Beysenbi, 21 Qarasha 2024
Ádebiyet 24743 0 pikir 27 Sәuir, 2015 saghat 14:59

Tobyq JARMAGhAMBETOV. OTAMALY

Búl anyz kóktemde qar erip, jer jalanashtanghannan keyin kenetten yzghyryqtyng qayta soghyp, boran qaqap ketkeninde eriksiz eske týsedi. Sondaghy soqqan doly jel soltýstiktegi mәngi múz taularynyng arasynda úmyt bolyp qalghan anyzdy sary dalagha qayta aidap әkeledi. Sondaghy qaptay jaughan qar qiyrshyqtarynyng әrqaysysynda osy anyzdyng múz bop qatqan týiirshikteri úshyp jýredi. Sol kezde anyzdyng әlsirep jetken mún-zary keng dalany túmanday býrkep ketedi. Búl múng birese jusan basyna soghylyp, birese qiyaqty túnshyqtyrady. Birese jazyqqa jayylyp, birese búltqa sinedi. Biyik qúzdyng basynan jel bolyp qúlap, say-salagha tyghylady. Ózen betinde shyny tolqyn bolyp oinaydy. Jer ýsti, aspan asty jýrek zaryna tolyp, tóbelerding baurayyn qayghy sharbysy qorshap alady.

Sol kezde qazaqtyng kóne dalasyndaghy qartamysh jusandar búl anyzdy taghy bir estiydi. Jelmen birge jetken sher dalagha mynany aitady desedi qariyalar.

 *  *  *

Ertede qazaq dalasyn borandar men anyzaqtar, jút pen qasqyrlar, sosyn... azdaghan qazaqtar jaylaytyn. Qazaqtyng dalasy tóbelerden túratyn. Ár tóbening baurayynda tilin jalandatyp jút jortatyn. Ár tóbening ar jaghynan qamshyday suyrylyp shyghyp boran yshqynatyn. Ár tóbening astynda qasqyr jatatyn. Sol kóp tóbelerding birining baurayynda Otamaly degen qoyshy ómir sýrgen eken.

 *  *  *

Otamaly qolyna tayaghyn alyp, kishkene lashyqtan dalagha shyqty. Kýn shapyrashtanyp, qyp-qyzyl bolyp batyp bara jatyr eken. Kózin qysynqyray oghan biraz qarady. Ishinen birdemelerdi aityp kýbirledi. Basyn shayqady. Áli oty sónbegen kózderin aspan ortasynda audaryp, ony da barlap qarady. Alystaghy jardyng basynda bir top qargha shulasyp jýr eken. Ol basyn taghy shayqady.

Aqyrynda ornynan qozghalyp, anaday jerde túrghan appaq kiyiz ýige bettedi. Aq ýiding ar jaghyndaghy tóbelerding bauyrynda bir top qoy jatyr. Jer beti týgel jalanashtanghan. Kýngey jaq betteri kógere bastaghan. Kóktemning kónildi sulary jer betin shyjbaylap ótkeli de kóp bolmaghan — әr jerden-aq ýlkendi-kishili jyralar, jana saylar kózge iligedi.

Otamalynyng artynan úzyn qúiryqty ala tóbeti erip keledi. Onyng qúlaghy týiejapyraq siyaqty salbyranqy.

Otamaly aq ýige jetti. Ýige kirmesten búryn, búrylyp kýnge taghy qarady. «Únamaydy...» dep kýbir etkendey boldy, biraq erni onsha qozghalyp jarymady. IYti qojayynnyng ynghayyna jyghylghanday, o da kýnge qarap biraz túrdy. Biraq basyn shayqaghan joq.

Otamaly kiyiz ýiding esigin kóterip ashty da, ishke endi.

Tórde qara múrtty bireu zerenge múrtyn malyp shúbat iship otyr. Otamalyny kórgenmen, kónil audarghan joq, jambastap jatyp soraptap júta berdi.

Álgi adam susynyn iship bolghansha, Otamaly tynysh otyrdy.

Ýiding ishi jihazgha toly. Keregelerge oily kilemder ilinip tastalghan. Salbyrap-salbyrap túrghan jibek jelbaular. Qazan-ayaq jaqta ýlde men býldege oranghan bir әiel otyr. Qúlaghyndaghy syrghalary, qolyndaghy bilezikteri — bәri aq kýmisten soghylghan, jalt-júlt etedi. Ayaghyndaghy biyik óksheli kebisine kýmis shalynyp, әshekeylengen. Ýstinde qytay, samarqan jibekteri. Qasyn sýrmeletken. Biraq kiyimi qansha әdemi bolghanymen, ózi tolyq, kelissizdeu. Úrshyghyn tomar boyaudyng týbiri siyaqty sausaqtarymen qolapaysyz, iykemsiz ainaldyrady. Odan góri jogharyraq eki qyz otyr. Biri boyjetip qalghan. Basynda ýkili bórik. Búrymdary dalanyng juan qara jylandarynsha ayaqqa oratylyp jatyr. Biri toghyz-on jastaghy kishirek qyz. Tórde ten-teng bolyp jinauly túrghan tekemetter men oily, kiyiz qapty sandyqtar. Olardyng ýstinde atlas, torghyn, jolaq barshyn kórpeler.

Qara múrtty shúbatyn iship boldy. Zerendi kishirek qyzyna ústatty da, múrtyn biraz sýrtip otyrdy. Sodan keyin kózin qysynqyray Otamalygha qarady:

—   Otamaly namazdygerde kelmeytin...

—   IYә, bayeke, Otamaly namazdygerde kelmeytin, — dedi Otamaly da. Az ýzilisten keyin: — Býgin Otamaly namazdygerde kelip otyr, — dedi sózin bólip-bólip.

—   Otamaly namazdygerde etigin jamaytyn ya qoyyn qayyratyn. Qoylaryn týngi óriske alyp shyghugha dayyndalatyn.

— Dúrys, bayeke. Namazdygerde Otamaly etigin jamaydy, bayeke namazyn oqidy, qargha úyasyna kiredi. Biraq býgin Otamaly etigin jamaghan joq. Býgin keshke qaray qargha úyasyna kirmey, qinalyp biraz úshty... Otamalygha kiyim kerek. Erteng kýn suyq bolady... Býgin týn suyq bolady...

—   Ony Otamalygha kim aitty?

—   Ony Otamalygha batyp bara jatqan kýn aitty.

—   Kýn batyp ketti me?

—   IYә...

—   Endeshe, Otamaly mazasyzdanbasyn. Kýn aitty da ketti, al Otamaly qoyyn óriske aidap shyghuy kerek. Kýn aitady da ketedi, ol týnde Otamalynyng qoyyn óriske aidasyp aparyp tastamaydy.

—   Otamalynyng ýiinde eshtene joq. Otamalygha qalyng ton kerek.

—   Otamalygha kóktem berildi.

—   Otamalygha tamaq kerek.

—   Otamalygha jyly týn berildi.

—   Otamalygha baypaqty etik kerek.

—   Otamalygha busanghan jer berildi.

—   Otamalygha jaqsy at kerek.

—   Otamalygha eki ayaq, bir tayaq berildi.

Otamaly týnerip qaldy. Qastary kózin jauyp otyr. Birer sәtten keyin ghana ol jay dauyspen:

—   Otamaly týnde qoylardy óriske shygharmaydy. Otamaly qoylardy kýndiz jayady, — dedi.

—   Otamalygha myng júldyz berildi!

—   Júldyzdardy búlt býrkeydi.

—   Otamalygha tóbeler berildi.

—   Tóbelerdi túman býrkeydi.

—   Otamalygha jyralar, saylar berildi.

—   Jyra-saylardy qar jabady.

—   Otamalynyng jaghyna jylan júmyrtqalap, tamaghyna tyshqan indesin!

—   Kýn suyq bolady! Týn suyq bolady! Qoylar yghyp ketedi. Otamaly qoylardy óriske shygharmaydy!

Baydyng kózi shapyrashtanyp ketti:

—   Qazirden bastap Otamaly qoygha ketedi!

Otamaly ýndegen joq. Biraq bú joly kózin tómen salmay, baygha qarap otyr. Týiilinkirey, synay qaraghanday. Aspanda jýrgen býrkitting tómendegi jәndikterge bayyppen kóz jibergenindey ghana.

—   O, Japan, men aityp boldym! — dedi.

Osy kezde úrshyghyn toqtatyp qoyyp, manadan әngimege qúlaq týrip otyrghan әiel shap ete týsti:

—   Endeshe, Japan da boldy! Aytty ghoy saghan. Nemene, tisindi tireu, jaghyndy sýieu qylyp!

Otamaly әiel jaqqa qaraghan joq. Tek Japan әieline birdeme der me eken dep kýtip edi, biraq ol qoshtaghanday ýndemey qaldy. Sosyn Otamaly jaylap týregeldi de, dalagha shyqty. Esikting aldynda iyti múny kýtip túr eken. IYesin kórip, qúiryghyn jalqau búlghandatty.

Dala qaranghylanyp qalypty. Temirqazyq. Jetiqaraqshylar kórine bastaghan. Olar bir janyp, bir sónip, selk-selk etedi. Aua salqyn. Jer beti sәl tonazyp, kilegeylene qatatyn týri bar.

Otamaly ýshinshi ret basyn shayqady.

Ol lashyghyna keldi. Lashyghynyng ishi qaranghy eken.

Belbeuindegi shaqpaq tas pen bilteni alyp, ot tútatty. Kepken bayalysh pytyrlap, zu-zu etip jana bastady. Ýsh jaqty oshaqtyng janynda basyn tómen salbyratyp jiberip Otamaly otyr. Onyng ýiinde eshkim joq-ty. Ózining bar ómirin osy eski oshaqtyng janynda ótkizgen. Es bilip, etek jighaly bay ýii osy oshaqty enshige berip, jaman lashyqqa kóshiripti. Sol lashyq qazirgi tesikterinen júldyz sanaugha bolatyn tozyghy jetken shúrq-shúrq kiyizder de, sol oshaq osy aldyndaghysy.

Otamaly ómir boyy jalghyz kele jatyr. Ol ýilengen joq. Bir ret, shamasy búdan otyz jyl búryn, múnyng jigit kezinde bay, qazirgi Japannyng әkesi, ýilendiremin dep bir aityp edi. Biraq ol marqúm sózin úmytyp ketken boluy kerek, artynan auyzgha almay dýnie saldy. Al Japannyng múnymen tipti isi bolghan joq. Qanshama auyldarmen qatar otyryp, qanshama qasyna sýrme jaqqan, qolyna synghyr bilezik taqqan qyzdarmen kezdeskenimen, Otamaly maly joq bolghandyqtan ýndemedi. Sóitip jýrip eluding ýstine shyghyp ta ketti. Ómirden bar kórgeni osy oshaq, lashyq, itteri, baydyng ýii. Otamalynyng dýnie tanuy osymen shekteledi. Biraq ol keng dalanyng etene balasy edi. Ol qayghyrghanda qarlyghashtar manaylap úshyp júbatqanday bolatyn. Ol jadyraghanda kýn de kýlip, núryn shashatyn. Tóbeleri, ózender, qyrqa-saylar, jusan, qiyaq, dala gýli — múnyng әkesi de, sheshesi de, sýigen jary da edi.

Oshaqqa basyn berip ol oilanyp otyr. Qiynshylyq kezderinde ylghy osylay otyratyn.

Ýide ilip alar eshtene joq. Ya kiyim, ya kórpe-tósek, sandyq, jihazdar bolsayshy! Tek shóp pen qoydyng jýnin aralastyryp jasaghan tósek tәrizdes birdeme... Kenet esik sәl qozghalyp kóterildi de, ishke it kirdi. Ol óz ornyn jazbay biletin, ong jaq qanatqa jatyp aldy. Otamaly iytine kónil audarmay, saqalyn tómen salyp jiberip ýnsiz otyr. Ot pyshyrlap janyp jatyr. Mineki, manadan beri ot tiymey túrghan bayalyshtyng bir juandau bútaghyn jalyn tili bir jalap ótti. Biraq eshtene bolmaghanday, bayalysh búrynghy kýiinde qala berdi. Ot ekinshi ret soghyp ótkende bayalysh sәl kýngirttenip qaldy. Sonda da janyp ketpedi. Ot tilderi kóbeyip kelip, ýshinshi ret sharpylghanda ghana bayalysh denesine ot jabystyrdy.

Otamaly sol bayalysh bútaghyna qarap otyr. Janaghy qara bútaq endi kyzaryp, shoqqa ainalyp keledi. Ot tilderi endi búdan auysyp, bóten bútaqtargha qaray shapshuda. Álgi bútaq týbirinen synyp jerge týskenshe, qyzyl shoq kýlge ainalghansha, Otamaly soghan ýnsiz qarap, saqalyn ústap, otyryp aldy. Birazdan keyin baryp aqyryn dauyspen:

— Oshaq, sau bol, — dedi. Sosyn belin qattyraq tartyp budy da, dalagha shyqty.

«Ay, Jetiqaraqshynyng tenseluin-ay!»

Bauraydaghy qoylargha qaray jýrip keledi. Dala edәuir qaranghy. Biraz jýrgennen keyin pyryldap jayylyp jatqan qoylardyng shetine ilindi.

Kishkene bayyrqatyp túrghannan keyin qoylardy jayymen ornynan qozghaltyp, kýndegi әdetinshe Temirqazyqqa baghyttap órgizdi. Qoylar asyqpay qaptap jayylyp keledi. Aua búrynghydan da shynyltyr. Jer degdip, qata bastaghan. Júldyzdardyng bәri samsap túr. Biraq Otamalygha túrystary únamaydy. Shetterinen qalshyldap, dirildep, bir ayaghymen sekendep túrghan siyaqty.

«Júldyzdargha da qiyn-au, jap-jalanash, — dep oilady Otamaly bir mezet... — biraq olar kóp qoy».

Otamaly qoydyng sonynan ere berdi. Ýstinde shekpeni, ayaghynda baypaghy joq, tozghan etigi bar. Basta jenil tymaq, Belinde shaqpaq tasty, bilteli, bir kishkene pyshaqty eski qayys belbeu. Artynda iyti erip keledi. Ol әli bir dybys shygharghan joq. Jayshylyqta dybys shygharmay, qojayynynyn sonynan jalqau erip otyratyn әdeti bar-dy onyn.

...Jetiqaraqshy Temirqazyqty ainalyp, týndi júta berdi.

Týn ortasynda tóbelerding bauyrynan әreng kóterilip, eptep jel ese bastady. Búl eshkilerge jaqsy boldy, olar múryndaryn kóterip, mýiizderin artqa tastap, jýrisin óndirtti. Qoylar olardyng sondarynan enteley órip, túyaqtyng tysyry týnning birkelki tynyshtyghyn búzyp túr. Ár jerden-aq túyaqqa tiygen tas, synghan búta, sekirgen maldyng top etkeni siyaqty dybystar estiledi. Tóbelerding tas baurayymen jýrgende, bir-birine tiygen túyaqtar ma, tastar ma, shaqpaqsha jaltyldap, tóbening әr jeri bir jalt-júlt etedi. Jusandardyng birkelki júlynghan pytyry, qoylardyng pysqyrynuy, olardyn iyisi, artynda qalghan jyly bulary Otamalygha әli týnnin suyqtyghyn sezdirmey kele jatyr.

Otamaly qolyna tayaq ústaghany bolmasa, oghan sýienbeytin.

Týn ortasynan auyp barady. Qoylar jýrisin shapshandata bastady. Týnning birte-birte suytyp bara jatqany belgili boldy.

«Kýn aytyp edi ghoy!»

Otamaly auyldan úzap ketti, ondaghan tanys tóbeler mýlgip, qara jaulyq jamylyp, artta qaldy. Tanys jyralar men saylardy da tastady. Biraq qúnyqqan qoylar jana óris izdep, búrynghy mejeden ótip barady. Otamaly olardy keyin qayyrghan joq. Qaytatyn uaqyt әli bolmaghan-dy. Otamalynyn iyti qoylardyng aldy-artyna shyghyp, әr jaqtan dybys berip qoyady.

Tangha jaqyn, qaydan kelgeni belgisiz, bir myjyrayghan tóbening bauyrynan yzghyryq jel kenetten qoylar men Otamalygha lap berdi. Jel shekpenning etegin kóterip, bóz kóilekti dýrildetip, Otamalynyng býiirinen ótip ketti.

Ol birdeme dep kýbir ete qaldy. Álgi jel jalghyz kelgen joq eken, aspannyng sol jaq shetindegi júldyzdar jayyn jútqan shabaqtarday joghala berdi.

Otamaly endi qoydyng aldyna shyqty. IYtin dauystap shaqyryp, ony yq jaqqa jóneltti. Biraq qoylar shashyranqyrap ketken eken, tez qayyrylyp bolmady. Aspandaghy júldyzdar sóngishtep jatyr. Búlttar jabylghan týndiktey aspandy býrkey berdi. Mine, Jetiqaraqshy da jútyldy.

Otamaly jýgirgishtep qayyryp jýr. Ayaghynyng astyndaghy qystan shyqqan kókpek sytyrlap synady, jusan eziledi. Jel soghyp berdi. Qoylar úilyghyp qaldy. Týnge taghy bir týn qosylghanday, týnerip ketti.

Manaydaghy bozghyn tóbeler de kórinbey barady. It anda-sanda shәuildep ýrip, keyde ars ete qalyp, qoylargha baghyt bergishteude. Jelding kýshti yzyly qoylardyng pysqyryghy men manyrauyn әreng estirtedi. Otamaly auylgha qaray aidap keledi. Qatty jýristen jýregi jiyi-jii soghyp, dýrs-dýrs etedi. Qarmanyp jýrip belindegi shaqpaq tasy men pyshaghyna qol jýgirtip edi, olar ornynda túr eken. Álden-aq ayaghynyng úshy múzdap, tizesi qata bastady. Biraq múnday suyqtyng talayyn kórgendikten, ony eleng etken joq, oiyna qorqynysh ta alghan joq, tek esil-derti qoylardy qayyryp, aman jetkizu,

Qoylar alghashqyda jaqsy jýrdi. Bәri de júludy qoyyp, entelep algha úmtyla berdi. It yq jaqta. Qoylardyng eriksiz yqqa ysyrylatynyn it te, Otamaly da jaqsy biledi. Jel kýsheygen ýstine kýsheye týsti. Dalada qalghan boyshang itsiygekter men bútalardyng zarlaghanyn Otamalynyng tәjiriybeli qúlaghy týn dybysynan ajyratyp keledi. Baghdar beretin júldyz joq bolghanymen, Otamaly jer tanyghysh edi, qoylardyng sәl búryla bastaghanyn jazbay biletin. Ol qoylardy qaqpaylap, jýgire basyp qayyra berdi. Eshkilerding bәri entelep algha shyghyp ketken boluy kerek, Otamalydan eki-ýsh adym jerde qoylardyng qúiryqtary ghana qomaqtalady, siraqtardyng bir-birine tiygen sartyly, toptyng dýrili jelge qosylyp, Otamalynyng aldy qalyng shugha tolyp keledi. It anda-sanda qynsylap qoyady. Shamasy, ol da múnday alasapyran jýristi kópten kórmegen boluy kerek.

Otamalynyng tizesi tona bastady. Denesine de suyq jetkendey, bóz kóilekting ishi salqynday berdi. Jel onyng ýlken saqalyna oratylyp, tómen qaray, kóilekting ishine lap etedi.

Qoylar da qauipti sezgendey jýrisin kýsheytti. Itting dausy endi toptyng ya ana shetinen, ya myna shetinen bir shyghady.

Otamaly ne de bolsa tangha aman jetsem, jaryqqa bir ilinsem dep keledi. Qansha aitqanmen, jaryqta jol tabugha bolady. Búl qatty bolghanymen, jel ghoy...

Joq, tek qana jel emes, Otamalynyng shekpenine birdemeler tysyrlap tie bastady. Sipap qarap edi, jalanash qolyna týsken týiirshikter erip barady.

«Qar!»

Qar jauyp berdi. Biraq suyq qar emes, tiygeni tiygen jerinde erip, tez dymqylgha ainalyp jatyr. Kóp úzamay-aq Otamalynyng shekpenining syrtynan erip qatqan múzdyng bir qabaty payda bolyp, syrt kiyimi auyrlap ketti. Qoylardyng da jýnine sabalaq qar qonyp, múz tongha oranyp barady. Osy kezde it yrsalaqtap jýgirip Otamalynyng qasyna kelip edi, onyng qimylynan eshqanday ózgeristi bayqamaghan son, qoydyng yq jaghyna qayta shapty. Erigen qar Otamalynyng saqalyna qata bastady. Múrtyn da sonday múz qabyrshaq býrkep, auzyna jetip qaldy.

Jel kýsheyip, qar týsimin kóbeytti. Bir mezet Otamalygha qoy tobyry baghyttan tayghan sekildenip ketti. Jer ýsti búl kezde alay-týley bolyp bara jatyr edi. Osy shamada baghyttan taymau, әriyne, óte qiyn.

Jel kýshin jinaghanday ynyrana bastady. Endi edәuirshik boran bolyp qalyp edi. Eptep jaryq boldy. Endi aldaghy ketip bara jatqan qoylardyng dóngelekshe deneleri de ayqyndalghanday.

«Tan...» dep oilady Otamaly.

Ayaqtyng astyndaghy jartylay múz, jartylay qargha oranghan jusandar men kókpekter kórine bastady. Otamaly endi qoylardyng orta shenine deyin kóz jetkizdi. Qar әli jauyp, borap túr. Jel ishin tartatyn emes. Mine, qaptaghan qoydyng býkil óresi qarauytty. Aldy mandaydaghy tóbening bauyryna órmelep barady eken. Bәrining de arqasynda batyrlardyng sauyttarynday jaltyrauyq múz ben appaq qar.

Tang atty. Biraq manay bualdyr. Dúrys eshtene kórinbeydi. Bәri de týs kórip jatqandaghyday. Anyq kózge úryp túrghan eshtene joq. Qoylar bualdyr perdening ar jaghynda bara jatyr. Jerdegi shóp, búta da sol týs siyaqty, belgisiz, bualdyr boyaumen boyalghan. Qardyng әli erip bolmaghan bóligin jel kótere úshyryp, qoylardyng ýstin, tóbelerdin baurayyn múnargha bóktirip barady.

Endi, shamasy, kýn shyqqan bolu kerek, jaryq bir qalypta qaldy. Sonyng ózinde de bir tóbeden әri eshtene kórinbeydi. «Endi kishkene jýrsem, auylgha ilinip qaluym mýmkin. Qoylardy auyl syrtyndaghy keng jyragha qamap, lashyqqa kirip, demalugha, keptirinuge bolady»,— dep oilap keledi Otamaly.

Qoylar erimtik kýrpik qardyng ýstimen, jinishke ayaqtarymen on syza, qaptap barady. Artta qalghan onlardy jel ayausyz óshirgishtep, qarmen tegisteude. Qoylar basyn tómen salyp alghan, Otamalygha tek olardyn myndaghan dóngelek qúiryqtary kórinedi. Olary bir tómen, bir joghary shyghyp, retsiz qimyldasady. Artta keybir jerlerde qarayyp qalyp jatqan qúmalaqtardy jel әueli bytyratyp alady da, keyin qarmen kómedi.

Jaryq bolghaly da biraz boldy. Qar basqandyqtan ba, tóbelerding de týri ózgerip ketken. Tanys tóbeler betin býrkep, aq shymyldyqtyng astynda jasyrynuly. Áli qar qalyn emes, biraq tanys jyralar kezdespeydi. Bәri de eptep ózgergen ya jana ghana qozghalyp, qayta qoyylghanday.

Otamalynyng kóniline kýdik oraldy. Osy shamada jerden bir uys tas aralas topyraq alyp bayqap kórip edi, odan kýdikti eshtene taba almady. Jәne shópter de tap onsha ózgerip bara jatqan joq. Kýnde kezdesetin, osy manaydyng shópteri. Jusan, kókpek, eptep bayalysh, itsiygekter, eski qyna...

Ol ishin jel keuley bergesin, qattyraq buynyp aldy. Shaqpaq tasyn, pyshaghyn taghy bir ústap kórdi. Bilte salghan qaltany qymtanqyrap japty. Su bolyp qalsa, ot jagha almaydy ghoy.

Jel bayaghyday zuyldap túr. Qattylyghy sonshalyq, kózding túsynan ótken qar qiyrshyghy kórinim jerge jetkenshe qúlamaydy, sol baghytpen úsha beredi. Jel Otamalynyng shekpenining etegin kóterip, tizesin aimalaydy. Jýn shalbardyng tesikterinen shapshyp kirip, denege iynedey qadalady. Biraq Otamaly ony oilap kele jatqan joq. Kýdigi — auyl baghdary. Shamasy, auyldan tayynqyrap ketken boluy kerek, әitpese, jetetin uaqyty bolghan-dy.

Otamaly kóp seskenbeytin. Eger tanys tóbege kezdese qalsa, jón tabatyny anyq. Tek qoylardy jelge qaray aidau qiyn bolatyn shyghar. Ya bir jyrada iyirip qoyyp, jel tynghan song aidap aparugha bolady ghoy. Kókek aiynda qar úzaq jatpaydy. Bir shay ishimnen keyin-aq erip sala bergenin kóresin.

It te jaryq bolghasyn tynyshtalypty. Múz qatqan qúiryghyn sýiretip yq jaqta keledi. Kýn suyta bastaghanday boldy. Endi qar erip jaughanyn qoyyp, ózinin qúrghaq qiyrshyq kýiinde Otamalynyng shekpenine tiyip, tyq-tyq qayta yrshyp týsedi.

«Kýn suytyp ketpese jarar edi».

Ol basyndaghy tymaghyn basynqyrap kiydi. Qolyndaghy tayaghyn ontaylap ústap, algha enteley týsti.

Qoylar tóbelerding baurayymen qalqyp keledi. Manay týtey bastady. Búryn qar erip, boran onsha myqty bolmay túr edi, endi qar úlpaday úshugha ainaldy. Itsiygekter men jusandar kómiluge jaqyn, olardyn da ysyrylghan qardy endi ústay alatynday qauqary joq, tek qyltiyp jinishke úshtary qalypty.

Qoylar búrynghydan da góri bir-birine jabysa tyghylyp, birinin-biri býiirlerin ýikeley, algha úmtylady. Jaqyndaghy qoylardyng manyraghany aiqyn estiledi. Kýn týs bolyp qalghan shyghar. Endi Otamaly adasqanyn anyq bildi. Biraq ol múny barlyq dala adamdarynday salqynqandylyqpen qarsy aldy: ýn qatpastan qoylardyng sonynan ere berdi. Qayyrghanmen, qoylar bir yqtasyngha jetip almay, sirә, toqtamaydy. Sondyqtan aldyna shyghyp ta keregi joq. Múz-qargha tiyip qayys etikting basy mýjilip, agharyp barady.

Týsten keyin qar búrynghydan da góri týtilip, manay әlem-tapyryq bolyp ketti. Osy shaqta aldaghy eshkilerding mýiizderi kómilip, qoy tobynyng teng jartysy kórinbey qaldy. Tóbeler birte-birte tereng sudyng týbine batyp bara jatqanday, birining sonynan biri joghala berdi.

Otamalynyng shekpeninen jel әldeqashan ótip ketetin edi, ýstine qatqan múzy abyroy boldy. Biraq etek pen moyynnan ulep, pәle bop túr. Jәne bashpaylary da uday ashyghanyn sezdire bastady.

Qoylar jýristi ýdetti. Otamaly búrynghydan da góri entelep jelip keledi. Endi ainala birte-birte qaranghylana bastaghan siyaqty. Qar kóbeye berdi.

«Lashyghym kómilip qaldy-au».

Otamaly baydyng aq ýiin kóz aldyna bir elestetip ótti. Shúbat iship otyrghan bay, onyng zerenge malynghan qara múrty kóz aldyna kelip túryp aldy.

Osy kezde qoylar japatarmaghay manyrap ketti. Olar bir top bútanyng arasyna kirgen eken. Otamalynyng kóz aldyndaghy múrt joghalyp ketti. Jyra ya yqtasyn kezdesti me dep ýmittenip qaldy. Biraq bútalardyng arasynda qar qalyng eken jәne yqtasyn bolarlyq biyik te emes — jel aidaghan qoylar, Otamaly, iyt — bәri maltyghyp, panasy joq bútalardyng janynan jýzip óte shyqty.

Qaranghy tartyp barady. Otamalynyng kózining aldy qara múnarlanyp, týnerinkirey bastady. Jerdegi qardyng da, úshyp bara jatqan aq múnardyng da jýzderine synyq engen. Týnge deyin toqtalmasa, taghy qiyn. Ásirese, týnde qayda bara jatqanyndy bilmeysin. Biraq bәri bir emes pe? Kýndiz bolghanymen, qazir ne kórinip, ne aiyrylyp jatyr ...

Otamaly keshe keshten beri tamaq ishpegenin esine aldy. Áriyne, qyzulyqtan, jýristen, qauipten әli ol ashtyq turaly oilaghan joq, qarnynyng da ashqanyn sezgen joq, biraq bir kýn tamaq ishpegendigin esine aldy da qoydy. Belbeuin taghy da tartynqyrap buyp, qymtanyp aldy da, tizeden qar keship, algha jyljy berdi. Qoylar kýndizgi ýrdis jýrisin qoyghan, jel qansha qatty bolsa da, jay jýrip keledi. Óitkeni, qar qoylardyng jýrisine qiyndyq keltire bastap edi. Jәne dalanyng biyik shópteri de qardy túta bergen. Otamalynyng kózining aldynda myndaghan dóngelekter oinap, manay qarauytyp, ózgere berdi. Borannyng basylatyn týri joq. Jer betin jalap, yzyldap, ysqyryp túr.

Otamalynyng kózine bay ýii qayta elestedi. Baydyn kelinshegi, onyng ýstindegi samarqan, qytay jibekteri, qyzdarynyn basyndaghy jelkildek ýkiler, jibek jelbaular, aghyl-tegil dýniye...

Otamalynyng tizesine shekpenining etegi sart etti de, ony myna dýniyege qayta alyp keldi. Ayaqty qayys-siri jep tastapty. Ayaz kesh jaqyndaghan sayyn kýsheyip keledi. Biraq Otamaly ayazdyng belin týn syndyrady ghoy degen ýmitte.

Týn keldi. Tobyr qaranghylyqqa birden jútyldy. Otamalygha tayaq tastam jer әreng kórinedi. Qoylardyng jalynyshty manyraghany ertip kele jatyr ony. Manadan jauyp túrghan qar qiyrshyqtary da tolastaghan siyaqty.

Otamaly qoryqpaytyn. Biraq myna qaterli týn onyng kóniline ýlken kýdik engizdi: qoygha qasqyr shabuy mýmkin. Múndayda qasqyrlar, qaydan jinalghany belgisiz, samsap qorshap alady. Boranda olardyng otty kózderi de kórinbeydi, ayaqtyng astynan shygha kelip, dýrildetip ala jóneledi. Otamaly әlsin-әli boran yzylynyng arasynan osy dýrildi izdep, qúlaghyn tosady. Biraq әzir tynyshtyq.

Búlardy jel qazir yrqynsha aidap kele jatyr. Myndaghan qoylar qar betimen úshqan bir japyraq siyaqty. Ya qonatyn say, ya tyghylar pana bermey, bir tóbening baurayynan ysyryp shyghyp, ekinshi tóbening baurayyna qaray qalqytady. Odan taghy tayghanaqtap, su betindegi qoghaday tolqynmen alysyp jyljy beredi, jyljy beredi.

Otamaly endi myqtap tona bastady. Jana keshke qaray bastalghan boran jyly bola ma dep edi, biraq uaqyt ótken sayyn ayaz biz túmsyghyn tizege batyra týsti.

Qoylar týnimen yqty. Búlargha baghyt berip te, aidap ta, adastyryp ta kele jatyrghan — sol jel. Aq boranmen birge oinaqtasqan jel tangha jaqyn tósin jazghanday. Aqyrynda ashuly yzamen tóbelerding bauyrynan týndi de dýrkirete ysyryp, yq jaqqa úshyryp alyp ketti. Tang Otamalyny myndaghan qylyshtardyng suylymen qarsy aldy. Beyne onyng manayynda myng san qol kórinbeytin qylyshtaryn jalandatyp, birin-biri ayausyz turap jýrgendey.

Jer beti aq týtinmen janyp jatyr. Ayaz ottan jaman. Tiygen jerin qaryp, kýidirip barady. Suyq ot betti shymshyp, kómeyge tolady. Demdi buady.

Otamaly alghash ret ózinen әl kete bastaghanyn sezdi. Beli syrqyrap auyryp barady. Sýiekterining auyrlyghy ómirinde býgin bilindi. Olardy bayaghydan beri qalay arqalap jýrgen?!

Ol betin uqalap, belbeuin tartynqyrap budy. Ishi qabysyp qalypty. Myna shekpenine qatqan múzdyng bir kesegi týsip ketkendey ishki sarayy da sap-salqyn.

Jel endi qara tilderin jalaqtatyp, Otamalynyng tizesin, betin, shekpenin, etigining qonyshyn jalap keledi. Qazir ózi biy, ózi qúday. Sonysyna masattanghanday keyde syqylyqtap kýledi. Sosyn ashu shaqyryp, barpyldap ala jóneledi. Endi birde qaharlana qorqytqysy kelgendey әrtýrli ýnge salady. Sol kezde manay birese búralqy ittin úlyghanynday, birese taghy mysyqtyng mauyqqanynday, birese su ógizding ynyranghanynday dybystargha tolyp ketedi. Bәrin jasap, bәrin iygerip, baghyndyryp túr. Tek kýshi kelmeytin bir zaty — qaranghylyq. Sondyqtan ony kóterip tastay almay, әzirshe osy qara boyaudyng ara-arasymen zulap, denesine sonyng kýiesin jagha yzghidy. Búl týn Otamalynyng baghyna taghy da qasqyrsyz ótti.

Tang alabúrtyp atty. Áriyne, eshqanday sәule de, ashyq jaryq ta, kókjiyek te joq. Tek bualdyr, búldyr, su qosqan sýtting týsindey birdene. Sol sýt aghara beredi, aghara beredi. Tang da, tanertengilik te osy.

Ayaz kýn ótken sayyn basylmaq týgil, qylyshyn qayrap, nayzasyn ýshkirley týsken siyaqty. Býgin tanerteng Otamalynyng tymaghy, saqal-múrty, qastary aq qyraugha malyndy da qaldy. Qyraugha bókken qoylardy da jel úshyrtyp aidap keledi. Itting qara kózderi qyraudyng arasynan monshaqtay jylt-jylt etedi. Ayaz qarlardyng birazyn qatyryp tastaghan eken, qoylardyng jýrisi sәl jenildeneyin dedi.

Boran sәl serpilgendey. Otamaly týsim emes pe eken dep, kózine senbey, qayta qarap edi, shynynda da bir ózgeris bar siyaqty. Ýsh-tórt tóbe de kórindi manaydan. Otamalynyn ishi jylyp, denesin әlsizdik biylep qoya berdi.

«Endi rayy qaytsa eken, tәnirim-ay!»

Qoylaryna taghy bir kóz tastap, eki kýn borannan aman qalghanyna ishtey quanyp keledi. Tipti, osy jerge qúlap týsip, úiyqtap qalghysy da keledi.

Biraq quanysh úzaqqa sozylmady. Týske jaqyn qar qayta jauyp, jel ony iritip ala jóneldi. Aq dýley shabysyna qayta basty. Endi әri ayaz, әri boran qatar júlyndy. Qar betinde qyltighan bir búta tynysh qalghan joq, bәri de iyilip, býgilip, zarlap jatyr. Jer ýsti — yzyl men saryn. Jerding ókpesine sadaqtyng oghy tiygendey ynyranyp jatyr. Keshke qaray toptan eki qoy bólinip qalyp qoydy. Olardyng bauyrlary qargha malynyp-malynyp túr, shamasy, jýrerge әli qalmaghan bolu kerek. Yzghyryq jelding ótinde ekeui shonqiyp-shonqiyp qala berdi.

«Alda, januarlarym-ay!»

Otamalynyng kózinen jas yrshyp ketti. Artyna úzaq qarady. Ishin belgisiz bir u tyrnap ótkendey, qatty kýizelip ketti. Biraq toqtaugha mýmkinshilik joq, top algha ketip barady. Otamaly da jelmen jyljy berdi. Olardyng qiyn ólimmen, azapty ólimmen ótetinin bilip ketti. Birazdan song olardy boran ajal kórpesine orap alyp, joq qylyp jiberdi.

Týnde búlar bir top qamysqa tap boldy. Ayaqtarynda әreng túrghan qoylar qamystyng ishine kirisimen qargha bauyrlaryn tósep jata-jata ketisti. Qamystyng arasy jelden de yqtasyn.

Otamaly quanyp ketti. Qamystyng o sheti men bú shetine bir shyghyp edi, qomaqty-aq. Qoylardyng bәri týgeldey soghan syighan. Januarlar qamystyng yzylyn jamylyp jym-jyrt jatyr. Tek qamys bastary ghana bir-birine tie sartyldasyp, yzy-qiqy ýn shygharady.

Otamaly yq jaqtan kelip, biraz qamys syndyrdy. Beli enkeygende syrqyrap, әreng iyliktirdi. Jýrispen bayqamapty, qoldary, tizesi de ýsigen siyaqty. Syndyryp alghan qamystaryn әrirek aparyp ýidi de, bir shetinen jel úshyryp ketpesin dep, ayaghymen basyp túryp, shaqpaq tasyn sartyldata bastady. Qoly iylikpeydi, eki tasty bir-birine әreng tiygizedi. Úshqyn kópke deyin biltege tiymedi. Birer uaqyttan keyin ghana qu qamys lap berdi. Áueli ot Otamalygha shapshydy, biraq Otamaly búrylyp ýlgirdi, sosyn ol jelding ynghayyna qúlap, dýrildey ala jóneldi.

Otamalynyng denesinde ystyq qan oinap ketti. Beti balbyrap, tizesi ysydy. Qoldaryna әl kirgizdi. Shekpenin sheship, bylay alyp qoydy. Ondaghy oiy — syrtyndaghy jel jibermeytin qatqan múzyn eritip almau. Otamalyny úiqy men kómeski oilar shyrmap, denesin balbyrata berdi. Saqalyndaghy qatqan múzy erip, iyeginen su bolyp aqty. Otamaly ózining eski oshaghyn esine aldy. Tap keter kýni keshte oshaqtyng janynda osylay otyryp edi-au. Kózin gýrlep janyp jatqan qamystan aiyrmay, ótken ómirin oisha bir sýzip ótti. Adam degenning ómiri jylannyng boyynday qysqa eken ghoy. Biraq sonyng ózi túnyp túrghan azap, azap, azap...

Kenet ottyng ar jaghynan bireuding eki kózi jalt ete qaldy. Otamaly týrshigip ketti. Qasqyr eken dep úshyp týregeldi. Biraq iyti eken. Ol da otqa tyghylypty, qaytsin, bishara!

Ot úzaq janbady. Otamalyny shyrmaghan oilar da otpen birge sóndi. Doly jel úshqyndardy yq jaqqa qúshaq-qúshaq úshyryp, әrirek aparyp túnshyqtyryp jatyr. Aqyrghy qalghan úshqyndar men kýldi de ayamady. Keybir úshqyndar borangha kópke deyin әl bermey, jarqyrap barady da, aqyrynda, keudesindegi jyluyn joghaltyp, kózden ghayyp bolady.

Otamaly shekpenin kiyip, qamystyng ishine qayta kirdi. Jaylylau bir oryn tapty da, arqasyn qalyng qargha berip, tynym aldy.

Qamystar dýrildep túr. Otamaly ómiri múnday dybysty estimegen edi. Bir jaghynan júmbaq, bir jaghynan ayanyshty. Aydalada adam baspaghan jerde jyldar boyy osylay sarnap túru qamystargha da onay deymisin!

Birazdan keyin ol kózining júmylyp bara jatqanyn sezdi. Jelding birqalypty uili, qamystyng yzyly, týn týnegi, sharshaghandyq — bәri de ony әldiylep, úiqy qúshaghyna eriksiz jetelep barady. Kózine astynda ot janyp jatqan eski oshaq qayta bir elestedi de, úiyqtap ketti.

Otamaly sodan qansha uaqyt ótkenin de bilmeydi, shamasy, tang aldy bolu kerek, qoylardyng әlemet dýrilinen oyandy. Biraq birden esin jiya almady. Bir jaghynan tәtti úiqyny qiya almay, bir jaghynan ózining qayda jatqanyn da sezbey, biraz otyrdy. Áueli myna qúlaqtaghy gýrildi kóktemdegi ózenning tasyghan shuyly ma dep qaldy. Kózine ózendegi shorshyp oynaghan balyqtar elestep, birauyq solardyng qyzyghyna batty. Biraq dybys ózen sarylyna úqsamay, ózgere berdi. Sosyn qamystyng shuylyn anyq estidi, kózine oshaq qayta elestedi. Aqyrynda baryp borandy, keshegi kýndi, qamystardyng pytyrlap januyn, úiqysyn esine alyp, ornynan úshyp túrdy. Manaydaghy jelding de, qamystyn da yzylynan bóten bir úly dýbir alyp barady eken. Sol dýbirdin ishinen jap-jaqyn jerden itting birde shәuildep ýrip, birde arsyldaghany estiledi.

«Qasqyrlar!»

Otamaly yqqa qaray jýgirdi. Dýbirge qaraghanda, qoylar da solay ysyrylghan. Tobyrdyng arty qamystan jana shyghyp jatqan bolu kerek, synghan qamystardyng sartyly qúlaq túndyrady. Manay qoy manyrauyna tolyp ketken. Beyne jazdykýngi auyl qasynda qozylarmen jamyrasa kórisip jatqandary siyaqty.

Kenet qoydyng bir toby Otamalynyng ýstinen lap berip ótti de, ony kómip jiberdi. Otamaly qúlap týsti. Ol jýnder men túyaqtardyn, qoylardyng denelerining astynda túra almay qaldy. Endi bosanyp ornynan túra bergende, tóbetining tap qasynan ars ete qalghanyn estidi.

Otamaly endi ghana bayqady, aldynda bes qadamday jerde boranmen aralas eki otty kóz jaqyndap keledi eken. Otamaly qayta búgha qaldy da, tayaghyn ontaylay berdi. Otty kózder borandy jaryp, janynan zulap óte bergen mezgilde ol salmaqty tayaqty bir-aq siltedi. Dala shyraghy tónkerilip týsti. Otamaly jalma-jan belindegi pyshaghyn suyryp alyp, keude túsynan bir boylatyp jiberdi de, onyng kózine qarap edi, oty sónip ýlgirgen eken.

Ol qoylardyng artynan jýgirdi. Ekinshi qasqyrdy tóbet jayratypty. Bir mezgilde ol qasqyrdyng ishek-qarnyn auzyna tistep, Otamalygha jetip keldi. Otamaly tóbetine riza, kórdim degendey bas iyzep, quana niyet bildirdi. Tóbet qayta zymyrady.

Qoylar shyghyna qashqan. Otamaly eki ókpesin qolyna alyp jýgirip keledi. Týngi úiqy biraz tynaytyp tastaghany bilinip-aq túr. Sonda da qoy tobyryna әreng ilesedi. Sol jaq qanat әli әbigerde. Búl shu úzaqqa sozyldy. Otamaly qansha jýgirgenmen, oghan jete alatyn emes. Tek bar sengeni — tóbet. Manyraghan qoy, jyndanghan jel, tóbetting arsyly Otamalynyng denesin týrshiktirip barady. Qyryp ketpese neghylsyn!

Bie sauymday uaqyt ótken son, ala tóbet arsalandap Otamalygha jetip keldi. Denesining keybir jerlerin jalaghan bolady, kele Otamalynyng bauyryna asyldy. Otamalynyng ishi jylyp ketti. Tóbet jenip kelgende osylay etetin әdeti edi. Otamalynyng kózinen jas yrshyp ketti. Denesining әr jerin ústap kórip edi, aituly jaraqat joq siyaqty, biraq jýregi qatty soghyp túr eken. Ol qoy sonynan qayta jýgirdi. Búl kezde sol qanattaghy әbiger basylyp qalyp edi. Shamasy, endi qasqyr joq siyaqty. Ózderi ýsh-tórt qasqyr bolsa, artqy bir-ekeuin tóbet jayratqan ya quyp salghan ghoy. Biraq myna sýrgindi toqtatu qiyn. Ýrikken maldyng kópke deyin boy bermeytinin kim-kim de biledi. Eger arttan soqqan jel bolmaghanda, Otamaly qalyp qoyatyn da shamagha jetip edi. Taghy da demigip, ókpesin qolyna alyp keledi. Manadan ayazdy da bayqamapty, endi ol da ózining tirshiligin bildirip, sona túmsyghyn dyz etkizip betke tyghyp aldy.

Tobyr jyldam qozghala berdi. Otamaly yqtan shyghyp ketkenine tipti riza emes. Biraq amal qansha.

Osy úzaq sonar dýrbelenning ýstinde óliktey bozaryp dala tany taghy atty. Tang ata boran tipti kýsheyip ketti. Manay lapyldap órtenip jatqanday. Gýril. Suyl. Yzghyryq.

Qayys etik Otamalynyng ayaghyn qaryp barady. Tize taghy da qarysyp qatyp qaldy. Otamalynyng jóteli qayta bastaldy. Endi búrynghyday dymqyl jótel emes, qúrghaq, biraq ókpeni, ónmendi tyrnap ketetin tereng jótel. Qoldarynyng úshy tang atarda myqtap ashyp edi, qazir olary úiqygha ketkendey, eshtene sezilmeydi. Qolyna ústap kele jatqan tayaghyn da sezer-sezbes.

Qoylar jelmen birge dýrildep kóship keledi. Týnde qanshasynyng shyghyn bolghanyn bilip bolar emes. Kózben sholyp, qaramyna qarap týgendeuge әli tolyq jaryq bolghan joq, sheti kórinbeydi. Tek bólip әketpese, qasqyrlar kóp shyghynday almaghan bolu kerek...

Suyq jel myndaghan jylandargha ainalyp barady. Jinishke kәri jylandar su-su etip, Otamalynyng betin, tizesin tiledi. Uly tisterin moyyngha, ayaq-qoldardyng úshtaryna súghyp, olardy da jan tózgisiz ashytyp jiberdi...

Kýn shyqqan shyghar. Biraq odan ne payda? Jel osy manayda jýz jyrtylyp, myng airyldy. Keyde bos týndiktey sart ete qalady da, keyde shybyrtqyday shypytyp ótedi.

Tórtinshi kýn. Taghy jel. Taghy boran. Ashy ayaz.

Otamaly kýrk-kýrk jóteledi. Arsyz boran da mazaqtap, kýrk-kýrk deydi. Artynan óneshin jyrta qarqylday ala jóneledi.

Jaryq boldy. Qoylardyng qoramy qarauytyp kózge shalyndy. Top onsha ózgermegen siyaqty. Otamaly quanyp, ishinen birdemelerdi kýbirlegendey boldy.

Jerdegi qardyng biri qatyp, biri qatpaghan. Otamalynyng qayys etigi key jerde qargha batpay, jenil attasa, key jerde terenge kýmp beredi. Keyde jyghylyp qala jazdaydy. Endi tayaghy ýlken jәrdem boldy, soghan sýienip jýrip keledi. Tek onyng bir jaman jeri — úshy qargha kirip-kirip, keyde qayta suyru biraz kýshke týsedi.

Ishinen Otamaly, eger kýn ózgermese, qoylar ertennen asa almas dep oilaydy. Bir kómeski sezimmen ózining de halining nasharlyghyn sezgendey. Qazir ghana jýregining bir shetine qorqynysh úyalghanday. Biraq ol qanday qorqynysh? Belgisiz. Ol tayaghyn jan-jaghyna sermep, әlgi qorqynyshty qughanday qimyl jasady. Shynynda da búdan keyin qorqynysh seyilgendey boldy. Kenet, búl, shamasy, týs kezi bolu kerek, Otamalynyng ýsik shalghan ókpesine bireu nayza súghyp alghanday boldy. Onsha qysylmaytyn, kóp saspaytyn adamnyng terlegennen beti týtigip ketti.

Ol ishinen kýbirlep, birdemelerdi sanay bastady.

«Qarasha... jeltoqsan... qantar... aqpan... nauryz... kókek... júldyzdyn... Qyrkýiek-kókek... Kesheden beri... býgin... býgin... taghy... Kýiek alghan uaqyt — byltyrghy qarasha...»

Otamaly býkil denesimen selkildep, dirildep ketti. Erni kemsen-kemseng etip, týsi búzylyp qoya berdi. Qoylardyng jappay qozdaytyn uaqyty jetken ghoy! Kesheden bastap! Boranda! Myna әlemet aq boranda! Ayazda!!!

Keshegi artta qalghan eki qoy kóz aldyna qayta jetip keldi. Bisharalar! Tuugha qalghan eken ghoy. Qazir dýniyege kelgen jas qozylarmen birge qatyp jatyr!

Otamalynyng basynda esuas oy samghap ótti. Tayaghyn kóterip alyp keyin, keshegi qalghan qoylargha qaray jýgiruge ynghaylandy. Biraq sol boyda múnyng paydasyz ekenin bilgendey, jaraly qasqyrday ynyranyp, keyin búryldy,

Myna aldynda gýrildesip kele jatqan qoylardyng jartysynan kóbining ishinde býgin-erteng tuatyn qozylar. Bisharalar syrtta dýley borannyng soghyp túrghanyn bilmey, jaryq dýniyege shyghudy ansap kele jatyr eken ghoy.

«O, tәniri! Saqtay kór!»

Osy sózding auzynan qalay shyghyp, boranmen aralasa, top qoydyng ýstine shashylyp ketkenin de bayqamay qaldy. Ol ýsigenin, jótelin, bóten qaterlerding bәrin úmytyp ketti.

Týsten keyin toptan jeti qoy bólinip qaldy. Otamaly alghashqysynyng qasyna entige jetip kelip, ishin bayqap edi, qozy typyrshyp-aq túr eken.

«Alda, bisharam-ay! Sorlym-ay! Jaryqtyghym-au, endi ne isteyin?!» — Otamalynyng kóz jasy ýsigen betining ýstine múz bolyp qatyp qaldy. Ashy u ókpesin tyrnap, kenirdegin jyrtyp, jótel bolyp shyqty. Qalghan altauy da әr jerde bir shonqiyp, aq borannyng ishine jútyla berdi.

«O, Japan bay! Aytpap pa edim saghan! Ashqaraq! Qarghys atqyr!» — Amaly qúryghan Otamaly tobyrdyng sonynan jýgirdi.

Boran keshke deyin toqtamady. Qoylar ygha berdi, ygha berdi. Kýndizgi ayaz mynanyng qasynda oiynshyq eken. Týnning auasy múz bolyp qalyp, shartyldap synyp-synyp jatqanday. Otamaly sol múz kesektermen әreng dem alyp, jany ketken ayaqtaryn qozghay berdi. Qoylar týnde manyraudy qoydy. Manyraugha da kýsh kerek ekenin Otamaly jaqsy biletin. Ózining beli synyp qalghanday. Áreng kótertedi. Ayaghy saz balshyqtan jasalghanday, auyrlap ketti. Arqasynan jel ótip, jýzdegen istik túmsyqtaryn tygha aidap keledi. Tipti jel ýlken tóbelerdi de audaryp tastaugha niyet etkendey, ókpesindegi barlyq demin ýrlep, týtigip túr.

Búl týndi Otamaly úmytpaydy, Búl Otamaly tughaly bolghan eng úzaq týn.

Búl týn erte bastalyp, kesh bitti. Biraq bәrin bitirip baryp bitti. Týnnin ten jartysyn Otamaly essizdikte ótkizdi. Ózining qalay jyljyp kele jatqanyn ya qúlaghan-qúlamaghanyn, ýsigen-ýsimegenin — birin bilgen joq. Tek múnyng birneshe aigha sozylghan qara, sonday qara, qap-qara týn ekenin bildi. Sirә, týn jer betine birjolata ornap qalghan eken dep oilady. Ózi tughaly ótken barlyq týnderdi qosqanda da myna týnning úzaqtyghyna jete almas.

Alghashqy qaranghy týsken kezde-aq Otamalynyng qolynan jan ketip edi, biraq ústaghan tayaghy tanertenge deyin týsip qalmapty. Tang atqan song bir shay ishimnen keyin ghana qolyna qaraghan; ol tayaghynyng joq ekenin kórdi. Endi it qoydyng aldyna shyghudy da qoydy, qojasynyng aldynda tayaq tastam jerde kele jatyr.

Qoylar jýristi azaytty. Biraq boran da, jel de, ayaz da kýshin kemitpedi. Kókek aiy qantargha ainalyp ketti. Kýn sayyn bir kórpe tósegendey jer beti qalynday berdi. Qoylar qargha tósterimen jýze jyljidy. Otamaly әreng jýrip keledi. Bir jaghynan ajalday úiqy qysady. Endigi úiqy ajal ekenin dalada tughandardyng bәri biledi. Aynala jaryq bolghan kezde ghana-ol ózine-ózi kelgendey. Jaryq búghan azdap jan berip, tiriltkendey. Jaryq ta ýlken sýieu eken ghoy. Endi jel qansha ýrip shәuildegenimen, tobyr túralap qalypty.

«Týnnen qoylardyng qanshasy qaldy eken?» — dep oilady Otamaly birazdan keyin. Qoylargha kóz jiberip edi, top kishireygen tәrizdi. Biraq ol kózine sengisi kelmedi. Jaman oidy basynan quyp, basqa nәrsege alandaugha kýsh salyp baqty.

Aspan irip ketken. Sirә, aspan ornynda joq shyghar. Otamaly tughaly elu bes jyl mynq etpey túrghan aspan, tipti múnyn ata-babalarynyng túsynda da berik túrghan aspan, qúlaghan shyghar? «Aspannyng arjaghy tolghan boran deushi edi, sirә, solar jer betin kómip salghan shyghar? Dýnie ózgergen shyghar? Aqyrzaman bolady deytin edi, sol emes pe eken?! Endeshe, tyrysyp ne kerek? Olay bolsa, qústar úshuyn, kesirtke jorghalauyn, ózen aghuyn qoyady. Osy astymdaghy jer qar jamylghan bolyp, syltaumen ketip qalghan joq pa eken?!»

Oiyna sengeni sonshalyq, ol jerge jata qalyp, qoldarymen qardy qolapaysyz arshy bastady. Múz qolyn tilip ketti, biraq oghan da qaraghan joq, arshy berdi. Kózine aqyrynda qatqan topyraq shalyndy.

Otamaly týregelip, oiynyn essizdigine tanyrqady. Qoylardyng sonynan tәltirektep taghy jýrip ketti. Endi ol ayaq emes, eki kelsap sýiretip kele jatqanday. Sausaqtarda jan joq. Denedegi qan da jýrisin jaylatypty. Olar iyq pen tizeden әri barmay oralatyn siyaqty.

Biraq qoylardyn hali búdan da jaman edi. Erkek qoylardyng ishi qabysyp, saulyqtardyn ishi salbyrap ketken. Kóbi ayazgha qaramastan, auyzdaryn ashyp alypty.

Besinshi kýn edi búl. Otamaly ony emis-emis bilip keledi. Biraq sandardyn arasynda aiyrma bolmay qaldy. Sandardyng arasyndaghy aiyrmashylyq boranda emes, jayshylyqta eken ghoy. Qazirgi bes kýn men keybir bes jyldyn arasynda aiyrmashylyq bolmay qaldy.

Qazaqtyn dalasyna qys qayta keldi. Kelgende de, qantardyn, aqpannyng barlyq demin qosyp ala keldi. Qazaqtyn kóp tóbelerining bauyryndaghy qoyshygha qys shekpen kiygen kýni keldi. Qoylar qozdaytyn uaqytta keldi.

Alghashqy qozyny kórgende, Otamaly ózin úmytyp ketti. Bishara saulyq qozysynyn denesin jalaghyshtap jatyr eken. Biraq onyng da әli joq. Eng ayaghy, tilin әren jýrgizedi. Otamaly oghan jetip kelip, qozyny kóterip aldy da, iykemsiz qoldarymen shekpenining ishine kirgizdi. Qozynyng denesi qata bastaghan. Ádemi jýnderi syqyrlap, arasyna múz túryp qalypty. Endi Otamalygha it pen әlsiz saulyq erip kele jatyr.

Qoylar ýlken bir bauraygha jetkende, Otamaly ayaghynda әreng túr edi. Osy jerge deyin búlghaqtap әreng kelgen. Biraq myna belden asatyn kýsh qoylarda da joq siyaqty. Bәri de tyrmysyp, qargha keptelip jatyr.

Mine, osy kezde Otamaly kópten kýtken ýlken súmdyq bastaldy: qoylar jappay qozday bastady.

Otamaly qalshyldap ketti. Arqasynan myng san qúmyrsqa iynelerin batyra jýgirip ótkendey, denesin diril, selkil biylep jóneldi.

«O, Aspan! O, Kók Tәniri!»

Jelding ótinde bir qolyn qanatsha jayyp, tenselip túryp qaldy. Qúlaghynyng týbinen saulyqtardyng ashy zary ótip barady. Qoynyndaghy qozynyng sharanasy býrkitting tyrnaghynday qadalady. Biraq ony eleuge múrsha joq. Ol qaytalap:

«O, Tәniri!» — dedi.

Qoylar jappay toqtap, qargha úilyghysa qúlap jatyr. Ana jerden de, myna jerden de jel jyrtqan ashy dauystar.

Jelding zulauyn!

Otamalynyng esi taghy auyp ketkendey. Erni kemsendep, aq qargha kóz jastary ýzilip týsti. Kenet qúshaqtap túrghan qozysy susyp qargha qúlady. Qardyng úlpalylyghy men terendigi sonday, qozy qargha kýrp etti de, kórinbey qaldy. Otamaly da onyng sonynan jerge úshyp týsti. Tez arada-aq qozyny qardan suyryp alghysy keldi. Biraq ýsigen qoldary qozyny dúrystap ústay almady. Tek qardy ysyrmalap, adasumen boldy. Beti, kózi, saqal-múrtyna qar jabysyp qaldy. Saulyq manyrap jany shyghyp barady. Qozy bir-eki ret túnshygha manyrady da, ýni óship qaldy.

Ayazdyng shytynauyn!

Aspandaghy aua qatyp qalghan. Jel yshqynyp ketken. Qazaq dalasynyng barlyq býrkitteri de osy jerge kelip, qanat-qúiryqtary suyldasyp qúiylyp, qúlap jatqanday.

Otamalynyng demi tarylyp, kómeyine suyq tolyp ketti. Shapanyn sypyrghan bolyp, qozy jatqan jerdi japqyshtap jýr. Saulyq aldynghy eki ayaghyn býgip jata qalyp, basyn qargha tyghyp ólip barady. Múny kórip ol jylaghysy kelip ketti. Biraq kózinen jas shyqpady.

Ol tirenip әreng týregeldi. Boran osy sәtte, kórsin degendey, qas-qaghym uaqytqa barlyq aq perdelerin sypyryp alyp, baurayda jayrap qalghan qoylardy tegis kórsetip ótti. Sosyn aq perde taghy jabylyp, týk kórinbey qaldy.

Otamaly ynyranyp ketti:

—  O, Japan! Obaly jibermesin!

Boran yzaly ittey yryldap túr. It demekshi, it toptyng aldynda jýrgen bolu kerek, búl manayda әzir kórinbeydi.

Otamaly beshpetshen. Arqasynan jel ótip barady. Qoldary iykemge kelmeydi, ayaqtary da denesin әreng ústap túr. Jelmen birge jas shiliktey tenseledi. Qymyzgha mas bolghan adam siyaqty.

Ol artyna búryldy. Qatyp jatqan qozylar. Manyrap, jany shygha esirgen әlsiz saulyqtar. Kóbi shoqiyp-shoqiyp otyr. Qanshasy tua almay qinalyp jatqanyn sanap tauysu mýmkin emes. Borannyng uly tili bәrining de manayyn jalap-júqtap, zyrghyp jýr. Ol ayaqtaryn sýiretip bir saulyqqa keldi. Saulyqtyng kózine jas qatyp qalypty. Ólgen múz qozysyn jalap, qaqsap túr. Otamalynyng jýregi qars airyldy. Jýgirgen bolyp, ana saulyqqa bir, myna saulyqqa bir bardy. Bәri de qinala tuyp jatyr. Qozylar dýniyege kele sala qatady. Boran men ayaz jap-jas ómirlerdi ýzip, top ýstinde oinaqtap sekirip jýr.

Kenet onyng ayaqtarynan әli ketip, qardyng ýstine otyra ketti. Sazarghan kózderimen manaygha tanyrqay qarap qalypty. Oghan borannyng yzyly da, ayazdyng uly tili de әserin joyghan siyaqty. Tek kózin myna aq kenistikke tigip alyp, ýnsiz otyr. Esi auyp ketkendey.

Bir mezgilde ol kenkildep jylap jiberdi. Eki jansyz qolyn әreng kóterip, aldyna sozdy. Birdemeni qysyp ústaghysy kelgendey, sausaqtaryn býguge talpyndy. Bireudi qarghap jatqan siyaqty. Birdemeni izdegendey. Anda-sanda «qaydasyn» degendey bolady.

«Qaydasyn, tas jýrek! Súm boran! Buyndyrayyn! Moynyng qayda?» — Biraq sausaqtary qysylmay, aq dýleyding ishinde kepken sekseuilding bútaghynday arbiyp-arbiyp qala berdi.

Ol ornynan túrmaq bolyp talpyndy. Biraq qayta qúlady. Sosyn ol algha qaray qúlaugha tyrysty. Algha qúlaghannan keyin ghana ayaq-qoldarymen qarmanyp, әreng týregeldi. Tymaghynyng eki qúlaghy jelkildep, tәltirektep jelge qarsy jýrgen boldy.

— O, Tәniri! Ne istegenin? Ne qylghanyn? Kókek aiy, sening aidaryng júlynsyn! Qarghys atsyn seni, Japan bay!

Ol tәltirektep jýrip keledi.

— Ua, qanypezer jel! Ua, tas jýrek boran! Basylyndar! Qarandar myna januarlargha! Qasyqtay qandary jibermesin!

Jel Otamalynyng keudesinen iyterip, qúlata jazdaydy. Onyn qúlaghynyng týbi әlemet zuyldaydy. Jýzdegen temir qanatty qústar auany tilgilep úshyp jatqanday. Aua ózgerip ketken. Betti otsha qaridy. Auanyng shetine bireu ot tiygizip jiberip, endi qalghan bóligi adam aitqysyz jyldamdyqpen pyshyrlap janyp jatqan siyaqty.

Otamaly essiz aiqaylaydy. Biraq toqtar jel joq. Qayta onyng dausyna eregisip órshelengendey.

—  Ua, Tәniri! Barmysyn, joqpysyn! Toqtat myna qarghys atqandardy!

Ol keudesin jyrtyp jylap, top ortasyna keldi: jan-jaghynyng bәri — jas ólim. Dәl osy mezette jel yshqyna týsti de, Otamalynyng kózine qar kesekterin boratyp, qaytadan órshelenip qoya berdi.

Ózin-ózi tóbelep, osy mezette:

— Ua, Tәniri. Sen joqsyn! — dep yzagha bulygha enirep jiberdi.

Jel odan sayyn qútyrynyp ketti. Ayazyn aralas alyp soqty-ay kelip!

Endigi sәtte denesining birte-birte qyzghyndap bara jatqanyn emiski sezip qaldy. Qandary da jýrisin kýsheytkendey, tamyrlaryn kere tasyp aghatyn siyaqty. Otamalygha manay jylynyp ketkendey boldy. Ol iykemsiz qoldarymen beshpetin әreng sheshti de, aq dýleyge bere saldy. Quana qaghyp ala jónelgen jel ilezde-aq beshpetin kózden ghayyp qyldy. Otamaly tyrbandap algha qaray jýgirip keledi. Sharshaghany da úmyt bolghan. Jel basyndaghy tymaghyn úshyryp týsirdi. Qysqa shashtardyng arasyna qar tyghylyp, әp sәtte-aq toltyryp tastady. Biraq ony da eleytin emes. Ayqaylap, algha, jelge qarsy qanatyn jayyp jýgirip keledi.

— Toqtandar, itter! Toqtandar!

Ol úshyp týsti. Ong ayaghymen birdemege sýringen siyaqty. Jandәrmende qúlap jatyp búrylyp qarasa, bir aq tas túr eken. Boran arasynan bir jaq betindegi shimayy kórinedi. Qardyng ýstimen Otamaly soghan qaray jorghalady.  Kelip qarasa, qúlyptas eken. Qabirding ózin qar basyp qalghan bolu kerek, qúlpytastyng soqayghan bas jaghynan bóten eshtene kórinbeydi. Otamaly eki qolyn tayanyp otyryp qaldy. Eshtene oilaugha múrshasy joq. Qúlpytas betinde iyrek-iyrek qúrttar siyaqty jazu kórinedi. Biraq Otamaly oqy bilmeydi ghoy. Onyng betindegi jazu myna borannyng tilindey týsiniksiz. Nege ekeni belgisiz, osy qúlpytastyng janynda otyryp Otamalynyng úiqysy keldi. Sosyn qozghalghyshtay bastady. Etigin sypyram dep biraz әurelendi. Sebebi, búl kezde manay әlemet ysyp ketip edi. Aqyrynda, eki etigin de sheship, laqtyryp tastady. Sosyn bir qolyn qargha boylata, bir qolymen qúlpytasqa sýienip týregeldi. Betin jelge qayta baghyttap, jýgirgen boldy. Ayaghyndaghy bos shúlghauy eki-ýsh adym attaghannan keyin sypyrylyp, yqqa qaray domalap ketti. Jalanash tәndi jel ayausyz úryp, ayaz soryp barady.

Ol jalang ayaq qar keship keledi. Biraq ózinshe yssy qúmmen jýrip kele jatyrmyn dep oilaydy. Qolda jan da, әl de joq. Tipti qoldyng ózi joq siyaqty. Bar ma eken dep, aqyrghy ret eki janyna kezekpen kóz jýgirtip edi, eki qoly da salbyrap kele jatyr eken. Osy kezde, biraq, esi kirgen bolu kerek, qolynyng týrin kórip zәresi úshyp ketti. Olary qap-qara jәne jap-jalanash eken. Jel zuyldap qúlaghynyng týbinde oinap jýr. Aq týtek aldap eshtene kórsetpeydi. Kenet onyng kózine osy appaq týtekting ishinen birdeme eles bergendey boldy. Dúrystap qarasa, jer betinen sәl kóterinki ghana dengeyde ózining oshaghy men qazany úshyp kele jatyr eken. Otamaly quanyp ketti. Oshaq pen qazan, biraq múnyng qasyna toqtamay, janynan úshyp ótip ketti. Tipti astynda janyp bara jatqan oty da ap-ayqyn.

Otamaly: «Toqtamasan, toqtama», — dep kýbir etti.

...Mine, ol baydyng ýiining esigin kóterip ashty da, kirip keldi. Ýide bay shúbat iship otyr eken. Múny kórgende, baydyng týsi ózgerip qoya berdi. Otamaly ýndegen joq. Qúlaghyna baydyng keterde aitqan: «Jaghyna jylan júmyrtqalasyn!» — degen sózderi keledi. Bay dirildep barady. Kenet esik ashylyp, ishke aq týtek shapshydy. Sonyng bir sheti baydyng múrtyna tiyip edi, ol lapyldap jana bastady. «Múrt degen jaqsy janady eken ghoy», — dep oilap túr ol. Aqyrynda, baydyng ornynda bir uys kýl qaldy. Otamaly an-tang bolyp bosaghada túr.

... Otamaly jalang ayaghymen kýrpildetip qar keship keledi. Ayaqtary tilinip-tilinip qalghan. Biraq qan joq. Qatyp qalghan bir kesek múz siyaqty. Týsi súp-súr. Bet-auzynda adam kórer jer joq. Kele jatqan súr qúbyjyq ya aruaq siyaqty. Kóilegining omyrauy ashylyp ketken, onyng da ishine qar tolyp barady. Kókiregine bir qar, bir múz qatyp jatyr. Ayqaylaghanday bolady:

— Itter ...

Dauys birte-birte estilmey barady. Denesi iyilip, eki býktetilgen. Júdyryghyn týiip, ainalagha kezengen siyaqty bolady, biraq onysy da kelispeydi.

Aqyrynda onyng qúlaghy tynyp qaldy. Jel de, shu da, boran da toqtaghan siyaqty. Kózining aldyn әueli dóngelek múnarlar, sosyn auyr qaranghylyq jauyp ketti.

Aqyrghy ret:

Toqtandar, itter... — degendey boldy da, jalanash denesimen qargha qúlap týsti.

Basy jelge qarsy qaldy...

 *  *  *

Mine, anyz osy jerden bitedi. Halyq múny bylay jalghastyrady:

— Sol Otamaly «Toqtandar, itter!» dep ayqaylap qúlap týskende, kәrli borannyng omyrtqasy kýrt synghanday, jerge qúlap týsipti de, túnshyghyp ólipti. Jel boyyndaghy bar kýshinen airylyp, say-salagha sinip ketipti. Aspandaghy búlttar tóbelerding baurayyna soghylyp qirap, etekke su bolyp susyp týsipti. Kýn qayta shyghyp, qarlardy әp-sәtte eritip jibergen. Al týnde Jetiqaraqshy men Temirqazyq qaytadan oryndaryna kelip, búrynghyday selkildemey, berik túryp alypty. Qoylar baurayda ósken qyzghaldaqtargha qozylaryn jayyp, keng dalanyng tósinde mәngi baqy qalyp qoyypty. Olardy qasqyrdan it qorghapty.

Al bes kýn soqqan borandy halyq «Otamaly» nemese «Besqonaq» dep atap ketken. Búl qazaqtyn dalasynda sonan beri jylda sol uaqytta bir soghyp túrady eken.

Qazaqtyng kóne dalasy osy anyzdy jyl sayyn qar erip, jer ayaghy kenigennen keyin yzghyraq qayta soqqanda bir estiydi. Sonda osy anyzdy kәri jusandar zarlap aitqanda, bayghús qiyaqtar múngha túnshyghady eken. Sonda tóbeler egilip, ashugha bulyqqan ózen kemerinen asady eken, — desedi qariyalar.

Ángime http://alashainasy.kz saytynan kóshirilip alyndy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1416
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3188
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5064