OLARDY BIYLIKTING QOLBALASY BOLUDAN QALAY QÚTQARAMYZ?

Bәrinizge ayan, búryn «múghalim boludy armandaytyn» úrpaq boldy, kele-kele «múghalim bolsang júmyssyz qalmaysyn» degen pikir ornyqty, qazirgi qoghamda «ústazdyq eng mashaqatty, kónbis, jaltaq, aqshasy da az, qadirsiz mamandyqtyng birine» ainalyp barady. Oqushygha sanaly tәrbie men sapaly bilim beru ýshin baryn salatyn ústazdarymyzdyng qazirgi qoghamdaghy orny nelikten tómendeuining tamyry terendep ketken sebepteri jetip artylady.

Múghalimnen jan-jaqty bilim talap etpes búryn, aldymen, onyng әleumettik jaghyn qamtamasyz etu kerek. Aylyghy shaylyghyna jetpeytin, jaldamaly pәterden-pәterge kóship, ildildalap kýn keship otyrghan ústazdar qauymynan ýzilissiz izdenis pen janashyl ýrdisterden qalyspaudy talap etu tipti qisyngha kelmeydi.

Bilim qughandar emes, aqsha qughandar qoshamet biyigine shyqqan uaqytta aragha jik salyp túratyn eng ýlken aiyrma osy materialdyq jaghdaygha qatysty kórinedi. Búny sózimizding kirispesi dep qana qoyynyz.

Al, endi negizgi aitpaq әngimemizge kósheyik. Osy kýni elimizde saylau nauqany bola qalsa, ýgit-nasihat júystaryna, adam sanaghy is-sharasyna derek alugha, ýi-ýidi aralap meken-jay boyynsha adam týgendeude, mektepke bala sanaghyn alugha, әskerge balany shaqyrtugha, jylqy-siyr, qoy-eshki, tauyq-qazdy, tipti, qansha týp qiyar-pomidor egilgenin sanaugha, myltyghyng bar ma, qansha ýiin, kóliginning markasy men nómiri qanday ekenin týgendeuge kelip túrghan adamnan «kimsin?» dep súramanyz. Ol – ústaz.

Búnday әkimshilik qúrylymdar isteytin júmystardy tapsyru az bolar dep oilaghan bolu kerek dәl qazir elimizde ótetin eng ýlken nauqan el Preziydentin saylaugha oray, múghalimder qauymy tegin ýgit-nasihatshylar men «joghary bilimdi kóshe tazalyqshylaryna» ainaldy.

Men ózim Qarasay audanyndaghy mektepte múghalim bolghandyqtan, sol audangha qarasty bilim ordalarynyng barlyghynda atalmysh sharagha oray aigha juyq uaqyt boyyna jýieli bilim berilmegenine kuәlik ete alamyn. Sabaghyn ózge múghalimge tabystap keteyin dese, barlyq múghalimge bólinip berilgen jospar bar, sondyqtan, mekteptegi týgel derlik ústazdar negizgi qyzmeti – dәris berudi qoya salyp, biylikten týsken basty jospardy oryndaugha bar kýsh-jigerlerin, kýni-týni uaqyttaryn arnap jatyr. Saylau kezinde týrli joghary lauazymdy adamdardyng audangha keletin saparyna oray 10 kýn boyy úiymdastyrylghan senbilik kezinde barlyq mektep múghalimderi tórt-bes adamnan kezekshi shygharyp, olargha býkil mektep oushylaryn tabystap, kóshe tazalady. Nauryz aiynyng 26-28 aralyghyndaghy ýsh kýn boyy Qarasay audanyna qarasty ýlken tas joldardy tazartu kezinde bәrimizding otansýigishtik sezimimiz oyanyp, barymyzdy salyp júmys jasadyq. Sәuir aiynyng 4-i kýni jogharydan taghy pәrmen týsip, ústazdyq qyzmetimizdi toqtatyp, qaytadan tazalyq júmysynyng sonynda jýrdik salpaqtap. Búl joly kóshede ósip túrghan barlyq aghashtardy әkpen sylap, artyq-auysyn shauyp, otap, jinadyq. 4-i kýni bastalghan senbilik 13 sәuirge deyin jalghasty. Attay on kýn ýzdiksiz bolatyn senbilikti estuleriniz bar ma?

10 kýndi bos ótkizgen mekteptegi qanshama býldirshinning ertengi  bolashaghy, halqymyzdyng olardan kýtetin ýkili ýmiti, otanyn sheksiz sýietin, bolashaq ýshin bar ómirin arnaghan milliondaghan  ústazdardyng qasterli enbegi jatyr.

IYә, baghana sanamalap ótken qyzmet týrlerine taghy qosarym bar eken-au. Eger ýlken joldarda qoqys jinap, aghash әktep, artyq bútalaryn aralap, otap jýrgen bireudi kóre qalsanyz, basynyzgha «búl tazalyq qyzmetshileri» degen oy kele qalsa, qateleskeniniz. Olar – ústazdar. Azannan qara keshke deyin on kýndep qara júmysqa, ailap qoghamdyq júmystargha salynatyn, syrtqa tyrs etip, narazylyghyn shyghara almaytyn qúrmetten góri, mýsirkeuge kóbirek ie bolghan, tabysy tipti ózine de búiyrmaytyn qauymnan.

Olay deytinim, maghynasyz, mәnsiz, qaltanyng qamy ghana kózdeletin konsertterding biyletin ótkizu ýshin taghy da múghalimderding qúrban bolatyndyghy. Ár mektepke ay sayyn kemi 5 konsertke  biylet keledi. Ony mektep boyynsha múghalimderge bólgende bir múghalim kemi 2 konsertke barady. Barmaugha haqyng joq – audan tekseredi. Ony da jasaytyn qúrmetti әkim-qaralar ekeni belgili. «Qarsy bolghandar bolsa qaytemiz?» degen súraqqa әkim myrza: «Eger konsertke barmasa, ol qanday múghalim? Ruhany bayymaghan adam balagha qalay tәrbie beredi?» dep short jauap qayyrady. Diyrektorlar bas tartqysy kelgen múghalimderge әkimning osy sózin algha tartyp, tyrp etkizbeydi.

Keybir jandy jabyrqatar sәtterde eshkimge aita almaytyn jan syrymdy aqtarar senimdi serigim – kýndelik.

«2013 jyl. Kýz. Sabaq ýstindemin. Esik júlqy ashyldy. Diyrektordyng tәrbie jónindegi orynbasary túr.

– Sen ne degen adamsyn? Valeriy Boychenkonyng konsertine nege barmaymyn degensin?

– Mening baratyn jaghdayym joq. Biyletke tóleytin aqsham bolmay túr. Qyzym auyryp jatyr. Dәrige de aqsha tappadym. Ýide nan da joq. Soghan bireuden 100 tenge qaryz súrayyn dep edim...

– Sharuam joq. Audannan tekseredi. Qazir biyletting aqshasyn tóle de, keshke Qaskelenge konsertke bar.

– Joldyng aqshasyn qaytem?

– Bilmeymin, barmaytyn bolsang diyrektorgha kir!

Kózime jas tyghyldy, әri qaray eshtene aitudyng mәni joq. Jýgirip synyptardyng esigin asha bastadym.

– Apay, maghan aqsha bere túrynyzshy!

– Joq.

– Apay, qaryzgha aqsha bere túrynyzshy!

– Joq.

Áyteuir, bireuden – 200, bireuden – 100 tenge alyp, 1000 tengege toltyryp biyletke tóledim. Ýige kelsem, qyzymnyng ystyghy 38 gradus bolyp túr.

– Sen jata túr, botam, eger qoryqsang kórshi ýige bar. Tapsyryp ketemin! – dep qoyamyn, kómeyime óksik tyghylyp.

Kórshime kirip, qyzyma kóz qyryn saluyn ótindim. «Qalghan birdene bar ma edi?» dep tonazytqyshty ashsam: qatqan nan da joq.

– Qyzym, shyday túrshy. Áytpese, júmystan aiyrylyp qalamyn ghoy. Konsertten kele sala, tamaq dayyndaymyn, botam! – dedim, ishimnen egilip.

Syrtqa shyqtym. Qaskelenge baru ýshin jolgha kemi 500 tenge kerek. Kórshi auylgha jayaulatyp tartyp kettim. Ápkemning ýiine kire sala: «Maghan 500 tenge berinizshi» dedim.

Ol berdi. Qaskelendemin. Oiymda – qyzym ghana. Konsert zalyna kirip barsam, qabaghy qatynqy bir әielmen janynda jalbaqtaghan jas jigit túr. «Qay mektep, qansha múghalim?» dep tizimdep jatyr. Búl – audandyq bilim bólimining tәrbie jónindegi mamany...

Sahnada orystardyng moldasynday bop qap-qara kiyingen Valeriy Boychenko túr. Qayran ómir-ay! «Mening ónerime bas iyip, erekshe sýiispenshilikpen jinalghan qauym» dep oilaghan әnshi osy sәtte baqytty shyghar. Bireuding jýregi qan jylap, amalsyzdan osynda otyr. Anagha auyryp jatqan balasyn keshte ashtan-ash jalghyz tastap, zorlyqpen konsert kórip, «kónil kóteruden» asqan qorlyq bar ma eken?..

2013-2014 oqu jyly.

Bastyqtyng kabiynetine kirer jerde 4-5 múghalim  túr.

– Sizderdi de shaqyrghan ba?

– IYә.

– Birge kireyik.

Shashy sarghysh týske boyalghan qysqa, tolyq qara kisi – mening bastyghym. Óz kreslosynda shalqaya týsip otyr. Qabaghy qatuly. Men odan qorqamyn. Eger ol bir kýn úryssa men odan on kýn qashyp jýremin. Tanerteng júmysqa kelerde mindetti týrde Allagha siynamyn.

– Aryzdaryndy jazyp júmystan ketinder.

Men týsinbey abdyrap túryp qaldym. Ne jazyp qaldym, ne býldirdim? Jýregim auzyma tyghylyp dýrsildep barady. Ishimnen: «Alla maghan kómektesinizshi» dep jalynyp túrmyn.

– Keshe nege Baghdat Sәmedinovanyng konsertine barmadyn? – dedi zәrli ýnmen aighaylay sóilep.

– Sol ýshin be, biyletting aqshasyn tóledim ghoy-y-y.

– Mynanyng aityp túrghanyn qarashy, úyatsyz! Audannan tekseretinin bilmeytin be edin? Aryzyndy jaz da, júmystan ket!

– Keshirinizshi, endi qaytalanbaydy.

Estigen sózderime jýregim syzdap sala berdi. Ne degen ómir búl? Eger men júmystan shyqsam, mening balamdy Baghdat Sәmedinova bagha ma? Men nege ol kisining konsertine barmaghanym ýshin jazalanuym kerek? Ánshilerdi «halyq adamy» deydi. Ánshiler nәzik jandylar. Olar sezim men mahabbattyng iyeleri ispettes kórinedi bizge. Keyde men qatty renjiymin. Bir aida kelgen bes konsertting ekeuine mindetti týrde biylet aluym kerek, oghan qosa jol shyghyny bar, ony mening ailyghym mýlde kótermeydi.

Telearna, radio, gazet-jurnal týgeldey әnshilerdi әspetteydi. «Júldyzdy shanyraq» degen baghdarlamada әnshilerding zәulim-zәulim  sarayyn, kóligin, kiyimin, t.b. turaly kórsetkende ishtey zyghyrdanyng qaynaydy.

Qyzym maghan: «Anashym, myna әnshi zәulim saraydy qalay túrghyzghany jayly aitty. Sarayy әdemi, ózi hanshayym siyaqty eken» dedi qyzygha sóilep, bala kónilmen.

Men oghan: «Qyzym әnshilerding zәulim sarayynyng qalanghan әr kirpishinde sening nansyz otyrghan ash kýninning esesi bar. Sony kórip mening jylaghan kóz jasymnyng ashy tamshysy bar. Ánshilerge qyzyqpa, balam!» deymin.

IYә, oilanyp qarasam, Aygýl Imanbaevanyng «Temir qatyn» pesasyna barghan kýni qyzym sýtsiz shay iship, nan jep qana úiyqtaghan. Sol kýni ystyq tamaq jasaytyn aqshamnan qaghyldym. Ayqyn Tólepbergenning konsertine barghan kýni men qyzymnyng by ýiirmesine tóleymin degen aqshamdy berip, qyzym biyge qatysa almay qalghan. «Kel, biyleyik kәne, dostar!» degen konsertke barghanymda – qyzyma apta basynda mektepke kýnine júmsa dep bergen 800 tengeni qaytaryp alyp, ol bir apta mektepte týski as ishpey jýrdi. IYә, qazir teledidardan týspeytin jaqsy, әdemi әnshi Roza Álqojanyng konsertine barghan kýni qyzyma etik alugha qoyghan aqshany salyp jiberip, qyzym aqsha bolghangha deyin kórshining qyzynyng eski etigin kiyip jýrdi.

Jalghyzbasty anamyn. Qosymsha tabys kózim joq. Aylyghym sanauly. Jaldamaly ýide túramyn. Balanyng shyghyndary bar. Tabysym kýnkórisime jetpeydi. Osynday jaghdaylardan mening konsert kóretindey kónil-kýiim joq. Qyzym «әnshi bolamyn» dep armandaydy. Men oghan týbegeyli qarsy bolamyn. Ánshilerding zәulim sarayynyng әrbir tasy men siyaqty qinalyp jýrgen múghalimderding kóz jasynan qúralghanday kórinedi maghan.

Áriyne, barlyq әnshini dattaudan aulaqpyn. Qadiri joq әnshiler biyletin zorlap ótkizedi. Qadiri mol әnshiler  biyletin zorgha jetkizedi...».

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Qazaqstan-2050» strategiyasynda: «Bala tәrbiyeleu – bolashaqqa eng ýlken investisiya. Biz búl mәselege osylay qarap, balalarymyzgha jaqsy bilim beruge úmtyluymyz kerek» degen edi. Balalar – bizding bolashaghymyz. Ertengi el qorghaytyn batyrlar men el basqaratyn túlghalar da býgingi býldirshinderden shyghady. Bolashaghymyzdyng jarqyn boluy ýshin  olardy otansýigish, tilin, elin, jerin qorghay alatyn ýlken azamat etip  tәrbiyeleu paryzymyz.

Biraq bizding qoghamymyzda eldik, últtyq múrat-maqsattar kóteriletin, teginnen tegin ótetin jiyndargha baru – qylmys jasaugha parapar is sanalady.

Mysaly, jyl sayyn qyrkýiek aiynda «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng úiymdastyruymen memlekettik tilimizdi qoldaugha arnalghan, til tóniregindegi jәne basqa da týrli tolyp jatqan qoghamdyq mәselelerdi kóteretin dәstýrli jiyn ótip túrady. Jiyn turaly aqparat keybir aqparat qúraldarynda, ghalamtor sayttarynda jariyalanyp, ýnparaqtar da taratylady. Habarlandyru arqyly qúlaqtanghan oiy óreli joghary synyp oqushylary men studentterding kópshiligi onday jiyndargha qatysyp, til janashyrlarynyng auzynan shynayy jaghdaydy úghynyp, bilmegenderin bilip qaytqysy keledi. «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng mýsheleri adam jinaugha kóbirek habarlandyru taratqan sayyn, biylik tarapynan búghan qarsy nebir aila-amal úiymdastyrylyp, mektep, kolledj, uniyversiytet basshylaryna onday is-sharalargha birde-bir oqushyny jibermeuge qatang tapsyrma berilgen. Jiyngha múghalimder tek oqushylaryn izdep, tauyp alsa – jer-jebirine jetip úrsu ýshin ghana tóbe kórsetedi. Osylaysha, jas jýrekting boyynda endi alaulay bastaghan patriottyq sezimderdi joq qylugha dayyn túrady. Sol siyaqty jyl sayyn jeltoqsan oqighasyn eske týsiretin 16-19 jeltoqsan kýnderi aptalap demalysqa jiberu әdeyi úiymdastyrylghan.

Últ mýddesin qashan da óz abyroyynan biyik qoyghan Múhtar Shahanovtyng «Qyzmeti ýshin últyn satqan ústazdar» óleninde mynanday joldar bar:

«Biz Almaty qalasynda,

Ot pen ósek arasynda

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizdik.

Til ólse últ qalmaytynyn,

Ruhsyz baqyt bolmaytynyn

Kosmopolittengen biylik qúlaghyna jetkizdik.

Kóp jylghy ýgit tekke ótken be?

Instituttarda, mektepterde,

Tapsyrmamen kileng qazaq ústazdary birlesip,

Ruhsyzdanghan biylik-atqa mingesip,

Janyn saldy sol jiyngha jibermeuge jastardy.

Tilge, últqa qarsy kýres ústazdardan bastaldy.

Osy ma edi el kýtkeni,

«Últshyldardy» jendik dedi,

Ol sorlylar shyqqanday bir abyroyly beleske.

Búl, әriyne, qyzmeti ýshin últyn satu emes pe?...

«Memlekettik tildi qorghau – orystyng da boryshy,

Nemis, úighyr, tatargha da ol mindet isi, ar isi...»

Endeshe odan nege qashty talay qazaq «arysy?»

Últsyzdanghan basshylargha jaltaq-jaltaq qaraumen,

Jәne olardyng kezektese «tufliyin jalaumen»,

Kóbisining mýldem ólip qaldy ma eken namysy?...»

Mening týsinigimde, ústaz – bilim beru sapasyn ghana arttyratyn túlgha emes, ol memleketimizge, memlekettik tilimizge, barlyq últtyq qúndylyqtarymyzgha degen qúrmet sezimin shәkirt jýreginde oyatushy, darytushy. Úrpaq tәrbiyesi atty úlyq mindetti atqaratyn úlaghatty ústazdar jalghan konsert-qoyylymdardyn, sheshimi aldyn-ala belgili saylau nauqanyna ýgitshiliktin, kóshe tazalap, aghash әktep, sylaq jasap, qara júmysqa jegiluding ornyna dәl osynday is-sharalargha qatysuy kerek edi. Áli kýnge óz jerinde memlekettik mәrtebeni sóz jýzinde ghana iyelenip otyrghan tilimizdin, mýshkil haline alandap, qaytsek tyghyryqty mәseleden shyghamyz degen súraqtar kóteriletin keleli jiyndarda aldynghy topta jarqyray kórinui tiyis edi. Ókinishtisi, tek jalaqymen kýneltken, ne ongha, ne solgha búrylugha mýmkindigi joq milliondaghan múghalimderding sayasy nauqandarda biylikting jeteginde jýrmeske amaly da joq. Aytar oiy bar, kókiregi qazyna ústazdar mýlde joq deuge bolmaydy. Onday jandar bar. Estiyarlyq tanytqan, qarsy uәj aityp, shyndyqty tu etken múghalim aghash atqa teris tanylatyn bolghandyqtan, qalghandary kónbis qalyptan shygha almaydy.

«Qarsy shyqqandar júmystan quylady» degen birauyz sózden shygha almaytyn, taytalasugha dәti barmaytyn ústazdarymyzdyng qúqyghyn kim, qashan qorghaydy? Ústazdardy әkimshilikting qoghamdyq sharalaryna, qara júmysqa zansyz jegu toqtatyla ma? Múghalimder qashanghy sanyrauqúlaqtay qaptaghan әnshilerding jaghdayy ýshin qyzmet etui tiyis? Últ ruhaniyatyn kóteretin eldik, últtyq manyzy bar shynayy otansýigishtik sezimderdi oyatatyn jiyndargha barugha qashan rúqsat beriledi?» degen súraqtardy dәl qazir barlyq ústazdar qauymy bir júdyryq bolyp kótermese, memlekettik dengeyde sheshim shygharudy talap etpesek, dәl osy kýiimizden keri ketpesek, ilgeri jyljuymyz mýmkin emes.

Bastapqyda maqalamdy býrkenshik atpen berudi oiladym. Óitkeni, alghashynda, býkil mektep múghalimderining qaralauynda qalyp qinalyp edim. Ádildikti ansap, shyndyq ýshin kýreskim kelgen sayyn óz ortamda eng «nashar adam» bolatynyma kózim jetti.

Biraq búl múghalimder múnyn kótergen maqala jýreginde kishkene bolsa da әdildigi bar azamattardyng qolyna týsse, sheshimin tabar dep ýmittengendikten, aty-jónimdi tolyq kórsetuge sheshim qabyldadym.

Ayman Saghidullaevanyng pikirin jazyp alyp,

baspagha әzirlegen – jurnalist Janna IMANQÚL

Abai.kz