Haua ananyng zary

 ...Jazmyshqa tanar júmaqy jandy

Sayabyr edi, súrapyl aldy.

Jaratushynyng jasampaz isi

Jaratylysqa, sirә, túman-dy...

 

Siqyr bop tartar sanaly jandy,

Syrqúmarlyqtyng alauy jandy.

...Tәnimning emes, jemiste sol bir

Janymnyn, bәlkim, qalauy bar-dy.

 

Belgisizdikting derti kýshti edi,

Taghdyr bop tapty tolqyn ishtegi.

Jәnnatty jaylap, sezinbey, sýimey,

Perishte bolu qorqynyshty edi...

 

Adasqan sәtten aibyndy sertim,

Qyzyghym emes, qayghym-dýr erkim.

Arman men ajal arylmas múng bop,

Júmaqtan jylap airyldym sol kýn...

 

Bolmystan berik bar ma tiregim?!

Adamy ghúmyr –­­­­­­ arda tilegim.

...Jandaua joqpen jol tarttym jyraq,

Júmyr jer bolghay jәnnatym menin...

 

                         * * *

 ...Bozmúnar kóshken dalada

Búlyng da búlyng bel jatyr.

Saghynysh esken sanada

Saqtarsyng neni, sen ghapyl?!

 

Jalghandy oilap jýdesen,

Jazmyshtan jalghyz jangha ýkim:

Jeruany baqyt tileseng –

Jer beti bolar jәnnatyn.

 

«Tilegim – didar tek» desen,

Jaqsylyq kýtpe jerde kóp.

Sertine ruhtyng jetpesen,

Sýisiner ghúmyr sende joq!

 

Pәny men baqy arasyn

Peyilmen pende jalghaghan.

Nәpsi me, ruh pa, alasyng –

Ekining birin tanda, adam!

 

Peyishten qalghan adasyp

Perishte dәuren kóshken kýn,

Kýnәhar adam balasy,

Kýnәsiz jerge qosh keldin!!!

 * * *

Nyghmetting núryna malynyp,

Jeti kók jauharyn jiya kep,

Adamzat terisin jamylyp

Kýn keshu ne degen qiyamet!!!

 

Túl qalu taghdyryn túghyrdan

Jat jerlik joqtausyz jan úqsyn.

...Tozaqtyng otyna jylynghan

Sor jalghan, sen de bir gharipsin...

* * *

Tamúqta tiri túnshyghyp,

Jer basyp jýru – qúlshylyq.

Týsine taghdyr enedi

Úshpaqqa ruhyng úmsynyp.

 

Sebezgi sәule tógedi

Kónilinnen sonda kýn shyghyp.

Jarq etip, qayta sónedi

Jalghannan jany týrshigip.

 

Baqyttyng tappay deregin,

Kóshedi kýnder kýrsinip.

...Kýiikpen tolghan kemeri

Tozaghym mening – tirshilik...

                      * * *

Tamyrynan tanatyn tús kelgende,

Tor nәpsige tútqyn bop týsken jerge,

Jaza basyp, janylghysh jaratylghan

Perishteden mereyi ýstem pende...

 

Taghdyr syny taghy da saghatsyz kep,

Talauratqan túl jalghan taghatty ýzbek.

...Shyrqay almay ruh qúsy shyrqyraydy,

Álimsaqta qyrqylghan qanatty izdep...

 * * *

Taghdyrym tauqymettey ghalam kýtken,

Arylmay azalaydy sanam jýkten.

Tozghansha temir taghat túralatqan

Azaptyng armany joq maghan bitken.

 

Qalsa da kelte ghúmyr qas-qaghymday,

Pendelik paryz kóshpes bastan úday:

Ótermin múng arqalap, qayghy tendep,

Bir tamshy aqyretke jas qaldyrmay...

 * * *

Tirshilikten týiir baq tappaghan mún

Jalghan-otqa janymdy qaqtaghan myn.

Qorlyghyna qiya almay qúl-ghúmyrdyn,

Ghaziz jandy gharyshqa saqtaghanmyn.

Jaralysta jazghan dert ­–­­­­­­ jer-tirliktin

Bosaghasyn boljausyz attaghanmyn.

Adam úlyn armanmen azaptaghan

Ar aldynda ajalmen aqtalarmyn.

Aqyretten bir habar jetken kýni

Jalqy sәtke shyn kýlip, shattanarmyn.

Kýnәharlyq qúrsauyn kýl-talqan ghyp,

Ay men kýnning eline attanarmyn...

* * *

Kýrmeui kóp kýngirt әlem kýrsinip,

Qús qanaty kónilimning túr synyp.

Aqylymnyng azabymen aiqasta

Mazaq etip ketti meni tirshilik…

 

Dýniyeni dóngelentse daryn-Kýn,

Shyndyghymdy shabaqtaydy arym myn.

Esalang em ghashyq bolghan gharyshqa,

Jylusyz jer, jat әlemge tanyldym.

 

Kýiik toly kýiin sherter bótennin,

Jolsyzdyqtan jaratylghan eken mún.

...Jersine almay jeruany tәn – jalghandy,

Aspan jaqqa alandaumen ótermin…

                      * * *

 

...Kórgendey kónilsizdeu kýlkimdi kóp

Janyma jiyp berip myng týrli dert,

Elestey erkimdi alyp, bala jastan

Gharyshqa ghashyq etti bir qúdiret...

 

Ghayyptan gharip kýter jyr-tynys tek,

Kónilimde kókten kelgen kýrsinis kóp.

Dәruishtey didar-ghashyq dala kezdim

Tastardyng tasasynan tylsym izdep...

 

Syy etpes sansyratpay syr-sandyghyn,

Qúl-ghúmyr – qúlyqsyzgha qúrsau myghym...

Tartuy túl tirlikting talayyma –

Daryghan dala múny jusan-jyrym...

 

Daryn em danq asyrar dara shyngha,

Bir tamshy baq keminen bar asylgha

Armanda aghyp baram qos qimasym –

Kók aspan, qara jerding arasynda...

  * * *

Jer tartyp, qúl-ghúmyr jetegi,

Tómenge telmirip janarym,

Kirshiksiz kónilder mekeni –

Aspannan alystap baramyn.

 

San ghasyr súr ómir sýrgendey

Sәulesi súiylyp janymnyn,

Jamalyng jylynda bir kórmey,

Altyn kýn, men seni saghyndym...

 

Kýrmeui sheshilmey kýndikke

Syr týgil, saulyqqa jaramas

Sezimdi siyregen tirlikte

Eng jaqyn jan sensin, qara aghash...

                   * * *

Qara jerdi basa almay,

Qara jonnan asa almay,

Qara sudy keshe almay,

Qara jolmen kóshe almay,

Qara aghashty qúsha almay,

Qara aspangha úsha almay,

Qaralar piri qoldamay,

Qara bir tirlik onbady-ay...

 

Aspan da ala, jer de ala,

Erler de ala, el de ala,

Jaqyn da ala, jat ta ala,

Aqyl da ala, baq ta ala.

Ghúmyr da ala, jyr da ala,

Sezim de ala, syr da ala.

Alanyng bolyp degeni,

Alalyq qaptap keledi...

                 * * *

Sel kóshse de selt etpeytin sanagha

Say qosylghan pәrueysiz pana da.

Adam túrmaq, ay men kýndi tappaysyn,

Jer týgili, aspan da tar qalada...

 

Bolmysymen birge syilap shalalyq,

Tәnir sýiip jaratqan ghoy «dara» ghyp:

Bizding elding asqary da jerminez,

Bizding elding aspany da ala búlt...

                    * * *

Qús qanatynda ósirgen dalam,

Qús-kónil ghúmyr keshirgen dalam,

Perishte peyil perzenting esil

Kóz jazyp barad kóshinnen, dalam.

 

Sinirip sanam sendegi bardy,

Shemen bop túnghan mendegi mәngi.

Mendese jastan myng jyldyq múnyn

Jyrlamas qalay jerdegi jandy?!

 

...Nәresteng edim núr elin kórgen,

Jýrse de jýdep jýregim shólden,

Aspannan alys ketsem de býgin

Bir qadam biyik jýremin jerden...

                        * * *

Kýmbir kónil kók tórine tym asyq

Kenistikke ketpese de úlasyp,

Men móldirleu boldym ba eken, bilmeymin,

Ol kezderi bolushy edi kýn ashyq...

 

Shuaq túnyp, jas jangha núr tolatyn,

Búlaq kýlip, asqargha týn qonatyn.

Men biyikteu bolsam kerek, әiteuir

Ol kezderi aspan jaqyn bolatyn...

 

                 * * *

O, Alla!

Qayrylyp saghan kete almay

Jatsynu túnghan jalghanda,

Ansargha qoly jete almay,

Aqynyng ótti armanda.

 

Mәngilik shatys mәlim kýn

Qasiret keshtim qorlana.

Jartykesh baqyt, jarym múng –

Ýlesim Haqtan sol ghana...

Qayteyin...   

       * * *

 

Tútqyn bop Tәnirlik taghlymgha,

Álimsaq antynan taymaghan

Túr múnlyq tizerlep aldynda

Ómirin ózine baylaghan.

 

Jóneltken jolsyzyng jyraqqa

Seni izdep syryldy sanattan.

...San ghasyr zaryqtym shuaqqa,

Bir tamshy núr qúishy, Jaratqan!!!

 

                  * * *

 Jalghan joly juystyrmay júmaqqa,

Myndar kóshken múng ornaghan múnartta.               

Kýrsinising kókti jaryp, әz әlem,

Jýregine jýk artpa!!!

 

Hadis bar-dy: «Bir kýnnen bir kýn beter»,

Jazmysh – jalghyz, búiyrmap ed kimge kór?!

Sýleymenning jýziginde jazghanday:

«Bәri ótedi... Búl da óter!!!»

 

    

       * * *

Jadylap esti jyr-eles,

Kýdikpen kóship kýn-eges,

Baghdarsyz ketip barasyn,

Baqyttyng joly búl emes!

Jalghannan kýtpe jandaua!!!

 

Pәniyding paqyr qonaghy –

Jerbauyr sezim solady.

Adamgha adam mәngilik

Ansar bop kórgen joq әli!

Ózindi-ózing aldama!!!

 

Enshining bitken eregi

Kemeldik bolsa keregin,

Myng soqpaq kezip, manyp kór –

Dýniyening shyqpas deregi,

Bastaydy bәri Allagha!!!

                   * * *

Bosaghana baylanyp bar ghúmyrym,

Jadylap ed beydaua jandy núryn.

Qaytar joldyng qorlyghyn qalay qidyn,

Meni ózinnen bólgende, Mәngiligim?!

 

Qúl-taghdyrgha qalausyz qosqanda mún

Jazmyshynnan jany ýrkip, qashqan baghym.

Jarsyzdyq pen jolsyzdyq maghan ayan

Senen ketken kýnimnen bastalghany...

 

Qúdiretten daryghan qútym baryn

Tanyp túryp, jalghangha jútylghamyn.

...Men – múnlyqpyn bayansyz bolmysymnan,

Ýzirim sol, ei, múnsyz Ýkimdarym!

 

                 * * *

Saudayy taghdyr synaqta

Sansyrap kesher jerlikpin.

Jamalyng singen múnartqa

Tal besigimde telmirttin,

Saryltqan siqyr saghym-jar...

 

Erender eltip izinde

Taba almay syrdy sorlaghan.

Pәniyding paqyr jýzinde

Perishte-pende bolmaghan –

Pәruana súrly halim dal...

 

Kýrmeuin múnnyng sheshe almay

Qor bolyp ótken qúlynmyn.

Jeruany tirlik keshe almay,

Jer bolyp ketken ghúmyrmyn...

Jazana layyq janym bar...

 

                      * * *

Súrapyl sýr ýrlegen syndy lebin,

Áz jalghan, әzel kýnnen sýrgin edin.

Arsaugha alas-qapas tirshilikte

Túghyrym toz-toz bolyp sýrdim ómir...

 

Jerbauyr janymdy egep jýrdi jegim,

Kókózek kónil, aqyr kýldiredin.

Ýzilip tynyp mayda tamyr bitken

Ilinip jalghyz tinge túr jýregim...

                  

                       * * *

Túlpar tozyp,

túghyrdyng tuy túryp,

Biri tasyp, janqayghy biri útylyp.

...Almaghayyp ghúmyr jat gharibing em,

U ishkendey baramyn ýgitilip...

 

Jazmyshymda joq eken jangha dauan:

Shartarabym qalmady sharlamaghan...

...Jan da, tәn de qúrbandyq!!!

                                          Tek ruhy azat

Adam-taghdyr syilashy, Alla, maghan!!!

 

                        * * *

Sergeldeng salyp erik

Sor túnghan sorabyma,

Tireldim taghy kelip,

Toghyz jol torabyna.

 

Paryqtap paqyr isim,

Dertime em súraman.

Pendelik aqym ýshin

Bir ayan bershi maghan!!!

                       

                    * * *

Jalghannyng janyn lastama,

Kýdikpen jolyn kýrmelep.

Sen sengen ómir basqa da,

Shyndyqtyng týsi bir bólek...

 

Tatyrdy tatqan teniz dep,

Pighylyng pәny maghan jat:

Alladan basqa jol izdep,

O, sorgha bókken adamzat...               

                  * * *

Zar qúshtyryp zyrlaydy zaualday kýn,

Qan qústyrmay qynbaydy qarau qayghyn.

Ýmit zaya, sert zaya, synyng zaya –

Men eshkimnen Ózindi taba almaymyn...

 

Tozghan tilek túghyryn tabarday bir,

Oylygha da oisyzgha alandaymyn.

Ghúmyr zaya, múng zaya, jyrym zaya –

Men eshkimnen ózimdi taba almaymyn...

                   

                   * * *

Arylyp bitpes kýrsinisindey

Ansaugha toly jalghannyn,

Múnaya sóndi myng syr ishimde,

Joqtaudan janym talghan kýn.

 

Jýz jylgha jeter jalyghys emi

Sanama syimas súry bar.

Kókirek toly saghynysh edi,

Endi onyng jayyn kim úghar...

     

          * * *

Syralghy keude syzdaydy kelip

Alansyz kýlse әldekim.

Mazasyz jannan múzdaydy jelik,

Myng jyldyq dertim bar menin...

 

Zaualyng joqtay zar eterge týk

Sezbeysing syrdy, zamandas...

Mendegi múndy tәuekel etip,

Aspan da, jer de ala almas...

 

                        * * *

Nәr tatyrsang nyghmetten neng keter-di,

Qúr besikti, qor jalghan, terbet endi –

Álimsaqta anttasqan asyl ruhtar

Biri qalmay tastapty jer-mekendi...

 

Újdansyzdan úmytqan Úlyghyn shyn

Tamyry joq teksizding túghyrysyn.

Ibiliske ildirip ar tizginin

Sal-sal bolghan sanannyng súry qúrsyn...  

                           * * *

Tamyrymdy kezeng qinap qúnarsyz,

Túghyrsyz tin bebeuleter búghausyz.

Búldyr kýnder bir arylmay basymnan,

Sәule sýimey solyp baram súrausyz...

 

Bolmysyma bir jaralghan núrmenen,

Jylusyz baq jolygharyn bilmep em.

Kýn elinde kóktep edi tamyrym,

Týsimde de kýn kóremin týnde men...

 

                            * * *

Estigen de elitken kýidi alystan

Áziz jýrek әn syndy ed didar qúshtar.

Múng da ýlbirep, múnsyzdau kýige enetin

Mizamshuaq kez edi mizam úshqan...

 

Ayrylghaly ay qúlap, asqarymnan,

Búl múng biraq ózgerek basqa múnnan.

...Sýrindim be songhy ret, kim biledi,

Aq búlt kóship barady aspanymnan...

 

Qosh bol, aspan!

Haqtan úghyp qara jerde qút baryn,

Topyraqta kóktese de týp daryn,

Qayta almaghan qanatynan qayrylyp,

Mening elim – aspan eken úqqanym...

 

Jerbauyr múng jetelegen jer elin

Jýregimmen jersine almay kelemin –

Han sekildi qadirimdi qúrban ghyp,

Án sekildi ómir sýrsem dep edim...

 

Jyr menen núr bolmysyna birge ense,

Kónil tynbas kókte ghúmyr sýrgenshe.

...Tәn tabyspay topyraqqa jan gharip,

Qosh bol, aspan!

                              Qara jerge kirgenshe...

 

Abai.kz