Qazaq jerining qos qiyrynda ómirge kelip, peshenesine qan maydandaghy erligimen, beybit zamanda qalam quatymen tanylu jazylghan, taghdyrlas qos arys – Mәlik Ghabdullin men Bauyrjan Momyshúly arasyndaghy ruhany baylanys Ekinshi dýniyejýzilik soghys jer-jahandy sharpyghan jyldardan bastalypty.     

1941 jyly Almaty qalasynyng týbinde jasaqtalghan 316-atqyshtar diviziyasy (komandiyri general-mayor IY.V.Panfilov) qúramynda qos qyran maydan shebine attanady. Avtomatshylar rotasynyng sayasy jetekshisi Mәlik Ghabdullin men batalion komandiyri Bauyrjan Momyshúlynyng tanystyghy osy kezden bastau alady. Qyzmet baby, soghys jaghdayyna baylanysty ýnemi betpe-bet jýzdesip, pikir almasyp otyrugha mýmkindik joq edi. Ruhany ýndesken qos batyr ózderining aman-saulyqtaryn, týrli taqyryptaghy oi-pikirlerin hat arqyly bir-birine joldap otyrdy. Ol hattar negizinen tóte jazumen jazylghan jәne barlyghy birdey saqtalmaghandyghyn eskergen jón. Sebebi, Mәlik Ghabdullinning birneshe qap materialdary, ózining aituynsha, soghys kezinde bomba týsip janyp ketken. Qazirde bizge jetken hattardyng ózi birshama ekendigin eskersek, eki túlgha arasyndaghy tyghyz baylanystyng qanday bolghandyghyn aiqyn angharamyz.

Hattargha kóz jýgirte otyryp, maydandas agha men ini arasyndaghy syilastyqty, kishipeyildilikti, aghalyq qamqorlyq pen inilik janashyrlyqty bayqaugha bolady. Hattarda amandyq-saulyq, kýndelikti túrmystyq kýiler, maydan ahualyna qosa, últtyq mәseleler de qozghalyp, ózara josparlaryn, oilaryn bólisip otyrady. Mәlik Baukenning otbasyna da hat jazudy da úmytpaghan. Batyrdyng júbayy Jamal men úly Baqytjangha әrdayym Baukenning amandyghyn aityp, sәlem joldap otyrghan. Mәkeng bir hatynda bylay deydi: «Qymbatty Jamal, Baqyt! Aydan búryn jazghan hatymdy alghan bolarsyzdar. Biz Bauyrjannyng tәrbiyesinde ósken adamdarmyz, Bauyrjannyng maydandas joldastarymyz.

Keshe pochtalion kóp gazet әkeldi: onda birsypyra adamgha nagrada beru turaly jayynda búiryq shyghypty. Osy búiryq boyynsha Bauyrjan nagradqa aibyndy «Qyzyl Tu» ordenin aldy. Sizderge Bauyrjannyng alghan nagradymen qútty bolsyn aitamyz. Búl nagradqa sizder qanday quansanyzdar, biz de sonday quanamyz», - dep, ózining shyn quanyshty ekenin bildiredi. Mәlik Jamalgha jazghan hattarynda ýnemi Bauyrjannyng erlik isterin, azamattyghyn, qaysarlyghyn tamsana aitumen bolady: «Men búryn Bauyrjandy, shynyn aitqanda, bilmeushi edim. Ol ekeuimizdi tanystyrghan jer – kókala týtini búrqyraghan maydan boldy. Batyrlyq, erlik, ójettik – bir kisining boyynda bolatyn qasiyet emes. Sol siyaqty, minezi maua, kónili shat, minezi meyirimdilik qasiyet te ekining birinde bola bermeydi. Adamdaghy osy eki qasiyet bir kisining túlghasynan tabyluy óte siyrek. Biraq, osy eki qasiyetting ekeui de Bauyrjanda bar. Men múny jaqsy bilemin. Men jazushy adam emespin. Eger jazushy ya aqyn bolsam, kók kýmbezdi qaghaz etip, kókala dariyany siya etip «Batyrym Bauyrjan» degen hikaya da jazghan bolar edim» deydi jan syryn aqtara.

Búl sózderden Mәlikting adam tany biletin, azamatty baghalay biletin kóregendigin bayqaugha bolady. Baukeng ekeuining arasyndaghy qarym-qatynas әriptestik pen әskery jarghynyng ayasynda ghana qalyp qoymay, agha men ini, ústaz ben shәkirt arasyndaghy nyq baylanysqa ainalghanyn kóremiz. Mәlik Ghabdullin ózi ústaz tútqan Bauyrjan aghasyn әrdayym úlyqtap otyrghandyghyn tek hattarynan ghana emes, maqalalarynan da bayqaugha bolady. Maydanda jýrip «Sosialistik Qazaqstan» gazetine Baukenning erlik-ónegesi jayynda jazylghan «Qazaq maqalynyng kýshi» degen maqalasyn jiberedi.

Elge jazghan taghy bir hatynda: «Aytpaqshy, men «Qazaq balasy» degen ýlken nәrse jazdym, barlyghy 7 obshaya tetradi boldy. Onda 6-7 qazaq balasynyng maydandaghy erlik isi aitylady. 2 dәpter kóbinshe Baukene arnaldy. Búl materialdy qazaq jazushysynyng bir myqtysyna bermekpin, ol odan birdeme shyghara alsa, tilek oryndalghany. Jazghandarymnyng bәri – tek fakti, materialdar».

Mәlik Ghabdullinge Kenes Odaghynyng batyry ataghyn berude Bauyrjan Momyshúlynyng ýlken qajyr-qayrat tanytyp, kóp enbek sinirgendigine tarihy qújattar kuә. Maydan dalasynda erlik kórsetkenderding ózine keshegi búratana últtardyng ókili retinde shekeden qaraytyn shovinist shendilerdi moyyndatyp, dala úlandarynyng adal enbegin dәleldeu onay bolmaghan. Mәliktey batyr inisining erlik isin elemeu – argha syn dep úqty Bauken. Búl Mәlikke ghana emes, barsha qazaq soldattaryna  berilgen ataq edi. «...Maghan geroy ataghyn berdi. Búl ataqqa úsynuda Baukenning enbegi zor, ony aityp, bolmasa, jazyp bitire almaspyn. Tiri bolsaq, Baukeng enbegin aqtau óz aldyna. Geroy ataghyn besbarmaqpen qarsy alu kerek emes pe? Átten, ne kerek, qoldyng qysqalyghy jәne búryn bolmaghan jana qyzmet orny kóp әserin tiygizdi. Oqasy joq, aman bolsaq, bes barmaq emes, on barmaq jazarmyz».

Bauyry Batyr atanghanda eng alghashqy bolyp qúttyqtaghan da Bәukeng bolatyn.

«El kýizelgen kezinde,

Erlik etken, bauyrym,

Jau jaghadan alghanda,

Batyrlyq etken, bauyrym,

El namysyn qúrmettep,

Er namysyn ardaqtap,

Qútty bolsyn aitamyn,

Shyn jýrekten, Mәligim!»-

degen jyr joldary sol sәtterde jazylghan, Baukendey batyrdyng shynayy kónilden shyqqan riyasyz tilegi bolatyn.

Mәkeng ózin eshqashan aqyn sanamaghan túlgha. Tipti keybir jazushylargha jazghan hattarynda ózin aqyn dep ataudan aulaq boluyn eskertip aitady. Alayda jazghan ólenderi de joq emes edi. Sonday ólenderining biri Bauyrjan aghasyna arnalghan:

Ardaqty Bauke!

«Aqyl menen aibattyn,

Arnasy eding qayrattyn,

Tógilgen kezde qyzyl qan,

Qysylghan kezde shybyn jan

Almadyng tynym neshe kýn,

Jaylanyp kirpik qaqpadyn,

Sezbeding kýnning batqanyn,

Sarghayyp tannyng atqanyn,

Qarsaq jortpas qarsannan,

Jolbarys jýrmes jylghadan,

Qúlan baspas taqyrdan,

Taghaly at tayghan múzdardan,

Teristen soqqan yzghardan,

Qargha qonbas qara aghash,

Neler biyik qúzdardan,

Ayaghyng basyp attadyn.

Qandasqan jaumen qaghysyp,

Neshe kýn tamaq tatpadyn,

Ata menen ananyn,

Besiktegi balanyn,

Ini menen aghanyn,

Jenge menen kelinnin,

Erkelep ósken elinnin,

Kók oray núrly jerinnin

Senimin adal aqtadyn.

Ar, úyat, namys sendegi – 

Kýshti edi-au soqqan dauyldan.

Sizge arnaghan mindeti – 

Sózder edi osy, «Bauyrjan!»

Temir jaqty, jez tanday,

Ayyr kómey, aq manday

Atanam dep talpynghan

Bolyp edi kezderim.

Nóserlete tógilgen

Bir kezdegi sózderim,

Qazir menen aulaqtap,

Kórding be, Bauke, bezgenin.

Áytpese osy hatty ólenmen jazayyn dep pe em. Búl әsheyin kónil edi. Áytpese mende shatasyp jýrgen ne aqyndyq, - dep hatyn ayaqtaydy.

Mәlik Ghabdullin Ortalyq Sayasy bas basqarmagha qyzmetke auysyp ketkende de Baukenmen habarlasyp, hat alysyp túrady. Hattarynda aghasymen kóp aqyldasady. «Óser elding balasy birin-biri batyr der» degen maqaldy kóp qoldanady. Baukene batyr ataghyn beru mәselesin (Mәlikting hattarynda) de sóz etedi.

Baukeng jazghan hattardan aghalyq qamqorlyqty aiqyn angharugha bolady. «Qaraghym, qara tentegim –Mәligim!» dep erkelete jauap jazghan hattary soghan dәlel. Jalpy mazmúny últqa qyzmet etuge kep sayady. Sol kezdegi solaqay sayasatty synay otyrady.

«...Siz Almatygha barghanda kóp enbek istegeninizdi estip quandym. Óte jaqsy is jasaghansyz. Ol enbekter halqymyz ýshin óte baghaly, asa asyl qazyna dep bilemin. Múnday enbekting qazaq halqynyng ataghyn shygharu, abyroyyn kóteru, adamdaryn tanytu jolynda óte kóp qyzmet atqarary sózsiz. Shynynda da, halyqqa qyzmet etuden artyq ne bar? Biraq osy qyzmet etu degendi teris úghynatyn duraktar da joq emes, olar kóp. Ondaylardyng oiynsha, qara qarnyng qampaysa, qara basynnyng baby kelisse, ýsti-basyng dúrys bolsa, búl – halyqqa qyzmet etkendik bolady dep qaraydy. Naghyz meshandyq osy ghoy. Qúday saqtasyn. Múndaylar el basqarmasyn. Eldi de, erdi de ondaylar ezedi. Ezbese ezuge tyrysady. Ondaylardyng keybireuin siz kezdestirgen bolarsyz. Múnday adamdar últ degendi teris úghynady, odan qashady, tipti qorqady. Ayta bersen, pәle jauyp, seni últshyl etip kórsetuge tyrysady. Nasionalinaya gordosti degenge teris qaraydy».

Qylyshynan qan tamyp túrghan qyzyl imperiya dәuirinde aitylghanyn eskersek, Mәlik batyrdyng búl oilaryn erlik deuge túratyn is jәne qazirgi kýni de kýn tәrtibinde túrghan mәsele dep aita alamyz.

Eki birdey tau túlghanyng oiy men kózqarasy әrdayym bir jerden shyqqan deuge de kelmeydi. Týrli adam bolghan son, týrli pikir de bolady. Sol pikir aluandyghy eki túlgha arasynda beybit kýnde kórinis tapqan. Oghan sebep bolghan batyr Bәukenning «Za namy Moskva» shygharmasy edi. «Za namy Moskva» jaryqqa shyqqannan keyin Mәlik Ghabdullin Bauyrjan aghasyna hat jazyp jiberedi. Hatynda shygharmanyng asyghys jәne qysqa jazylghany aitylyp, birneshe eskertu de jasaydy. «Osy shygharmagha engen basty adamdardyng soghysqa deyin kim bolghandyghyn qysqasha týrde bayandap beru kerek. Mәselen: Bauyrjan, Rahiymúly, Bozjanúly taghy basqalary soghysqa deyin kim edi? General Panfilov turaly tolyq material beriniz. Búl generaldyng atyn halyq estigen, biraq soghysqa deyin kim bolghandyghyn ekining biri bile bermeydi. Sondyqtan Panfilov jayly materialdar qossanyz, óte horosho bolmaq. Panfilovtyng obrazy kórinbeydi. Kóp jaghdayda generalymyz qolbasshy emes, tek kartagha ýnilip, júrttyng sózin tyndaushy ghana bolyp qalady. General júrtty basqarushy, qolbasshy edi ghoy. Endeshe, ol osynday dәrejede bola túryp ne istedi degen súraudyng jauabyn kitap bermeydi. Siz generaldy maqtaymyn, dәrejeleymin degen maqsatty qoya otyryp, sony oryndamaysyz. Kóp jaghdayda general tek sizding sózinizdi tyndaushy, qúptaushy ghana bolyp qalady. Siz basqarghan batalion Moskvany qorghau jolynda tórt tamasha erlik jasaghany tariyhqa belgili, oghan talasymyz joq. Biraq ta siz óz batalionynyzdy suretteu arqyly býkil diviziyada bir ghana batalion bar, ol mening batalionnym degendey әser qaldyrasyz. Diviziyanyng basqa bólimderi bos jýrgen nemese tyrqyrap qashyp jýrgen siyaqty bolyp kórinedi. Basqalardyng erligin әrtýrli suretteuge molynan bolady ghoy. Sonda sizding batalionynyzdyng erligi basty orynda surettelsin, sol arqyly basqalardyng erligi kórinsin. Sonday-aq, Bozjanovty kak politruk siz kórsete almaghansyz. Jauyngerlerding arasynda bolyp, júrtty úiymdastyryp jýrgen politrukter sizding kitabynyzda kórinbeydi. Ol shtab ainalasynan shyqpaydy. Búl qalay? «Za namy Moskva» әngimesine berilgen epigraf sózinizdi oqyp shyghynyzshy, onda siz bylay depsiz: «Men búl shygharmamda ózimning tәjiriybemdi aitumen qabat, keybir qatelerimdi de kórsetpekpin» deysiz. Meninshe, múnday sózding qajeti bolmas, óitkeni qatem mynaday dep kórsetpeysiz».

Múnday ótkir syn, әriyne, kimge de bolsa, onyng ishinde Baukeng siyaqty qaharly qolbasshygha onay tiymeytindigi anyq edi. Búl hattyng jauaby da kóp keshikpey iyesin tapqan:

«Qaraghym Mәlik!

Bir qalada túryp, qarym-qatynasymyz bolmastan hat arqyly sóilesip, pikir alysudy qalayynsha azamattyghymyzgha, ataghymyzgha jarasady dep oilaysyn? Mening esigim sening aldynda qashan jabylyp edi? Myna hatty sen maghan qanday oimen tolghanyp jazghanyna týsinbedim. «Tvorcheskiy kuhnyadaghy tamaq» bes jyldap, on jyldap «pisetinin» sen bilesin. Priyem avtora, metodologiya, reshenie problemnyh voprosov, taghy basqa nәrselerge qalayynsha aralasugha bolady? Viydenie mira degen nәrseni jazushygha tabighat qana beredi emes pe? Mening jauyngerlerding aruaghynyng aldynda, tariyh, halyq aldynda adaldyghyma kýmәn keltiruge sening qanday moralidyq pravong bar? Sening japqan «jalan» maghan júqpaydy. Asyghystyq, shala-sharpy oilaryng ózindi keyin úyaltyp jýrmesin. Áskery ataghy barlarda tereng әskery oilar bola bermeydi. Forma men professiyanyng jer men kóktey aiyrmasy bar ekenin sen bilesin. Tarihta Kaprov pen jiyrma ýshinshi polk ýshin eshqanday advokattyng kerek joq ekenin de bilesin. Qúday bar, arhiv bar. Men Qúday men arhivting qúlymyn. Zaya baspaymyn. Oqy bilgin, oilay bilgin. Sening kórgenindi men kórgenim joq. Mening kórgenimdi «kórdim» dep jaghalaspaghyn. Hatyndy qaytaryp otyrmyn. Pikirindi auyzeki kózbe-kóz aitqyn. Aramyz onsha alys emes qoy».

Batyrdyng batyrgha jazghan jauaby osy boldy. Qashanda er shekispey bekispeydi. Eki alyp túlghanyng tarihy oqighalargha qatysty kózqarasynan biz olardyng turashyldyq minezin, aqiqat jolyndaghy adaldyghyn tanyghandaymyz. Búghan qarap, eki batyrdyng arasy beybit zamanda suynyp ketken eken degen oy tuyndamauy tiyis. Árbir jiyndar men merekelik saltanattarda Mәlik batyrdyng Bauyrjan aghasyn ýnemi kótermelep, qoldap, ol turaly kóptegen materialdardy ómirining sonyna deyin basylym betterinde jariyalap otyruy sózimizding dәleli bolsa kerek-ti.

Mәlik Ghabdullin men Bauyrjan Momyshúly arasyndaghy ruhany baylanys 30 jyldan astam kezendi qamtydy jәne ol jyldar ótken sayyn kemeldene týsti dep aita alamyz. Mәlik Ghabdullin ómirden ótkende Baukeng qamyghyp, qayghyryp otyryp ah úrady. Eki batyrdyng arasyndaghy pendeshilik, baqay esepten ada, ne aitsa da shyndyq, turashyldyqtan ainymaghan, jarasymdy syilastyq býgingi úrpaq - bizderding aramyzda da bolsa, qaneky degimiz keledi. Mәlik batyrdyng ghasyrlyq toyyna oray, Bauyrjan, Mәlik, Ramazan Elebaev, Tólegen Toqtarov, general Panfilov, t.b. erlerding ónegeli ghúmyryn, shynayy adamy beynesin kórsetetin filim, sahnalyq tuyndylar jaryq kórse, jas úrpaqty otanshyldyqqa, halyqtar dostyghyna, erlikke tәrbiyeleuding taptyrmas qúraly bolar edi jәne osy oiymyz jýzege asady degen senimmen maqalamyzdy týiindemekpiz.

Núrbolat ÁLMENOV.

Kókshetau.

P.S. Maqala Mәlik Ghabdullin muzeyi qorynan alynghan materialdar negizinde jazyldy.

Abai.kz