QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng elimizde auyl sharuashylyghyna arnalghan jerlerdi jekeshelendirudi  bastap jiberu turaly úsynysy el ishinde týrli әngimege arqau boluda.

Memleket ýshin, últ ýshin asa manyzdy osy taqyryp as ýilerde qyzu  pikirtalasqa týskenimen әli kýnge ne sayasattanushylar, ne últshyldar, tipti jurnalister tarapynan tereng mәn berilip, mәsele el talqysyna shygharylghan joq.

Ata-babamyzdyng qany men teri, әje-analarymyzdyng kóz jasy tógilgen, nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen býgingi úrpaqqa jetken qazaqtyng úly dalasynyng iyesi tek qazaq últy boluy tiyis. Konstitusiyamyzdyng ózinde Qazaqstannyng jeri - bayyrghy qazaq jeri ekeni anyq jazylyp túr.

Basqa jýzdegen, myndaghan memleketter men últtardy aitpaghannyng ózinde, qazaq últy, qazaq memleketi ýshin, jer mәselesi eshqashan manyzyn joyghan emes.  Arygha barmasaq ta keshegi Alashordashylardyng negizgi ústanymynyng biri osy – jer mәselesi edi. Alashorda   qabyldaghan   alghashqy   zandyq   mәni   bar manyzdy  qújat 1918  jylydyng   24-mausymynda Á.Bókeyhanov,   M.Tynyshbaev   jәne   H.Ghabbasov qol   qoyghan   "Alash   avtonomiyasynyn   territoriyasynda uaqytsha jer paydalanu tәrtibi" degen qauly boldy. Onda Alashordashylar jerding jekeshelendiriluine qarsy boldy.

Odan keyingi týrli almaghayyp zamanda qazaq jeri talaydyng kózqúrtyna ainalghany da jasyryn emes. Arghysy sonau Edilden tartyp, keshegi astanamyz Orynbor, Tashkentpen qosa Syrdyng jaghalauymen birge  qanshama jerding jat júrttyng qolyna ótip ketkeni bir bólek әngime. Al Júmabek  Tәshenov erlik pen órligin kórsetip, basyn qaterge tikpegende taghy birneshe oblystyng jeri býgingi Qazaqstan kartasynan tabylar ma edi, tabylmas pa edi?

Jә deyik, basty taqyrypqa qayta oralsaq, jerdi jeke menshikke beru asa manyzdy mәsele. Ol turaly Preziydent 2002-jylghy halyqqa joldauynda da kótergen bolatyn. Tipti, sol jyly “Jerge jeke menshik turaly” zandy qabyldau turaly da Parlament pen Ýkimetke úsynys jasaghan edi. Alayda, ol úsynysty halyq qoldaghan joq. Sonyng arqasynda jerdi jekeshelendirip jiberu mәselesi biraz duyldap baryp, sәtti ayaqtalghan edi. Alayda, aragha 13 jyl salyp búl taqyryp qayta kóterilip otyr.  

Endi qyzuqandylyq pen qyzbalyqty ysyra túryp, auyl sharuashylyq jerlerdi jappay jekeshelendiruding paydasy qanday, qauipi qay jerde degen súraqtargha jauap izdep kóreyik.

Jekeshelendirudi jaqtaushylar birinshiden, jer jekeshelense onyng iyesi tabylady, iyeleri jerdi baptap, kýtip ústaugha, ekologiyasyn jaqsartugha mýmkindik alady. Ekinshiden, auylsharuashylyq ónimderin óndiru maqsatynda sharua qojalyqtary qarqyndy damidy deydi.

Al jekeshelendiruge qarsy top, auyl sharuashylyq jerlerin jekeshelendirip jiberse, onyng sony milliondaghan gektar shúrayly jerlerding qaltaly baylar men  shet eldikterding jeke menshigine  ótip ketuine әkelip soghady jәne ol jaghdayda auyldy jerlerdegi qazaq otbasylardyn  jersiz qaluy bek mýmkin deydi.

Osy tústa, jeke pikirimdi algha tartar bolsam, býgingidey jemqorlar biylikting biyshigin ýiirip otyrghan uaqytta jerding әdil jәne qazaq últynyng mýddesine say bólinip, zang shenberinde jekeshelenedi degenge eshkim sene qoymaydy degen oidamyn. Biylikting jemqorlyghy men óz últyna jany ashymastyghynyng saldarynan qazba baylyqtyn, ken oryndary men iri kәsiporyndardyng shet eldik nemese transúlttyq kompaniyalardyng qolyna ótip ketkenin kózimiz kórip otyr. 

Osy uaqytqa deyin birneshe dýrkin jýrgizilgen jekeshelendiru jalpy últtyq sipat aldy ma? Ol jekeshelerdirulerding nәtiyjesinde qarapayym halyqtyng auzy aqqa tiydi me degen súraq ta ýlken dauly әngimege múryndyq bolyp jýr.

Qazirgi qoldanystaghy «Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksi» boyynsha auyl sharuashylyq jerleri úzaq merzimge jalgha beriledi. Ár jeke nemese zandy túlghagha jalgha beriletin jer kólemining shegi de belgilengen. Alayda, mol qarjysy men qolynda biyligi bar adamdar týrli jolmen jýz myndaghan gektar jerge ie bolyp otyr. El ishindegi әngimege qúlaq týrsek, on, tipti jýz myndaghan gektar jerge ie bolyp otyrghandardyng ishinde shet eldik jeke jәne zandy túlghalar bar kórinedi. Olar turaly, jalpy býginde jerdi kimning qansha kólemde jalgha alyp otyrghany turaly aqparat qúpiya qalpynda qaluda. Ol jerlerding qanshalyqty iygerilip el iygiligine jarap jatqany óz aldyna ýlken mәsele...

Onyng esesine  auyldy jerlerdegi túrghyndardyng jaylymdary tarylyp, auyl halqynyng sol jer iyelerine jaldanu kólemi artyp keledi. Al, jer erteng jappay jekeshelendiruge berilse, jaghday ne bolmaq?

Qazirgi tanda myndaghan gektar jer bankterde kepildikte túr. Jerdi myndaghan gektarlap úzaq merzimge jalgha alyp alghan pysyqaylar ony bankke kepilge qoyyp, mol qarjy alyp, artynan qarjyny qaytarmay, nesie alghan zandy túlghalardy taratyp, joyyp jiberip jatqan jaghdaylar az emes. Endi býgin  ne jer joq, ne qarajat joq bolyp otyrghan oqighalar jәne barshylyq.

Eger erteng jer jeke menshikke ainalatyn bolsa, jer iyeleri tek bankke kepildikke qoiygha ghana emes, shet eldik zandy nemese jeke túlghalargha satugha qúqyq aluy mýmkin. Múnyng arty jer dauynyng el dauyna ainaluyna әkelip soghary sózsiz. Alayda ol kezde «jau ketken song qylyshyndy boqqa shap» degen siyaqty, jat júrttyng qolyna ótip ketken jerdi qaytaru mýmkin bolmay qalady.

Sondyqtan, býgingidey birinshiden, jemqorlyq biylik tarmaqtarynyng barlyghyn jaylap, shyrmap alghan, ekinshiden, últaralyq jaghdaydyng ushyghyp túrghan kezinde jerdi jekeshelendiruge mýlde bolmaydy dep esepteymin.  

Búl mәselede eng aldymen ózin últshylmyn dep sanaytyn azamattar belsendilik, tipti jankeshtilik tanytuy kerek dep sanaymyn. Eger biz býgin marghaulyq, jasqanshaqtyq tanytyp, jerge qauip tóndirsek ol bizding últ aldynda da, bolashaq úrpaq aldynda da keshirilmes kýnәmiz, satqyndyghymyz bolyp sanalary sózsiz. Sondyqtan, shet elding mәselesine kelgende auzy jabylmaytyn, últtyq mýddege kelgende jaq ashpaytyn jalghan últshyl emes, elimiz ben jerimiz ýshin otqa da, oqqa da dayyn naghyz, shynayy últshyl ekenimizdi kórseteyik.

Maqsat Iliyasúly, zanger.

Abai.kz