muftiyattyng mýiizi qaraghayday myqtylarynyng ózi  bile bermesi anyq. Sol shirkinderding últtyng ústanymyna kereghar keletin  múnday kýrdeli mәselelerge bas qatyryp jatqany  shamaly siyaqty. Áytpese búryn músylman dini qaghaberis qalyp kelgen kenshiler qalasyna meshit salyna bastaghannan bergi merzim ishinde óz taraptarynan kónil bólip, baqylau-basshylyq jasap, bir emes birneshe mәrte kelip qaytularyna әbden bolatyn edi. Odan da imamdyqtan ýmittenip, kýndelikti qaltalylardyng qaltasyndaghy tiyn-syiynyn qaraqtap, qúran baghyshtatatyn bireuler bar ma dep qúlaqtary elendep, qaltalaryna qargha tamghanyna mәz. Bir qúran baghyshtaghany ýshin eki-ýsh jýz dollardy ainalasy birer saghattyng ishinde jany qinalmay jambasyna basatyn onay olja túrghanda olar bir qiyrdaghy kenshiler qalasynda salynyp jatqan meshitke bastaryn auyrtyp qaytsyn. Qazir bir kezdegi әigili Aqtaylaq by men Shәkirim qajyday dindi el erteninin, el bolashaghynyng altyn dingegi túrghysynan qaraytyn danalar qayda?! Kókeylerin dollar deytin kók qaghaz tesken, ózgeden góri óz basynyng qamyn kóbirek kýiitteytin kileng bir kireuke kóz diny myqtylar qaptap ketken kez ghoy búl. Bayshikeshterdi jaghalaghan, deputattardy saghalaghan sonday dinshilder men dinbasylardan ne ýmit, ne qayyr?!  

Ruslan oy jeteginde biraz jer úzap ketipti. Endi toqtap shamamen jarty shaqyrymday jerden eki ghimartqa  alma-kezek qaraghan. Bir sәt eki ghimarattyng múnaralaryna kózi týsken kezde óz kózine ózi senbey «Búl qalay»? – dep qaraptan-qarap túryp tang qaldy. Meshitting múnarasynan  shirkeuding múnarasy әjeptәuir biyiktep ketken. Joba jasaushylargha tapsyrys bergende meshit pen shirkeuding biyiktigi birdey bolsyn dep erekshe tapsyrghan-dy. Sondyqtan jobada múnday aqaudyng boluy mýmkin emes dep oilady Ruslan. Sóitti de qolyndaghy rasiyamen kólikte otyrghan jýrgizushisin shaqyrdy. Mashinasy kelisimen ornyna otyra sala dereu kólik ishinde jatqan jobalardyng syzbasyna ýnildi. Eki jobany da taghy bir mәrte múqiyat qarap shyqty. Jatqa biletin jobanyng әr syzyghy kókeyindegidey sayrap túr. Bәri oilaghanynday, bәri dúrys. Sonda qaghazdaghy joba qalaysha is barysynda ózgeriske úshyraghan. Ruslan dereu qalta telefony arqyly habarlasyp ghimarttardy túrghyzyp jatqan kompaniyanyng injenerlerin shaqyrtyp aldy. Biri qazaq, endi biri orys jigiti. Qazaq meshittin, al orys shirkeuding qúrlysyna jauapty. Ruslan ekeuine alma-kezek qarap « Myrzalar, myna joba boyynsha meshit pen shirkeuding biyiktigi birdey bolu kerek edi. Al shyn mәnisinde shirkeuding múnarasy  biyiktep ketkeni qalay? – dedi shirkeudi túrghyzushygha  búrylyp:

- Ruslan Borisovich, sәl biyiktep ketse ketken shyghar. Ony syzghyshpen ólshegen joqpyn. Meninshe ekeui de birdey siyaqty, - dedi orys jigiti jaltaryp. Al Ruslan ýndemey túrghan qazaq jigitine qarap:

- Múrat, seninshe qalay? – dedi.

- Bilmeymin, bәri dúrys siyaqty, - dedi anau iyghyn qiqang etkizip.

Orys últy túrghan jerde qazaqtardyng osylay kýmiljip, solardyng sózin qostaytynyn bayaghydan biletin Ruslan endi saz bettenip sazyrayyp túrghan orys injenerine :

     -Sergey, jobada bәri de taygha tanba basqanday anyq kórsetilgen. Sender  jobadan auytqymaularyng kerek emes pe? Nege búlay istedinder?- dep qaytalap súrady.

  Sergey qityghyp, Ruslannyng súraghyna shamdana jauap berdi.

     -Ruslan Brisovich, onda túrghan ne bar? Shirkeuding múnarasy biyik bolsa, birdeneniz kete me? Jalpy músylmandar meshitining múnarasy biyik bolghanyn kórgen emespin. Al qazaqtargha kelsek búlar qala, meshit salyp kórmegen halyq.  Qoy baqqan halyqtyng salghan meshiti qoy qorasynan azghana ghana biyik bolghan. Al bizding shirkeuimizding múnaralary qashanda biyik, asqaq keledi emes pe? Ony ózinizde jaqsy bilesiz. Ári-beriden song Siz hristian dininde emessiz be? Endeshe Sizge meshitten góri shirkeuding múnarasy biyik bolghany dúrys shyghar, - dedi Sergey  bújyr beti miz baqpay syzdanyp.

      -Men saghan mening dinimdi ait degen joqpyn, qymbattym, - dedi Ruslan orystardyng «dorogoy», – dep sóileytin әdetine basyp, – Sen maghan din jәiynda dәris oqyma. Men dinning jәiyn senen góri jaqsy bilemin. Músylman meshitining múnarasy alasa balghanyn qay jerden kórdin? Al, qazaqtarda qala, meshit bolmady degendi kim aitty saghan? Basqa-basqa, osy Úlytau ónirining ózinde búl halyqtyng dýniyening tórt búryshymen aralysyp, sauda sattyq jasasqan qansha qalalary bolghandyghyn bilesing be? Bilmeseng bilip jýr. Tarihyna ýnil, oqy, izden. Sondyqtan kóp sózdi qoyyp, shirkeuding múnarasyn meshitting múnarasynan asyrmay, tenestiretin bol. Múny tapsyrushynyng talaby dep bil, - dedi qatqyl ýnmen.

       -Ruslan Borisovich, men olay jasay almaymyn. Kim bolsanyz da aitarym sol. Shirkeuding múnarasyna bola renjispeyik. Tapsyrushymyn dep oiynyzgha kelgendi jasata almaysyz maghan. Mening de dinnen habarym bar. Sondyqtan ózim bilemin. Eng bastysy shirkeu joba boyynsha sapaly salyndy, - dedi Sergey әli de qasarysqan qalpynan qaytpay.

      -Endeshe erteng men kelgenshe shirkeuding múnarasyn meshitting múnarasynan túp-tura  jeti metr tómendetesin. Áytpese, basyna әngirtayaq oinatamyn. Sen kimmen sóilesip túrghanyndy bil púshyq kompaniyanyn, injeneri, - dep jayshylyqta jaymashuaq kórinetin qonyrqay jýzi qoshqyldanyp qatty ashulanyp ketken Ruslan shirkeuding jobasyn Sergeyding betine laqtyryp tastap ketip qaldy.

      Sol betinde ýiine baryp, jýrgizushisine erterek keludi tapsyrdy da ózine-ózi kele almay aulada tensele basyp biraz jýrdi. Sodan song keshki asyn erte iship jatyp qaldy. Erte jatty degen aty ghana, kórer tandy kózimen atyrdy dese de bolghanday. Tanerteng taghy da ertelete túryp, oisoqty janday ýy ishinde taghy ersili-qarsyly jýrip tolghandy. Oiyna qayta-qayta keshegi oqigha orala beredi. Adamzattyng týbi bir ekenin oilaydy. Biraq osy Adam atadan taraytyn týbi bir tuys adamzat qúdiret qansha aqyl, sana bergenmen nege aqylsyzdyq jasaydy. Birimen biri talasyp-tartysady, óshtesip-qastasady, janjaldasyp – jaulasady. Nege, nelikten, ne jetpeydi? Ruslannyng oiy osyghan bola ongha, sanasy saqqa bólinedi. «Bireudi bireu  boyyna toghytpay mensinbeu, kemitip-kemsinu, minep-múqatu, qaghyp-qaqpaylau degen bolmaydy ghoy. Ýlken әdiletsizdikter osynday kirazymaytyn kishkentay nәrselerden ushyghyp ketip jatady», -  dep oilady ol.

Tomagha túiyq kýy keshe jýrip, qyrynyp-juynyp, jýrgizushisi kelgenshe dayyn bolghan Ruslan kóligine otyrysymen:  

- Meshit jaqqa tart,- dedi.

      Jýrgizushisi an-tang qaldy. «Tang atpay meshitke nemenege barmaq? Keshegi isting nәtiyjesin kóreyin dedi me? Bar bolghany bir týnde ne bitedi. Biraq keshe kókjal kórgen dýregeydey dýrdiyip, bastyqtyng qaharynan qaymyghyp qalghan orys injeneri býkil júmysshylaryn japsa da býgin jantalasyp aitylghan isti retke keltirip qoiy da әbden mýmkin-au. Dәude bolsa ol býgin jata almaghan shyghar», - dep oilady. Sóitkenshe bolghan joq, olar mingen jýrdek mashina mejeli jerge alyp kelip te qalghan edi. Kólik meshitke bes-alty jýz metr shamasynda qalghanda Ruslan jýrgizushisine toqta dedi. Mashina toqtaghan song bayyppen dalagha shyqqan Ruslan  meshit pen shirkeuding múnarasyna kóz saldy. Aytqany ainymay oryndalypty. Orys injeneri shirkeuding múnarasyn shauyp, meshitten әjeptәuir tómendetken. Sony kórip  kónili ornyqqan Ruslan  «Aqymaq, aqylyng ornyna týsken eken», - dedi myrys etip.

     Jýrgizushisi ózi birge qyzmet istep jýrgen songhy ýsh-tórt jyldyng jýzinde qadalghan jerinen qan alatynday bastyghynyng talapshyldyghyn talay kórgen. Ásirese, turalyghy men kisiligi únaydy. Qajet bolsa dәl osylay kimge de bolsa óz aitqanyn istetedi, sózin ótkizedi. Qashan bolsyn tyghyryqtan shyghatyn joldy taba biledi, jyldam da dúrys sheshim qabyldaydy. Álsizdi qorghap, qoldaydy, aqaudy ondaydy, kem-ketikke, joq-jitik pen qarip-qaspirge qaraylasyp, qol úshyn berip, kómektesedi. Ol bәribir orys injenerining istemesine qoymas edi. Eshqashan eshbir dindi bólmeydi, músylman dinin hristiyan dininen kem kórmeydi. Tabighatynan jany da, ary da taza kәris azamatynyng osynday batyldyghy, aqyldylyghy bizding qandastarymyzgha júghysty bolsa ghoy. Meyirimsiz  tasjýrek, obyr da ozbyr, jemqor da qorqau menin  keybir qandastarym osynday abzal jandardan ýlgi alsa etti  degen oida otyrdy jýrgizushi. Júmys ornyna bastyghyn jetkizgennen keyin de jýrgizushi qaumalaghan qalyng oidyng qúshaghynda boldy.

Meshitting múnarasy túrmaq, qazaqtyng oiy men sanasy da tómendep ketti emes pe. Ol osy jeksembilerden júqqan auru. Bir kezde qazaq handyghynyng batys bóligin aldap arbap qolastyna qaratyp alghan aq patsha aqyryndap qúrlyqta jylanday jyljyp, tasbaqaday ilbip, ózenderdi órlep uyldyryghyn shashqan balyqtay syrghyp aldymen qamaldar soqty. Sodan song sol qamaldarda qonyraulary kýngirlegen shirkeulerin túrghyzdy. Qazaq dalasynyng tósinde soghylghan sol qonyrauly shirkeuler birtindep, qazaq balasynyng sanasy men jýregining tórine de soghyluy tiyis bolatyn. Alayda ol zymiyan oilar ghayyptyng kýshimen qazaq dalasynda tәuelsizdikting tany atty da byt-shyty shyghyp jýzege aspay qalghandyghy belgili. 

Qúdaygha tәuba, tәuelsizdik alghannan bergi uaqytta qazaqtardyng jaghdayy jaqsaryp, túrmysy týzeldi. Eng bastysy qojayyndardyng qolyna qaraghan, mynauym dúrys, anauym búrys pa degen jautankózdikten, jaltaqoylyqtan aryldy. Óz biyligi ózinde, auzyna qaqpaq, sózine tiym salyp jatqan eshkim joq. Degenmen bayaghy dalasynday darhan kónildi, keng peyildi qazaqtar qazir joqtyng qasy. Tipti qazirgi qazaqtar mýlde ózgergen desede bolghanday. Jaqsy kýnde әrqaysysy jantalasyp baydy oilaydy. Kedeyi bay bolsam, bayy tórt qybylam say bolsa dep armandaydy. Al baydy armandaghan adamnyng ruhany bayy ekitalay.  Sodan baryp últtyq ruhtyn, bilim men biliktin, kishilik pen kisiliktin, adamgershilik asyl qasiyetterding múnarasy alasarady eken. Edigedey el qamyn jegen Elbasy bireu, qalghanymyz oghan tireu bolayyq degen elding ertenin oilaytyn azamattar az. Kóbisi biylikke qoly jetse qarpyp qalugha dayyn túrady. Bizge búl aldymen ózine, sodan song ózgege ziyan ekendigin sanamen oilap bilmek kerek siyaqty. Nәpsining qúryghy úzaryp, imannyng qúryghy qysqarmasa iygi edi. Qúlqynyna qúryq boylamaytyn azamattary bar elding bolashaghy qalay jarqyn bolmaq. Sondyqtan әr jýrek últtyq oidyng múnarasyn biyiktetse ghoy shirkin!

Layym solay bolghay. Últtyq ta, ruhany da múnaramyz biyiktey bersin, aghayyn!                                                           

Dastan Aqash,

 Astana qalasy.

Abai.kz