Qazirgi qazaq qoghamy men qazaq ziyalylarynyng  tarihi, sayasiy-әleumettik  kózqarastarynda «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetinin, sol arqyly qazirgi Qazaqstannyng  tәuelsizdigining úly ústanymynyng arasyndaghy kýretamyrly baylanysty naqty anyqtap, mәnin ashyp beruding orynyna, mәseleni barynsha jalpylama jaydaqtatyp, búryn da, qazir de qazaq memlekettining territoriyalyq, iydeyalyq, ruhany tútastyghyna  núqsan keltiretin pikirlerdi búldyratyp týsindiru aghymy oryn alyp otyr.

(Orystardan alym-salyq alugha kelgen ordalyq basqaqtar. Orys suretshisi S. Ivnovtyng kartinasy).

Últtyq sayasy kýres joly óte kýrdeli әri tura sol qas-qaghym sәttegi tarihi, sayasy oqighagha baylanysty shúghyl ózgerister men ústanymdy, is-qimyldy ózgertip otyrudy qajet etedi, yaghni, tәuelsizdik turaly úly iydeyadan – ony jýzege asyrugha tikeley kepildik beretin memlekettik   iydeologiyagha kóshuge mәjbýr  etetin qatang da qasang qaghidalar algha sayasy mindet etip qoyylady. Búl – zandylyq. Sondyqtan da iydeya men memlekettik iydeologiya turaly, sonyng ishinde naqty tarihy kezenderdegi qozghalystar men ústanymdar turaly pikir qozghaghanda, onyng jalpy úly nysanasyna ghana emes, tarihy astary men sebep-saldaryna, beretin nemese bergen nәtiyjesine, kýres jolynyng sayasy taktikasy men strategiyasyna nazar salugha mindetti.

Jalpy ansarly iydeyamen eshqanday sayasy kýres pen qoghamdyq tónkeris, últtyq tәuelsizdik  jýzege aspaydy. Sonyng ishinde, últtyq kýres túsyndaghy memlekettik, ýkimettik, partiyalyq qatang da qasang iydeologiya – sol úly maqsatqa jetkizetin baspaldaq, últty shúghyl júmyldyru jolyndaghy sayasiy-memlekettik shara.

Ár partiya men әr qayratker ózining ústanghan baghyty ýshin últ aldynda jauapker. Óitkeni, olardyng әr qaysysy ózining sonyna ergen halyqtyng taghdyr taqymetin moyynyna alady. Songhy shiyrek ghasyrdaghy qazaq qoghamyndaghy qoghamlyq oy men sayasy kózqarastyng damuy men qalyptasu yrqyna qarap otyryp, últymyzdyng tarihyndaghy alys bolashaqty ansaghan úly iydeya men shúghyl úiymdastyru qúraly, memlekettik ústynnyng dingegi – memlekettik iydeologiyadan tuyndaghy sharalardyng arasyn ajyratpay, sayasy ansar auanyndaghy әuendi oi-sanamyzdyng әldiyine ainaldyryp alghan siyaqty kórinedi. Sonyng saldary, tek jeke adamnyng ghana emes, múqym últtyq jarylysqa jeteleytin jalghan toptyq sasy psihologiya  qalyptastyrugha beyimdelip barady. Sonday-aq, múnyng kesiri qazirgi halyqaralyq sayasy kózqarasty, sonyng ishinde qazaq últynyng memlekettik, sayasy tarihyn naqty baghamdap, týsindirip berip, sheshim qabyldu barysynda keybir ekiúshtylyq sezim tudyryp, ashyq pikirding shilderining betine shirkeu týsirip otyr. 

Qoghamdyq ghylymmen ainalysatyn ziyalylar  qauymynyng bir parasynyn, sol arqyly solardyng pikirine beyimdi qogham mýshelerining jigi ajyratylmaghan termin retinde qarastyryp jýrgen búl  mәsele, әsirese,    óz últymyzdyng sayasi, ruhany tanym tamyryn tanu barysynda týsinispestikke, kózqaras alshaqtyghyn jetelep barady. Al múnyng týbi qazaq qoghamy mýshelerining arasyna syzat týsiretini anyq. Ashyghyn aitayyq, týpki tamyrymyzdy tartatyn úly týrikshildik iydesy men alash iydeyasynyn, týrik dýniyesining ortaq mýddeleri men alash mýddesinin, «milly týrkistandyq» memlekettik qozghalys pen alash qozghalysynyn, keshegi Týrkistan júmhúriyaty men «Alashorda» ýkimetinin, sol arqyly býgingi Qazaqstan respublikasynyn  tәuelsiz memleket qúru jolyndaghy strtegiyasy men taktikasyn, qazirgi  jahandyq qozghalystyng bir baghytyna ainalugha úmtylyp otyrghan «týrik dýniyasy» iydeyasymen tamyrlasatyn halyqaralyq ústanymyn – últtyq memeleketimizding sasy mýddesi túrghysynan baghamdau barysynda kәdimgidey  ekiúshty kónil auanyna qaldyryp otyrghany anyq bayqalady.

Keyingi jyldary sayasy elitanyng «týrik dýniyasy» qozghalysnynan, yaghni, «milly Týrkistan» iydeyasynan Týrikmenstan men Ózbekstannyng derlik bas tartuynyn, Ázirbayjan men Qyrghyzstannyn, Qazaqstannyng búl qozghalysty tek mәdeniy-ruhany tamyr túrghysynan quattap otyruynyng sebebi de sonda.  Al qazaq qoghamdyq ghylymdar ókili men ziyalylar qauymy arasyndaghy «milly Týrkistan» men alash iydeyasy,  «Týrkistan júmhúriyaty» men «Alashorda ýkimeti» arasyndaghy jikti ajyratpay, jappay jaba toqugha úmtylu, búl belgili bir dәrejede qazaq qoghamdyq oi-pikirining anyq ta qanyq damuyna ekiúshty týsinispestik әkeledi. Sondyqtan da tektik, últtyq sana bolmysynyng damu jolyndaghy, sayasat tilimen aitsaq, strategiya men taktikany, úly ansar men maqsatty, maqsat pen mindetti  kezenine oraylastyra baghalyp, keshegimizdi taldap, býginimizdi saralap, ertenimizdi eskere ortaq kózqaras qalyptastyruymyz qajet.

Mәselege tura kóshpey, osynshama oraghytuymyzdyng týpki týitkili de búl baghyttyng qazirgi qazaq qoghamynda syzaty biline bastaghan eki aghymnyng tarihi, sayasi, túlghalyq kózqarasymyzgha synalay ene bastauynda, sol synany jaryqshaq týsiruinen saqtandyru maqsatyn kózdegendikte jatyr. Nege reseylik, ózbekstandyq qayratkerler men akademiyalyq dәrejeli ghalymdary qazaq memlekettigining derbestigin moyyndamay, ontýstik bes oblysty Ózbekstannyn, soltýstik bes oblysty Reseyding «zandy territoriyasy» dep jariyalap otyr.  Orta Aziya tarihymen shúghyldanatyn osy eki memlekettin  resmi, ghylymy mekemelerdegi ghalymdary nege «Altyn ordanyn» tikeley múrageri retinde ózerin jariyalap, osyghan deyingi bes jyl merzimde ghylymy talqy esebinde, al songhy eki jylda halyqaralyq ghylymy konferensiyalarda resmy ghylymy tújyrym retinde úsynyp jýr. Ótken jyldyng ayaghynda Pekin qalasynda ótken ghylymy konferensiyada Resey ghalymdarynyng sol pikirine sýiengen qytay professory ortaaziyalyq bes memleketti «Rossiyanyng anklavy» dep týsinik bere taldauy kezdeysoq sóz emes.

Oghan suyrtpaqtyng úshyn ústatyp otyrghan – әu basynda ózimiz erik bergen, al tәuelsizdik jyldarynda jigin ajyratpaghan týsinikterimiz. Qazaq handyghynyng qúrylghanyna bes jýz elu jyl toluy turaly memlekettik mәulet jariyalanghannan keyin búl mәsele toraptyq aqparat jýielerinde ashyq saqnagha shyghyp, beyberet daqpyrtqa úlasty. Bizding zilylar men ghalymdar oghan nemkettilik tanytyp otyr. Týbinde búl berekege әkelmeytin әreke. Eng bastysy qazaq qoghamyna syzat týsiredi. Men, múnday syzat pikirlerding sanlauyn biteu ýshin eki-aq mәseleni qaperge ilgim keledi.

Qazaq handyghynyng qúrylghanyna  550 jyl toluyna oray jariyalanghan  mәulet – memlekettik mysymyzdy tanytatyn úly mýmkindik. Múqym kóshpeliler әlemi kenistigi men kóshpeliler órkeniyetining mysy men bәsi eksheletin tús. Bizdin  memlekettigimizding bary men joghy, tipti naqtyraq aitsam, memleketimiz boldy ma, joq pa, sony asqatata kóterip,   kórshilerimizding de ruhy ishten tynyp, ózimizding ruhymyz ózgening mysyn iyghynan  bastyn dengeyge  kóteriletin shaq osy. Biz býgin qazaq memlekettining aibyny men tarihyn qalay úlyqtay alamyz, últymyzdyng býgini ghana emes, erteni de soghan tikeley baylanysty. Búl  saltanattyng Úly Túrannyn, kók týrik qaghanatynyn, Ozan oghyzdyn, tym berisi – Altyn Ordanyng imperiyalyq óktem aibyny aspan astyn janghyrtyp, Qalqa men Kulikovo shayqasynyn  janghyryghyn taptap, óshirip tastauy tiyis.

 Búl sharada keshegi úly dalany kýniretken, Kir men Dariydy, Eskendir men Zúlqaynardy titirkendirgen, Europagha  «Qúdaydyng qamshysyn» sermegen – Ishbaqay, Shiraq, Túmar, Sypaytay, Tónykók, Kýltegin, Sýbedey, Ketbúgha, «El qamyn jegen Edigenin» dauysy jer ortasy – Úlytaudyng biyiginen jer-kókti janghyrtyp, atoy salyp túruy qajet. Sonda qazaq memeleketi, qazaq handyghy – Úly Kiyev Rusynan bólingen – Resey, Vizanan bólingen – grek, rim siyaqty «Altyn Ordanyng zandy bir tútqasy», «Altyn Ordannyn» saqtalyp qalghan býgingi birden-bir tәuelsiz memleketi retinde  kórinui tiyis!

 Sonda maqsatqa da jetemiz. Aybynymyz ben mysymyz da asqaqtaydy. Eshkim basynbaydy. Úran:  Biz «El qamyn jegen  Edige» dep úrandap bas qosqan, Altyn Ordanyng jyghylghan tuyn qayta kóterip, Kók Ordany – qazaq ordasyn qúrghan memleketpiz! – degen ruhta ótui kerek.

Múnyng ornyna:   Úlytau ma, Astana ma, Shu ma – ana búlaqtyng basy, myna búlaqtyng ayaghy dep  tulaq tartqanday tartyp, ru taratqanday taratyp, úsaqtatyp jibersek, onda qazaq memleketigining abyroyyn asyryp emes, jasytyp tynamyz.

   Mening oiymsha qazaqtyng arghy-bergi dәuirindegi birlik tanbasy salynghan Úlytaudaghy Edige shoqysyna aspanmen tildesken Edigening asqan eskertkishin ornatyp, toydy qaghanat basy, Úlys basy – Joshynyng movzeleyi túrghan alqapta ótkizuimiz tiyis. Sonda  Kerey men Jәnibekti, yaghni, qazaq handyghyn kózge ilmeytinder, Edigeni, Joshy men Shynghys handy joqqa shyghar almaydy.

  Oghan tarihy dәlel de, derek te jetkilikti. Joshynyng movzeleyi, Edige shoqysy, Temirlannyng tastaghy jazuy, Ayaqqamyr shahary, handyq qúrghandaghy jәne «Aqtaban shúbyryndy» kezindegi tanbaly tastar zattay aighaq ta, dәlel de.

  Osynday aibyny asqaq keng kenistikke qúlash úrghan mysy basym saltanatty atoy ghana – kóshpeliler men qazaq memlekettigining mysyn kiyelendiredi. Al, úsaq-týiekpen kәkir-shýkirmen, kýnkil-shýnkilmen ótkizsek, qazaq ruhyn jat pighyldyng aldynda taghy da bir tizeletkenimiz bolyp tabylady. Óitip, tulaq sha tartqylap púshpaqtaghansha, jattyng tabasyna qalyp, yzamyz ishimizde qalghan kýii – atamay ótkenimiz jaqsy. Mening ústanymym – osy!

 Al ekinshi týitkil, ol: qazaq memlekttigining últtyq túghyry jәne «milly Týrkistan», týrki birligi iydeyasynyng ajyratylmaghan jigi búldyratqan «Ýlken Týrkistan júmhúriyaty» men alash qozghalysy, «Al ashorda» ýkimeti, sol arqyly sayasy qayratkerlerding ústanymy men oghan berilgen baghalar turaly qarama-qayshy kózqarastar. Búl úghymdar ornyqty tújyrymdalmasa, oryndy-orynsyz qyjyrtpadan aiyqpaymyz.

Týrki birligi iydeyasy men «Týrkistan júmhúriyaty», sonday-aq «Týrkistan júmhúriyaty» men «Alashorda ýkimeti» mәselesi – bir mәsele emes. «Týrki birligi» qozghalysy – úly ansar, yaghni, iydeya. Ol kók týrk qaghanaty túsynda tarih saqnasyna shyqty da, keyin ysyrylyp qaldy. HIH ghasyrda býkil islam әlemi men Týrkiyadan basqa týrki halyqtary bodandyqtyng búghauyna týsip, jahandyq   imperiyalyq bólisuge týsken kezende payda bolghan kezende,   otarlanudan qútylu jolynda úly imperiyalargha qarsy úly birlestik qúrudan tughan, dini, nәsildik, tektik azattyqty ansaghan jahandyq jadidtik iydeya.  Sonyng nәtiyjesinde jalpy islamy sayasy aghymnyng bir tarmaghy retinde «týrik birligi» ansary dýniyege keldi.   HH ghasyrdyng basynda alash últtyq iydeyasy últtyq kýres jolyna úlasty.  Ol turaly S.Asfandiyarov: «Alash iydeyasynyng oyanuyna әser etken – jәdidtik baghyt pen kýres»,– dep ashyq jazdy.  Bir-birimen tamyrlas búl ýsh iydeya – ansar, yaghni, sayasy jahandyq strategiya.

HH ghasyrda jәdidtik qozghalystyng nәtiyjesinde Týrkiya demokratiyalyq memleket atandy. Mine, osy arada «týrik birligin» tu etken Ánuar pasha – strategiyalyq, Týrkiya memleketining azattyghyn aldynghy qatargha qoyghan Atatýrik – taktikalyq kýres jolyn tandady.  Atatýrik tura sol tarihy alasapyran tústa barlyq sayasi-ekonomikalyq, iydeologiyalyq kýshti Týrkiya memleketining ghana azattygh ýshin antalap kelgen ANTANTA-dan aman saqtap qalgha júmyldyrdy. Sondyqtan da jýzege asyryluy mýmkin emes ansardyng auanymen әskery kýshin islam әlemi men múqym týrki últtaryn azat etu ýshin shashyratyp jiberuge úmtylghan,«Ittihad uә tarahiyat» qozghalysynyng kósemi Ánuar pashadan biylik tizginin yryqsyz qolyna tartyp aldy, ózin sayasy qughyngha úshyratty. Búl – Atatýrik tarapynan jasalghan óte dúrys taktikalyq kýres. Óitkeni, Týrkiya memleketi bodandyqqa týsse, onda «týrik birligi» ansary óz-ózinen joqqa ainalatyn. Týrkiya memleketi sekseninshi jylgha deyin sol baghytty ústap, týrik memleketin nyghaytty. «Týrik birligi» iydeyasynyng óteui retinde «Týrik dýniyasy» mәdeny qoghamdyq úiymy bop toqsanynshy jyldary saqnagha shyqty. Atatýriktin: «Týrik birligi» ansaryn saqtay otyryp, ony keleshekting ýlesine qaldyryp, Bashqúrtstan tәuelsiz memleketin, Soltýstik alash memleketin, Alash ýkimetin qúrudy taktikalyq kýres retinde jýrgizgen Zaky Validy men Álihan Bókeyhanovtyng «júmúriyat jolyn» qoldap, Zaky Uәlidiyge sayasy baspana beruinin, al Ánuar pashanyng ansarynyng yqpalyndaghy Mústafa Shoqaydyng «týrikshil Týrkiyadan» qoldau tappauynyng jәne Zaky Uәlidy ekeuining arasyndaghy qayshylyqtyng oryn aluynyng sebebi de sondyqtan.

Ár últ ózining sayasy quatymen azattyqqa jetui tiyis. Á.Bókeyhanov (surette) aitqanday «alash júrty qashan órkeniyetti damyghan el dengeyine jetkende» úly ansar ýshin bet búrugha bolady. Shyndyghyn aitqanda, onday utopiyalyq «milly Týrkistan júmhúriyatyn qúru» mýmkindigi býgin de tolyq jýzege aspaytyn, alys keler kýnderge joldanghan amanatty ansar ghana. Sondyqtan da «Alash» iydeyasy men «Alashorda ýkimetinin» ústanghan taktikalyq sayasy ústanymy qazaq memlekettigining tәuelsizdigi jolyndaghy birden bir dúrys jol. Ol iydeya – Qazaqstannyng býgingi tәuelsiz memleket retindegi sayasy ústanymymen tolyq ýilesim tabady. Endeshe, «milly Týrkistan júmhúriyaty» men «Týrkistan kompartiyasy  jetekshilik etetin Týrkistan kenes ýkimetin» qúru iydeyasy jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy sayasy utopiya. Onday ansardy jýzege asyrugha búrynghy Resey de, keyingi kenestik Resey de, Týrkiya júmqúriyaty da, múqym Europa birlestigi de, sol kezdegi «ýlken Aziya» imperiyasynyng iyeligine úmtylghan Japoniya da jol bermeytin. Odan kóri «әr últtyng ózinshe damuyna mýmkindik jasaluy» tiyis degen úrandy ústanyp, últtyq, yaghni, Alashorda ýkimetin qúru – óte ontayly kýres joly bolatyn.

Ashyghyn aitayyn, egerde múqym týrki nәsildes sayasatkerler «milly Týrkistan júmhúriyatyn» qúrugha úmtylghanda, onda osy kýngi Týrkiya bastatqan barlyq týrki memleketteri bodandyqtyng qamytyn bir-bir kiyip shyghary anyq edi. Shanaqqaladaghy ghaziylerding qasiyetti shayqasy oghan tosqauyl qoydy. Búghan Orta Aziyagha jýz myng týrik әskerin әkelemin dep jar salyp, eng sonynda jeke basyn saughalap kelip, Ferghananyng qoltyghynda qaza tapqan Ánuәr pashanyn, shetel asyp ketken Mústafa Shoqaydyng (surette) taghdyry kuә. Ózderi syrtty baspanalap jýrip, qay Týkistandy basqarar edi. Týrkiyadaghy býgingi sayasy qayshylyqtardyng týp tamyrynda jogharydaghy ýsh sayasy aghymnyng salqyny bar. Al qanday biylik formasy bolmasyn, memlekettikti – alash avtonomiyasyn saqtap qalghan taktikalyq kýres joly ózin-ózi aqtap shyqty. Dýniyeni asty-ýstine tónkerip týsirgen bolsheviktik «úly kýsh» – Leninning «revolusiyalyq tónkeris jolyndaghy kýresting strategiyasy men taktikasy» turaly enbegindegi  jәne III internasional kongresindegi «sosializm әueli bir memlekette jeniske jetui tiyis» degen әigili qaghidasy. Al sayasy kýresterdin  maqsaty men týri basqa bolghanymen, olar shapannyng qaby men astary siyaqty qabysyp jatqan qúbylys.

Ókinishke oray, «Alashorda» men Álihan Bókeyhanovty «milly Týrkistan júmhúriyatynyn» dúshpany etip kórsetuge tyrysyp: qazaq ózin ózi biyley almaydy, olardy ru arqyly talastyryp, tәuelsizdigin әlsiretip, qaytadan Reseyge tәuelsiz etu kerek – degen ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryndaghy Kenestik odaqty jaqtaushylar jasaghan 950 әskeriy-sayasy doktrinanyng shylauyna oralyp jýrgender bar.  Búl doktrinanyng basty ústanymy – memleketke últsyzdyq iydeyasyn siniru bolatyn. Al oghan birden bir qarsy quatty qúral  –  1905 jyly jazylghan Sәlimgerey Jantórinning «Avtonomiya» atty enbeginen bastalghan,   asa yqtiyattylyqpen sayasy kýres nәtiyjesinde jasalghan, sóitip, 1917 jyly «Alash» partiyasy qúrylu arqyly naqty memlekettik iydenyng negizin qalaghan birtútas alash iydeyasy. Onda alash qayratkerlerining barlyghynyng demi men ansary bar, al ol iydeyanyng úiytqysy, tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev dәl tauyp aitqanynday, qazaq qoghamynyng Sun Yat seni men Mahatma Gandii – Álihan Bókeyhanov bolatyn.

Men búl arada «milly Týrkistan júmhúriyaty» turaly tarihy shyndyqtardy   qazbalap jatpaymyn, ózime jaqyn, ózim qyryq jyl boyy zerttegen últtyq iydeya – Alash iydeyasy jәne Bókeyhanov degen mәselege ghana qysqasha toqtalyp ótemin.

Sizderge jaqsy tanys, 1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpylqazaqtyq I qúryltay shaqyrylyp, «Alash» partiyasy tarih sahnasyna shyqty. «Alash»  partiyasynyng últtyq ústanymy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.

Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi».

Yaghni, búl ústanym: Jer – Otan, al Otandy satugha da, jeke menshikke ainaldyrugha da bolmaydy. Sol jer ýshin әr qazaqtyng namysy jyrtylyp, ol jerge әr qazaqtyng teri men qany tógilgen – degen tújyrymgha sayady.

Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әr bir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn.

Yaghni, búl – óz jerining iygiligin – әueli óz eli iygiligine ainaldyrsyn, odan assa ghana jatqa salauat –  degen emeuirindi tanytady.

Abay danyshpannyn:

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn, –

degenindegi «yryq» – osy yryq.

Jerding astyna, ýstine, aspanyna iyelik ete almasang – yryqtyng ketkeni sol emes pe?!.

Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui» kerek, yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdik pen birlikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.

Taghy da sol Abay:

«Birlik – aqylgha birlik, malgha birlik emes. Malyndy berip otyrsan: atasy basqa, dini basqa,  kýni basqalar da jaldanyp tirlik qylady. Birlik satylsa – antúrghandyqtyng basy osy. Aghayyn almay birlik qylsa kerek», – degendegi birlik – osy ekonomikalyq birlik.

Al bizdegi satylmaytyn qúndylyq – tek «jaldanyp tirlik qúru» ghana bolyp qaldy.

Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek, yaghni, H.Dosmhamedovting payymdauyna jýginsek, «últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtaluy» tiyis bolatyn.

Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim, –

dep Sara aqynnyng sal Birjangha qarata aitqanynday, búl ýsh mәselege kelgende, bizding de ýnimiz shyqpaydy.

Eger qoghamnyng damuy osy betimen kete berse, kýni erteng biz «Qúrandy» da orys tilinde oqityn bolamyz.

Besinshi, týpki maqsat: tәuelsiz ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.

Yaghni, taghy da sol H.Dosmúhamedovting payymdauyna jýginsek:

 «tәuelsiz sot qúrylymy bolady, teng jәne tuystyq qarym-qatynastardy qamtamasyz etetin odaqtyq qaghidattar (zan) jasalady». 

1990 jylghy «Qazaqstannyng suvereniyteti» turaly mәlimdemede qamtylghan osy bes týrli últtyq ústanym bútaqtala kelip, 2002 jylghy jerdi satu turaly zang jobasynan keyin qazaq memleketi últtyq iydeyadan tolyq arylyp, beymaral memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip ansaghan tәuelsizdik iydeyasynan naghyp sonshama tez jerindik? Al «Japoniya siyaqty ghylymgha sýiengen últtyq-demokratiyalyq memleket qúru kerek» – degen ústanym ýshin anyq emes derekterge sýiensek, 60 mynday adam «japon shpiony» retinde atu jazasyna kesilipti.

Jogharyda aitylghan ústanymdardy taratyp jatpayyn. Ol úzaq әngime. Sayasat, ekonomika, qoghamdyq damu degendi bylay qoyghanda, biz ózimizding tәuelsiz ruhany tәrbiyemizdi qadirley almadyq.

1.Qazir dәstýrsiz úrpaq qalyptasyp keledi. Búl – ýlken ruhany apat.

2. Tәuelsiz ekonomika men tәuelsiz ghylym joq. Al tәuelsiz ghylymsyz –  tәuelsizdik te, ziyaly da, bolashaq ta joq. Taghy da sol «sorly» Abay:

«... maldy saryp qylyp ghylym tabu kerek. Ghylymsyz – ahiyret te joq, dýnie de – joq. Ghylymsyz – oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan qajylyq, eshbir ghibadat ornyna kelmeydi», – deydi.

Biz sol ghylymdy «maldyn», yaghni, biznesting qúrbandyghyna shalyp otyrmyz.

3. Últtyq úiytqynyn, mekteptin, sonyng ishinde bastauysh mektepting últtyq mәiegi úiymaghan. Botanika pәninen – Qazaqstannyng shópterining týri men ataularyn, zoologiyadan –  Qazaqstannyng jan-januar men hayuanattar dýniyesin, jaghyrapiyadan – jer men su ataularyn, jer qyrtysynyng attaryn, astronomiyadan – «on segiz myng ghalamnyn» qazaqsha ataularyn, tarihtan, ózgeni bylay qoyghanda, qazaq handyghynyng qúrylghan jyly turaly naqty mәlimetti taba almaysyz (Tarihshylar endi ghana bir toqtamgha kelgen synayly).

4. «Saudasy – ar men imany» – dep Abay aitqanday, din – sayasat pen biznesting qúralyna ainaldy. Últtyng óz dinin ózine jiyirkenishti kórsetu ústanymy jýrgizilip otyr (Din turaly qabyldanbay qalghan eski zang jobasy men  jana zannyng súlbasy solay deuge negiz qalaydy).

5. Memlekettik Til – memlekettik qoldanymnan shettetilip otyr. Mysal kerek pe? «Kitap shygharudyng qajeti qansha. Ony kim oqidy. Elektrondyq núsqa bar» – deytin ministrler men rektorlar payda boldy.

6. Memleket – óz últynan ajyray bastady. Ekeuining oiy eki basqa. Endi olardyng basy qayta birige me, joq pa? Áy, qaydam.

Búnyng barlyghy neni tanytady? Jogharyda atap ótkenimdey, bizding tәuelsiz memleketimizde qarama-qarsy baghyttaghy eki últtyq aghymnyng qalyptasqandyghyn anyq anghartady. Ashyghyn aitayyn, memleket halyqtan ajyrap qaldy. Qazir memleket pen halyq basqa: «Memleket tek rettep otyruy kerek. Qalghanyn bazardyng ózi retteydi», – dep ózeuregender, endi birer jyldan song halyqtan mýldem qol ýzip, taghy da sol Lenin aitqanday, «halyq búrynghysynsha ómir sýrgisi kelmeytin, al biyliktegiler búrynghysynsha basqara almaytyn jaghdaygha» dushar bolary anyq. Byltyr ghana boluy mýmkin boljam, biyl, shyndyqqa qaray betin búryp otyr.

Mine, Álihan Bókeyhanov úiytqan Alash iydeyasynyng negizgi mәiekteri osynday.

Qazir erinbegen – alashshyl bolyp aldy. Mәsele úranda emes, sony últtyng diline sinirude. Keyde, maghan kenes túsyndaghy Baltyq jaghalauy, Ózbekstan, qazirgi Beligiya siyaqty Ýnsiz Azamattyq Moyynsynbau qozghalysyn ýnemi sanada ústaghan dúrys siyaqty da kórinip ketedi. Osy orayda Álihan Bókeyhanovtyng sayasy kózqarasyna qatysty, ony «massongha», «shoqynshygha», europashyldyqqa, «rushylgha» tenep jýrgen sayasy sauatsyzdyq pen azamattyq jәdigóilikke sәl ghana týsinik bere ketkim keledi.

Birinshi uәj:  Álihan Bókeyhanovtyng massondyq iydeyagha qatysy qanday?

Álihan Bókeyhanov – últtyq sayasatker. Últ tәuelsizdigi jolynda yqpaly tiyetin barlyq mýmkindikti paydalanugha mәjbýr. Al 1905 jyly últtyq avtonomiya, patshany taqtan týsiru, konstitusiyalyq demokratiya ornatu, búratana últtargha – nәsiline, dininen qaramastan azattyq beru, ózining damu jolyn anyqtaugha erik beru mәselesin kim kóterdi? Kadet partiyasy kóterdi. Endeshe, «búratana últtargha – nәsiline, dininen qaramastan azattyq beru, ózining damu jolyn anyqtaugha erik berudi» maqsat etip qoyghan sayasy   partiyanyng qúramyna Álihan Bókeyhanov nege kirmeui tiyis?   Konstitusiyalyq demokratiya partiyasy ózining kýres jolyna: adamgha adam – bauyr, dos, biring – bәring ýshin, bәring – biring ýshin, nәsildik, últtyq, dindik, әleumettik tendik, azamattyq qogham siyaqty tura ózimiz úrandatyp ósken kommunizmning prinsipterin negizge etip aldy.  Mine, sol maqsatqa jetu ýshin Álihan Bókeyhanov kadet partiyasyna ótti. Búl maqsatqa jetu jolynda  bauyrlas týrki halyqtarynyng últ ziyalylary da toptasty.

Sonyng nәtiyjesinde Resey músylmandarynyng birinshi qúryltayyn úiymdastyrugha mýmkindik aldy. Sol qúryltayda kóterilgen jasyl tudyng shylauymen 1917 jyly 1-11 mamyr aralyghynda Mәskeu qalasynda ótken I Býkilreseylik músylmandar qúryltayyna H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov, Gh.Álibekov, K.Jәlenov, Ghúbaydolla jәne Dәulet ishandar, U.Tanashev pen Sh.Bekmúhamedov qatysty. Búl qúryltay Resey bodandyghyndaghy músylmandardy ghana biriktirip qoyghan joq, sonymen qatar tәuelsiz respublika turaly mәsele ashyq minbede kóterilgen túnghysh bas qosu boldy.

Al1 917 jyly Kerenskiy:

«Týrkistan men dala oblystary Tula nemese Tambov oblystary emes. Aghylshyndar nemese fransuzdar ózderining otarlaryna qalay qarasa, biz de olargha (yaghni, qazaqtargha – T.J.) solay qarauymyz kerek»,– dep mәlimdeme jasaghannan keyin Á.Bókeyhanov resmy týrde kadet partiyasynan shyqty.

Óitkeni, búl kezde qazaq arasynda derbes partiya qúru mәselesi tolyq pisip-jetilgen edi. Á.Bókeyhanov ózining búl sheshimin:

kadet  partiyasynyng maqsaty – últtyq avtonomiya jariyalaugha qarsy bolghandyqtan da, Alash iydeyasyna sәikes kelmegendikten de, onyng qúramynan shyghamyn – dedi.

Mine, búl kez-kelgen sayasatker ústanatyn kýres tәsili. Osyndayda Ayatolla Homeyniyding ózining kýndeligine: «Men dinim ýshin (últym ýshin dep týsininiz – T.J.)  shaytanmen de júmys isteuge әzirmin» – degen sózi eske týsedi. Á.Bókeyhanov ta alashtyng azattyghyna qol jetkizu ýshin barlyq sayasy әdis-tәsilden bas tartqan joq.

Sol ýshin de azamat soghysy jyldary «Alashorda» ýkimeti Qúryltay ýkimetining qúramyna kirdi. Ondaghy maqsattaryn súraghan  týrme tergeushisine H.Dosmúhamedov:

«Qúryltaydyng tapsyruymen Oral qazaqtarynyng basqaru qúrylymyn jasadym, ol esh ózgerissiz qúryltayda bekitildi. Keyingi demokratiyalyq ózeristerding barysynda ol jeke kitapsha bop basylyp shyqty. Qúryltay: monarhiyagha – demokratiyanyng qúldyghynyng simvoly, bir halyqty ekinshi halyqqa arandatudyng oshaghy retinde bagha berdi. Egerde: barlyq halyqtardyng ózin-ózi biyleuine erik berilgen jaghdayda jәne barlyq derjavalar qarusyzdandyrylsa, onda qúryltay ókilderi eshqanday anneksiyasyz, kontribusiyasyz beybit kelisim jasaudy jaqtaytynyn mәlimdedi. Jalpygha ortaq ashyq jәne jasyryn dauyspen saylanghan Qúryltay jinalysy – Rossiyanyng melekettik zandyq qúrylymy retinde tanyldy, ózining sanyna baylanysty әr últtyng ókili memlekettik mekemelerge qabyldanatyn bolsyn dep sheshim shyghardy»,– dep jauap berdi.

Ekinshi uәj: Álihan Bókeyhanovqa qaratyla jii aitylatyn «shoqynshy», «europashyl», músylmandyqqa qarsy degen payymsyz baybalamgha baylanysty aitarymyz mynau. Kenestik jetpis jylda bizding diny tanymymyz tolyqtay toqyraugha úshyrap, ózimizding músylmandyq tarihatymyzdan aiyrylyp qaldyq. Bizge búiyrylghan jol – imam Aghzamnyng joly ghoy. Búl turaly Abaydyng 17 týrli tәpsirli týsinigi bar. Ol Abaydyng «Imamsyzdyq namazda qyzylbastar salghan jol» – degen týsinigimen tikeley baylanysty. Qadymy dinshilderding kesirinen músylman әlemi jaratylystanu men ónerkәsiptik ghylymnan mýldem ajyrap qaldy. Qazaq, ózbek, qyrghyz, týrikmen, tәjikter әli de ónerkәsiptik ghylymdy jatyrqap keledi. Sonyng nәtiyjesinde, HIH ghasyr men HH ghasyrda býkil músylman qauymy otarlanyp qaldy. Soghan qarsy músylman jәne týrki әleminde jadidtik aghym men sayasy kýres bastaldy. S.Asfandiyarov: «Alash iydeyasynyng oyanuyna әser etken – jәdidtik baghyt pen kýres»,– degen pikirin jogharyda keltirdim.  Al Ózbekstan men Týrkmenstanda, Qyrghyzstanda, Tәjikstanda 1927 jylgha deyingi sozylghan basmashylar soghysy – tek keneske qarsy soghys emes, ol qadym men jәdidshilerding arasyndaghy azamattyq soghys bolatyn. M.Tynyshbaevtyng (surette) Qoqan avtonomiyasynyng premier-ministrliginen bas tartuynyng ózi sol eki aghymnyng bitispeytin maydanynyng kesiri edi. Ekinshiden, «milly Týrkistan júmhúriyatynyn» emes, «Alashorda» ýkimetining kýres jolyn tandaghandyghy edi.

Ýshinshi uәj: 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi turaly  myna pikirdi atap ótkim keledi.

1916 jyly 3 aqpanda Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, N.Begimbetov Petrogradqa baryp, әskery ministr general Polivanovqa jolyghyp, qazaqtardy әskerge alu mәselesin jetkizdi. Ondaghy basty maqsat: qazirgi zamannyng qaru-jaraghynyng tilin bilmey, túraqty әskerge tartylmay últtyq tәuelsizdik turaly qiyaldaugha da bolmaytyn. Múny alashtyqtar: keleshek úrpaqtyng aldyndaghy paryzymyz, – dep týsindi. Zamannyng betalysy últtan sony talap etti. Sanaly armiyasyz «sәuletti, erkin kýndi» ansaudyng ózi nadandyq bolatyn.

Tórtinshi uәj: osy Týrkistan iydeyasy degen ne? Ol Qazaqstannyng tәuelsizdigine kepildik beretin iydeya ma, joq pa? – degen súraqqa tarihshylarymyz tura jauap bermey, betin býrkemelep keledi. Sol iydeyany ótkizu ýshin keybir «tarihshylar» keshegi alash úrandy azamattardy qoldan jikke bóldi: olardyng qateligi – Týrkistan iyedyasyn bólispedi, ana túlghagha, myna túlghagha qarsy shyqty – desti. Sonda, 1991 jyly tәuelsizdik jariyalanghanda, onyng tәuelsizdigin tanyghan elu tórt el qanday memleketti, onyng qanday shekarasyn moyyndady? Ol shekara qashan jәne qalay qúryldy, olardyng basynda kim túr edi? Tayau jyldary Qazaqstannyng memlekettik shekarasynyng bektilip, avtonomiyaly memleket bolyp jariyalanghanyna 100 jyl tolfdy. «Odaqtas respublikalardyng kez-kelgen uaqytta derbes memleket retinde SSSR-ding qúramynan bólinip ketuine qúqy bar» – degen bapty kimder kenesting konstitusiyasyna kirgizip edi? Áriyne, onyng ishinde Ukraina men Gruziya ókilderi, «Alashorda» ýkimetining kósemderi, onyng ishinde tikeley osy mәselemen ainalysqan Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, Á.Ermekov, H. jәne J.Dosmúhamedovter bar. Eger Týrkistan iydeyasyn qoldasa, onda  soltýstiktegi bes oblys – Reseyge, ontýstiktegi bes oblys – Ózbekstangha qalar edi.  Resey men Ózbekstandaghy sayasatkerler men ghalymdardyng әmenshiktenip» otyrghandary da osy oblystar.

«Alashordashylardyn» maqsaty – birtútas qazaq memleketin qúru. Búghan H.Dosmúhamedovtin   týrmedegi tergeushige bergen myna jauaby dәiek bola alady. Onda:

«Qazaqstan jaghyrapiyalyq jaghynan birtútas memleket retinde basqaryluy tiyis. Barlyq jogharghy lauazymdar saylanyp qoyyluy kerek. Egerde Kenes ókimeti sayasy erkindik jariyalap, erkin partiya qúrugha mýmkindik berse, olargha da osy talapty qoi kerek – destik. Búl baghdarlamagha Tynyshbaev ekeumiz qanday ýles qossaq, Jahansha Dosmúhamedov te sonday dәrejede belsene qatysty.

«Úiymnyng basty qúrylymy eki jaghdaydy eskere otyryp qarastyryldy: birinshi, kenes ókimeti qúlaghan jaghdayda, ekinshi Ánuar pasha jenilgen jaghdayda ne isteu kerektigi basty nazargha alyndy... Biz ol kezde sizderding federasiya turaly sheshimderinizdi bilmeytin edik, ol kezde Týrkistandy ózbek basshylary biylep-tósteytin, jobany jasaghan da solar bolatyn. Qazaqtardyng ózbektermen aralas túratynyna qaramastan, biz ózbekterding búl úsynysyna mýldem qarsy boldyq. Óitkeni bizding basty maqsatymyz – barlyq qazaqtyng basyn qosu bolatyn. Biz tipti qytaydaghy qazaqtardy da qosyp aludyng jolyn qarastyrdyq. Áriyne, olar ózderi mekendep otyrghan territoriyasymen qazaqtyng qúramyna kiru kerek – dep eseptedik. Búl jospar sol qiyal kýiinde qaldy, is jýzinde esh nәrse de atqarylghan joq. Búghan qazaqstandyq qazaqtardyng qalay qaraytyny maghan belgisiz. Jat jerdegilerding jaghdayy óte auyr kýide, ómir sýru dәrejesi tómen, sondyqtan da biriguge qarsy bola qoymas dep oiladyq», – dep atap kórsetti.

Mine, Bókeyhanovtyng da týpki maqsaty   osy edi.

Besinshi uәj: biz, «Alashorda» men Á.Bókeyhanov turaly sóz etkende sayasy emigrasiya mәselesine  basa kónil bólip, keyde jalang janashyrlyqqa deyin baryp jýrmiz. Alayda biz últtyq iydeya ýshin kýresken ziyalylardyn   sayasy emigrasiya turaly:

««Qazaqtyng – Qazaqstannan basqa otany joq. Sondyqtan da qazaq ýkimetining mýsheleri qazaq ishinde qaluy tiyis. Egerde biz tendikke qol jetkizgimiz kelse, onda qazirden bastap terendep oilamasaq bolmaydy. Býgin ne eksek, erteng sony oramyz»,– degen astyrtyn uaghdalastyghyn olardyng kýres jolyndaghy tandauy retinde syilauymyz kerek.

Ómirding ózi kórsetip otyrghanynday, egerde alash ziyalylary jappay emigrasiyagha ketkende, onda  1920-1930 jyldar arasyndaghy aghartu jәne ghylym salasyndaghy enbekter dýniyege keler me edi? Ol enbekter jazylmasa qazirgi qazaq tilinen bastap algebra, geometriya, biologiya, fizika, zoologiya, jaghyrafiya terminderi qalay qalyptasar edi? Sonymen qatar, týpki kýres maqsatyna jete almasa da, jogharydaghy bes tújyrym ýshin kýresken S.Sәduaqasov siyaqty jas qayratkerler qalyptasar ma edi, Qazaqstandaghy sayasy ahual men sayasy kýres qalay bet alar edi?

Mine, Alash iydeyasy men onyng kósemi Álihan Bókeyhanovtyng últtyng tolyqtay bostandyghy jolynda ústaghan ústanymynyng bir taramy osynday. Mening oiymsha, búl iydeya – mәngilik jәne qazaq últy ómir sýrip túrghan jaghdayda kýn tәrtibinen týspeydi dep oilaymyn.

Qazaq handyghy tarihy –  qazaq handarynyng tarihy emes, keshegi «Altynordanyn» tikeley múrageri bolyp tabylatyn qazaq melekettigining tarihy. «Týrki birligi» men «milly Týrkistan júmhúriyatynyn» ansary sanamyzda, al tәuelsiz memleketke jetkizgen alash iydeyasy – tәuelsiz Qazaqstannyng mәngilik el iydeyasynyng týp qazyghy, týpki ústanymy, teritoriyalyq kepili. Ansar men aqiqattyn, iydeya men iydeologiyanyng úshtasatyn dәuiri keler kýnderding sybaghasyna tiyesili. Qazirshe biz, qoghamdyq pikirding qos jarylmasy ýshin «bir el – birtútas ústanym»  degendi ilham etip ústanuymyz qajet. Ádibin jazbay astarly aitylghan uәjding týpki týitkilin kózi ashyq qazaq oqyrmandary ymsyz týsinetinine kýmәnsiz senemin.

TÚRSYN JÚRTBAY, Qazaqstan pedagogika

ghylymdary akademiyasynyng akademiygi,

filologiya ghylymdarynyng doktory,

professor.

Abai.kz